Algav saade on pühendatud ühele selle nädala juubilari idest. 20. veebruaril sai kuuekümneaastaseks eesti pianist Arbo Valdma, kes juba aastaid teeninud leiba välismaal. Seitsmekümnendatel läks ta elama Jugoslaavias, praegu anda Kölni Muusikaakadeemia professor. Saates kuulete pikemat intervjuud juubilariga, mille toimetaja Marje Lenk tegi paar kuud tagasi vikerraadio keskprogrammile. Sellal kui Arbo Valdma andis Tallinnas meistrikursuse. Valgnast kui pianisti ja pedagoogi, kõnelevad ka erinevate põlvkondade eesti pianistid. Lilian Semper, Lauri väinmaa ja Tanel Joamets. Mina mäletan esmakordselt Arbo valdmast on mul meenutused vist 60.-test aastatest, tema oli siis üliõpilane ja mina ilmselt olin just tulnud õpetajaks konservatooriumisse ja õieti tema niisugusi, eksameid ja neid ma nii väga ei mäleta, aga ma mäletan küll seda fakti, et sel ajal ta tuli ju esimeseks meie esimesel klaveri mängijate, Eesti üle-eestilisel konkursil. Ja seal ta tuli kindlalt esikohale. See oli muide üks huvitav konkurss selles mõttes, et seal ei olnud vanaduse piiri, seal oli isegi nii küpses keskeas inimesi osalemas. Ja Arbo Valdma paistis seal silmanendesamade joontega, mis tal ehk ehk edaspidi süvenesid ja mis talle omased ongi, et tema väga niisugune isiklik suhe muusikasse. Niisugune originaal lähenemine, ma ütleksin ja ja muidugi niisugune tark lähenemine, samas. Ja leidlikkus. Me ju teame, et ta üldiselt hakkas hilja klaverit õppima, klaverit tavaliselt ei hakata nelja mingisuguse 13 14 aastaselt ja tal oli väga palju vaja tööd teha ja tema kaasõpilased ütlesid, oli täiesti fanaatiline harjutaja päevade viisi hommikust õhtuni. Ja sellega ta saavutas kahtlematult midagi, kuid muidugi mitte temast ei saanud virtuoosi kunagi. Ja seda pole ka tingimata vaja, et igaüks oleks virtuoos ja sellepärast tema mängus jah, esiplaanile tulid just hoopis teised jooned, nagu siin mainitud oli. Noh, mul meenub ka palju tema teisi kontserte, ta tegutses väga aktiivselt tollel. Ja need kontserdid tavaliselt olid organiseeritud kuidagi eriliselt pisut näiteks mulle tuleb meelde üks väga ilus kontsert Schuberti teostest, mis toimus Kadrioru lossis talve ajal, seal oli niisugune lumine vaade, paistis aknast hämardus juba ja vahel oli täiesti pime ja prožektorid olid väljast akna tagant valgustasid mängijat ja ma ei mäleta nüüd, kas see oli see kontsert või mõni teine, kus ta armastas näiteks kavu koostada niimoodi, et et et seal näiteks üks pala. Nii nagu refrään kordusaeg-ajalt. Siis kahtlematult tal oli suuri teeneid selles osas, et meile tutvustada. Niisuguse 20. sajandi klassikuid, mida tollal ikka vähe mängiti. Ma mäletan, kui hästi ta mängis näiteks hindemiti süüti 1922, see on väga-väga eredalt meeles või siis näiteks hiilgavalt ta minu meelest sobis talle Stravinski Kabritsa, mida ta mängis orkestriga Neeme Järviga. Mis oli niisugune irooniline ja, ja, ja samas niisugune julge ja reljeefne, vaat niisugune mängustiil. Ja muidugi ta võis olla ka väga poeetiline, näiteks selles samas šuubertis. No aga tollest ajast on võib-olla veel mõnes mõttes mitte vähem tähtis, vähemalt võiks