Külas Pärnu teatri Endla publiku märk, mis juhatas sisse meie tänase saate teater Endla uues kuues. Mina olen victargaarnemm ning täna räägimegi Pärnu teatrist, mille uksed avati publikule taas peale möödunud aasta mais alanud Endla teatri juurde ja ümberehitustöid, mis lõppesid läinud aasta detsembris. Kaheksandal detsembril toimus Endla teatri taasavamine esietendusega. Selleks oli Ülo Vinteri, Enn Vetemaa muhumuusikal suvitajad, mille televersioon siin me oleme, on tuttav laiemale publikule. Ühtlasi tähistati avapeoga kutselise teatri üheksakümnendat tegevusaastat Pärnus teatri direktor Ain Roost. Mida teater juurde sai, selle ehitusega teater sai juurde, nagu te ütlesite, uue saali. See on siis meie eksperiment kaasal, mille nimeks on küüni. Seal on 200 istekohta, seal on võimalus teha uusi lavastusi vastavalt lavastajad vaimulennule, kuidas nad seda tahavad tekitada. Selles saalis on võimalus teha ka tantsuetendusi, ka väiksemaid kontserte, etendusi. Sellel saalil on mustad seinad, must lagi ja must põrand, seal on lahti käivad toolid ja poodiumid. Seal on väga sõnalavastuse akustika. Sellest saalist nii palju. Teater sai veel juurde publiku jaoks vaba ruumi publiku liikumisruumi jalutamist. Suumin näitusesaaliruumina meie endise väikese saali, kust siis on vahepealt ära lammutatud mõned seinad, avasime vaate Pärnu keskväljakule. Publik näeb Pärnu jõge jõe peal olevat silda ja Pärnu keskväljakul kõndivad sõitvad inimesed näevad õhtuti tuledesäras teatrit ja teid, kui te tulete teatrisse sealt aknast vaheajal ka välja vaatamas. Teater sai veel kahekordse uue kohvik, teisel korrusel on ka välikohviku terrass, nii et on võimalus vaadata Ta suvel, kui ilmad kannatavad, võta tass kohvi õues ja see on ka vaatega keskväljakule Akadeemia tänavale. See on nüüd, mida on nagu näha publikul linna külastajal linnakodanikul, kui nad siit mööda käivad või kui nad teatrisse sisse tulevad. Peale selle on kõik muud publikuga piirnevad ruumid tänaseks renoveeritud, nad on saanud uue värske värvi peale, aga üks suur asi, mida kindlasti teatripublik ei märka ja mis jääb silmale nähtamatuks, on kõik kogu teatri soolestik, mis on välja vahetatud meie elektrikaablite ventilatsiooni torustikud, vee, kanalisatsiooni, küttesüsteemid, kõik on välja vahetatud tuttuute vastu. Need kõik konsensus sisse peidetud, neid publik ei märg ka. Need on kõik need, mis tegelikult hoiavalt maja terve ja töökorras. Ja ma arvan, et see on üks suuremaid tegemisi, mis tegelikult ka võttis väga palju raha ja väga palju, väga ja väga palju tööd. Mingil momendil oli remondi käigus meie maja nagu üks kärjepesal, kus oli auk augu kõrval ja nüüd need augud on siis täidetud vastavalt kaablite või torudega ja kinni pandud. Nii et, et see on üks, üks tõsine asi, mille üle minul on hea meel teatri suures saalis vanas saalis vahetati välja ka istmed, muutus publikukohtade arv saalis. Ja tänaseks on publikukohti 656, varem oli 634, nii et mõnikümmend kohta on juurde tulnud. Palju mahub publikut, saali, küünla küüni mahub 200 inimest, see nimi küünanti uuele saalile läbi publiku pakkumiste ja küsitluse. Kuidas see nimi välja valiti ja miks just küün? Nojah, me olime alguses seda meelt, et kuna meie väike saal Läks nüüd remondi käigus kaduma või, või ta mitte ei läinud kuidagimoodi katkuma, vaid meie eesmärgiga avada see saal publiku jaoks ja, ja teha teine eksperimentaalsaal. Ja siis me mõtlesime, et tema nimi ongi väites A Ta on lihtsalt teises kohas ja et ongi väike saal. Aga siis noored inimesed meie majas hakkasid mõtlema. Tal peaks ikka mingisugune vahva nimi olema ja kaasame siia meie publiku ei oleks, publik aitab meil mõelda ja nuputada, mis nimi võiks olla ja kuulutasime kesis Üle-Eestilise nimekonkursi välja sellele saalile ja meie suureks rõõmuks tuli 160 nime. Küll oli kummalisi nimesid, meil oli kajal, see nimede stendid olid avamispäeval seina peal ja 160 nime ei jõudnud mina küll meelde jätta, aga seal oli väga kummalisi ja väga huvitavaid ja oli ka tavalisi koogilishia, oli teatraalseid, mõni näiteks noh, seal oli üks huvitav nimi oli näiteks läänesaal, kuna see teatrile lääneosas saal asub, siis oli ka pakutud väikest saali ja oi inglisekeelsete nimedega nimetatud selliseid ja noortepäraseid ja ja kosmopoliitsed saali nimesid oli seal, aga küün oli see, mis, mis jäi nagu sõelale kolme, nelja teise nime kõrval ja loomenõukogu tükk aega aru, kas, milline see nimi siis võiks olla ja jõudsime järeldusele, et see ikkagi võiks küün olla ja põhjenduseks, miks siis loomenõukogu sellise otsuse tegi ja kuulutas selle küüni siis saali nimeks ja künninime ristiisa ristiema, kes ta siis oli selle? Teiseks põhjenduseks oli see, et kunagi 1800. aastate alguses on Pärnus juba teatrit tehtud ajalooürikud annavad meile teada, et seda teatrit tehti Eliisabeti kiriku kõrval olevas heinaküünis, mis oli risttahukakujuline oma sisemõõtudelt, kus oli muldpõrand esialgu, kus ei olnud lava, kus olid ainult seinad, lagi ja põrand ja, ja siis tehti seal teatrit. Hiljem seda küüni, seda heinaküüni