Rääkides saatest saatesse meie raadiomuusikast muusikaelust raadios ning Eesti raadio muusikakollektiivides. Oleme täna vaatluse alla võtnud Eesti Raadio kammerorkestri, mida juhatas Paul Mägi. Kasutame täna saates muusikalini aitäh ja ka terveid jutulõike mitme aasta tagustest saadetest. Ajast kui orkester ja tema tegevus oli veel värskemalt meeles. Unustuse sammal kasvab ju nii kiiresti. Aastat 10 15 tagasi oli Tallinnas ainsaks tegev kammerorkestriga Eesti Raadio kammerorkester. Seda juhatas Paul Mägi. Selle väikese, ühtse noore ja nooruslikku kollektiivi tööst saame me nüüd rääkida maid lõpetatud vormis. Orkester tegutses 78.-st aastast 85.-ni ja siiski viimasel hooajal kõigest üksikute harvade kokku lendudena. Paul Mägi, orkestri asutaja ja dirigent oli pisut aega tudengipõlves varemgi tegutsenud ansamblis Hortus Musicus mis alustas tööd 72. aastal. Aga Paul Mägi omad suundumused viisid ta oma registri loomisele ja esimene neist oli nii-öelda Bachi orkester. See esines Tartu Ülikooli aulas 75. aastal. Ja muide, sellest koosseisust jäi edasi kammerorkestrisse mängima kuni selle tegevuse lõpuni tšellist Andres narma. Paul Mägi oskas enda ümber koondada kaasüliõpilasi, kellel, nagu temalgi oli ideaalidele aldis vaim. Innustumine põnevatest, ideedest ja soov mängida palju head muusikat. Pauli kui juhi ja dirigendi käekiri ilmselt imponeeris ja tema tööind oli nakkav. Põhiskoosseis püsiski muutumatuna. Minu ees on pilt. Sellel on noored natukene ümarad ja hästi rõõmsad näod. Orkester, Eesti Raadio kammerorkester. Elar kuivorkestri kontsertmeister Ulrika Kristian Jaano Järvela. Esimesed viiulid, Heiki Vahar, Toomas pubert ja Toomas Nestor. Teised viiulid, Arvo Haasma ja Paul Himma joolad Aare Tammesalu ja Andres narma tšellod Aleksander Jõgi kontrabass ning Lembit Orgse klavessiin. 1978. aastal või Paul Mägi asus tööle Eesti Raadio estraadiorkestri dirigendina hoogustus ja muutus regulaarseks ka tema kammerorkestri tegevus ja sellest kõnelevad kavalehed. Siin on Bachi ja Händeli muusika kontserdid. Kontserdid nii Tallinnas kui Pärnus. Ja ka lausa Estonia kontserdisaalis. Tol ajal ei kutsutud sinna mitte igaüht, kommenteerib seda fakti Paulmegi ise. Aastast 1978 lõpuks esineb grupp juba nime all Eesti Raadio kammerorkester. Tollane muusikasaadete peatoimetaja Toomas Velmet oskas hinnata noori talente, aitäh. Ja Eesti Raadio andis nii-öelda leidlapsele, kes oli staatuslikult tegelikult Lindprii andis oma nime ja andis ka võimaluse, andis koduraadiomaja, sai selleks koduks ja selles stuudiotes oli võimalik nii harjutada kui ka salvestada vastavalt oma soovidele ja vajadustele. Ning tihtipeale tegid Eesti Raadio kammerorkestri salvestusi Meie parimat Hannes Valdma, Jaan Sarv, Matti Prover. Orkester omalt poolt aga sisustas raadio pidulikke vastuvõtte, näiteks hoiardee, sümpoosioni ja nõupidamisi aastal 81 82. Eesti raadio näärimuusikapäevi, mis muutusid lausa traditsiooniks esimesel jaanuaril ja mis sai alguse 80. aastal ning muid igasuguseid tähtpäeval isi sündmusi, piduõhtuid, palle. Dirigenti oli sel perioodil kütkestanud just barokkmuusika. Kuid üha enam hakkas orkester mängima ka eesti heliloojate uudisloomingut, sest sellise kollektiivi olemasolu stimuleeris ka heliloojaid. Kuulame Eesti raadio kammerorkestrit mängimas. Üks tema