öelda see, mis ta tegi muusikaelu organiseerimisel, sest see oli tõesti silmapaistev. Ta tõi värskeid tuuli, ta oli nagu mingi mootor, kes kes lõi käima igasuguseid uusi projekte, et tal oli nende peale lõpmata palju ideid üldse ideerikus on kahtlematult üks tema tugevaid külgi. Kõigepealt ma mäletan, et Ta korraldas esimese balti vabariiki triode festivali või triot, konkurss oli see vist Tõraveres, kusjuures Tõravere oli tookord noh, niisugune värske teaduse keskus. Ja ja seal paistis silma tema oma Trio, kus mängisid peale peale Arbo Valdma veel Mati Kärmas, Toomas Velmet ja Nad mängisid üldse väga palju hiljem ka kontserte ja ja muidugi see festival teatud vaheaja järele uue uuenes uuesti ja on tänapäevani veel toimib ja isegi järjest nii laiemalt ja uhkemalt. Siis oli Arbo Valdmaal muidugi väga hea kontakt minu meelest Eesti televisiooniga ja kui ma mõtlen kurbusega, kui vähe praegu seal on süvamuusikasaateid, siis tol ajal. Ma arvan, et ta tegi palju ära selleks, et ligindada laia publikut. Süvamuusikale. Seal olid terved saatesarjad, millest kindlasti teatakse võib-olla praegugi tornimuusika ja nii edasi kontserdid, mis toimusid liikendi, tekkis ja ja mujal siis mina isiklikult osalesin paar paar-kolm korda niisugustes saadetes teles, kus tema, Ta kutsus kokku näiteks kolm inimest, ta oli ise saatejuht, siis oli üks professionaalne muusik. Kahel kolmel korral olin see mina ja siis kolmas oli siis muusikaarmastaja. Näiteks ma mäletan, et doktor Ülo Lepp tuntud arst Tartust osales ükskord ja seal arutleti muusika üle, mängiti muusikat muidugi, aga arutleti, mäletan, nišiprobleeme näiteks, et programm muusikast, kas see on vajalik ja kas see on hea või see on halb ja igasugu muid probleeme, tema ideede rohkus oli väga suur. Ükskord me olime näiteks seal kaamera ees sel moel, et et neli niisuguseid küllaltki meil tookord tuntud pianisti mängissid Beethoveni Für Eliset tuntud pala väga tuntud pala üks natuke isemoodi ja siis sai arutatud selle üle, mismoodi see asi võiks olla. Või mismoodi ta kellelegi välja kukkus. Siis tage, korraldasid häppeninge Kirjanike majas. Ma mäletan ühte 21. keskkooli saalis kuskil öisel ajal, see oli väga põnev, see oli väga põnev, tookord tundus küll ülimalt põnev. Siis mõnikord olid tema ideed päris hulljulged, näiteks ükskord ma võin natukene eksida muidugi selle koosseisuga, aga mõned mõned isikud on mul kindlalt meeles, üks kord ta laskis vedada sinna Toompealt Toomkirikus neli klaverit ja siis mängiti seal. Ma usun, et see oli vist Bachi Kontsert, aga ka selles ma võin eksida. Ja seal olid solistideks niisugused pealarbawalgmenta niisugused inimesed nagu Georg Ots, Jaan Rääts. Ja ma arvan, et neljas oli vist Neeme Järvi, aga ma võin eksida. Vaat see näitab tema tohutut võimekust, sest niisuguseid asju kokku saada ei ole minu meelest küll sugugi kerge. Ja vot see kõik sunnib mõtlema, et ta oli ikkagi ja on muidugi praegu ka niisugune põhimõtteliselt mõtlev kunstnik. Siis tema teeneks muide võib lugeda seda et, et meil on olemas Eesti klaveriõpetajate ühing, vähemalt vähemalt tema oli see algtõuge sellepärast et