Kuuendal veebruaril 1905. aastal sündis Scheni Siimon. Kolmandal aprillil möödub tema surmast 20 aastat. Seni Simoni pedagoogitöö ja isiklik eeskuju on andnud meie ooperile ja operetile niisama palju kui legendaarse Aleksander orderi koolkond. Võiks arvata, et noorema põlvkonna lauljate seas on Ženni Siimanni nimi ehk enam mitte nii väga. Ometi on 40 aastane pedagoogitööellu läkitanud üsna mitu lauljate põlvkonda. Paljudel neist on juba omad õpilased, nii et võime õigustatult rääkida Jenny Simoni koolkonnast. Sellest koolkonnast on tulnud rida häid lauljaid, kes tegutsesid või tegutsevad tegevlauljatena pärija, kontserdilavadel, kutselistest koorides või laulupedagoogide ja hääle seadetena. Nimedest ehk Ants Aasma, Silvia Urb, Lehte Mark, Teo Maiste, Henn Eerik, Mati Palm, Liidia Panova, Harri vasar, Hans Miilberg, Ludmilla Dombrovska, Aleksander Sarapu, Hugo viks, Georg Metssalu ning paljud teised, kes rohkemal või vähemal määral on seni Siimanilt õpetust saanud. Teatris Estonia esitas seni Siimon kokku 19 rolli 25. lavastuses millest suuremateks võib pidada Olgat, Pjotr Tšaikovski päris Jevgeni Uneegin Asutšeenat, Giuseppe Verdi ooperis Ruba tuur ja kindlasti nimirolli Sors ooperis Carmen. Contralt ja metsosopran on juba kord sellised hääleliigid. Ooperiteatriliteratuuris ja üldse teatrite käiberepertuaaris üsna vähe. Suuri rolle leidub. Eks põhjuseks teatrilavalt lahkumiseks sai ka pidevalt venenud päriliku lühinägelik kusega kaasnenud nägemisvõime hääbumine. Sünni Simonit teati ja tunti rohkem pedagoogi ja kontserdilauljana. Repertuaari kuulus umbkaudu 300 laulu ning ka vokaalsümfoonilised suurvormid, millest võiks nimetada Johann Sebastian Bachi, Johannese passiooni ja Matteuse passioon. Ka Georg Friedrich Händeli Messijast, Wolfgang Amadeus Mozarti reekviemi ja Giuseppe Verdi reekviemi. Saade kannab nime puhtad pihud ja seda just sellepärast, et samanimelise laulu kirjutas Simonile Artur Kapp 1940-ga kaheksandal aastal. Sellekohase fakti leiame Heino Pedusaar raamatust teatri Teed, Sheni Siimon. Toilas konservatooriumi õppejõududele alati avatud suvekodus korraldas Ženni Siimon muuhulgas ka õppejõudude kontserte. Esineti kohalikule rahvale ja kaugemaltki kokku sõitnutele. Kord oli publiku hulgas ka Artur Kapp. Senist Siimani ja klaverisaatja Paul Indra esitusest tuli ettekandele ka esimese laule. Sa oled mu südames huvi. Tsitaate raamatust, teatriteed, meenutab Siimon. Koduteel küsis Artur Kapp minult äkki, kelle laul see oli, mida täna kordasite. See oli nii ootamatu, et ei teadnud, mida vastata. Kui olin öelnud, et see on ju tema enese ilusaim laul, oli professor väga imestunud. Tõesti meelest on läinud arvasta. Küllap see on kunagi nooruses komponeeritud. Juba siis kõneles Artur Kapp korduvalt, et kirjutaks meelsasti laulu, mille pühendaks minule ainult sobiv tekst, otsigu maise. Teoks sai see plaan küll aastat 15 hiljem olin kunagi lugenud Lydia Koidula, et ja mulle sai tol korral väga lähedaseks tema luuletus, puhtad pihud. Saatsin selle professorile. Mõne aja möödudes, 12. veebruaril 1948 sündiski Artur Kapi heroiline laul puhtad pihud. Paari nädala pärast toimus ka esiettekanne autori kodus. Täna on siia klassikaraadio stuudiosse tulnud oma õpetajatööd meenutama Ljudmilla don proska ja Mati Palm ning maestro Ženja Simoni lauluklassi kontsertmeister Tarziina alanga. See oli küll aeg kui mina õppisin 60 kuni 68, kui töötas täisjõus. Seni kuulus kolmik Arder, Siimon Saul ja eriti Harderi poistega sai muidugi võrreldad laulutunde ja laulu õpetamist ja nii edasi. Muidugi Arder oli nähtavasti tunnis väga emotsionaalne ja nõudlus ja soovis, et niisugune sisulised lahendused oleks väga selgesti välja tulevad ja nii