õnnestunumaid Töid oli Tadeos pairdi süüt kolabrin, joon. Flöödisoolot mängib siin Jaan Õun. Kuulamisid osi. Oli kord Eesti Raadio kammerorkester. Seda juhatas üks Paul Paul Mägi. Ja praktiline direktor, mänedžer ja kõik muu asja ühes isikus oli Paul Himma. Paul mõtleme nüüd tagasi sellele orkestri tegutsemise ajale. Nii praktilises tähenduses, mida see andis sulle ja mängijatele ja kindlasti ka dirigendile ja, ja Eesti raadiole, mis kadus sellega, et see orkester ei saanud kuigi pikka aega töötada. Noh, eks sellised asjad vist ikka juhtuvad siis, kui väga väga paljud või õigemini ütleme, mitmed erinevad asjaolud on nagu öeldakse, soodsast tähtede seisus ja nad trehvad ajaliselt samale perioodile ja ruumilised piisavalt lähestikku. Ja siis siis tekibki mingi selline kriitiline mass, mis paneb mõned mõned asjad liikuma ja ja mina mäletan seda algust küll niimoodi, et mina olin tulnud just aega teenimast Nõukogude armeest. Ja see oli 78. aasta maikuu, kui ma nüüd õieti mäletan, kuidas vana raadiomaja kohvikus Mägi Paul minu käest küsis, et et kuule, et kas sa oled huvitatud kammerorkestris mängimisest ja sellega tegelemast ja võib-olla natuke ühte teist, nii nagu ta on omaettevaatlikum moel, kuna mingit ettepanekut tegema hakkab, et võib-olla ka siin midagi korraldama, nii ja naa ja ja niimoodi noh, sõna sõnast ja mõttemõttest see asi seal siis alguse sai, selles mõttes, et tegelikult olin ahjum. Paul Mägil oli oma selline tuumikgrupp või noh, mõttekaaslaste grupp juba osaliselt olemas ja ta lihtsalt oli sinna vaja juurde liikmeid ja ja, ja võib-olla tol hetkel kõik olid väga noored ja täis entusiasmi ja praktiliselt mitte kellelegi ei olnud selles ringis, nad olid küll suurepärased muusikud ja hiljem elu on näidanud, et nad on reeglina pea kõik, kes seal orkestris mänginud on ka Eesti tippmuusikuks jõudnud või saanud või on siiamaani ei olnud sellist organiseerimise ja noh, ütleme neil toimetamislaadi kogemust ja selles mõttes meie olime nii mina kui Paul Mägi ja veel üks hea kolleeg meie hulgast seal Aleksander Jõgi, kontrabassimängija praegu Estonia orkestris, meie olime pisut teistest vanemad, mingi aasta, kaks või kolm, mis sellises eas oli muidugi väga suur vahe. Kas keegi nüüd on seal kaheksa, 19 20 või keegi on juba 22, kolm, neli viis ja kuskilt sellest otsast võib-olla lähtuvalt ja ka sellest, et me tegelikult olime juba selleks ajaks mägipäeval juba olnud tuttavad üle 10 aasta pea 15 aastat seal teineteist tundsime, arvas, et ma võiksin sobida nii muusikuna sinna orkestrisse kui ka midagi toimetama. Ja nii see asi alguse sai ja, ja muidugi täiesti asjaolud peavad olema võrdlemisi soodsad ja ma pean ütlema küll seda, et mina olen olnud nüüd ka raadios oma 20 aastat mitmetes ülesannetest ja ma pean ütlema, et ka see aastakümne vahetus 70.-te 80.