täiendati, sinna vist pandi mingisugused põrandalauad maha ja tehti mingisugune lava moodi asi sinna sisse ja, ja nii see teatri tegemine alguse sai, nii et see oli nagu selline ajalooline, pidev punkt ja, ja pluss sellele nimele. Ta küüni nime sai ja minu enda jaoks on tegelikult üks märk meie repertuaaris, nüüd on maha läinud on küüni täitmine lavastus, mis tõi meile ka mitmeid kiidusõnu, küll kriitikute, küll festivali poole pealt. See materjal iseenesest on kirjutatud Kõivu Runneli puhul aastal 1975, kus me olime raudse eesriide taga ja too küüni täitmine on väga sümboolne teatritekst. Eks see tegelikult olegi meil kõigil üks küün või tempel, mida tuleb täita kas oma vaimujõuga või lavastustega ja kui me seda suudame ja oskame, siis tuleb publik kas teatrisse või küüni, ta tuleb meid, vaata vaatamata tuleb ideed emotsiooni saada. Endla teatri juurdeehitus võitis läinud aasta Pärnu linna parima teo konkursid, seda hindas parimaks iga viies kohaliku ajalehe ja Pärnu linnavalitsuse poolt korraldatud küsitluses osalenu. Ka Pärnu linna aasta mehe tiitel läks 2001. aastal Endla teatri direk tarile Ain Roostile teatri renoveerimise juurdeehituse ning Vallikääru kallastele teatrilinnaku rajamise eest, kus mängiti Endla teatri suvelavastust. Midagi päikese all ehk armastus kaubanduse vastu. Aasta mehe tiitel on teile üle antud 25. detsembril ja 30. aastalõpu galaõhtul heateo tiitel. Need ei ole ainult minu tiitlid, need, need on kogu Endla teatri tiitlit, sest kogu meeskond, kogu naiskond, kogu see hulk inimesi on oma vaimujõu ja ihurammu sinna sisse pannud, et see maja saaks selliseks, nagu ta siin keskväljak. Kui nüüd on, et see linnak sinna suvel sündis, sinna Vallikraavi äärde ja mitte ainult need 103 inimest, kes meil teatri palgal on, ei ole selle teostajad, vaid Maja, ehitajad, projekteerijad, arhitektid, sajad ja sajad meistrit, kes oma ala tunnevad ja kes on selle maja nii kauniks ja teinud. Ja teisalt need pea poolsada firmajuhti toetajad, kes on suveprojektis kaasa rääkinud, kes on meile nõu ja jõuga abiks olnud, kelletame üksinda, ei oleks saanud seda linnakut teha, aga üksi ei tee siin ilmas mitte midagi ära. Pidulikul teatri avapeol kaheksandal detsembril mängiti Muhu muusikalis huvitajad mille lavastas rahvusooper Estonia pealavastaja Neeme kuningas, lavastaja Neeme kuningas. Kas nõnda tuntud lugu, mida omal ajal mängiti ka Estonias ja millest hiljem vändati telefilm, on riskantne lavastada? Filmis kõlanud repliigid on ju rahva hulgas käibel tänaseni. No eks kindlasti ole oma risk selles olemas, aga, aga noh, mina ei ole endale neid asju kunagi takistuseks seadnud, ma pigem arvan, et selle filmi ja selle teema ja nende tegelaste tuntus aitab, aitab sellele etendusele kaasa. Ma pean ka meie trupi koha pealt ütlema, et kui alguses tõepoolest sellised kahtlased isegi olid, siis mõne proovima möödudes nad läksid mööda, nii et, et me ei ole ennast lasknud sellest häirida. Kui publikule on mingeid teatud äratundmisrõõmu siin nendest varasematest variantidest ja eelkõige filmist, siis noh, see on ainult hea, kui suuri muudatusi on tehtud Librjetas võrreldes nüüd 77. aasta lavastusega libreto s on üsna olulised muudatused. Kõigepealt võib-olla selles mõttes tegevus toimub tänapäeval siis ei olnud ju arukas öelda, et oleme nõukogude ja Tallinnast ja maksame ja lase vesi välja autol ja muid selliseid kultusfraase ja temaatikat kasutada. See juba seadis omad omad sellised piirid, seal tuli üsna palju teksti, tuli juurde kirjutada, karakterid omamoodi noh, arenesid ja samas peavad olema ka maas on usutavad. Noh, niivõrd-kuivõrd selles žanris sellist olustikurealismi üldse on võimalike vaja laval näidata, nii et kohati on nad päris radikaalsed ehk ütleme, lugu ise ülesehitus on samasugune, niimoodi ta on kui jälgitav, aga ta on oma vormilt küllaltki keerukas ja tõesti võib-olla mõneti meenutab filmi, kus on väga palju selliseid üksteisega haakuvad selliseid väikeseid seenikesi ja kus fookus Ühelt tegelased või läheb teisele üle või ühelt sündmusele teisele, nii et, et ta on selline üsna selline kollaažilaadne, nii et see nagu raskes vormi seisukoha pealt oli meil, et see tükk niimoodi kokku panna. Kas on muudatusi ka muusikas on lisatud Ülo Vinteri laule. Ja muusika on ütleks muusikale maturgi on täiesti ikkagi Pärnu teatri jaoks tehtud, on kasutatud mitte kõike, aga ütleme sellist olulisega siis endisest Estonia muusikalist ja, ja ka filmist mitte suurel määral mitte nii palju, nagu oli Estonias, aga lisatud on ka Vinteri selliseid Evegreene nagu lennutada lohet või hülge hall meri või vana arm ka roostetab, nii et see on selline väike Homaaskav interile võinuks ju kasutada ka teiste autorite loomingut, kuid otsisime just üles need tema armastatud viisid. Peaosas on külalisena hallo. Kas Pärnust ei leidunud sellist näitlejad? Ma ei, võib-olla ei tunne kõiki Pärnu näitlejaid nii hästi ja nende võimed ja Salla osalemine selles osas oligi tegelikult ka üks põhjus. Üks argument, miks maga, soostasin seda lugu lavastama sellepärast