ta oli juba tegutsenud Jugoslaavia esindajana seal ja siis selles ühingus ja 1001-ks 89. aastal ta tuli siia ja siis tegi meile niukse soovituse ja ettepaneku, et lööge nüüd see asi käima. Ja see on meil ka niisugune küllalt elujõuline organisatsioon. Aga üldiselt tol ajal muidugi vanasti tähendab kuuekümnendatel 70 tema põhiline tegevus oli ikkagi kontserteerimine ja kontserdielu organiseerimine, nii et ma ei oleks iialgi õieti öelda arvanud, et temast saab niisugune täiesti pühendunud pedagoog. Ja seda ta on, vaat seda esmakordselt ma selles veendusin kuskil seal 90.-te aastate alguses, kui me Kai Ratassepaga, kes oli tol ajal mu õpilane, käisime Jugoslaavias tema meistrikursustel ohvridis. See oli üks imeilus sõit, see oli pikk kursus. Ma arvan, üle kahe nädala vist suveajal ja, ja seal oli tal üle 60 õpilase, kellega ta tegi fanaatiliselt täiesti fanaatiliselt tööd hommikust õhtuni kaks nädalat järjest, ilma pühapäevadeta, ilma milleta öösiti soid toimusid veel kuskil endises katedraalis kontserdid, mis algasid kell 11 öösel. Nii et tema fanatism, pedagoogina on uskumatult suur fanatismi fantaasia, kus näiteks need võrdlused ja need kujundid, mida ta toob tundides, on minu meelest silmadeta, aga vot mina naudin alati tema keelekasutust, mis vahel on väga keeruline ka, mis on kuidagi erakordselt originaalne. Nii et need ongi need põhilised jooned nii tema mängus kui tema kõigis muudes eluavaldustes. Minu meelest, vot niisugune mõte, originaalsus ja tohutu töövõime. Nii kõneles Arbo valdmaast Eesti Muusikaakadeemia professor Lilian Semper. Nüüd aga läheme intervjuu juurde, mille tegi Arbo Valdma ka mõne kuu eest. Marje Lenk. Kas vanemad näitasid Kadeid mõnel õpetajal, enne kui hakkasite klaverit mängima? Vaata meie perekonnas oli väga huvitav, seda muusikat oli kohutavalt palju veel, meil on säilinud üks pilt, kus me mina ja noorem vend, oleme pildistatud kooli orkestri ees tema väikesed ruumid, aga mina, suured ruumid, aga ma ei tea, kas me olime siis seitse ja viis või oli meil natukene rohkem. Muusikat on hästi palju ja see oli üks niisugune ilus kool, kus seda muusikat tehti kooli nagu selle aguliosa või Pärnu linna osase, vaeste, patuste alevi. Niisugune kultuuri, üks sõlmpunkte ja siin kõik ootused ja ka potentsiaalses ristusid ja inimesed, eriti laste vanemad väga armastasid seda, et nende lapsed niisuguses kultuurilembesed olukorras siis saavad käia. Võib-olla just niisuguse laia are või diapasooni tõttu ei olnud alguses nisust või nendes aastates, kus peaks siis hästi konkreetselt juba tegelema hakkama, mingi pilliga ei olnud niisugust sunnitlust vanemate poolt. Ja ma mäletan, et see alguses, ega ta nii väga vara ei toimunudki või ei süttinud ja siis viidi mind tõesti näitama seal Pärnus oli üks tuntud orelikunstnik Peeter Laja, legendaarne kuju ja ettearvamatud reaktsioonidega, siis. Taastani seisnes selles, et vahetunnid olid trepist ülesse minek ja õieti portfelli ka meil ei olnud või kuidagi nii oli sees. Ega ega vist selle sellest ettemängimisest suurt kasu ka ei olnud, sellepärast et maestro Peeter Laja oli kuidagi kuskil oma