Kallis kuulaja uue Pirita kloostri vaimulikuna, soovin sulle tänagi õnnistatud advendipäeva ning tänagi ühinevad piiritõed selle sooviga. Jõulud, mida me nimetame rahupühadeks onuks sees. Sellepärast tahaksingi täna rääkida rahust. Rahu on üks inimese põhilisi sügavamaid igatsusi. Need, kes mäletavad teist maailmasõda mäletavad ka soovijat, lõpeks ometi kord sõda, suurt tapmine ja hävitamine ning tuleks ometi kord rahu, mis aheks jälle elada, ehitada see väline rahu tuligi kuid vaimuvallas käib pahatihti võitlus edasi. Nii et me soovime ikka ja jälle. Kui mind lastaks ometi rahus elada, kui ma saaksin ometi lõpuks rahu. Ning mõnikord ütleme koguni südametäiega, jätke mind rahule. Rahutute inimeste seltsis on lihtsalt väga raske elada. Nii raske, et läheme apteeki mingisugustki rahustit ostma. Olgugi et teame, see tableti rahu ei ole rahu. Pealegi on ta väga üürike. Sooviksime sisemist südamerahu. Ent kogu tänavuse advendiajal pühal maal rahu, kuninga enese sünnimaal käinud verised võitlused seal, kus inglikoor kulutas karjastele, kes öösel oma karja hoidsid. Au olgu jumalale üleval kõrges ja maa peal rahu inimestele, kellest temal on hea meel. Kas ma kuulsin õigesti, et inglikoor soovis rahu ainult neile inimestele, kellest jumalal on hea meel? Oleksin nagu kuulnud, et nad laulsid rahu, maa peal inimestest hea meel. Ja tõesti, jumalal peaks olema hea meel, kui inimesed maa peal peaksid rahu. Löön lahti praeguse üleilmselt tarvitatava inglisekeelse tõlke Ni uuriva standard Uuesson ja loen piisse mani tõus, kuum Hiižeuros rahu nende vahel, keda tema soosib. Tõlkijad annavad aga ka teada, et mõnes vanas käsikirjas seisab sellel kohal udu elu fibo heatahtlikkus inimeste vahel. Sakslaste uus Ainhitsedased song ei tunnegi soovi. Olgu vaid räägib käesolevas silmapilgust. Au on jumalal üleval kõrges ja maa peal rahu inimestel, kelle tema on armuline. Mension energiana. Mõlemad tõlked on aga kindlasti ühte meelt selles, et rahu on jumala kingitus mitte inimeste teha. Kristuse tulemise jumala inimeseks saamisega sai maailmas nähtavaks jumala suurus. Tema au. Kui inglid ja inimesed jumala laua annavad, ei tee kogu see austus jõulusündmus kuidagiviisi aulisemaks. Ei lisa selle sündmuse tähtsusele õigupoolest mitte midagi. Nii suur on see sündmus. Ning nende keskel, kellele jumal oli rahu südamesse andnud valitses juba siis Kristuse sündimise ööl rahu, tõeline rahu. Seda kõike on aga hea igal rahupühal uuesti meelde tuletada. Õnneks ei ole meile vajagi tõlkimise ja tõlgendamise küsimusi arutada, sest inglikoori sõnum ei kuulutanud rahu kohta midagi uut rahust kõneleja pühakiri vägagi sageli. Selles kõneles selge sõnaga Petlemmas sündinud rahu kuningas Kristus kes ütles oma viimases õhtusöömaajakõnes. Rahu, jätan ma teile oma rahu, annan ma teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Ja kõne lõpus lisas ta, seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Jah, rahu, tõeline südamed, rahu ei ole meie teha vaid on jumala kingitus, mida tuleb paluda. Kuid jumala ei keela seda kallist kingitust kellelegi. Kes küsib. Tehkem seda. Palugem, issand Jeesus Kristus, sina ütlesid oma apostlitele, Rahu, ma jätan teile oma rahu, ma annan teile. Härra, vaata meie pattude vait, oma kiriku usu peale ja kingi oma kirikule rahu ja ühtsust, nii nagu tahad, sina, kes sa elad ja valitsed igavesti. Aamen. Issanda rahuorg, alati teiega, kallid kuulajad.