-te vahetus on olnud ka minu arvates ükse soodsama kliimaga. Just ma mõtlen muusikaga ja loominguga muusika ja kontserteluga ja salvestusega ja kõige sellega seonduva tegelemise aegu selle minu selle 20 aasta jooksul, mis mina olen kokku puutunud raadioga selleks õnnelik, õnnelik aeg selles mõttes. No mis sellest kõigest oleks nüüd edasi saada? Ma ei tea. Vot sellel vabadusel on ka üks selline kummaline mekk man. Et kuna meil ei olnud kohustust ütleme seal mingi teatud arv minuteid kuus salvestada või teatud arv kontserte teha see ei tähendanud seda, et laisklesime või, või, või et me oleks seda kohustust ja vastupidi, me tegime, oli ühelt poolt oli tunda sellist vabaduse hõngu selle valimisel, mida teha ja mismoodi teha. Ja, ja kuigi sai ühteteist ideid, sai ka ringi vangerdatud, aga enamasti ja need välja pakutud ideed olid ka vastuvõetavad raadio juhtkonnale ja muusikatoimetuserahvale. Ja selles mõttes oli ta üks, nähes nii mitmenda tasanditel nii kinni kontserdilugu helisalvestusele, organiseerimise muresid ja rõõme, siis oli üsna õnnelik kokkusattumus, aeg mõtleks. Kas sa arvad, et Radio juurde tähendab hiljem sa ju töötasid raadios funktsionärina, kui nii võib öelda et raadio juurde oleks olnud vaja alalist Kammerorkesterit. Ma isegi ei pea silmas seda, et see koosseis ja see dirigent Paul Mägi, nagu me nägime, oli ikkagi noor, andekas ja veerev kivi sellel ajal ja tema õpingud ja kõik muu oli veel ees. Aga ma mõtlen just raadio aspektist ja muusika aspektist, kas oleks vaja olnud kammerorkestrit meile? Ma ei saa sellele niimoodi vastata, et kas oleks vaja olnud. Eesti Raadio traditsioon on arenenud kuidagi pisut teisiti, kui ütleme raadiote ma mõtlen siis avalik-õiguslike või riigiraadiote traditsioonid mujal maailmas selles mõttes, et muusikaelu selles mõttes, et kes tellib muusikat ja on olemas esitajate other selles mõttes, et on olemas Kammerorkesterit kvarteti sümfooniaorkestrid on olemas kogu struktuur ja strateegiline ülesanne, raadiol sellega tegeleda, need on Wabariigi raadiotes ja avalik-õiguslikes raadiotes on väga tugev ja seda ei saa lihtsalt ühel hetkel mingi käskkirjaga nüüd luua. Vot nüüd Eesti Raadio hakkab ka kultuuriinstitutsioon, eks selles mõttes, et meie raskuspunkt nagu kaldub, noh, kui me praegu räägime muusikast, skulptuuri, meestest muusika poole. Seegaagi eeldab ilmselt ühelt poolt mingit ühiskonna küpsust, et ühiskond on küpseda vastu võtma. See eeldab, et hakkab tekkima mingi traditsioon, reaalne või traditsiooniline muusikaelu raadiol endal. Sest kui me võtame siin Soomest alustades kuni ütleme siin BBC ja Saksamaani välja siis Rumfuncylon oma kümmekond sümfooniaorkestrit pluss veel muud muud asjad, pluss veel uudisloomingu tellimise, aga see eeldab, et nendel on ka see teatud noh, ütleme sotsiaalne vabas ühiskonnas on olemas, kes seda vajab, kes seda tarbib, kelle jaoks on vajalik ja samas ka riik tunneb, et sellise institutsiooni nagu raadio kaudu saab kaitstud avalik-õiguslike sektori kaudu, need avalik-õiguslik huvi saab kaitstud selle raadio kaudu, ta esindab nüüd ka muusikakultuuri, vot see roll on olnud läbi aegade Eesti raadios mitte just kõige tugevam Eesti Raadio on alati olnud ja teda on alati igal etapil võetud eelkõige poliitilise organisatsioonina mitte kultuuriorganisatsiooni, kuigi ta minu arvates teinud tohutult palju eesti kultuuri nii muusikakultuuri kui ka sõnalise igasuguse kultuuri säilitamiseks, võib-olla mitte niivõrd palju arendamiseks, aga just säilitamiseks, et noh, et, et me teame, et mingid asjad on meie jaoks olemas, et ehk kunagi on võimalik nendega täpsemalt tegeleda ja sellepärast kogu see see fonoteegi osa ja nii muusikalise kui sõnalise osa, mis siis, mis küll võib-olla mõnele tundub, et noh, mis muuseum see nüüd siis on, eks ole. Tegelikult on