mõtetega kuskil kaugel. Erakordne isiksus, ma olen talle nii tänulik, et ta sellest muusikale ja inimestele pühendatud nurgast mulle esimest korda võib-olla. Pedagoogiametist ei mõelnud lapsepõlve, sega noorpõlves kordagi. Kunsti läksid ikka saada pianistiks, saada lavale. Ma ei ütleks, ei ütleks sellepärast, et siin oli jälle teisest kohast. Ma ei tea, palju meil on seal isa, ema ees õpetajaametit. Edendava ütleksin, ideega seotud ja see edendav idee saatis küll kui mingisugune niisugune piiramatut võimalust pagas inimestega suhtlemisel mind algusest peale ja ma ei mäleta, millal mul see niisugune väga fokusseeritud soov tekkis, et et noh, nüüd on siis aeg sellesse süvenenud. Ma arvan, et ma tegin läbi kõik Üks maailma mingi muusikavõistlus või miski asi korda sättida ja seal niuksed segased segud. 22.-st eluaastast ma olen leidnud tõelise. Väga intensiivne teiste inimestega kolleegidega kuulajatega, niisugune muusika, see energiavahetus. Mis kursus kui niisugune, kui te lubate, ma natukene seda seletaks, mis asi see on. See on kõrvuti kõikide. Koolis meistrikursus on alati üks väga värske muusika tegemise muusika ja musitseerimisega tulevad kokku inimesed, siis. On kursusi, kus on olnud 90 aktiivset mängijat aga tavaliselt tulevad 20 inimest, tuled viieks kuueks, tahaks kokku. Nad lülitavad ennast igapäevasest elust välja, neil on üks ainukene teema. See on siis muusika ja need teosed, millega on tuldud, tullakse tavaliselt ette vanestatult, nagu läheks kontserdile, sellepärast mängitakse inimeste ees. Tavaliselt on palju kuulajaid. Pianist Tanel Joamets, sina oled mitu korda käinud Arbo Valdma meistrikursustel mida on ta õpetajana sulanud. Tähelepanuteritamise. Seansid, ütleme niimoodi, ta võtab luubi alla mingi asja hästi teravalt, tavaliselt on selleks mingi kõla, aga on ka ikka mõni teine asi olla. Mõni idee võib olla, mis selles loos on ja katsub just sellesama ühe tunni jooksul või helista eriti selle alguses kohe nagu tekitada mingi sellise erilise teravdatud tähelepanu. Et siis, kui ta on oma tunni lõpetanud ära sõitnud, siis, siis proovid seda teravdatud tähelepanu on oma igapäevast öösel nagu meelde tuletada, uurida kõike muud ka mitte ainult seda lugu või seda kohta, millega te tegelesite. Et kuulata nagu kõike natukene niimoodi, nagu ülivalvsa kõrvaga. Põhiline olnud ja noh selleks et tähelepanu teravdada kõigepealt muidugi väga teravalt. Sekkus sellesse, kuidas mina nendest lugudest aru sain ja sel hetkel mulle see ei meeldinud. Ja mida vanem olin, seda suurem see konflikt oli neli korda ma olen ta kursustel käinud ja kolmandal korral ikka läksime juba päris teravalt vaidlema. Aga seesama, kolmas kord mängisin Scrabini Üheksandat sonaati ja tagantjärgi see on kõige parem tund, mis ma saanud olen. Sellest on möödas nüüd oma litsi puhul aastate siiamaani ma ikka mängin seda lugu siis ma mõtlen hane Valdma ütles veel seda või teist, et mitte, et ma nüüd niimoodi teeksime või? Mõnda asja teen ka, aga no üleüldse, et ta nagu ka niimoodi Norris läbi selle lugu. Ta jätab niukse jälje, tal on oma meistrikursust läbiviimiseks selline noh, kohe