edasi võib-olla mõni muu ehk tehniline. Mõnigi kord kõrvale meie klassis, aga oli see moment eriti oluline, et kõik, mis on noodis kirjas, et see oleks küllalt täpne ja noodipilt, oleks õige ja ei oleks mingit forsseerimist ja hinge pannakse vaba ja tekst oleks selge ja et meil olid kindlasti need plussid, niisugune täpsuse ja, ja mõtestatuse nõudlikkus. Ja ma olen täitsa nõus, madin lõpetas konservatooriumi kuskil kaheksa, mina alustasin ja mulist väga hea oli võrreldes sellega, mis minuga tehti ennem. Mul oli enne senise mõni viis õpetajad, igaüks ajas muidugi oma juttu ja nõudis minu käes väga palju, kui ma saatsin saini klassi siis esimene ütles ja hääl on hea. Aga nii kivide all, et ma ei tea, kas ma saan aidata. Ja ma olen täitsa stressiseisundis, ma ei teadnud, millega alustada ja aga noh, jumal tänatud, et seal olid arsenal, on ka kes oli see nüüd niimoodi väga lained ja Secoidlesi temidee küll me saame hakkama. Ja kuskil kolmandal kursusel ma juba kõige aru sain, Svenile ei ole vaja palju rääkida olnud, natukene nimiga, ei votseni vot siia ja mul oli kohe pilt selge, sellepärast juba tee oli selgeks tehtud. Laulmisõpetamise juures kõige tähtsamaks pidas. No tal on väga oluline see, et, et hääle tekitamine oleks vaba ta oleks forsseeritud või pressitud kaasa arvatud kõrged noodid ja kui tuli võtta mõni kõrgem noot, siis sellele tundub seal olevat kõrguses lisa, et mitte ei oleks niisugune tunne, et kui noor ja juba kogenud laule laulab ja siis, kui ta võtab mingi kõrge noodid, siis on tunne, et enam sealt kõrgemalt enam midagi välja tuleb. Viimane piir on käes ja seda ta võiks öelda isegi vihkas niiskuste forsseeritud pingutate pressitud laulist ja ka seda saavutada, selleks oli vaja teha palju hingamisharjutusi ja, ja hingevale viia nii-öelda rahvaks ja vabaks ja tegeleda hingamisega, tegeleda nii-öelda selle maski punkti otsimisega, et hääl ei oleks kuskil õõnes või kaugel. Et seal oleks koondatud peale sõnatutesse ja need olid niisugused tehnilised nõudmised, mis käisid kaasas nii alguses kuni kuni kuni lõpu korruseni välja. Mina ütleks veel nii palju, et tema tundis eriti hästi vana klassikat, oli väga hea Bachi Händeli ja neid juhiseid, mis õpilastele ongi selles osas stiilides minu meelest see oli väga, väga suur asi siiski, sest kõik õpetajad, noh ma olen ka mõned juures töötanud. Ega kõik ei tulnud vanaklassikat kuigi hästi, ta oli omal ajal olnud koos LHV-s, oli ka Saksamaal vist isegi kahel korral ja teinud seal väga head niisuguseid õpingud läbi ja ja Lepnurme ka, neil oli ju suur osa repertuaarist just anaklassikat, mida nad esitest. Ja siis, nii et selles mõttes ta oli väga-väga huvitav ja, ja minule meeldis ta, ta oli niisugune väga tore inimene, kui nüüd rääkida nei, teisest küljest jälle mitte lausa ainult õpetamist ja ma räägin sellest küljest jah. Ja siis tal oli veel see tore omadus talle ta väga panin tähele, nii-öelda mina olin siis nagu kontsertmeister ka minu nõuandeid ja isegi küsised noodersina, mis sina arvad siis? Kas see on ikka on ka seal ei ole ka midagi niiviisi. Nii et see oli üks väga niisugune tore, tore, niisugune õhkkond oli. Tore inimene. Ja siis ma tahtsin ka, kuna tuleviku poole küsida, nagu et, et laulupedagoogi ja kontsertmeister, et see peab olema üks mõtlemine, üks hingamine, üks arusaamine. Et kui palju te ise näiteks õppisite Simoni juures õpilasi. Mina õppisingi, vaat vaadake niiviisi oli, no ma olin ju kaua aega küllaltki kontsertmeister ja alguses, kui ma alustasin oma tööd Molimagi Pätsi juures ise siis mind ei huvitanud laulmine, mind ei huvitanud kuulata õpilasi, ma läksin ära, kui tihtipeale harjutusi ja, ja noh, mõtlesin ostsin, vaatan, kas on juba minu aeg