selle tähtsus märksa suurem, kui me kõik oskame seda arvata, aga nüüdsed järgmist sammu siit vot ei suutnud. Ei mina ei funktsionärinai muusikuna seda nagu öeldakse, edasi viia, et et Eesti raadiol oleks tekkinud, oli ju seal üritus ja me tegime kontserte ja näiteks selles mõttes tegijatele endile võib-olla pisut koormuse poolest hullumeelne, kuid oma tähtsused siiski oluline on kõik need näärimuusikat ja taasta muusikat, mis, mis tehti esimesele olin juba aastast, kui ma ei eksi, 70 980 oli vist esimene aasta ja, ja vot sellest põhjalt kasvõi näiteks oleks võinud ju mingi regulaarsus ka muus vallas välja kasvada, aga see oleks näiteks sümfoonilise muusika puhul eeldanud seda, et meie Raadiol Eesti raadiol oleks olnud oma kontserdisaal, sest reeglina ka see elu nagu ikkagi kulmineerub, koondub ka selle kontserdikoha ümber või siis tähendab nii suur stuudio, kus on võimalik, et inimesed harjuvad seal juba käima ja siis on täiesti täiesti normaalne ka see, et üks uue muusika suurimaid tellijaid on ju mujal maailmas ka raadiot, kes tellivad seda ja, ja tasuvad selle ja ja, ja siis pärast seda ka levitavad. Kuid hoolimata sellest, et see nagu selles mõttes noh, ei käivitanud täies mahus sest noh, tulid ka ju teised ajad ja rasked ajad peale, kus tõepoolest Eesti Raadio täitis väga hästi oma poliitilist funktsiooni, ma mõtlen just kaheksate aastate teine pool ja taasiseseisvunud minu arvates need on kui pateetiliselt öelda Eesti raadio kuulsuslikumat lehekülje tulla kunagi tulevikus tagasi vaadates aga ütleme just see, kui sa küsisid seda muusika poolt, siis see roll tegelikult noh, veel käivitunud ja ka loodame, et me ise küpseme selle ümber ja sellega seoses küpsevad ka otsustajad rohkem ja et on võimalik. Me muutume jõukamaks, siin on võimalik rohkem. Sest see eeldab ka muidugi raha olemasolu ja, ja muidugi head tahet. Et, et see asi on veel ees, see saab tal olema. Ja taas kuulame helilinti aastast 1979. See on kaunis teine osa Largo manam Tanto Johann Sebastian Bachi kontserdist kahele viiulile ja kammerorkestrile d-moll. Solistid on orkestri omad, mängijad. Elar kuiv ja Ulrika Kristian. Tuleme nüüd veel tagasi kammerorkestri mineviku juurde ja ja võib-olla päris lihtsalt nagu nüüd kombeks, on öelda natukene nostalgiat. Kes oli teil ideede generaator, kui palju see sündis nagu kollektiivse mõtte vaimus, teil oli väga toredaid selliseid sari kontserte ju ka üle terve Eesti ringi sõites ja ma mõtlen näiteks Saaremaal need kirikud ja Pärnu esinemised ja mitmed mitmed asjad millele sa mõtled tagasi sellise südamesoojusega ja kas oli ilus aeg? Oli jah, nii võib öelda, oli ilus aeg, oli ilus aeg ja sai mängitud väga palju head muusikat. Ja Saaremaareisi olid. Ma ei teagi täpselt, kuidas Paul Mägi, Tõnu Kaljuste teineteist selle reisi jaoks leidsid, et see niimoodi koos teoks sai. Minu arvates on see väga kiiduvat, et see nii oli ja ma leiaksin, et meie Eestis ei ole suuri muusikuid palju ja mul oleks väga hea meel, kui nad kõik tihedamini 11 leiaksid. Mõne suure idee ja hea idee nimel. Jah, väga palju head muusikat sai mängitud ja see muusika oli minu arvates ka meil ei korraldanud selliseid suuri koosolekud, kus kõik olid koos, et vaata, nüüd istume maha, hakkame arutama, mis me teeme, see kõik tuli kuidagi nagu iseenesest mingit tööd