ikka meetod ei või, või niimoodi, et ma arvan, et ta niimoodi kuidas tööle oma päris õpilastega, kes käivad regulaarselt tunnistatud hoopis teisiti. Kui nendele kogu aeg niimoodi neid niimoodi raputada iga nädal siis sealt noh, jõuaks ennast koguda. Aga just selline, et sa niimoodi koera sõidad kohale ja tuuselda kõik läbi ja sõidad jälle minema, et see on päris päris hea. Sellepärast teda ikka jälle kutsutaksegi Eestist peaaegu iga aasta käib. Kui palju on üldse Arbo valdmaal olnud siin meistrikursuste õpilasi, kas Eestis on üldse pianist, kes ei oleks kunagi tema kursustel käinud? No ütleme nii, et kes on minuealised ja nooremad nendest küll vist on tõesti enamus mänginud. Ja, ja noh, siis kui mina olin konsi teisel kursusel, siis ta esimest korda käis, nii et noh, kui ta esimest korda teis 20 sügis Tüks kõige meeldejäävamaid, ütleksin, mis tal oli, olid need, tal on üldse väga mahlakad, ütles, et esiteks ta üldse mõtleme, hästi kujundlik, aga teiseks ta enam eesti keeles ei mõtle. Kuna ta elab ikkagi teise keele sees ja siis ta eesti keelekasutus on ka selline hästi omapärane, mahlakas. Üks ütlustest, mis on mulle jäänud nagu meelde, mis ei olegi nii ütlusena nii naljakas, aga, aga mõte on väga hea. Et igal hommikul, kui ta ärkab ta on ennast niimoodi kasvatanud, ühesõnaga, ta püüab, et et ta suudaks maailma vaadata viieaastase poisi pilguga, kelle jaoks iga asi on uus ja huvitav. Ja samamoodi ka teoseid, tuleks neid vaadata iga kord jälle uuena ja igas taktis iga noodi juures olla valmis üllatuma uuesti, sest teosed on ju meil rasked ja, ja mitul palju kordi korrata, aga aga just sellise viieaastase poisi pilguga tuleks neid niimoodi ikka ja jälle. Ja just esinejaid ja seal. Ja, ja nagu see on, see, mis paneb publiku sinuga koos seda huviga jälgima. Põnev asi, mida, mida suurem osa pedagooge nii pole just esimeseks tähtsaks asjaks ei pea ja suurem osa interpretega mitte, aga temal on see huvitav, sest et ta arvab, et igast loost peaks olema hästi-hästi palju variante. Ja kõige äärmuslikumad variandid peaksid olema üksteiest tõstest erinevad, et siis, kui sa lõpuks seda siis esitades valitsejad mingisuguse ühe raja mis on iga kord kordumatu, aga need ääred, kuhu nisu võid kalduda, et need oleks viia tõesti kaugele üksteisest see annab suure vabaduse siis mängides valida just sellel kordumatu variant. Ja kui ta ise mängib, siis siis tõesti usud et see on võimalik, aga, aga jällegi on teised ministrid, kes on saavutanud kõrge meisterlikkusest sellise. Ühe kontseptsiooni väga suures viimistlemiseks, nii et ei saa öelda, et see on ainuõige tõde, aga see on talle omane, selline mõtlemine Arbo Valdma meistrikursustel kogetud, kirjeldas 33 aastane Tartu pianist Tanel Joamets, jätkavad taas Marje Lenk ja Arbo Valdma. Te alustasite, kui nii võib öelda oma Teiskarjääri Jugoslaavias oli vaevaline. Ja, ja ei jaa, seepärast, et see oli teist korda nii-öelda sellest kodukeskkonnas nagu välja reisimine. Esimene oli Moskva konservatooriumis õppimine. Ja ma olin aktiivne kõikides endise Jugoslaavia. Põhiline sellel maal on see terve elu ja suhtlemine toimub