nüüd tuppa. Aga hiljem vaat siis oligi niimoodi, et ma olin siis veel ka kuusiku juures. Siis ma hakkasin juba kuulama, mind hakkas huvitama, et mis pärast, mispärast ta ei saa kätte seda, mida näidatakse, kuusik oli ju väga suurmeistritel oli su ette kõik, aga õpilane ei osanud järgnevalt ma läksin koju, proovisin ka, et milles siis asi nagu peaks nagu tulemist ja siis, kui ma seni simmani üle säiliks, tal oli kõik põhialused, mida ta õpetas ja šiiidid väga, ainult vaheti ahelda. Ta kippus natukene palju võib-olla vahele segama, ütleme, kui mingi laulu juba tahtis midagi ette kanda, et liiga tihti katkestas. Vot minuga, vabandust, jah, minuga just juhtus niimoodi, ma mäletan, ma laulsin vokalisi ja ma alustan sellest. Ei, ei, ei, vot nii, nii ka toe peale ikka. Siin opositsioon vaeb Ikazi maalsuse ei, ei ja niimoodi järjest umbes 20 korda. Ja lõpuks mu kannatus oli läbi ja mõtlesin, lubage palun, ma laulan otsast lõpuni täis, palun. Mina lähen uksest välja ja läks uksest välja, tol ajal. Oli väga diskude õpetlik. Ma tahaks ikkagi lisada seda, et kui ei ole juttu sellest vanaklassikat, tundis läbi selle, et ta oli väga palju laulnud Hugo Lepnurme teistega niiskust, oreli saatel sobivat muusikat. Ta oli kindlasti ka väga tugev just üldse vene repertuaaris, aga eelkõige muidugi venelase romantilises repertuaaris nagu nagu Tšaikovski ja Rahmaninovi muusikas. Ja seda me laulsime küllalt palju klassis juba esimeste lõppa. Sest ta ise olles narvalane, väldas, valdas vene keelt ja noh, vanema põlvkonna inimene valdas vene keelt perfektselt praktiliselt veatult. Samuti ka nagu selle 200 vahelisel perioodil oli saksa keel meil niisugune esimene võõrkeel, siis ta valdas saksa keelt ja olles õppinud ja töötanud Saksamaal, siis ei pidanud Saksa keele oskus kahtlema. Need olid väga nõudlikke teksti osas samuti ja ta oli ka laulud ise küllalt palju Supertide, Soomanete, teised niisugused heliloojad, nii et tal oli oma kogemuse najal ka palju selles muusikas anda ja ja nõudlikus oli väga kõrge ja niiskonnaga vaid see, kes tundnud on Tšaikovski remont, siis tal oli niisugune oma kujutlust sellest laulust ja ja ta püüdis seda kõigest väest Mullega õpetada. No võimed ehk ei olnud veel sellel tasemel, et ma oleks osanud kõike seda järge teha, mida ta soovis, aga nii või teisiti on see kõik väga hästi meeles, kuidas ta nõudis ja ja, ja kui ma tõesti ei taibanud sellest vene muusikalaulus kuigi palju noorena, siis siis niisugune suhtumine ja nõudlikkus on mulle alati meeles olnud. Ja mis oli tema juures veel tähelepanu väärne, mida praegu peaaegu üldse väga vähe on märgata, näiteks tema oli suur fileerimis meister ja väga head peanud olid tal ka. Ta oli üldse huvitav ja siis ma olen lugenud kriitika tema kohta, nagu teda peeti alguses kontraldiks. Aga ometi ta Contralt minu minu arusaamist mööda küll ei olnud, sest olid ka metsa lihtsalt surema. Mul on väga ilusad kõrgused, näiteks monitor, väga ilusad. Vaberisega Raltimine, kujutan ette midagi, nagu ma, ma ei oska küll. Aga Nuirest oli suurmeister ja kui nüüd vaata, kui huvitav on üldse see, et kui inimene laulab, siis siis kuidagi kõik suhtuvad väga kriitiliselt, tema ütles, et ei ole ikka päris nii, aga nüüd kuulata tema linte veel mõndagi, kui tuleb väga harva tuleb raadiost üldse meil väga harva tuleb siis ka kuulata, oli ka suurepärane laulja ja seega meistril Kus ta oli omal ajal väga palju harjutanud hingamist ja tallarca looduslikud eeldused head. Nii et ta hingamine oli märgatavalt pikk, Eesti lauljatest üks pikemaid ja ta seda teadis ja kasutas tihtipeale ka ära. Ta laulis, tage pikki fraasi Andabraasa seest, ta võis teha või küllalt palju niisugust nüansse, mida võib-olla teised