et häiritakse saaks näitleja, keda ma võrratult imetlen. Samas oleme meiega juba viimased viis, kuus aastat koostanud, et tööd, mina, lavastaja, tema näitejuhina, nii et me tunneme 11 päris hästi siis kui ma sain võlanõusse, siis ütlesin ma, et ma üritan seda seda lugu teha nii et minu jaoks seal selle tüki jaoks ja selle lavastuse jaoks oli Sallo nii-öelda vältimatu kaaslane. Kas Endla teatri laulvate näitlejate võime teie alla ei, absoluutselt mitte sugugi, sest et noh, meil on ju need kogemusi siin olemas firmast ja ja on minu meelest just valitud väga sobivalt karakterid sobivad kõikidele ja siin on Meelis Sarv, kes Irmas ju tegi kahte osa. Piret raudtee, kes on kogenud muusikalinäitleja Feliks Kark, kes on ju siin Pärnu tuntud muusik, nii et selles mõttes ei ole mingit probleemi ja eriti tahaks veel kiita orkestrit Tõnu Reinu juhatusel Tõnis Kõrvits, kes tegi mitte eriti lihtsa orkestratsioonisele tüki tarbeks jõudnud härra kiita, et tegemist on ääretult professionaalsete muusikutega ja ütleme, teatritükkide mängimisel või saatmisel selliste kogenud kooslusega. Teatri uues saalis küün oli esietendus aga 20. detsembril. Esimese lavastuse vastvalminud saalist tõi lavale ja sellest hooajast Endla teatri palgal olev lavastaja Tiit palu. Friedebert Tuglase loomingul põhinevas etenduses teevad kaasa Peeter Kard, Jaan Rekkor külalisena, Kaido Veermäe, Maarja Jakobson, kes samuti on läinud sügisest tööl Endlas ning Katrin Valkna ja Piret Lauri maa. Lavastaja Tiit palu. Tee pöördu esimest korda tuulase materjalide poole, milles on erinevus diplomitöö ja selle etenduse vahel. Diplomitöö oli lühike ja ikkagi koolitöö. Siin me teeme täismõõdus avastust, on juurde tulnud tegelasel juurde tulnud teksti ja ma loodan, et on juurde tulnud ka tähendust, kontseptsiooni Tuglase tekstid on küllalt raskete, nad on, võib ütelda, pateetilised ülevad. Kas Tuglase kirjanduslikud materjalid on lavalised? Ma arvan küll, et on. Aga mitut moodi saab teha, realistlikku teatrit saab teha mitte realistlikku teatrit. Ja Tuglas kindlasti ei olnud realistlik kirjanik Me oleme püüdnud Tuglase opoteetilisi seltsi mentaalseid tekste näidata mingi sellise nurga alt, mis teemad huvitavaks ja omapäraseks ja vajalikuks tavalise tekstiga ei saa niimoodi ümber käia nagu Tuglase tekstiga. Meil on nagu oma vaatenurk sellele olemas. Tuglastan peetud väärseks kirjanikuks Tammsaare kõrval, kes on rohkem rahvalik, on see lugu rõõmu, kaalud ka elitaarne. Mina arvan küll, et ei ole. See tükk ei saa sellist menu nagu saavad situatsiooniga möödujad, siin on rohkem peidetud tähendusi. Ma arvan, et, et publik hakkab kaasa mõtlema ja mõtle millelegi sellisele, mida situatsioonikomöödiat vaadates ei olegi üldse võimalik mõelda. Ma ei arva, et, et see tükk on igav. Ma ei arva, et Stick on elitaarne. Milliste Tuglase novellide jutustuste põhjal on see kokku pandud? Selles tükis on kaks vaatust, esimene vaatus siis on Tuglase noorpõlve novellides suvearmastus pühajärv. Väike jupp on ka Andrugini päevast ja siis Tuglase minivorme. Lühivorm oleme kasutanud marginaaliast aga teises vaatuses, Me kasutame peamiselt tema romaani. Felix Ormisson, suvitusromaan Endla teatri pealavastaja Raivo Trass. Teater sai juurde uue saali küün. Milliseid võimalusi, milliseid tehnilisi loomingulisi võimalusi annab see uus saal lavastajale või lavastajad? Eestis esimene musta laega saal oli küll Kirjanike Majas ja, aga see olnud black box, see oli Kirjanike Maja foorumi saal. Kuid Eestis on nüüd viimase aastakümne jooksul tulnud ridamisi näiteks Kaagveres endisest laohoonetest, endisest mõisa aitadest ehitati välja väike saal, mis kuulub ka sele black box'i tüüpi vanalinnastuudioteater, mis äsja-äsja tuli linnateatris taevalavavõime nimetada ka nende põrgulava black box'i tüüpi saaliks sadama terrorieelviimane, mis selles reas on Tartus ja nüüd meie mõtlesime teda küüniks. Praeguses Eesti vabariigis on meil kõige mugavam, kõige ilusam. Ta on viimane ka väike saal, taan hästi, mobiilne, sellepärast et meil on olemas ka selles ruumis rõdu, me võime ükskõik missuguses seinas mängida kas keskpõrandal või siis rõdude peal v üleval taevas või all põranda all tohutult võimalusi, mida me püüdsime nagu ette näha. Aga nüüd esimesi etendusi sinna ülekandes ja uusi ees me näeme, et seal on väga hea akustika. Meil ei ole veel nii palju valgus, kehaseid, prožektorid, kui me tahaksime jagana tasa. Picine Me jõuame osta neid juurde. Seal on suurepäraselt võimalik valgustada dekoratsiooni ja näitlejaid ja intelligentne saal. Seda on kohe tunda juba esimese meil hästi õnnestunud tuulase rõõmukaalude puhul. Mida lavastas Tiit palu, et seal ma ütleksin isegi kerge luua atmosfääri, et nii seinad ja koguse saal mängib selle lavastuse kasuks. Jah, seda peab tunnistama küll, vaatasin minagi etendust rõõmu, kaalud ja ausalt öeldes väga hea mulje jättis terves etenduses saal. Aga jätkame siit. Nüüd on jaanuari alguses olnud taastusproovid need väikese saali, endise väikese saali etendused on nüüd üle viidud küüni, kuidas on need sinna saali ennast sisse elanud? 