ettenägematute seaduste järele. Kui need seadusteks üldse saab nimetada. Väga palju üllatusi, ütleb, et oleme kogu aeg võimeline mõtlema ka sellest mis ei võiks toimuda ikkagi toimub või, või jälle otse vastupidi, et mõtlete. Nüüd peaks siis nii minema ja siis kõigi ootuste kiuste lähebki niimoodi, nagu te ootasite. Nii et see on üks. Ja inimesed on erakordselt tundlikud välismaalaste suhtes ja ma arvan, et see üksiku päts oli meetod on vist ainukene, mis sellel maal eeldus on, et midagi korda saata, nii et kui nii järele mõelda Väga lähedasi sõpru jäi mulle nendesse riikidesse. Ma kahjuks ei olnud nii tark, et ma sellest nõndanimetatud Konkursside korraldajad kõike seda pedagoogilise töö kõrval, nii et televisioonitööd ja nii edasi ja ma mõtlen, et mul oli elutoas üks meeter 20 sentimeetrine paberivirn, mida ma pidin korda tegema. Ja siis, kui ma ära sõitsin Jugoslaavias Saksamaale 10 aastat tagasi, siis äkki märkasin, et, Kas te Jugoslaaviast tulite ära sõjasündmuste pärast või oli oli teil aeg täis? Ma pean ütlema, et ega mul küll äramineku mõtet ei olnud siis, kui minu tegevus seal haripunktil oli enne sõda, 89. aastal, 88. aastal toimusid näiteks Alles endas olid siis need enne sõda viimased, niisugused suured festivalid, võistlused, arvaima minu üliõpilased ja. Ma mäletan, et, Kava kohaselt oli nii, et ei olnud üksainukene esimene auhind, vaid kõik seitse esimest auhinda oli minu üliõpilasi. Olen ja kui oleks rahulikumalt ja järel mõtlikumalt elanud. Kindlasti oleks pidanud juba palju varem mingisuguseid otsuseid vastu võtma. Aga sel perioodil lill minu ideed, enne sõda olid niisugused. Asutada Novi saadis üks niisugune Euroopa Muusikaakadeemia. Mis praktiliselt töötas minu projektide või või meie projektide teostamiseks kõik neis erakordselt? Kõige paremate sõjakindlustuste järgi rajatud ehitises, millel on siis kolm alus kodust ja faktiliselt akadeemia oli viiendal korrusel, kuigi seal kasvasid ka jutumärkides puud. Aga ta oli sellel viimasel korrusel toona TV1. Rahvustest ja nende rahvusriikidest või rahvusriigi algetest tulid minuga kaasa kõnni ja see oli võib-olla kõige Veel rohkem. Kui teie kõnni Muusikaakadeemia professoriks saite, siis te ütlesite, et see on minu jaoks kõige suurem rahvusvaheline võit. Oli nii. Siis tavaliselt on nii, et kuulutatud vabadele kohtadele 90.-te aastate alguses oligi nii, et generatsioonivahetus nagu toimus hästi paljudes Saksamaa konservatooriumi ütles ja siis oli ka juba taasühineda. Nii et oli palju vabu kohti ka idas, siis kongos näeb nii välja, et siis võetakse avaldusi vastu. Tavaliselt. Istuvad ja kuulavad ja neil on üks, üks väga huvitav niisugune positsioon nende käes. Muidugi on võim otsustada, aga nende käes on ka midagi teist. Igaüks vaatab seal, ma mõistsin ka hiljem alles igaüks lähtub umbes sellise pilguga, ei tea, missugune kolleeg dast nüüd siis välja tuleb, kui ta siin meie keskel on ja see on kuidagi kuskilt otsast väga tähtis, sellepärast et mitte ainult eksamid ei ole küsimus, vaid on küsimus ka koridori jutud nõnda öelda kui meeldivad või edasiviivad, nad võivad olla igapäevase ja elu jaoks