alustades, meil oli juba enamasti teada, mis see järgmine töö võiks olla kuidagi ja eks see tuli ka siin on, selles mõttes on minu arvates suur osa, oli ikka selles, et osa meie headest noortest kolleegidest olid sellel ajal veel õpilased muusikakeskkoolis ja, või kes oli alustamas oma õpinguteed konservatooriumis ja siin oli Paul Mägi, oli väga hea ülevaade nende erialasest võimekusest ka ilmselt nende eriala õpetajate kaudu ja see oli selles mõttes ka minu arvates, on üks aspekt on see, et valides ühte või teist teost või sarja koostades sai ka arvesse võtta nende noorte inimeste arengut, ma arvan, et sel hetkel see andis ka nende. Meil pole tohutult palju kaasa, et nad said noh, samm-sammult jõukohaseid õigeid ülesandeid, mis puht pedagoogilisest küljest andis neile endile võimaluse oma arengut süvendada ja kiirendada, aga ta andis ka kuulajatele muusikalise elamuse ja minu arust see kombinatsioon oli oluline. Ja, ja see oli ka või võib-olla üks aspekt, et noh, et, et see sellises vormis ei saanud ka lõputult jätkuda ja järsku tundsime, et on vaja viia nagu see asi mingile teisele dimensiooni Levee, mille lõppväljundiks oli see, et Paul Mägi läks Moskvasse, Rost SS keelt õppima ja ja teised muusikud, kes läksid siia-sinna veel edasi ennast täiendama, need ütleme niimoodi, et ta oli üks väga huvitav ja põnev etapp meie kõigi elus, mis tegelikult sellisel kujul ennast ka noh, võib-olla selleks ajaks ka pisut ammendas, nii et kui sa nüüd ütlesid, et aga mis siis, kui oleks ta jäänud alaliselt, et võib-olla oleks tekkinud, eks rutiini orkester, kus käiakse palgast mängimas ja võib-olla ta ei olekski loomingulised, nii põnev siis olnud. Kuulame vahepeal taas mängimas Eesti Raadio kammerorkestrit Paul Mägi juhatusel, kolmas osa allegro Tomas Albiniooni kontserdist Koboele ja kammerorkestrile teetuur oopus seitse, number kuus. Solist poel on olevainone. Kas oleksid nõus natuke mõtisklema? Paul nägi väga noore dirigendina kaste hoomasite siis, et temast tuleb üks meie Eesti juhtivamaid dirigente. Küll, sest tegelikult need dirigendi omadused, mis on hoomatavad temast täna ja ja, ja kui ta tuleb orkestri, et oled sa siis orkestri poole peal või, või, või saali poole peal, need tegelikult minu arvates olid ka olemas juba siis küsimus on ainult väga paljus selles, et eks muidugi inimene areneb ja võib-olla see repertuaari valik oli siis märksa kitsam kui see, mis, mis on praegu Paul Mägi nii-öelda muusikalises portfellis, see on, see on tohutult laien, seda ei ole võimalik võrrelda selle, sest me alustasime kitsalt barokiga ja itaalia muusika mängimisega ja, ja, ja sealt noh, esialgu see oli üsna üsna kitsas selles mõttes, et me ei võtnud sealt kõrvalt midagi ja aga see hakkas samm-sammult, mina pigem on täienenud ja täiustunud, need puht dirigendi spetsiifilised tehnilised võimalused ja vastastikku tehnilisi võimalusi on mõjutanud ka see, et on, on avastatud nii palju huvitavat muusikat, mis maailma loodud ja seda kõike tuleb esitada ja selleks, et seda esitada, on vaja vaja võib-olla järjest keerulisemad tehnilised aparaati, puhted dirigendile, et seda väljendada ja vot, vot selle kaudu minu arvates, sest kõik need eeldused ja dirigendi omaduseks olid Paul Mägi oli juba siis olemas, ainult et ta on, tal on õnnestunud nende aastate jooksul