ei olnud suutelised tegema. Ma mõndagi tema varasemate ettekannet võiks võrrelda üldse maailma suurimate lauljatega. Puht tehnilisest poolest. Sest tema niisugune tehniline pagas oli väga hea. Niiskust kõrgete maksimaalkõrgete nootide fineerimist tuleb ikka küllalt harva ette. Eesti lauluoskustes küll mitte, mitte sageli. Seni Simoni kõnetehnika õppejõuks, konservatooriumi päevil oli kuulus raadiohääl Felix Moor. Kui palju ta teiega spektsiooni nõudis, kui tähtis üldse soli. Väga tähtis oli ta ju iga väike viga kasvab sul suuremaks varsti ja siis sa lihtsalt ei saelisse laulma korralikult sest iga väike viga parandati. Muidugi diktsioon ei saa olla väljaspool lauluoskustest, kui hääle kuskil kaugele kuklas ja undab ja kolab selle resonaator ta siis ei saagi korralikust diktsioonist juttugi olla, nii et muidugi eelkõige püüdis hääle positsiooni või paika õpetada ja siis läbi selle käediktsioon oleks korralik muidugi diktsioonis iseenesest ei ole mingi väärtus, vaid ta on väärtus ainult sel juhul, kui, kui ta väljendab sisu ja tal need asjad käisid ikkagi käsikäes. Kui seal segaselt lobisesid kuidagi mingeid sõnu, ega siis sellega kaugeltki läbi ei läinud. Ja tal oli veel üks niisugune väljendate, kõiki konsonante peab hääldama seitsmekordselt. No kuidas nüüd koordi mõõdad, kas kolm või viis või seitse korda seal nüüd küll kahtlane, aga see oli üks mõiste, et tuleb väga tugevasti konsonante. See ei käi mitte ainult konsonantide kohta, vaid ka see täitlesid seda, et kõik, mida sa teed, kui sa mõtled, et sellest on juba küllalt, mida sama aga publiku jaoks on seda alati vähe. Mul oli niisugune juhus, et ma õppisime mussarski, Juha Pakk, see on Ševtšenko seal luuletus ja mina ütlesin, see on nii rõõmsalt, peab olema niisugune uhked ja kõik niimoodi. Aga mina lugesin, Saarid, seal on vist rohkem sarkasmiga niisugune. Meil tuli väike vaidlus, aga õigusiga oli temal, kui ma ükskord võitsime, oli veel kord ja lugesin seal tõesti oli hoopis nii, nagu mulle tähendab, ta talle meeldis kui tunnis niisugune Heava vaidlus käib, niisugune meeleoluga sa oled ja koos naljaga ja niisugune huumoriga, ta oli väga. Tavalise ikka juhtub niimoodi, et õpetaja võib-olla mõnikord rohkem küll kontsertmeister saab sellise õpilase hingeelu või sellise murede kandjaks. Kui palju temale üldse te rääkisite või oma muredest? Või ma ei tea, kas madja rääkis? Ma ei tea, kas mu mure see oli, aga, aga ei, ma ei, ma ei mäleta seda, et ma oleks mingeid erilisi hinge puistamisi olnud, aga noh, eks ta ikka aru sai Eestisse. Tal oli nii kogenud, ei nimeta ju, nägi mind läbi paratamatult, aga, aga ma käisin küllaltki tihti tema kodus, kas siis lihtsalt laulutunnis, nagu tal oli kombeks kutsuda vahest laupäeval pühapäeval enda juurde väärib seda tegema, aga ma olin talle tihtipeale ka kodus abiks seal mõnda kardinapuud üles panna, võiks puhamisest lihtsamat tööd teha. Nii et me ei suhelnud ainult nii õpilase õpetaja vahekorras ja see kuidagimoodi lähedastega natuke inimlikumaks, sest igal õpetajal ja õpilasel ka oma eraelu. Nii et ta ei olnud sellest mitte eemal ega tõrju kõiges muus, mis oli lauluväline. Mul oli väga raske selles, kui ma tulin Eestis, ma ei osanud üldse eesti keel, kõik oli väga võõras ja mul tihti oli väga kurb olla. Tuleb peale ja ma ei tea, kas ma ikka jõuan õppida lõpuni ja siis ma mäletan, ma võiksin talle helistada, kes kell üks seis pulgaks teist haadi kuulis, on siis nagu toetas. See oli väga liigutav. Küsiks nüüd niimoodi, et kui te nüüd meenutate, milline nägi välja üks Ženja Simoni laulutund No ligilähedalt sama, aga ta üldiselt harrastas sõdrategi ümine peal M-tähe peal harjutusi, kes registris, siis läks edasi u-tähe peale ja siis