ja, ja kas nad on meeldivad või on nad teatud niisuguse kriisi taotlemise, provokatiivse kallakuga? See on ka üks aspekt. Klaveripoolest üheksakümnendatel aastatel esirinnas Saksamaal on kõik väga selgelt selged on need kvaliteedirühmitused ja Hannover oli nagu esimene klaveril akadeemia oma kvaliteedi poolest. Mõtlesin küll-i jaoks jaa. Jaa. Siin olid ka kolleegid Moskva konservatooriumis, kes olid palju tuntud nimesid ja nii edasi. Ja näib, et mul oli Kaks inglit pea kohal, kui mul. Teljetunde või kuidas seda öelda? Kui kaua aega läks, enne kui hakkasite ennast nii päris kindlalt tundma? Te kindlasti teate ohtu ots, see ei ole mingisugune liidi keel, aga see on keel, kus kõik on paigas. Ja teil on ainult üksainukene võimalus. Ei ole vist ühtegi keelt, kes, kes nii rikkalt ühte mõistet võib väljendada. Sest liigosse keskkonda mida üks lause endast kujutab. Kui te siin valesti sõidate, siis esimene asi, mida te märkate, kõrvad, rääkija, sakslase uduseid, silmi, ta lihtsalt ei. Te olete väljas ringist, et sellepärast, et ei saa selle asjaga hakkama. Inimestevahelistes suhetes. Kaua aega mul oli keelepomm jala küljes. Ma pean nüüd seda ütlema, et. Võisin tunde teha. Mul oli alguses klassis viis sakslast, aga mul oli ka kaks venelast ja palju Jugoslaavia keelt kõnelevaid üliõpilasi, nii et ma sain väga täpne edasi olla tänu õppekeele valikuvõimalused, et ma ma saavutasin noh, seda, mida ma alati olin saavutanud, tähendab see, mida ma tahan. Sellest õppetööd ei toimu ainult mitteverbaalset vait. Aktiivsus välja tuleks palju näidatakse ja nii edasi, aga kui te tahate seda assatiivset maailma avada Jugoslaavias tegite te väga palju tööd, rabasid mitmel rindel, Saksamaal ilmselt väga palju tööd teha ei tohi. Elasin siis ma olin veel niisuguse Euroopa Liidu tuuri komisjoni programmide ühtlustamise toimetaja või ma ei tea. Ja ma olin edasi niisugune. Abistamise praegu ütleks niukses sahmerdamise hulluses ja ma töötasin laupäeval pühapäeval, siis tuli direktor palus, et ma seda ei teeks. Laupäeva. Siis teisest üliõpilase lähevad, kolleegid ütlevad, jää, vaadake, professor siin laua taga. Et et võib-olla mitte sellega silma paista, siis ma selle asemel hakkasin siis tegelema. Eriti. Mõtlesin järele ja minu järel mõtlemise tulemus on siis selline, et ma jätkasin seda liini, et ma ei võtnud vastu ühtegi pakkumist, ei dekaaniks Ollega kateedri juhatajaks. Ma hakkasin tasapisi Saksamaal lahti ütlema. Kõikidest omasugustest korraldaja kohustustest ja autorikohustustest ja keskendusin põhiliselt kahele. Meistrikursuste meisterlikkust tõlgendada ja et võimalikult palju õppida. Nimelt Saksamaale minnes ma äkki avastasin, et, et muusika tundmises, et ma olen kuidagi Tema õhkugi, ma ei tulnud hästi palju, ma ei tulnud uut muusikat. See oli üks niisugune. Ja see oli ka väga huvitav tegevus ja ja ma esimesed aastad väga tugevasti püüdsin sellega ja siis ma hakkasin mõtlema, et et huvitav, et miks see nii toimus. Muidugi ma teadsin, et mulle ajalimiit varasemast tegevusest ja ma oma teada tundsin nagu. Neli eestlast on mul, ma pean ütlema seda, et Ma vist ei saaks, saaks