Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte tänastest sündmustest meile mujal, stuudios on Indrek Kiisler. Riigikogu võttis täna 66 poolthäälega vastu tänavuse aasta lisaeelarve, mille tulude maht on 5,51 miljardit krooni ja kulude maht 5,23 miljardit krooni. Kolmandik lisaeelarve rahast suunatakse otse pensionifondi. Riigikogu töö jätkub praegu Eesti raudtee tagasiostulepingu arutelu, nii pole veel jõutud. Venemaa teatas, et Euroopa liit ei ole täitnud endale 2004. aastal võetud kohustusi Eesti ja Läti venelaste õiguste kaitsmise osas. Välisminister Urmas Paet lükkas need väited tagasi. Regionaalminister. Maakondade maavanematelt ettepanekuid, kuidas parandada Venemaale pääsu ootavate autojuhtide Ohute tingimusi. Eesti ja Rootsi välisministrid leidsid, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahel tuleb alustada kõnelusi uue partnerlusleppe sõlmimiseks kuid samas tuleb toetada ka Poolat tema kaubandusprobleemide lahendamisel Venemaaga. Iisraeli julgeolekukabinet otsustas laienda operatsioone Gaza sektoris, kuigi mitmed Iisraeli poliitikud on seda nõudnud. Tallinnas Kirjanike Majas tähistati kirjanduskonverentsiga oma, et Mats Traadi seitsmekümnendat sünnipäeva. Ilm on meil jätkuvalt soe ja sombune, kohati sajab vihma. Sooja on nii öösel kui ka homme päeval kuni seitse kraadi. Kremli eriesindaja sõnul ei ole Moskva rahul sellega, kuidas Euroopa Liit täidab oma kohustusi Eesti ja Läti venekeelse elanikkonna õiguste kaitsmise osas, mis sisalduvad Euroopa Liidu Venemaa ühisavalduses 2004. aasta 27.-st aprillist. Me leiame, et Euroopa Liit Pole oma lubadusi täitnud, ütles Venemaa presidendi eriesindaja suhetes Euroopa Liiduga Sergei astele Šemski. Tema sõnul leitakse Moskva aset vaatamata venekeelse elanikkonna naturaliseerumise tempo väikesele kiirenemisele. Venekeelse vähemuse probleemi neis riikides üldiselt ei lahendata. Leem on endiselt terav ning kestab naturalisatsiooni praeguse tempo juures veel aastakümneid, ütles Putini eriesindaja. Hanno Tomberg palus kommentaari välisminister Urmas Paetilt. Aga ega selles avalduses ju paraku midagi uut ei ole peale selle, et seal üldiselt esmakordselt mõeldakse ka seda, et naturalisatsiooniprotsess ehk siis kodakondsuse andmine on kiirenenud, mis on ju iseenesest positiivne sõnum ja noh, mis puudutab kodakondsuse küsimus, siis kõiki Eestis ilmselt elavad inimesed, kellel kodakondsust ei ole, on ju vabad kodakondsust taotlema. Tänane küsimus on pigem see, et kuna ka Eestis alaliselt elavad mittekodanikud omavad sisuliselt samu õigusi, mis kodanikud välja arvatud ja siis võimalus osaleda parlamendivalimistel, aga isegi ka reisimine Euroopa liidu piires peatselt samadel alustel, mis kodanikele siis tegelikult see motivatsioon kodakondsust üldse taotleda. Kahjuks arenenud ja vägisi kedagi kodanikuks ka teha ei saa. Te leiate, et venekeelsel elanikkonnal polegi otsest vajadust eesti kodakondsust omandada. Aga seda ju tegelikult on ka nii mõnelgi kohtumisel inimesed ise öelnud, et ühtegi sellist praktilist vajadust, miks meil peaks olema Eesti pass, nad ei näe, kuna avatud jah, parlamendivalimistel osalemine, mingisuguseid muid piiranguid või takistusi nad oma igapäevategevuses võrreldes kodanikega neil ei ole, nii et ütleme, et sellist praktilist motiivi kodakondsust taotleda on jäänud järjest vähemaks, kuna kõik see räägib vastu nendele samadele venepoolsetel aeg-ajalt esile kerkinud avaldustele tegelikult õigused kodanikel inimestel, kel kodakondsust veel ei ole, on, on sisuliselt sama. Reedel Soomes toimuval Venemaa Euroopa Liidu tippkohtumisel tuleb kõne alla ka uus partnerlusleppe. Kus te näete, et Venemaa pool surub