neid veel minu arvates tohutult avardada. Aga teisest küljest nüüd sina kui administratiivtöötaja. Et kui palju andis kammerorkestriga tegelemine, sebimine, organiseerimine, teil oli ju tihtipeale vaja suuremaid koosseise, kui see põhikoosseis oli. Minul tuli kasuks see ja üldse ma ei kahetse seda, sest ma olen noh, tegelikult ütleme siis niimoodi, et praegusel hetkel muusikust direktori nagu ütlemisele gamma kõik läbi käinud jah, tõepoolest tihti oli vaja operatiivselt leida üks või teine pillimis ühte või teist projekti tegema ja ja, ja selleks oli vaja, noh, mitmeid asju. Esiteks sul oli vaja usaldusliku vahekorda, saab, pidid olema oma lubadustes korrektne ja, ja et inimesed sind usaldaksid, sest ega meil ei olnud tihti paljus mingeid kirjanike 10 leheküljelise lepinguid, lihtsalt lepiti kokku, vaadati üksteisele otsa ja muusikakatseks, seda venda võib uskuda või mitte ja kui võis, siis asi toimis, eks ole. Ja mina olin ise sellel ajal raadio estraadiorkestris alti rühma kontsertmeister ja selle töö kõrvalt mul jäi, ühelt poolt ma tundsin ka puudu sellist loomingulist väljendusvõimalust ja selles mõttes oli see nagu rusikas silmaauku ja teiselt poolt mulle on alati meeldinud toimetamine ja inimestega suhtlemine ja mingi asjad, noh, ärategemine, et ma olen ta korraldanud ja mõtteta nüüd, sest ta ühelt poolt jookseb sekundi poolt täpselt või ta jookseb mingite muude asja. Need asjad on mul elus alati huvi pakkunud, kuigi ma olen ise ka, mõtlen teisipidi, et kui ma oleks võib-olla algusest peale õppinud seda kõik kas see olekski mulle huvi pakkunud, kui ma oleks olnud Dior KuMul, teoreetiliselt oleks olnud kõik see selge, et mul ei oleks olnud seda avastamisrõõmu ja ilmselt siin ülesannete maht ei kasvanud kohe nii suureks, et ta võimaldas kaabel omatehtud vigade veakeste kaudu ennast parandada, arendada, et võib-olla kui see koormus või need ülesanded oleks alguses kohe olnud hirmus suured, siis oleks noh, võib-olla tulnud seal mingi mingi mingi tagasilöök ja ei olekski suutnud nagu sellega hakkama saada. Sest tõepoolest raadio kammerorkestri, nagu see ülesanded ka lahenesid või laienesid kogu aeg ja rohkem järjest rohkem tuli, tuli selles mõttes tõesti näha seda sebimist. Aga õnneks oli kontakt ja teiste muusikutega oli kontaka muusikat muudatusega kus oli üks selline tuttav inimene, igatahes raiuslikud, tead kelle nimi oli virve, Normet võib-olla sellel aastate neid kammerorkestri asju toimetas. Ja muidugi siin on, ma pean ütlema, suureks kasuks tuli see, et tegelikult ma olin selleks ajaks päris palju juba ringi rännanud, ma olin töötanud kaks aastat Estonia teatri orkestris jäljed, ma tundsin kõiki neid muusikuid, ma olin. Olin töötanud selleks ajaks, kui ma nüüd õieti mäletan, üle kolme aasta riiklikus sümfooniaorkestris. Siis kui ma tulin Raadio estraadiorkestri, see tähendas sisuliselt seda ja töötades raadio estraadiorkestrisse nüüd Modolise ja veel eraldi selles raadio kammerorkestris, kuhu tuli väga palju koori siis mul tegelikult ma võin öelda, et mul oli ülevaade kõigist Eesti professionaalsetest muusikutest, mina tundsin neide, nemad tundsid mind ja selle võrra oli muidugi ka kergem kõiki neid asju ja neid suuri projektiga kokku panna, kus oli üheks õhtuks välja vaja saada kuus 70 meest. Ega seda sai tehtud ja ainult