10. jaanuaril oli esimest korda minu lavastus elu ja armastus Tammsaare järgi. Selles saalis me tegime kaks päeva proovena, lõime uuesti nagu selle etenduse sinna saali ja ma pean ütlema, et vaatasin dramaturgi Ivar Põllu aga täiesti uudse silmaga oma etendust. Ta hakkab seal isegi paremini toimima, kui ta oli väikeses saalis. Ja nüüd järgnevalt 10 päeva jooksul mäe filmi sinna, oma endistest headest lavastustest, minu lavastuse muulane ja kohtlane. Madis kalmeti lavastus üheksa ööd. Andres Lepiku lavastuse Family jääbväärse ja need kõik hakkavad küünis nüüd oma elu elama. Seni. Niikaua kui Endla teater oli remondis eelmise aasta kevadest kuni detsembri alguseni välja oli Endla teater ratastel ja mängis mitmetes Eesti paikades ka siin, Pärnus, nii Sindis kui ka ranna kinos. Milline on nüüd uus aasta Endla teatrile, milliseid etendusi tuleb, mida? Meie nüüd kevadine hooaeg näeb välja nõnda, algavad proovid tuhka, Triinuga, see on koguperelavastus. Seal on palju muusikat, originaalmuusikat, mille kirjutab muusikale juhatada taia Feliks Kütt. See on Jevgeni Schwartzi muinasjutt näidend, ta tuleb hästi suur lavastus. Me oleme vastu võtnud juba lavakujundusluu pruubelfeld. Kunstnik ja, ja eelmise aasta teatrikujunduspreemia laureaat on meil kujundada ja ma pean ütlema. Isegi mind üllatas, kui vahvalt on ta välja mõelnud kogu selle lavatehnika, seal tuleb palju liikumist ja see tuleb veel suures saalis välja. Järgmisena lavastan mina küüni, on meil kavas küünis välja tuua Tammsaare põrgupõhja uue vanapagana. Peeter Tammearu intsineeringus no mina ei oska mitte midagi öelda ja ma ei ütle veel praegu ei ütle, kes mängivad ka, aga mängivad ikka Endla kõige paremad meesjõud seal naisrolle ka ja märtsikuu lõpuks saame selle valmis. Siis tuleb meil üks hästi kaasaegne lugu prantsuse lugu, kes kuulajatest on Draamateatris näinud ja Smiinare saa kunsti, kus mängisid kolm meie esineja, trip, näitleja, et siis nüüd meil tuleb sellesama ja seminare saa näidend, seda võibki otse tõlkida kolm versiooni elust, mitte kolmes vaatuses kolmes pildis näidend nelja tegelasega, naljakas start. Ja kui nii võiks öelda, põnev lugu, seal tuleb veel suures saalis, seda lavastab Tõnu Lensment. Seal teeb külalise kaasa näitleja Tõnu Oja ja Carmen Mikiver. Kas. Nüüd statsionaaris kõik Endla teater jätkab seda traditsiooni, et suvel toob välja järjekordse uue vabaõhulavastuse. Aga kass statsionaaris rohkem ei tule midagi. Me jõua rohkem toota, aeg on lühike. Me toome välja kaks suure lava tükkija, küüni tüki. Ja plaanid on nüüd juba tegelikult etendused, suveetendused. Lavastuse etendused on ju paika pandud 11.-st juulist peaaegu järjest üheksa korda. Me mängime jälle Reius Reiu jõe kaldal, seal, kus mängisime kahte tuhandet aastat, et elu Eestimaal selles samas kohas mängime soome rahvatüki parvepoisid, see tuleb Endla kogu trupi tükk. Äkki tuleb külal isegi, äkki meil õnnestub kaasata vabatahtlikke Ki ja kujundus meil ammu valmis tooma, sõrakan jälle kunstnik, nii võin öelda. Dekoratsioon tuleb veel uhkem ja suurejoonelisem, kui ta oli eelmises lavastuses ja proovid hakkavad mais, teeme juunis ka proove, annaks jumal ilusaid ilmasid ja sellest tuleb niisugune tõeline rahva lugu. Parvepoisse. Kuna uus teatrimaja pälvis pärnakate kõrge tunnustuse, tunnistati ju see läinud aasta parimaks teoks linnas uurisin ka teatrikülastajate arvamusi, mis jäid linti etenduse vaheaegadel. Siin nad on. Kuust Endla teater on väga kihvt tänav, lahedasti maja, see, et ta on saanud juurde endale saali nimega küün, seal tulevad siin ajad tagasi, kus tõesti Pärnu linnas toimusid näiteks Baltoscandali festivalil sotsid sellist saali tagasi vist blackboxi saal, kus saab kõikvõimalikke etendused ja valid asendid, sõltumatu saal, ühesõnaga kõik võimalik etenduse võimalik teha. Ta on uhke seal kohe vaatad, et kohe eksperimenteerida, tahaksin näha väga põnevaid asju, tõenäoliselt see linn ka võitis selle saaliga palju, et seal selliseid põnevaid etendusi on tulemas ja maja tervikuna on ka väga huvitav. Tüütas ära ka selle nimetatud palmisaal, mis nüüd hetkeks on muutunud, siis sammas, saalitse vaade, avarust linnale ja, ja niisugune huvitavaks on muutunud ja samuti üleval tärkki saad, mis veel endiselt olemas on, nii et maja on põnev, njatel ainult ootaks, et tuleks, jääb üks niisugune sisu, ka majana tuleks niisama uhke kui praegu maja ise. No mis öelda, minu meelest on selle lahendusega on palju publiku peale mõeldud, et publikul on tunduvalt mugavam kui ennem ja ruumi rohkem ainult, mis nagu praegu häirib, et tundub, et kohvik ei ole veel oma võimsust saavutanud, et järjekorrad on, on pikad ja et noh, et nagu tahaks kiiremat teenindamist saada, et see nagu ei ole veel teada sellekohane kohviku teeninduskultuur. Aga muidu on hästi mõnus, et teater on kaasaegne, avar valgust on palju ja see sammassaali jätab niisuguse toreda mulje, et et nagu ta on linnaga ühte viidud, et kuna see vaade sillale on nüüd avatud kõigi jaoks väga hea mulje, väga hea. Olen