uude leppesse sisse taaskord meie venekeelse elanikkonna küsimuseks. Ma kindlasti ei saa välistada, et mingil etapil nende kõneluste jooksul ju, mis isenesest tõenäoliselt kestavad aasta kindlasti võib-olla isegi rohkem see teema võib tõusetuda, sest kui vaadata ka nii-öelda inimõiguste dialoogi praktikat Euroopa Liidu ja Vene vahel viimastel aegadel, siis alati, kui Euroopa liidu poole on tõstatanud mõne mureküsimuse inimõiguste temaatikaga Venemaal, siis Vene pool on ju sellel lihtsalt vastandub, et aga vaadake, milline on olukord Eestis ja Lätis näiteks. Kas Eestil on siin oma strateegia käitumisel ka Euroopa liidu sees, et see punkt uude partnerlusleppesse enam ei tuleks? Selleks, et Venemaaga milleski kokku leppida ja ka Euroopa liidule ja sealhulgas Eestile soodsas soodsas osas, siis on selleks vaja kõnelusi alustada. Nii et seetõttu on meie seisukoht jah olnud see, et need kõnelusi Venemaaga kindlasti alustama peaks. Sellised selged erimeelsused Vene suunal, noh, kindlasti ei tule Euroopa liidule kasuks. Riigikogus võeti 66 häälega vastu selle aasta lisaeelarve. Arutati ka palju muid küsimusi. Raudtee tagasiostulepingu arutelu, nii rahvaesindajad täna veel jõudnud ei ole. Uku Toom teeb kokkuvõtte. Seaduseelnõusid võeti täna vastu mitmeid, kuid kõige mahukam ja olulisem oli kahtlemata selle aasta lisaeelarve 5,5 miljardit pretsedenditult suur ja läbinisti positiivne, nagu ütles rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik. Tema tegi veerand reveransi ka koostöö kohta opositsiooniga. Ja on hea meel, et me saime kokkuleppele selles, et nüüd viimase lugemise käigus üle 200 miljoni. Me eraldame vabariigi enamikule kohalikest omavalitsustest. Mingisugused investeeringutoetused ja hea meel on sellest, et loomulikult otsustaja on siin nagu ikka tavaks, koalitsioon, aga ka opositsioonil on siin võimalus oma mõtteid olnud avaldada ja, ja neid nii-öelda mõistlikke mõtteid, mida aktsepteerib ka koalitsioon, neid on siin siis ka arvestatud. Lisaeelarve sai 66 poolt ja kaks vastuhäält ja on seega vastu võetud. Aga see on tulevikku suunatud raha. Üks tänastest probleemidest, millest riigikogu infotunnis juttu oli, on pikad autojärjekorrad idapiiril. Regionaalminister Jaan õunapuu kinnitas, et asjaga tegeletakse. Eile saatsin kõigile kolmele maavanemale, nüüd on siis Ida-Viru, Võru ja Põlva maavanemad laiali kirja, kus nad peaksid homme lõunaks mulle esitama omapoolse tegevuskava, kuidas oleks võimalik neid probleeme lahendada, mitte ainult tualettide küsimus ei ole see, mida ma tahan nendest vastustest näha, vaid ka seda, kuidas oleks võimalik lahendada seisuplatside küsimus. Kui ma rääkisin enne nendest võimalikest seisu platsides, siis see olemasolev Narvas olev plats võimaldab võib-olla veel 100 auto vastuvõtmist praegusele 100-le lisaks nagu ma enne ütlesin, nagu teiegi olete kursis, on neid autosid praegu kuskil 500 ringis siis see ei lahenda olukorda. Ma tean ka eraettevõtjad, kes Sillamäe ja Narva vahel omavad teatud maid. Nad oleksid nõus riigi või kohaliku omavalitsuse sel juhul seid Vaivara vallaga läbi rääkima Nende maade loovutamises. Aga sel juhul peab välja ehitama selle investeeringu tegema riik. Praegu see koht ja minu küsimus ka maavanematele ONGI, ajendatuna paljuski sellest, mida nemad näeksid õigeks, peaksid selle probleemi lahendamiseks, kas me hakkame siis ehitama praegu killustikuga neid seisu seisuplatsi, sest enne Talvet ilmselt me asfalt ei jõua sinna panna ja siis sellega seoses maksimaalselt ära püüda lahendada ka siis pesemisvõimalused ja tualetid. Aga seadusandliku töö juurde tagasi tänasest päevakorras oli või õieti on 25 punkti. Töö on olnud