sellele ja peale kokku nad saadet, eks ole. Sellest ausalt öeldes oli. Ma ütleks, mitte tihti tihti mitte väiksem rõõm kui, kui ühest heast muusika esitlusest, millest sa ise said osaline olla. Mul tükk aega on keele peal see küsimus nüüd asja teine külg. Et kui palju nüüd su praeguses Estonia direktori töös on sul abi sellest, et peaaegu kõik Eesti muusikud on, võib sõna otseses tähenduses öelda sinasõbrad, sest sa oled tõesti muusikute keskelt tulnud. Päris nii ma muidugi enam ei saa öelda, sest on tulnud uued põlvkonnad on tulnud peale ja väga palju uusi ja häid muusikuid on tulnud juurde kellele pead ütlema, aga ma siiski ei saab pisut nostalgiliselt jätta ütlemata, et kuigi meil teinekord ka siin vaidleme me oma Estonia teatri sümfooniaorkestri siin kas usaldusmeeste või mõne kontsertmeistriga ühel või teisel teemal ja ja nagistamine pisut siiski siis hoolimata sellest. Mul on mingit nostalgilist külgetõmbejõud orkestri poole, need, aga samas ma pean teadma endale selle selgeks tegema, olles teatri direktor. Ma pean olema objektiivne ja võrdselt tegelema nii kõigi selle maja, inimeste murede ja rõõmudega. Aga, aga muidugi, nüüd aega on palju muutunud ja, ja tegelikult on praeguse aja noortel on see võimalused. Ilm on ju lahti ja nagu öeldakse, katlal on kaan pealt ära ja praeguse uudistamise aeg ja kus minnakse laiali vaatama ja see on, see annab tohutult juurde need võrdlusmomendid muu maailmaga, mis tulevad ja ei usu, et siin nüüd Eesti selles mõttes nagu verest tühjaks jookseb, küll tuleb aeg või märgid näitavad, et esimesed tagasitulejad on ka juba tulnud ja tulemas ja tulevad veelgi ja ja kes ei tule nõidule, ei ole ka midagi katki, küll aeg oma asjad paika paneb. Ja, ja selles mõttes on põnev vaadata nüüd, kuidas uued põlvkonnad teevad uusi, selliseid, selliseid noh, mitte maalseid ühendusi ja ansambleid ja orkestreid ja kuidas, kuidas nemad praegustes oludes püüavad läbi lüüa ja ja kui on võimalik neid nii nõu kui jõuga toetada, mõni on käinud ka küsimas, olen ka, olen ka seda teinud, seda on tore jälgida. Taas Johann Sebastian Bachi muusika teine ja kolmas osa, atašee ja allegro brandenburgi kontserdist number kolm g tuur. Teile mängib tänases saates Eesti Raadio kammerorkester. Enne kui me oma saate lõpetame, võtsin ma ühe juhusliku aasta nende tegutsemisaastate hulgast ja see sattus 1980 üks-ühele lehele on kokku võetud suuremad esinemised, salvestused ja lihtsalt väikeseks, näiteks ma loeksin selle aasta plaani ette. Esimene jaanuar Eesti Raadio valge saal, ilmselt näärimuusika kontsert ja veel samal päeval TVs, videosalvestuskontsertklavessiini-le ja orkestrile f-moll. Siis kaheksandal jaanuaril TRÜ aula kontsert 11 10. Estonia kontserdisaal, 24. raadios lindistamine, eespere Ave paater, fondi salvestus ja 26. Bachi Brandenburgi kontsert number neli k Fondi salvestus. Veebruar seitsmes videosalvestus Olevi saalis Jaan Räätsa viiulikontsert number kaks. Esinemine Tombi kultuuripalees samal päeval 15. lindistus heliloojate majas muusika filmile tuuline saar, Jaan Räätsa muusika, helirežissöör Enn Tomson, 28. videosalvestus, Bach ja orkester. Esimene ja teine saade ja 29.. Samuti videosalvestus Rahvakunstnikud Jaan Rääts ning selle järel õhtul veel saade. Märts seitsmes kuupäev. Video Bahia orkester, esimene ja teine saade, salvestus. Kaheksas veebruar, Rein Rannap noorte kontsert, raadiosalvestus 21. videosalvestus, pahia orkester, teine saade, salvestus. Aprill viies raadios Bach kantaatide eelmängud. Neljas 12. 