väiksemad muud harjutused, noh, põhimõtteliselt siiski, et väiksematest nihukest soojendusharjutust suuremate laiemate harjutusena välja ja vahel, kui mul oli, kas ei ole seal päris või muidu see hääle istunud siis oli päris häda kohe nende harjutustega nadi tult, kuidagi mul ei õnnestunud, aga siis üks harjutus, mis oleks oktav haridus seal ei ohohoo ja ohohoo niisugune oktav harjutus siis käiguga tuli alla, siis sellega ma sain küll iga kord hakkama, siis sai nagu täishäälega laulda ja see pidi välja tulen. Ja tal on veel see omadus, et kui mõni valitud haridus, mida me olime ju palju kordi laulud ja mingil konkreetsel konkreetses tunnis ei tulnud see välja siis ta vahetas need harjutusi, otsis nagu ikka paremat varianti. Aga ega see paremini tihtipeale paremini välja tulnud. Aga, ja küllap see tunni lõpuks siiski kui see häälekas juba nagu sõna kuulama ja ja kui lauludeni välja jõudsime, siis enamasti ikka sa ikka laulad neid lugusid, mis vajalik. Kui palju te kasutate ise tema poolt antud harjutusi, kui palju te ise kasutate seda metoodikat, mida ta teile õpetas? Mina kasutan ehk tema põhimõtet, mitte otseselt tema harjutusi ja üks kindel põhimõte on see, et hääl ei tohi olla forsseeritud, hingamine peab olema vaba, et ei oleks kuidagi pressitud ja kõrgete nootide juures ei oleks ilmselt pinget ja ja et laulmine jääks ikkagi lauluski mitega kisaks. Ja millises järjekorras need hariduse teha või missugused nootide järjestikku laulda. See ei ole nii oluline tähtsus. Just see põhimõte. Mul oli ju suured probleemid, mul hääl, Dremoleeris mul positsiooni ei olnud üldse, ema laulis sind väga nagu kõris oli hingamine. Ma ei vallanud. Minuga, tegeles seal väga palju. Ja see oli terve kompleks ja iga päev jälle teistmoodi. Ja ma tahan veel rääkida sellest, minu tundi oli kell üheksa hommikul. See oli minu jaoks alguses jube raske. Aga ma imestasin, mõtlesin, issand, piinlik olema, kui ma lähen tundi, ei saa ennast kokku võtta, ei tee nii, sest kui ma tulen koli siis pool üheksa Ženjuva laulis lahti. Ta rohkem nagu jutuga, räägi siis neid neid näitas, aga mitte palju. No ja ka ilus, sa pead ikka oma häälega laulma. Teie argiaga ta ei räägi, sest. Mul oli suurepärane hääl ja ta väga uhkelt, eks ja kõik kõrgused ja nii, aga kui õpilasel ei olnud neid oskusi ja ta hakkas teda matkima nagu sellest ei tulnud midagi head. Kohe seal, õhtused Edward tee nüüd nii, nagu mina laulan, jah. Aga kui sul oskust ei ole ja seal kuuled ja hakkad võib-olla pungitama seal Vungitud ennast täiesti kinni, kas see ka juhtus? Tähendab ta võib-olla nii-öelda normaalsetel tema lähedastele häältele madalamatel lähedal ta ehk ei teinud väga palju hete, aga ma mäletan küll, paar juustu tegi sopranite ette seal kuskil kõrget nooti ja Ta oli ikkagi madal metso ja kui kõrgele sopran näete seal maksimaalkõrget noote, see oli küll fantastiline, siis ta võis tõesti valdas kõrgete nootide suurepärast. Ma nägin pada emaldusse, oli veel ravi väga tore osase trafina. Ja mis ta tegi, veel karm Karmen ikka tegi ka, seda ma isegi nägin, aga muidugi temal teadki osas oli see halb asi, ta ei näinud ja halvem sel ajal prillidega ja niiviisi. Aga tegelikult on meil praegu võimalus kuulategi valida kas krahvinna või või avanera mõlemad. Eino Pedassaare raamatus teatritee Jenny Siimon on ta kirjutanud, kas on mõni koht, on niimoodi, et kujunes tema lavaloomingu suurimaks pähkliks. Ja tema debüüt Estonia teatris oli muidugi enne Carmenit, 36. aastal. Kuulasime seda Carmenit natuke nende, mis te, mis te nüüd ütlete, seal lindistus 156.