kiire ja operatiivne. Nii kuus vastuvõetud seaduseelnõud läksid kiiresti, kui kiiresti läks ka kaitseväeteenistuse seaduse riikliku turismiarengukava haigekassa muutmise seaduse teine lugemine veidi pikemalt läks huvikooli seaduse esimese lugemisega. Aga on tunda tänase päeva põhipunkt, on tööpäeva viimane Eesti erastamislepingu lõpetamise arutelu. Viimastel päevadel kõlanud arvamused ja eriarvamused erastamislepingu lõpetamise ja selle tehingu rahastamise teemadel eeldavad huvitavat diskussiooni. Kui neli tundi on riigikogu töötanud, ollakse 23. päevakorrapunkti juures, ehk siis kohe varsti on raudtee arutelu algamas. Pikemalt kaheksases päevakajas. Eestis oli kahepäevasele visiidile Rootsi välisminister Carl Bildt, kes kinnitas pärast kohtumist välisminister Urmas Paetiga, et kahepoolsed suhted on meil suurepärased. Pressikonverentsil käis Vallo kelmsaar. Rahvusvahelistes küsimustes on Eesti ja Rootsi üksmeelsed hiljemalt 2009.-ks aastaks võiks olla leitud lahendus Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe osas. Liitumiskõnelusi Türgiga peaks jätkama ning Venemaaga tuleks alustada läbirääkimisi uue partnerluslepingu sõlmimiseks, loetles Urmas Paet ühiseid seisukohti. Aga loomulikult me mõistame ka Poola muret ja ei saa kuidagi heaks kiita seda lähenemist teatud kaubandusküsimusi seotakse ka poliitiliste küsimustega. Kui me siin vaatame näiteks veinide või mineraalveeimporti Venemaale näiteks Gruusiast, Moldovast või ka küsimusi Norra lõhega ja nüüd ka küsimusi poola lihaga siis kindlasti see tendents iseenesest ei ole. Kuidagi võtab nii, et selles osas kindlasti Poolat. Kaubandus nende lahendamisele Venemaaga tuleb toetada. Nii Eesti kui ka Rootsi ajakirjanduses on viimasel ajal taas üpris sageli juttu olnud reisilaeva Estonia hukuga seonduvast. Mõlemas riigis on parlamendisaadikuid, kes leiavad, et õige oleks alustada uut uurimist, sest on vastamata küsimusi ja segaseid asjaolusid. Ka laeva ülestõstmise eest ja uutest sukeldumise eest on räägitud. Ma arvan, et see küsimus on lahendatud, vastas Rootsi välisminister küsimusele, mis puudutas Estonia vraki ülestõstmist ning lisas, et on olnud Estonia küsimustega seotud juba algetapist ega sooviks enam poliitilise poleemika pikendada nende agooniat, kes kaotasid oma lähedased. Eesti on saanud kogu info, mida on Estoniaga seoses palunud, kinnitas Carl Bildt, kes laevahuku ajal oli Rootsi peaminister. Edasi suundus siis Rootsi välisminister lennukiga Tartusse, kus avati Rootsi aukonsulaat. Tartust jätkab Vambola laeva. Rootsi välisminister Carl Bildt oli Tartus esimest korda 1989. aastal. Tänasega võrreldes on tema kinnitusel pilt tundmatuseni muutunud. Teatud teatakse hästi Läänemere teisel kaldal. Kahe riigi vahelised suhted on suurepärased. Mida tähendab aukonsulaadi avamine Tartus kuningriigi poolt vaadatuna? Rootsi suursaadik Eestis arteesia. Tahame rõhutada häid suhteid mitte ainult Eesti ja Rootsi vahel. Rootsi ja Lõuna-Eesti ja Tartu vahel. Vaatame, me näeme, kui kiiresti areneb Tartu majandus, siin on palju innovatsioone ja nii edasi, mis pakuvad huvi Rootsile. Ja muidugi on Tartu ülikool ja ta ise uurinud asutused väga tähtsad. Aukonsulina asub tööle Põhjamaade Nõukogu Tartu bürood juhtinud Madis kanarbik aukonsulaadi tööpiirkonnale, lisaks Tartule Võru-Põlva- ja Valgamaa. Millistes valdkondades saab ülikoolilinn kaasa aidata Eesti-Rootsi suhete arengule, Madis kanarbik. Tartus sobikski kõige paremini rääkida just haridus ja teaduskoostöös kultuurikoostööst Rootsi ja Eesti vahel, aga kindlasti püüab konsulaat jõudumööda kaasa aidata ka Rootsi Eesti majandussuhetele, sest majandussuhted on ju Eesti ja Rootsi vahel