siin esimest korda praegu suures osas. Te olete vaadanud praegu esimese, vaatas ära uues saalis küün. Kuidas teile meeldis see saal oli mugav. Olles olnud vaadata etendust, kes sotsiaalon, päris mugav ja ta on väga niisugune, väga kaasaegne on ja ja ma olen nagu vanem inimene, aga mulle hästi istuks küll. No maja on ilus, midagi pole öelda ju aastaid harjunud vana maja, aga, aga see on tõesti ilus ja kõige ilusam osa on ikkagi visse. Sammassaal sendine palmisaal ikes avatud vaade linnale, Sonice võrratu, see on üks maja ilusam asi. Kui repertuaarist rääkida, siis tähendab Endla teater on elanud nii hullemaid aegu kui paremaid aegu üle paremini saab alati teha. Nii et arenguruumi on veel palju. Selles osas. Võrreldes vana ja seda uut teatrit, mis on täiesti kõrvuti kui kaks põlvkonda, ütleme sellest ajast, mis on vana Endla teater ja uudne moderne teater, siis on see klaassein, mis nagu ühendab seda kahte maja, see on selline päris ajastu piir seal vahel näidata, et Anton teater siiamaani ei olnud või tulnud ja kust maalt, milliste võimalustega ta läheb, edasi vaatasite ära ka esimese vaatuse nüüd etenduses suvitajad oli mugav saalis olla. Saalis on mugav, aga kuna etendus on selline, siis on ikkagi kinofilm, jookseb silme ees, võib-olla natukene segab, aga põnev. Niipalju kui mina, nüüd olen siin Endla teatris käinud ja vaadanud ka teda väljaspool, ütleme Pärnu linna, kuna suvel teater reisis palju ringi ja mul õnnestus ka trehvata tol ajal olla seal, kus oli Pärnu teater Endla, siis siiamaani, mida ma olen näinud olema kõigega rahule jäänud. Et meie saade ei jääks liiga ühekülgseks, üritasin Endla teatri kohta arvamust pärida pärnakatele Pärnuga seotud inimestelt, kes on üht või teist viisi kokku puutunud teatriga. Kahjuks saate ettevalmistamise aja jooksul see on ligikaudu pool kuud, pole Pärnu teatrisse etendust vaatama sattunud ühtegi kriitikut. Oleks soovinud nendegi arvamust uuenenud teatrimajast ja nähtud etendustest, kuid hädast aitasid välja seekord Pärnu kultuuritegelased. Mark Soosaar. Millised mõtted, tunded, assotsiatsioonid tekivad, kui kuulete sõnaühendit? Endla teater? Küllaltki vastuolulised, sest minu lapsepõlves kandis teater Koidula nime. Koidula oli mu lapsepõlve hingel või ma ei oska öelda mingi niisugune mütoloogiline, rahvusmütoloogiline kuju, rahvuse elujõu sümbol. Aga meil siin Pärnus on juhtunud, et Koidula tänav visati prügikasti nime poolest muidugi Koidula nimi läks teatrilt minema ja samal ajal all on ju Koidula eesti teatri asutaja. Nii et Endla on ka ilus nimi ja kuna Koidula Endlat ei asutanud, siis ma ei tea üldse, kuidas sellistes olukordades peaks käituma, kui on paralleelsed kultuuri autosid, millel mõlemal peaks olema elujõud mu silmade all. Kes uus Endla ja lasti vana end lõhku, panin kaheksanda klassi poiss, olin seda kaheksamillimeetrise kaameraga filmimas aprilli hommikul ka see oli traagiline sündmus, sest et selleks ajaks oli juba Ungaris rahva ülestõus lastud veriselt maha suruda, keegi appi ei tulnud ja Endla õhkimine oli nagu niisugune punkti panek Pärnu linnas, kus selgelt üheselt anti mõista, et mingit tagasipöördumist vanade aegade vanade traditsioonide juurde ei ole ega ei tule. Ja siis ehitati seda uut Endlatvi uut Koidula nimelist draamateatrit 10 aastat mingi üleliidulise standardprojekti järgi arhitekt klaasi siis selle kohedus eesti oludele ehitati stalinliku keskväljak, aga teistpidi need tükid, mida seal Vello Rummo ja Ingo Normeti käe all ja hiljem Priit Pedaja käes ja paljud-paljud toredad lavastajad käisid siin. Need tükid kandsid jälle vastupidist sõnumit väga paljudel juhtudel. Ise olen ka korra kätt proovinud. Et linnud seal lavastanud, mis oli nagu midagi nagu filmi ja siis teatrivahepealset väikese saali lookene, see oli ja niisuguseks väikeseks kõrvalhüppeks teatrile ja mul endale ta kujunes. Olen mitut asja hiljemgi veel mõelnud, aga kuidagi tähtede seis pole ju siis selline olnud, et teatris kätt proovida. Aga Endla uus juurdeehitus, kuidas see meeldib? Ka mulle nüüd juurdeehitused ei meeldi. Mulle ei meeldi ka see, et me Pärnu uue kunstimuuseumid saame rajada ainult juurdeehituse kaudu. Oleks ikkagi uus projekt, uus hoone arhitektid on küll maksimaalselt püüdnud seal nahast välja pugeda, aga hoone on planeeritud, projekteeritud sümmeetrilise hoonena dominantse arhitektuuriobjektina sümmeetrilise Pesk väljaku ääres ja kui arhitektid kõigepealt ehitasid teatrikülge panga, mis visioone sümmeetrist välja ja kui nüüd tuli black box, mis ta viis hoopis teispoole sümmeetria välja, siis ega ma sellest vaimustatud küll ei ole üldse üks võib-olla süngemaid võimsamaid juurdeehitusi on Leoni draamateatrile. See oli siis 19. sajandi keskpaiku ehitatud uhke teatrihoone, ehitati nüüd kümmekond aastat tagasi suur klaaskaar peale isiksustest Brehitustest mitte kusagil ei ole vaimustatud küllaltki võimatud asjad omavahel kokku pandud ja häda sunnib seda tegema. Võib-olla on teatriplaneeringu juures veel kurb see, et teater seisab seljaga peatänava poole ja teatri sisehoov avaneb