-st aastast. Siis mina, mina ütleksin nii palju, et et see kõlas väga-väga kaunilt ja selles laulus oli seda naiselikku luust ja võlude tahtmist. Kuna tal ei olnud praktiliselt tehnilisi raskusi, siis ta võis ennast väga vabalt väljendada ükspuha millist nüansis ja teha sinna lihtsalt temale vajalikke ja olulisi nüansse takerdunud kunagi laulmises endas. Ja ja tema just see võlu ongi see, et hääl on kirgas, selge ja vaba kõlaga ja on hästi kergelt ja loomulikult nüansseeritud. Muidugi ta laulab eesti keeles, nagu sellel ajal kombeks oli. Tõenäoliselt oleks korralik oskades Laanud oleks värve veelgi rohkem olnud. Ta kirjutab ise Garmini kohta, et ta püüdis-püüdis teha kõik täpselt nii nagu noh, partituuri kirjutatud ja nagu tema seda kuju ette nägeda. Talle ei meeldinud see, et siin teised Carmenit käivad sellise tumma tamburiiniga, ta püüdis kõik kastenettide, kõik tantsud ära teha. Televist oli võimalus. Mina olen mina mäletan, et ma nägin, aga no kuigi palju ma olin siis küllalt noor ja ma midagi on küll meeles. No igastahes jetid igati kiidusõnu. Krõbistes küll. Tal oli, ega see komme, et üldiselt suured lauljad hoopiski niiskuses seltskondlikust kodu õhkkonnas ei taha kunagi laulda? Ei, mitte kõige vähematki, aga kui tal on hea tuju ja niisugune mugav õhkkondolist vahestki taolist sama Carmenit nii enda ja teiste lõbuks Ja. Tema seltskonnale eluaastal, läheneval ajal, aga kuulda on siin seda, et hääl ei ole mitte aja jooksul kannatada saanud. Säilitamiseks värskuse ja kõla, puhtuse ja eriti ilusti muidugi alused, noodid mis on väga ilusa rinnatooniga kergelt lauldud ja, ja siin on tunda tema pikale häälest nii elu kui laule, kogemust, et ta võib ennast väga vabalt väljendada. Ja ma olen kusagilt lugenud, et et nooruses tal olid suured registri vahel, tähendab nagu kolm registrit oli, aga, aga hiljem juba siin, kui ta ikka juba suur laulja oli, siis need need ei ole üldse kuulda nii, sest vahesid tal läheb väga-väga ilusasti üle ühelt registrit teisele eriti ilusad olid tal just madalad noodid, siis neil ei olnud nagu venelaste mahlane. Okei, niisugune väga rinna eriline register, võitjal väga ilusasti kõlas kõik sujuvalt läks üle. Talle on kirjutatud ka palju lauljaid, on ise esitanud väga palju eesti heliloojate laule. Kui palju see on mõjutanud teie repertuaarivalikut? Ta oli suur Eesti laulu patrioot, võiks öelda, ta oli ise väga palju laulnud ja laulnud, just palju vähem tuntud. Tuntud autorite vähem tuntud laule nagu Artur Kapi laule niisuguste emake jonni laulud mida praktiliselt teised ei laulnud, sest noh, selge see, et metsateel lauset kõike ja nii edasi. Aga sõja ajal oli Artur Kapp talle kirjutanud niisuguse suure ulatusega ja küllalt nõudliku laulu puhtad pihud Lydia Koidula tekstile ja neid temale kirjutatud lauljale kindlasti palju. Mida me näeme, paljusid ei tea. Aga tema kontsertidel olid alati esindatud eesti autorite teosed, nii tuntud lood kui ka siis nagu tema noorema põlvkonna Hilluja laule mis muidugi eriti sagedased repertuaaris või ei olnud. Tal oli väga-väga suur programm v tähendab kavam üldse, mida ta väga armastas, kriidi saanud ja limpsi ja luike ja, ja see oli tal kahjuks. Selge see, et kõik, kes, Laulavad need, neil on oma lemmikautorid ja, ja oma põlvkonna autorite teoseid nii temalaulisega liidi austria lugusid, kes seal umbes tema põlvkonnast Oli taustad, vist kirjutas ka temale. Aarne Aarne ja Uno, harva saksa muidugi jah, Ernesaksa ta laulis ja kurid näiteks ta väga armastas laulda ja praegu üldse Ernesaks laulda enam. Ei, no muidugi, Mart Saar oli seal ka praktilist, tema põlvkonna inimene ja Artur Kapi ja Artur Kapp oli olnud tema õppejõud õppimise ajal ja ja hiljem olid nad saanud lähedasemaks tuttavateks ja muidugi ta laulis ka küllalt palju Artur Kapi. Konservatooriumis ei levi. Kas sellega kõik lõppes? Lõpes õpetaja