Kallis kuulaja uue Pirita kloostri vaimulikuna, soovin sulle tänagi õnnistatud advendipäeva ja ka täna ühinevad pirita õed selle sooviga. Arvan, et paljud kuulajad mõtlevad praegu jõulukingitustele. Sellepärast tahaksingi täna rääkida kinkimisest. Et tulge kõik lapsed ruttake, nüüd algab üks ana jõululaul Petlemma ja vaatkemis kallimat hüüti ja seisa seal taevasse. Luind samal ööl meil patustel rõõmuks on kinkinud veel see jõululaul, räägib kingitusest. Ning paljud arvavad, et jõulud ongi just kingituste pühad. Kodus ootavad kingitused, ootab jõulupuu, ütleb ükseni jõululaul. Me ootame kingitusi, me teeme ise kingitusi, sest kingitus on lihtsalt üks tore asi, kes meistrit läks ära kingitusest. Ei, me kõik tahame, et meid meeles peetakse, meile kingitaks. Ja kui võimalik, siis just seda, mis meil NSVL meeles mõlgub. Ja kui me teistele kingime, küsime, mis teeks teisele kõige suuremat rõõmu. Jõulud peaksid meile meelde tuletama, et kinkijad, suur eeskuju, kõige suurem kinkija on jumal meie looja. Mis oli see aare vanemas eesti keeles füüs, mille meie isa seal taevas seal õndsa maa löömeli kinkis? Võiks öelda Jeesus-laps jõululaps. Paljudes kodudes näemegi täna jõulupuu all jõulusõime õlgadel puhkavad Jeesuslapse kuju. Täna on jõulupüha, ütleb üks kolmas jõululaul kallim kallimatesse täna öösel sendi silma. Jeesus jõululapsuke. Temal helistage kella, talle kõlagu laul. Ning nagu veel üks vana laul, ütleb see kaunis ilus lapsuke, on teie rõõm ja kallis õnn. Muidugi me teame kõik, et see kaunis ilus lapsuke ei olnud mitte midagi vähemat kui jumala poeg. Kes meie hulgast kingiks ära oma ainukese poja? See oleks tõesti nii suur ja kallis kingitus. Nii suur ja kallis, sellega vaevalt ükski inimene hakkama saaks. Ent meie jõulumõtiski elu ei tohiks siingi veel seisma jääda. Kolmainus jumal, isa, poeg ja püha vaim on küll inimliku perekonna eeskuju ja looja kuid need kolm jumalikku isikut ei ole kolm jumalat, vaid üksainus jumal kolmes isikus. Tähendab, kui jumal isa kingib meile oma pojana ei kingita meile midagi, mis oleks emast väljaspool nii nagu oleks inimlike vanemate poeg. Vaid meie taevane isa kingib meile iseenese kingib iseenese. Jah, just nii kingib iseenese. See ongi jõulumüsteerium. Jumal kingib inimestele iseenese. Kui tulen taevast ülevalt maa peale tagasi. Kuidas on lugu minuga? Kas ja kui palju olen mina suuteline kinkima, mida kavatsema kinkida? Kas iseenese, suure või väikese osa selles, mis mulle tõesti kallis on? Ainult midagi nii-öelda moe pärast vana kombetäitmiseks? Jumala ei anna meile käsku mõõtkenud minu mõõdupuuga. Ei, tema käib eel oma eeskujuga, kingib ära iseenda. Risti kirikus on see algusest peale jäänud ideaaliks kinkida kogu oma elu ligimeseteenistusse. Ja jumal tänatud, neid kinkijaid on igal ajal leidunud. Me nimetame neid pühadeks inimesteks, pühakuteks, inimsoo heategijateks. Me vist mäletame kõik, kuidas Indias ja kogu maailmas anti auema Theresa elutööle. Tema oli üks neist, kes kinkis loojale tagasi elu, mille ta oli temalt kingituseks saanud. Kes kinkis oma elu teiste eest, nagu seda tegi jõululaps. Palvetagem taevane isa, täname ja kiidame sind, et sa kinkisid ja keegi meile ikka veel iseenese õpeta meidki ennast teistele kinkima, nii nagu sina tegid. Õnnista kõike seda, mida meie täna oskame rahupühadeks kinkida. Meie kingitused võiksid tuua rahu ja rõõmu. Aamen.