Igal aastal elab kristlik maailm üha uuesti kaasa Jeesuse kannatusloole, ülestõusmisimele, lunastus, ideele, koor Eestist käis veebruaris seda lugu kaasa tegemas ja läbi elamas paigas, kus need sündmused ligi 2000 aastat tagasi tõesti leidsid. Bachi Matteuse passioon esitati elaviibis lavastusena New Iisraeli operask koos kohaliku juudi muusikuist, orkestri paljurahvuselise solistide koosseisu ning saksa dirigendi lavastus grupiga. Lavastuse originaalversioon pärineb kuulsalt saksa lavastajalt Küts Freydressilt Berliini Saksa ooperis aastast 1999. Berliinist toodi ka lavakujundus ja kostüümid. Algavas saates kannatuslugu Iisraelis kuuleme mõtteid mitmelt poolt, räägivad projekti initsiaator Ta ju Iisraeli Opera kunstiline juht Mikael Aisenstadt, dirigent Christoph Speering, taas lavastaja Key kontsem, Jeesuse osatäitja tjah, taani bariton Johannes Mannuv, eesti oratooriumikooriga koormeistritöö teinud Ants Soots ning oratooriumikoorilauljad Irene Kabonen, Katrin Kerem, Margarete Fischer, Tiina Sooba, Elvi Püssi, Ülo Krigul, Andrus Siimon ja Indrek Rumberg. Muljeid ja mõtteid on saateks põimimas oldi hääl oratooriumi koorist Kerst linna. Tõuseb passiooni võib lugeda Bachi üheks peateoseks. 100 aastat pärast teose esmaesitust sai see 1829. aastal Mendelt soni ette kantuna Bachi unustatud loomingu taasavastamise alguseks. Sealt peale hakati moodustama puuri oratooriumi koore mendel soni. Romantiline versioon tuli ettekandele ka Tel Avivis ning lavastuse jaoks tundus see igati sobiv. Dirigent Christoph tunnistas, et temalegi oli see esimene kord passiooni lavaversiooni juhatada. Esialgu polnud ta eriti õnnelik lavavariandi üle, ent töö käigus jõudis ta äratundmisele, et see on väga hea ja mõjuv lavastus. Ja talle see meeldib. Ent lavastusena on seda muidugi märksa raskem esitada. Vajame rohkem proove, rohkem aega, sest näitlemisega koos on asi palju keerulisem, eriti solistide piano aariate puhul. Kõigega tuleb harjuda. Muusika ei ole enam kõige olulisem, näitlemine on sama tähtis. Bachi Matteuse passioon on üks paremaid teoseid, mida üks Euroopa helilooja kunagi üldse loonud on. Suur asi on tuua lavale mendel soni versioon passioonist on Saksamaal aga väga populaarne. Umbes 12 aastat tagasi hakkasin huvi tundma, kuidas nendelt sonilise välja tulid. Olin kuulnud, et asendas mõned pillid. Tegelikult olid vaid klarnetit opoedamuuride ja poe taga asjade asemel. Ja ta jättis teosest välja need osad, mis olid kirjutatud Biolada kambale, mida kaasaegses orkestris ei olnud ka mõningaid teksti nüansse. Raske mõista näiteks süües croits magus rist, mida see tekst koos muusikaga tegelikult tähendas. Tänapäeval peame väga täpselt uurima, mida helilooja ta on tahtnud oma muusikaga öelda. Kaasajal kasutatakse barokkmuusika esitamisel palju ajastuinstrumente. Ent me peame hoolikalt jälgima, et asi muutuks lihtsalt moeks. Näiteks tänapäeval laulavad Bachiga naishääled. Stahl oli poistekooridele kirjutatud. Me ei suuda kunagi saavutada täielikku autentsust, võime vaid püüda mõista, mida helilooja on soovinud oma muusikaga öelda ja väljendada. Kas seda tehakse barokk romantiliste instrumentidele, ei oma tähtsust. Nõnda rääkis dirigent Christoph Speering. Meie koor oli valmistunud siiski barokkversiooniks. Eeskujuks Herrevegi