töö? Tal oli see komme, et ta käis kuulamas oma õpilasi kui õpilastele tähtsamad esinemised ja käis alati lava taga ja siis kommenteeris ja kui siis tundi sai mindud, järgmine kord võtsime jälle neid lugusid läbi, mis ma olen, laulud, mis seal siis head oli. Või halba, see sai kõik siis läbi arutatud ja püütud siis järgmine kord paremini teha. Samuti teatrietendustel talate käis, kui laulsin vähemalt esietendusel. Ja. Pärast lõpetamist muidugi kontaktid vähenesid, aga ikkagi kuna mul oli võimalus õppida mujal, siis ta huviga kuulas, mis ma mujalt juurde õppinud ja kuidas mind olid mujal juhendatud ja avaldas siis arvamust. Ja, ja kui aeg jõudis nii kaugele, et ta enam pedagoogilist tööd ei teinud ja jäi pensionile, siis mul tuli üle võtta tema paar õpilastel nendega edasi töötada mis oli ka nagu moodi loogiline jätk, et sama kooli õpilane siis juhendab, edastama enam-vähem tema meetodite alusel. Nojah, ja ongi suur järjepidevus tema õpilaste, ütleme niiviisi, Mati Palm on praegu akadeemia professor. Mille ta on dotsent, siis oli väga kaua oli muusikakoolis Georg Otsa muusikakoolis Enn Eerik, kes nendega õpilane Maydeon Lillo tunne. Seal oli ka temal haava juba enam ei tööta. Ja oli ka ja oma oma Estonia, nii et siin on suuri järjepidevus ikka lausa. Tema õpilased küll ei saanud solistideks, kuidas ta nagu teistesse suhtus, kuidas oli üldse tema suhtumine, et kas kõik pidid saama solistideks või. Ei jutt ei saa ju kunagi ollagi, nii et kõigist sellest juttu ei olnud, lihtsalt tegime muusikat, tegime töö oma pilliga. Püüdsime areneda ja keegi mõelnud, nüüd solist või need lihtsalt keegi Vidzee, sellest tundsime rõõmu. No tema õpilaste arv võib olla väga suur, sest et juba kui ta alustas, siis 36. aastal õppejõu tööd ja vähemalt pool sajandit toimis ja kusjuures varem oli õpilaste tunde vähem ja selle võrra legi võis ka õpilasi rohkem alla, nii et need õpilase võib-olla et jah, et neid ametlikult õppeasutuse lõpetanud ehk ei ole nii palju, aga tal oli ka väga palju eraõpilasi, ta lihtsalt armastas seda tööd ja ei ütelnud kellelegi ära ja kui ma ju nägin seal tundideks, mina käin tihti pealegi niiskust, inimesi, kes ei olnud õppeasutusest ja ikkagi ta neid aitas ja püüdis kuidagimoodi seda laulu kunsti edasi viia. Kes oli või kes on teie jaoks Cheni Simon? Ta on väga suur Väga suur inimene kõige selle kõige paremas mõttes selles mõttes, et, et laulupedagoogina täielikult pühendunud sellele tööle ja ta andis endast kõik, et õpilaste lauluoskus paraneks mitte ainult oskus, vaid ka niiskuse sisuline lahendamine. Ja inimesena oli ta niisugune avara hingega ja väga võiks öelda, suur sõber. Noorele laulja hakkele. Mitte ainult lahtine inimene oma olemuselt vaid väga lahtise käega, nagu öeldakse, ja ta võitis oma õpilased ja mind ja läksime lõunat sööma ja sõime ja siis oli seal seal ja, ja niisugune nagu rahaprobleem või ta ei tea, kui palju raha ei olnud, aga ta ei olnud kunagi sellest ka kahju. Kuidas ei ole, seltskonnas ealisel talvega meeldisid noored inimesed. Ükskord maastasin klassi klassis on kaks poissi või kolm Toomas Tarmo, Ants. Reedeks siis poisid, seisad ja naeravad, ma ütlesin jumal, mis ta naerda vaatamisõpetajaga tiigivesi, mis on seni lihtsalt ei näinud ja hommikul kiirustas tööle. Üks king on valge, teine number on poisid, seisavad härrad ja siis ma läksin tema juurde, siis on õdedel ressiivseitsed. Oi, jummal. Ta võttis huumoriga. Kuule, võta minu kingad, mille ka ju vahepeal hingas aasalt oli neljaaeda, mille kingad ja ta elas lähedal. Lihtsalt mõtlen, et oli üks väga tore inimene kellega oli meeldiv koos olla ja töötada. Tähendab, kui algas sellest, et kuidas olid, kui võrrelda erinevaid lauluklass nagu