üldse tööd teha, kui mul ei oleks kõrgendatud huvi. Ma püüan kõikidele oma vaimu Ja see on see kõige suurem pump siin-seal Ameerikas. Hästi, palju küsiti, kui vaimustuse laine hakkas yle nende kuulajate käima, siis küsis, et nad. Öelge. Öelge üks asi, millest peale hakkab teie meetod. Või see lähenemisviis, ma mõtlesin, et, Ja siis ma siis rääkisin, et kaks aastat ära iseeneses ja kolmas lause on umbes nii et ma nii soovin olla niisuguses. Pianist Lauri Väinmaa olete end täiendanud Arbo valdmaa juures ja küsiksin siin, mida te teil on õpetanud, kuidas teid mõjutanud? Ma arvan, et Arbo valdmaa on oma õpetamise mängimisega mõjutanud kõiki Eestis klaverimänguga tegelevaid inimesi nii neid, kes õpetavad, kui ka neid, kes õpivad just selle viimase seitsme kaheksa aasta jooksul, mis ta siin on käinud pidevate kursustega pidevalt kursuseid andmas. Mina olen kolm kuud tõesti viibinud Kölni muusika muusikaakadeemias Siis ennast täiendamas. Aga ma isegi seda perioodi nii eriti esile tõstaks, sest me oleme Arbo Valdma olnud pidevas kontaktis ja. Vahetanud fakse email'e muusika teemal. Mina loomulikult ikka nii-öelda küsija rollis ja tema vastaja ideedeandja ja ideede ärataja rollis. Ma arvan, et tema mõju on raske üle hinnata praegu ja ma usun, et üldiselt on Eesti klaverimäng kaikad tänu temale viimasel ajal läinud väga palju. Kultuursemaks ma arvaks, ütleks, kõige tähtsam on vas. Mulle tundub arvalmi urestama suhtumine kõlasse, kui sellisesse. Kõla on ju tegelikult kogu muusika tegemise alus ja kõike väljendatakse just kõla kaudu. Ta nii-öelda Ta puhastab meiega kõrvu regulaarselt siin käies tolmust ja, ja noh, ütleme siis muusikalisest saastast, mis tahes-tahtmata sinna toimub, sinna koguneb ja annab oskust seda, seda puhastamistoimingut ise teha, jätkab, korrata. Ma arvan, et praegu esimestel kursustel oli see tõesti selline pioneeritöö, sest niimoodi ei ole, ütleme, klaverit õlale vaktsiin maailmas võib-olla keegi teine lähenenud või vähemalt on neid väga vähe. Aga ütleks jah, et üldine, selline ka avatus on suuremaks läinud. Avatus uutele ideedele ka tudengite hulgas ka ise seda märkinud, et võrreldes esimeste kursustega on ikka üldine tase praeguseks tugevasti tõusnud. Tahaks öelda, et Ma olen väga õnnelik, et et selline inimene olemas on ja, ja ka meie jaoks olemas on. Ja loodan, et see side Säilib kindlasti loomulikult säilib, aga aina tugevneb, tiheneb Arbo Valdma ja meie Eesti muu klaveri mängimise vahel. Millal Arbo Valdma tuleb Tallinnasse esinema? Rääma sellepärast Rootsi valitsus kinkis kiiremale ühe mitte räämas maja ja selles majas on niisugune rääma kooli vaimsus, mille ma arvan loomisel minu isa ema erakordselt suure panuse tegid ja ma Kuulsite saadet, mis tehtud, Arbo Valdma 60. sünnipäeva puhul soovime juubilarile palju õnne. Saates kõlasid katkendid 1990 seitsmendad osta kontserdilt Subertiaad, kus Arbo Valdma esines koos oma õpilaste Hanna Heinmaja Christiane Kruhtiga. Intervjuu Arbo Valdmaaga tegi vikerraadio toimetaja Marje Lenk. Saates kõnelesid ka pianistid Lilian Semper, Lauri väinmaa ja Tanel Joamets. Saate pani kokku Liina Fjuk.