olnud ka alati väga head ja on see taas ka nüüd, tänapäeva. Aukonsulaadi avamise üle kodu linnase tundis head meelt ajaloo professor ja väsimatu Rootsi ajaloo uurija Helmut Piirimäe. Need vanad kultuurisidemed miljonist Tartul on olnud juba seitsmeteistkümnendal sajandil silmatorkavalt ajaga muidugi ka varem, et need jõudnud jälle uude etappi tamme suhelda lausa oma linnas ja ülikoolil on siin äriline osa, kui ma tunnen suurt head meelt selle üle Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Tänavu kolmandas kvartalis kahanes töötus Eestis 5,4 protsendini. Suurim kahanemine toimus Ida-Virumaal, teatas statistikaamet. Möödunud aastal samal ajal oli töötuse määr Eestis seitse protsenti. Töötus on vähenenud alates 2001.-st aastast, kuid kahel viimasel aastal on vähenemine olnud eriti kiire. Tööhõive kasvas kõikides piirkondades kõige rohkem 18 protsenti Kirde-Eestis. Hõivatud Narvas suurenes põhiliselt teenindussektori tööhõive kasutades. Tööstussektori tegevusaladest kasvas hõive ainult ehituses, kus hõivatuid oli 21 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Samas võttalis põllumajandussektoris hõivatute arv vähenes. Oma abikaasa Helle Lootsmanni Loksa linnapeaks valimise üle järelevalvet teinud keskerakondlasest Harju maavanem Värner Lootsmann vaidlustas kaitsepolitseilt korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest saadud 3000 krooni suuruse trahvi kohtus. Värner Lootsmann taotleb Harju maakohtult tema trahvimise tühistamist ning talle süüks pandud korruptsioonivastase seadusega rikkumise väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsepolitsei hinnangul rikkus Lootsmann korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangunõudeid, kui ta Harjumaavanemana tegi järelevalvet Loksa linnavolikogu otsuse üle, millega valiti Loksa linnapeaks maavanem abikaasa Helle Lootsmann. Välisuudistest teeb nüüd kokkuvõte Kai Vare. Iisraeli julgeolekukabinet otsustas, et rünnakuid palestiinlaste sihtmärkide vastu Gaza sektoris jätkatakse, aga laiaulatuslikku pealetungi ei alustata. Valitsus avalduses teatatakse, et julgeolekujõududele Anti käsk valmis olla ja esitada. On laiemaks operatsiooniks. Mõned ministrid soovisid peaminister Ehud Olmert juba nüüd karmimad meetmed välja kuulutaks, kuna Gaza piiriäärsed elanikud on palestiinlaste raketirünnakute pärast mures. Arvamusküsitlused näitavad aga, et tolmerti populaarsus on langenud pärast seda, kui suvel ei õnnestunud ohjeldada liibanoni rühmituse Hizbollah rünnakuid Iisraeli vastu ning ta ei taha alustada laiaulatuslikku pealetungi Gazas. USA president George Bush helistas Liibanoni peaministrile Fouad Siniora-le, et pakkuda abiminister sema Jelly mõrva uurimisel. Ühtlasi avaldas ta kaastunnelsema Eli isa Liibanoni kunagisele presidendile Süüria-vastaste seisukohtade poolest tuntud kristlik poliitik. Persema Jel tapeti eile Beirutis. Paljud Liibanon lased peavad süüdlaseks Süüriat. Kuigi Damaskus on oma seotust eitanud. Suurbritannia on juba kevadel valmis Basra piirkonna Iraagi võimude kontrolli alla andma, teatas Briti välisminister Margaret Beckett. Välisministeerium lisas, et julgeolekukontrolli üleandmine ei tähenda, et briti üksused lahkuvad Suurbritanniale Iraagis 7200 sõjaväelast. Suurem osa neist asub Basrase selle ümbruses. Tegelikult rõhutas, et tuleb olla kannatlik, nii et üleandmine lõplikult otsustatud, sest kui lin liiga vara Iraagi julgeolekujõudude kontrolli alla anda, võib see kaasa tuua veelgi suurema verevalamise. Tšehhi Vabariik kavatseb saata Brüsselisse barreli õlut, et protesteerida Euroopa Liidu kava vastu tõsta alkoholiaktsiisi. Tšehhid joovad inimese kohta kõige rohkem õlut