alguses juttu kolm suurt siis teistest oli kuulda igasugu juhused seal kuni klassist välja viskamisele, tüdrukutele, nutmises, minagi, mäletad, meil oleks klassis keegi nutnud, sellepärast et tal nüüd lugu välja ei tulnud seal või. Hinge ülekeeramised võiksid tõesti tulla, et inimläks ise. Ma tahaks oma, mitte õnnestumisest ja see on täitsa loomulik, mis naisterahvastega eriti võis juhtuda. Aga seda, et ta oleks läinud nii lausa kurjaks näidanud Ustwaljand ukse taha, seda ma küll ei tea. Ja ta siiski suhtus positiivselt ka niiskust. Viletsamad võimalustesse. Ja see oli küll ennem ehk headusega. Oma ja, ja ma mäletan seda, et et näiteks noh, oliganist juhulikus oli õpilane, kellele tema Meetud ei sobinud või ei leinud. Ma olen nagu jah, oli Voldemar Kuslap näiteks, kes läksime eurost ära sellepärast et seal oli, ma mäletan ka, et seni Simon ka seda ei võtnud, nii jumalik, nüüd läheb minu arust ära, võttis. Aga mis siis teha? Mine proovi, eks ole, et see on sinu, sinu elu ja ja vaata, kui sul on seal parem ja midagi midagi ei olnud nii erilist, oleks võinud ju mõni kool ahastuses. Taevas küll, minus läheb õpilane. Mina võin ütelda ausalt, mina nutsin. Aga mitte sellepärast, karjusin peale mul liigitada. Miks ma ei saa hakkama. Ja varsti läheb hästi salatitesse nutta, lähme veel kord räägime. Ja. Nõnda elurõõmsat ja säravat Ženni Simonit mäletavad tema õpilased Ljudmilla tan Browska ja Mati Palm ning kontsertmeister tarsina alangu. Kuid kuna tänane saade puhtad pihud on siiski mälestussaade Sheni Siimonist, kelle surmast möödub aprilli alguses 20 aastat jääb saadet lõpetama lõik Heino Pedu saare intervjuust Ženni Simoni õpilase Theo maistega, mis on tehtud mõned päevad pärast maestro surma. Aastal 1982. Siimon oli inimene, kes kogu oma elu ja hinge pühendas meie muusikakultuuri arengule. Mina teadsin teda kõige rohkem kui pedagoogi, sest õppisin tema juures aastal 58 kuni 62, lõpetasin tema õpilasena konservatooriumi. Seni Siimon õpetajana oli väga nõudlik, väga tähelepanelik ja väga sõbralikuma õpilastega. Tema töömeetod oli väga vastuvõetav, väga lihtne tema kunagi sundinud oma õpilasi forsseerima ja kiirustama selle tõttu tema õpilased arenesid loomulikku teed pidi. Ja see oli minu meelest väga õige. Nad ei kippunud ennast ületama, andma seda, milleks nad veel ei olnud valmis. Ja selle tõttu see areng tavaliselt kestis ka pärast stuudiumi lõpetamist. Ja see on esimene oli niisugune inimene, kes kunagi ei katkestanud sidemeid õpilasega konservatooriumi lõpetamisega. Tema pidevalt hoidis silma peal ja käis kõigil etendustel kõigil kontsertidel, kus tema õpilased esinesid ja alati tal leidus, mida öelda. Tema märkis ära tavaliselt alati kõik head, pooled head küljed. Kui õpilane on hakkama saanud, kuid kunagi ei jätnud märkimata seda, millest jäi veel vajaka. Ja see minu meelest on väga õige ja väga tarvilik igale interpredile. Sest et me püüame pidevalt liikuda edasi täiuslikkuse poole. Kuid me teame ka seda täiuslikkust saavutada. See on võimatu, sest et tavaliselt, kui inimene jõuab teatud tasemele ikka on võimalus edasi minna. Sest kunsti arengupiirid, laulu, kunsti, arengupiirid on lõpmatut. Saates kõlanud muusikapalad olid Artur Kapi. Sa oled mu südames suvi. Klaveril Tarziin alangu salvestus on tehtud 1957. aastal. Mihkel Lüdig, üks pisar veereb vaikselt. Orelil Hugo Lepnurme salvestus 1964.-st aastast. Habanera Sorpi, see pärist Karmen, salvestatud 1956. aastal ja Artur Kapi puhtad pihud klaveril Elsa Amesson ja salvestatud viiekümnendatel aastatel. Saates on kasutatud tsitaate Heino Pedu saare raamatust teatri Teed, Sheni Siimon, Saate Monteeris, Helle Paas ja toimetas Margelgi Rookäär. Saate autor on Alar pintsar.