Kallis kuulaja uue Pirita kloostri vaimulikuna, soovin sulle õnnistatud advendipäeva kapiiri tõdede nimel ning esitan sulle küsimuse. Kas sina ootad tänavusel advendiajal kellelegi tulemist? Sõna advent tähendab tulemist. Mina arvan, et advendiajal on vaja rääkida koguni kolmest tulemisest. Ent hakakem peale esimesest. Minu küsimus ei ole uus. Kas sina oled see, kes pidi tulema või peame me kedagi teist ootama? Nii küsisid aastat 2000 tagasi ristija Johannese õpilased Jeesuse käest. Iisraeli rahvas ootas, ootas päästjat, lunastaja õnnistegijat, heal lapsel mitu nime. Ühesõnaga jumala poolt saadetud meest, kes päästaks nad hädadest. Ja nemad ootasid, kogu rahvas ootas. Mida vastas Jeesus küsijatele, see seisab kirjas Matteuse evangeeliumis. Minge kuulutage Johannesele, mida te kuulete ja näete, pimedad näevad, jalutavad, kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad. Surnud, tõusevad üles ja vaestele kuulutada. Ristija Johannese kaasaegsete jaoks, kes tundsid oma pühakirja, oli see selge vastus. Iisraeli prohvetid olid just need tunnusmärgid kirja pannud kui jumala saadetud messijaamad. Jeesus oleks muidugi võinud vastata. Jah, mina olengi see, kes pidi tulema kui ta pidas paremaks küsijad mõtlema panna selle üle, mis nad nägid ja kuulsid. Ja anda oma andma oma isiklik vastus messija tulemise küsimusele. Mõtelge meiegi täna järele selle vastuse üle, mille Ristija Johannese sõbrassaid Jeesuse esimene tulemine, tema advent, sündimine Belt, temas oli küll nähtav sündmus torganud kellelegi eriti silma. Võib-olla olid karjased ainsad, kelle juurde saadeti ingel head sõnumit viima ning kellele anti näha suurt valgus kuulda inglikoore. Jeesuse esimene tulemine ei hakanud silma muudele. Ometigi on just see silmapaistmatu tulemine nii paljudele inimestele kallis. Kogu ristirahvas meie päevil terve kolmandik inimkonnas iga kolmas inimene tähistab iga aasta õnnistegija sündimise püha jõulupüha. Tõepoolest on, mida tähistada, pühitseda maailma looja kingib meile iseenese saab inimeseks. On siis igivana kristlik tava, et sellel päeval valmistame ka meie teistele kingitusi ning püüame anda nii hea kingituse, kui oskame. Kingituste väljamõtlemine tegemine või ostmine pakkimine võivad väljastvaatajale paistagi advendiaja peamise sisuna. Ega see nii halvasti mõistetud olegi. Kristuse esimene tulemine oli ju kingitus, millest kaunimat suuremat ei oskaks ette kujutadagi. Kui me seda ei unusta, on jõuluvana veelgi toredam mees, kui ta on nende jaoks, kes mõtlevad ainult kingituse saamisele. Pealegi, kui me teame, et jõuluvana prototüübiks on piiskop Nikolaus heldehinge karjane. Miks ei. Me võime rahuga oodata millegi saamist. Kuid ma küsisin alguses, kas sa ootad kellelegi tulemist. Tõepoolest, Kristus, kuulutas ta tuleb tagasi. Tuleb teinegi tulemine, teinegi advent. Aga sellest räägime homme. Täna palvetagem. Isa sina ilmutavad end meile oma poja kinkimise läbi ja kutsud meidki sinu eeskujul kingitusi tegema. Ära laseme jõulupühadel muutuda millegi saamise harjumuseks vaid õpeta meid meeles pidama ja igatsema sinu poja tulemist. Nii palume tema Jeesuse Kristuse, sinu ainusündinud poja nimel. Aamen.