Rüütli tänavale, mis tuleks ka kuidagi arhitektuurselt lahendada tulevikus? Seal mulle siiski väga meeldib, et riik leidis vahendeid teatri renoveerimiseks ja kordategemiseks ja kaasajastamiseks aga riigi ja linna koostöö võiks olla oluliselt tugevam ja ja võiks edaspidi kultuuriobjektide igasuguste objektide rajamisel Pärnusse arvestada ka pliiats ja paber näpus, kui palju läheb tulevikus nende hoonete haldamine maksma ja kuivõrd suur on tulevikus nende saalide täituvus, sest et kui Pärnusse rajatakse ka veel lisaks kaheksasajakohaline muusikamaja, samas me näeme, et see 500 kohaline teatergi ei suuda seitse õhtut nädalas olla täidetud rahvaga, et mida see kõik endaga kaasa toob, sest et Pärnus on juba välja kujunenud kolm head kontserdisaali vanalinna koolis, raekoja saalis ja Agape keskuses, kui nüüd tuleb veel kaheksakohaline saal, siis ma ei tahaks küll olla selles piinlikus olukorras, kus kaheksasajakohalises saalis istuvad 30 kuni 50 inimest saalis ja tunnevad ebamugavalt nii need, kes laval esinevad, kui ka need, kes saalis istuvad. Sest sa isegi oled ju teatris mänginud ja teate, et väga raske mängida saalile, kus üle poole kohtadest on tühjad, ei teki lihtsalt seda, seda floidumit, mis on vajalik, et sünniks kunstime sellest teatri sisehoovis nii palju meeldetuletuseks, et Ingo Normet kunagi kavandas ja tahtis sinna ehitada väikese saali, mis nüüd saatuse tahtel läks hoopis teise kohta. Ka Endla teatri repertuaar kui selline oled sa tihti külastanud Endla teatrit? Jah, Endla Teatris mõikab paar korda aastas, käin varem käisid nagu tihedamini, sest et see repertuaar, mis oli Ingo Normeti ja Priit Pedajase ajal meeldis mulle rohkem. Ja ma kardan, et siin on tegemist sama fenomeniga praegu, et kui Voldemar Lindström Nõukogude ajal valitses Eesti televisiooni siis ta ütles programmi koostamise koosolekutel, et me peame näitama filme soolane vahuvein ja siin me oleme, sest et rahvas tahab neid vaadata. Rahvas tahtis neid vaadata sellepärast, et rahvale neid kogu aeg ka näidati. Ma arvan, et Endla väga-väga suur kasvuruum on tõsise ja sügava ja maailma tunnetuslikku publiku kasvatanud. Veel aasta-kaks tagasi ilmusid kohalikus lehes Pärnu Postimehes arvamused Endla teatritööde ja tegemiste kohta Sven Kivisildniku sulest. Juba mõnda aega neid ilmunud ei ole. Eks seegi ole mingi märk, Sven Kivisildnik, milliseid tundeid, mõtteid, assotsiatsioone kutsub teis esile sõnapaar Endla teater. No ma olen seal nagu sihuke mitu aastat olnud niisugune püsikliente vaadanud kõik etendused ära ja pärast seda ma nüüd ei ole enam püsiklient, mul on nagu selliseid assotsiatsioonid, et et ega ma nagu päris kõiki etendusi nagu vabatahtlikult vaatama ei lähe, ei üheski eesti teatris. Aga noh, Endlas, Endlas muidugi, lähen nüüd parema meelega, sest see väike saal on, on selles mõttes tore asi, et ta on ju teatrikunstiosakond, suur saal on ikkagi selleks, et teha raha Eesti teatena, üks kummaline Endla sealhulgas selline kummaline sõu pis, mida tehakse riigi rahaga. Seal tehakse hästi palju mingeid naljakaid komöödiaid, siis natuke vähem naljakaid tantsu ja laulumänge, noh, mida on nagu raske kunsti alla viia, mis on noh, kõige lihtsam, niisugune tavaline meelelahutus, mida on ka tarvis. Aga mina ei saa aru, miks seda lihtsat meelelahutust ja sellist meelelahutusäri tehakse maksumaksja rahaga. Mingisugused teised ettevõtjad, näiteks Lauri Laubre ei ole maksumaksja palgal, ta teeb ka meelelahutust, korraldab kontserte, on õllesummerit ja igasugused taolised asjad, mis, mis ei käi riigi rahaga ja ma ei saa aru, miks tehakse riigi rahaga õllesummerit. Noh, paraku need suure saali etendused väga suures osas on õllesummerit või on siis sellised paraadetendused, kus näiteks lavastaja on tahtnud saada endale elulugu Q Ibsenit võis Trindbergivi seiks piiri või Tšehhovi selliseid kuulsaid autoreid, keda nad siis peavad ilmtingimata lavastama, aga noh, vaatad siis, kehitab õlgu, milleks mina küll loodan, et sellest väiksest saalist saab asja, sest see väike saal on nii väike, et seal noh, sellele võimalik raha teenida. Et seal seal võib, võib ikkagi juhtuda, et tehakse kunstiliste kaalutlustega näidend? Üks tore. Tõesti, minule meeldib see maja, näeb hea välja, seal on kaks nagu kohvikut, mis on klaasseintega, mis on tore, et nad ei ole maa all, sinna paistab valgus sisse. Aga tal on väga kummaline nimi, küün. Kui teda vaadata, siis seal tulevad küll igasugused muud mõtted pähe kui küüne. Et noh, ma ei tea, milleks, et selles mõttes ta on nagu tore, et teatri nimi nagu hästi ei sobi, eks ole. Nagu teater ei olegi mingisugune õllesummer. Et sellepärast on tore, et üks, üks maja, mis näeb teater välja, sellel on külm nimeks pandud, et see nagu sobib, see tasakaalustab seda Daci, mis ei ole teater, see on siis teatriasi, mis on teater seal siis küün, et selles mõttes noh, on tasakaal ja ilus jutus oli suur etteheide ainult Endla teatri repertuaarile. Mida te sooviksite näha, mida Endla teater võiks teha? Minu meelest võiks neid kõiki isegi kas või neid samu