maailmas ning nad rahul, et maksan kavas suurendada kaasandastamaks ühe eurosendi võrra poole liitri õlle kohta. Otsus nõuab kõigi liikmesriikide ühehäälset heakskiitu. Tšehhi välisminister Alexander von tra märkis, et õlle joomine on osa tšehhi kultuurist, nii nagu vein kuulub prantsuse kultuuri juurde ning Tšehhi on valmis aktsiisitõusule veto panema. Vene äärmuslikud noorteorganisatsioonid korraldasid täna õhtul Moskvas Eesti saatkonna ees aktsiooni, mille käigus loobiti saatkonnahoonet põlevate signaaltõrvikutega. Eesti välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et saatkonna töötajad ja hoone kannatada ei saanud. Interfaxi teatel pidas miilits paar aktsioonis osalenud kinni, nendega tegelevad nüüd õiguskaitseorganid. Eesti välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et Eesti teavitab juhtunust Venemaa välisministeeriumit. Noored protestisid enda sõnul nõnda Tõnismäe pronkssõduri teisaldamise kava vastu. Tallinnas Kirjanike Majas tähistati aegagi kirjanduskonverentsiga Mats Traadi seitsmekümnendat sünnipäeva. Konverentsil käis ka Vallo kelmsaar. Mats traat tuli kirjandusse luuletajana, proosateosteni jõudis ta oma loomingus hiljem. Ühiskonnakriitiline paatos ja masendavam kate olude kujutus ühendab kõlbelisuse ja traditsiooni väärtustamisega. Nii on Mats Traadi proosaloomingut iseloomustatud Eesti entsüklopeedias. Mats traat balansseerib ratsionaalsuse ja otsihimu vahel. Mats traat on avastaja Mats traat, tan vaatleja. Mats traat on kirjanik, kohtumõistja Mats Traadi maailma mudel on kurb. Niisuguseid arvamusi võis täna kuulda tema juubelile pühendatud konverentsil. Maitsestatud Ta on oma loomingu kohta kuulnud ja lugenud väga palju erinevaid arvamusi ning on kõigiga nõus. Ei tule äkki niisugust asja küll meelde, kellega vaielda. Või midagi väita, vastu ei tule? Ühes on mats, traat oma arvustajatega kindlalt üksmeelne, nimelt selles, et päevapoliitika küsimustesse ta ei sekku ja igal tänavanurgal ei võimle. Poliitik kirjanik luuletaja on muidugi meelelahu inimene, aga need meeleolud ei ole nii kergelt taandatavad argipäeva ja argioludesse argipoliitikasse igapäevapoliitikasse poliitiku asi, hoopis töö, tema peab valitsema, tema mõju on tema jaoks kõige tähtsam. Räägivad võim. Aga mida tegelikult luuletaja võimu, tema ei ole sellest ilmast? Kuid mis lugejat mats traadi loomingus võlub? Mari Tarand arvab, et lihtsus ja lõunaeesti koloriit Kagumägede romaani sisu ja jõud, mis seal on, see on minu esivanemate elu ja lugu ja see eesti loo võimas, pidev tasane, vaikne invareklaamikärata, kirjutamine, see vahest teine väga tähtis on kultuurilooline proosa ja kolmas mõõde on muidugi see kodumurre ja murdeluule need tartu keelepuu viimsed, lehekesed, mida tuul rebib, umbes nii on just kujundeid, temal on õnnestunud seda ilusat ka minu koduteel põlistada kirjandusse. Sündinud on Mats traat Palupera mail, kuid elanud ka Rannu vallas. Sealt kirjaniku juubelikonverentsile tulnud raamatukoguhoidja Viive Vink kinnitas, et kunagises kodukandis loetakse Mats Traadi loomingut üpris palju. Rannusin ta kogu aeg olnud huviorbiidis, kuna teda teatakse, et ta on kohalik kirjanik olnud. Eeloleval ööl on enamasti pilves ilm, vihmasaju võimalus on suurem Lääne-Eestis, kohati on udu. Puhub kagutuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ning sooja on öösel kaks kuni seitse kraadi. Homme päeval on pilves ilm, sajab vähest vihma, kohati on udu. Puhuvad kagu- ja lõunatuul neli kuni üheksa, hommikupoolikul rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Ning homme päeval tuleb sooja neli kuni seitse kraadi. Selline oli 22. novembri Päevakaja head õhtut ning kuulmiseni.