21. Fondi salvestus. Mai kontsert Estonia kontserdisaalis 25. juunil raekojas kontsert raadio, hoiarty sümpoosioni puhul. Siis on paar kuud vahet. November 29. oma kontsert Estonia kontserdisaalis ja detsembris 14 10. raadios salvestus endeni kontsert krossa number kolm-üheksateistkümnendal esinemine Estonia kontserdisaalis 29. osavõtt linnahallis kontserdist Ruja 10. aastapäev ja 30. kontsert, raadio tellimus Audrus. Isa jätta selle juurde ütlemata, et Eesti Raadio kammerorkester oli palgata, oli mittekoosseisuline. Oleme taas tänases päevas kuuldud helilindid meenutasid valusalt, et meil ei ole enam ei Jaan Õuna, kes oli väga sagedane solist kammerorkestri ees ega Ulrika Kristjanit aga taas tavat kõrvuti, nii nagu vanarahvas ütleks ühte vankrit vedades. Kaks Pauli, Paul Mägi ja Paul Himma, Paul Mägi, Rahvusteater Estonia kunstilise juhi ja peadirigendina Paul Himma rahvusooperi direktorina. Olles tihedalt olnud raadiotöö sees estraadiorkestrimängijana ja direktorina, seejärel Eesti raadio muusikasaadete peatoimetajana ja Eesti raadio peadirektori asetäitjana. Onu Paul Himma karjäär enam-vähem ikka muusikakollektiivide-ga seotud olnud, sellepärast küsimus just temale. Paul. Kuidas sa hindad seda orkestrit kui raadiojuht, kui raadio muusikatoimetusega seotud ja, ja sellest aspektist mõtlev inimene. Ja nüüd juba võib-olla ka aegade tagant vaadates üldse Eesti muusikapildi jaoks. Missugune hinnang on sellele orkestrile? No ta oli jälle nagu omas ajas oma laps, eks ole, me mäletame Tallinna kammerorkestrit ja siis tekkisid mingid pausid ja ilmselt küpset selline selline kollektiiv tekiks. Ma tagantjärgi hindan, kui juhina ma hindan seda äärmiselt julget sammu ja, ja, ja mul on hea meel, et tolle tolle aja raadiojuhid nii Aado Slutsk kui ka Toomas Velmet, kes tollel ajal oli peatoimetaja, et neil oli julgust selline asi ette võtta, sest see vaieldamatult annab ühele raadiole toota võrdväärselt teiste raadiote ritta euroop pas kui tal on üks elav organism, elav kollektiiv. Nüüd kui kammerorkestri enda mängijana korraldajana ma nüüd tagantjärgi vaadates ütlen, et see on, see on uskumatult tore, kui, et inimesed käivad koos ilma administratiivse jõuta, mis neid koos hoiab. Lihtsalt sellepärast, et nad on nii kokku leppinud, nad käivad, nad saavad raha või ka ei saa raha. Jaga nad käivad, nad teevad, nad valmistavad mingit kavatseti, et neid kuulatakse ja, ja, ja nad arenevad koos selle kollektiiviga. See on tegelikult üks nii muusikute seisukohast kui ka kultuuri ja muusikaelu arengu seisukohalt üks üks ülimalt vajalik etapp, mille noh, kui teda ei oleks, siis tuleks ühes või teises vormis muusikule välja mõelda, kuidas ta saaks areneda ja nii meie tollane dirigent Paul Mägi arenes ja leidis ennast koos meiega ja jõudis niimoodi ka selle kammerorkestri juures nii-öelda suure muusikani välja. Ja selle võimaluse andmist Mendergutite väga julget sammu estraadijuhtkonna poolt. Tänase saate aga lõpetamegi nüüdsama süüdiga, millega me saadet alustasime, seondadeos pairdi, kolabrin, joon, teise pealkirjaga süüt ammustest aegadest viies ja kuues osa.