asju teha ka paremini. Aga ma tahaks küll, et seal inimesed nagu kunsti teeksid selles mõttes ma kujutan ette, et igal riigiasutusel on olemas mingisugune algdokument, kus on kirjas tema ülesanded ja mina ei usu, et selle noh, Eesti teatrite, Endla teatri, noh tal peab olema mingi paber, mille alusel ta töötab, ta riigiettevõtteid, seal on kirjas, et teha ainult sihukest labast meelelahutust. Noh muidugi ei tee ka, aga suures osas see kukub niimoodi välja, et seal peale peale sihukeste paraad, etenduste ja meelelahutus. No mina ei tea, seal kindlasti seal dokumendis olev proportsioonides nagu paigal, kuid kui palju, mida seal peaks olema, aga ma arvan, et pool võiks olla kunsti no olgu, 40 protsenti, aga ma kardan, et seal praegu on umbes 15 16. Et ma tahan, et see, noh nagu selline teadlik kunsti tegemine oleks nagu teatri igapäevane töö ja siis noh, õhtul, kui vaba aega, siis võiks rahaga teha, või suvel, eks ole, ainult vabaõhuetendusi, et et haltuurat tuleks teha pärast tööd või siis minna teisele tööle, kus rohkem makstakse, kui raha on eesmärk. Kindlasti on teatris väiksed palgad. Ma arvan, ma täpselt ei tea, aga ma alati on väikesed, aga siis tuleb ikkagi kas elukutset vahetada ja sellist asja ei saa olla. Eesti teater ei saa olla rahategemise koht, sellist eesmärki ei saa endale seada üldse mitte kunagi seal sealsamas vaesemalt pank nagu teise kontorisse tööle ei ole kaugele minna. Ja veel küsisime arvamust kirjanikult Kati Murutar, milline suhe Endla teatrisse on teil? Mina suhtun nostalgiliselt selles mõttes, et Endla teatris ma olen käinud balletistuudios alates algklassidest, mis tähendab siis seda, et ma olen tegelikult juba paarkümmend aastat Endla majas käinud ja harjunud tema vana hea kohvikuga ja natuke kulunud ja spetsiifiliselt teatri järgi lõhnavate koridoridega, nii et kui, kui ma nüüd pärast remonti sinna majja läksin ja avastasin, et kõik on kaartidega ja koridoride süsteem on hoopis teine ja vana head kohvikut ei ole, et niisugused uued bistroo väljanägemisega, täiesti ebateaterlikud kohvikud, et siis ma tundsin teatavat kurbdust ka nii palju, kui ma Tiit palu jutust aru sain, siis kogu see lavatehnika ja, ja valgustehnika ja muusikalise kujunduse võimalused, mis nüüd on endal, et need ei ole üldse võrreldavad sellega, mis varem olid. Nii et tõenäoliselt siis see, mis teatrisaalides näha on, et et see on muidugi võrreldamatult parem sellest, mis enne oli. On õnnestunud Uuessaadiska mõnda etendust vaadata rõõmu kaalud. Rõõmu kaaludest ma tean ainult nii palju, et ma tegin Pärnu Postimehe jaoks Tiit, paluge intervjuu ja, ja ma tean, kuidas see etendus on üles ehitatud ja Jaan Rekkor mängib peaosa. Aga etendust ennast ma ei ole paraku näinud, sellepärast et talvel ma olen lihtsalt vähem olnud Pärnus. Aga päris kindlasti, see saab olema nüüd esimene asi, mida, mida ma nüüd Pärnu repertuaarist näha tahan. Et nimelt see ongi ainus, mida ma näinud ei ole. Läinud nädalal ilmustel kohalikus lehes kommentaar Endla teater alahindab lapsi ja noori. Siin on kivi Endla teatri repertuaari kapsaaeda Endla teatri repertuaar kui selline, kas ta alahindab ka täiskasvanuid? Täiskasvanuid vast mitte ja, ja noh, selles mõttes aeg-ajalt ikkagi on hästi läinud, et ka noortel on, on mõndagi head, sest minu arvates nii kihvti materjali nagu on taevariik, mis, mis nüüd ka edasi mängib ja mille emm keerd väga hästi lavastanud on. Niisugust materjali annab kohe seda, et selline selline tõeliselt hea leid. Aga jah, siin pärast aastavahetust oli ju koolivaheaeg ja siis ma mõtlesin küll korra, et tuleks koos lastega Pärnusse ja tooks neid ka teatrisse. Aga siis lapsed vaatasid kriitiliselt Pärnu repertuaari üle, teatasid, et neid hiiri on nad juba näinud. Ja vanemad lapsed olid head lugu ka näinud ja, ja niimoodi tegelikult Pärnus midagi lastel vaadata ei olnudki ja ma leian, et see on Pärnu laste üldisem probleem, et nad kuidagi sel hooajal ei olegi oma teatrit kingitusi saanud. Kuigi teater on, on ümber ehitatud ja hoopis uut nägu. On ta praegusel hetkel küll lapsed ära unustanud? Uurisime ka Endla näitlejatelt, mida arvatakse uuest saalist renoveeritud teatrist, aga ka teatri repertuaarist. See pähkel osutus aga kõige raskemaks, kuid ehk kõige kokku võtlikumalt, rääkis Endla näitleja Sepo Seeman, kelle jutus kajastub ka teiste näitlejate poolt välja öeldud. Väga-väga tähtis ja väga suur sündmus, ma arvan, et mul on küll suurepärane aeg praegu Pärnu teatris töötada ja ma arvan, meil kõigil mat ajaloost kuidas on üks või teine maja valmis saanud või sellega hakkab mingisugune teatud järk. Et praegusele rajal leiti see raha veel viimasel hetkel ilmselt, et ma arvan, et ilma mingisuguse liialdus, et ta on meie juhtkond selle selle suure tänuavalduse ära teeninud. Et see maja niivõrd uueks uhkeks saadud. Kindlasti palju rahvast tuleb ka sellepärast praegusel hetkel teatas, et näha seda maja. Et see on puhas, korrektne, uute võimalustega ja samal ajal on võimalik ehitada kõike, noh, on kuni kauba keskusteni ja, ja asjadele teatrid ja teatavasti ikkagi ainult see mis seal sees toimub, et see erutab mind praegusel hetkel kõige rohkem, et okei, et maja on valmis saanud, et publik tõmmata sinna, aga mida nad, mida talle pakkuda, see on suurem küsimus, et et ma loodan väga, väga tarkasid otsuseid ja head repertuaari, vat seda, mina unistan, et pean tähtsamaks kui, kui uut maja. Kuidas sa hindad seda repertuaari, mis praegu mängitakse ja mis on tulemas kuni kevadeni? Ma ei oska nagu kohe nagu varsti seisukohta võtta, aga saltot siin kohapeal teha, et, et see on väga hea või või siis ei kõlba kusagile, et nad teatri näitejuht. Raivo Trass? Jaa. Jaa. Direktor on teda palganud ja usaldanud ja senikaua kui see niimoodi on see peabki nii olema, et tema on ja mingi loomenõukogu kamis. Et see on institutsioon ja need on inimesed, kes vastutavad teatri repertuaari ees ja siis ühe või teise piirkonna rahva kultuurilise rahuldamise ees. Milline mulje on jäänud, sa oled näitleja, kes mängib ka paljudes teistes teatrites üle Eesti? Milline mulje publikust, kas publikule Endla teatri repertuaar, Endla teater meeldib? Kuidas öelda mitte seisak, vaid ma midagi väga head küll ei oska praegu üle Eesti teistest teatritest ka näiteks tuua, et kuskil mujal oleks hirmsasti parem või praegusena Endla teatri ja Endla teater kui institutsioon toimib, see süsteem on nagu paigas. Ja noh, alati võib ju unistada enamast ja unistanud, et tuleks häid lavastajaid, vingeid, ideesid, sest et kaader, pean silmas, näitlejaid on, on meil küll väga kõva potentsiaaliga ja ka lae kampamin koos. Ja ma ootakski visataks järjest uusi halge ahju, et see aurukatel hakkaks täie tambiga tööle. Minu meelest on maailmas väga palju head dramaturgiat ja siin on liikvel häid lavastajaid, nüüd peaks tik meelitama siiani. Vene muusikapala võtab kokku näitlejate poolt välja öeldu laulan Endla muusikalavastusest hea lugu, mille esitajakski on Sepo Seeman. Oota. Mis tuleb, on selge, peavad ootama. Sa oota, kui ootamine on selge, on ja oodata, kui ootamatult selgub tõsiasi, et su ootus oli, on ja jääbki. Oota küll, miskit ikkagi oodalt. Lola, mis tuleb, on helge Weaver lootma salluna kui lootmine ja kerge ja loota lootusetult ellu. Jää siin, et sulaatus oli, on ja jääb la külmisi pinki oodata. Seal loodan küll miskit ikkagi oode. Loodan küll miskit ikkagi oodata. Uus renoveeritud maja juurdeehituse saanud Endla teater kavandab ka mitmeid muudatusi. Endla teatri direktor Ain Roost nüüd, detsembri algusest ja jaanuari algusest on käinud taastusproovid ja on võimalik mängida Endla teatril taas statsionaaris. Milliseid uuendusi on teater Endla ette võtnud publiku kohaletoomiseks? Ma tean, et ettevalmistamisel on sõbragaart? Jah, lähiajal paneme käima sõbrakaarte kaardid on trükitud, on magnetkaart. Ja seda on teatrites ennemgi ka käibel juba olnud. Sõbra kaarti ostnud inimene saab teatrimajja tulles teatud soodustusi. Soodustuste protsendid on veel väljatöötamisel. Täna sõbra kord täna veel ei toimi, aga lähiajal me anname teada, millised soodustused sinna juurde vähemalt kui oled sõbrakaardi omanik, kindlasti tuleb sinna juurde meie teatrikohvikus mingisugune protsent hinnaalandust toitudest ja jookidest, mis seal on müügil. Meil on veel praegu läbirääkimised paari firmaga, siin üks reisibüroo on huvitatud, et sõbrakaardil oleks ka tema teenused peal ja ja siis inimene, kes on teatrisõbrakaardi omanik, minnes tollesse reisibüroosse, mille nimel avalikustame, kui kõik need sõbrakaardi teemad on meil selgeks räägitud, siis minnes sinna reisibüroosse ka seal mingisuguse protsendi odavamalt siis mingit teenust osta. Ja, ja võib-olla tuleb siia veel juurde mõningaid partnereid, kes meil on nüüd uued partnerid või ka head vanad partnerid, mõned veel mõtlevad ja lähiajal me saame seal need otsad kokku tõmmata, nii et ja, ja sellega kaasnevalt me saame, nagu ka teada. Need, teatrisõbrad, Nad on isikustatud. Me tahaksime, et nende inimeste mingisugused kontaktid, kas need on siis elektroonilised kontaktid, on ta meiliaadress või kui mõni inimene arvab, et ta võib anda ka oma koduse aadressi, siis meil oleks see tagasiside, kuhu me nendele inimestele saame siis kas elektroonilisel või ka posti teel saata. Ta teatud kirju ja, ja meid tutvustavaid tegemisi me küll ei tahaks kellelegi postkasti risustada, aga kui nad selleks valmis on, siis me hea meelega saadame ennast tutvustavaid materjale meie mängukavasid ja meie reklaambukletis nendele inimestele, kuna ta on teatrisõbrad, siis nad peavad teadma, mis siin teatris ühel või teisel päeval toimub. Tekiks selline side, et meil ei ole anonüümne publik, keda me nimetame Endla teatri publikuks, vaid me teame, et selle publiku hulgas on Jüri ja Jaan Mari-Mai ja nad on, nad on meie teatrisõbrad, selline oli meie tänane saade uuenenud Endla teatrist, kellel Pärnu poole asja või plaanib talvisel nädalavahetusel Pärnusse tulla, tasub ehk uurida, mida parajasti mängitakse Endla teatris. Tänase saate tõi teieni Eesti Raadio Pärnu stuudiost Viktor Kaarne. Peatse kuulmiseni taas klassikaraadio lainel.