interpretatsioon. Ettevalmistuse osas oleks olnud meil meil lihtsam, kui oleks teadnud, et läheb käiku Mendersoniversioon sellest sellest teosest. Aga noh, ma arvan, et romantilist laadi ja romantilises stiilis laulmine on võib-olla meil isegi pisut lihtsam kui niisugune ehedat baroki taotleda ja, ja ma ei tea täpselt maid, miks, miks see mändersoniversioon, aga, aga. Ma aiman, et antud juhul niimodi lavastusena ooperlikus kontekstis seda teost laulda, noh võib-olla see nendel soni romantiline versioon oli isegi ainumõeldav, sest et sellist sellist barokki, mida, mida here väge fantastiliselt teeb, seda saab siiski noh, väga kompaktses kontsertsituatsioonis ja niisuguses esituslaadis teha, et, et selles mõttes meil olid isegi lihtsalt Matteuse passioon on loodud ebatavaliselt suurele esituskoosseisule orkestrile, solistid ansamblile kahele koorile läbi teose võib jälgida dialoogi kahe koosseisu vahel ning juba Bach paigutas koorid kirikusse nii et kirikulised jäid kahe kuuri vahele ning said seeläbi otsekui loo osaliseks. Siit leiab paralleele ka lavastaja taotluses. Küts Friedrichi assistent, passiooni taas lavastaja geid kuldse. Aga siis nad üritavad teada saada, mis seal on toimunud. Samal ajal saavad nad osaks sellest ja on sellega üha rohkem seotud. Nõndaviisi ühinevadki minevik ja kaasaeg. Kuuled muusikas, seda näed ka laval. Mõte oli sellest, kui sa üritad jälgida liturgiat ja seda mõista, siis saad liturgia osaks. See oligi põhiline idee. Maailmas on kõik omavahel seotud ka inimesed. Kui sõõrik teist inimest mõista, siis saab sellest sinu jaoks reaalsus. Uus tõde. Planeeritud ja kontsentreeritud, väga raske on kaks tundi järjest paigal püsida ja keskenduda. Küsisin, kas Iisraelis olek Jeruusalemmas käimine mõjutas tööprotsessi. Kõndisin Via Dolorosa Jeesuse kannatuste teel. See kõik oli väga mõjuv ja see mõjutas ka praegust tööd siin Tel Avivi ooperis. Kostüümikunstnik Edit linde klassov kogemused pärinevad nii sõnateatrist televisioonist, ooperist kui balletist ning tan lavariideid kujundanud mitmel pool Euroopas, aga ka Jaapanis ja Ameerika mandri väljapaistvamatel teatrites. Ikkagi lavapilt oli täiesti selgelt kallutatud 20. sajandi peale. Et jälle see nendele variante istub ajaliselt just sinna vahel, et ta võib olla väikseks sillaks. Kunstniku versioon oli ikkagi anda nagu läbilõige kostüümide kaudu üldse üldse inimestest täiesti juhuslikest inimestest tänaval ütleme nii siinmaal kui ka täiesti tööriideid, ülikondi kõik ei ole seal. Ta lihtsalt vaatas otse, on otseses mõttes näo järgi. Ta ütles mulle, et kuidas tipaazon nii ta selle kostüümi valis. Väga hästi sobisid. Paremini riides kui ETV ise võikski olla üpris seri esemetele paremini. Kunstnik jälgis meid kohe, kui me esimesel taeval graafikaali käisime kostüümiproovis. Ja esimene asi, mis ta oli, ta vaatas kõigile otsa ja siis ütles vastava kostüümi numbri abilistele. Lavastuses oli koor tegevuse kommenteerija osas tegelasteks tuli grupp noori, põiki saali tooliridade kohale paigutatud teed mööda Jeruusalemma ja siin toimunut uudistama. Ja mulle väga meeldis see idee, et kõik Jeesus ja tema jüngrid nagu tegelikult olid nagu tavalised inimesed ja siis nad lihtsalt tulid sealt nagu tagant nagu ettevoole ja kuulsid seda muusikat. Ja siis nad tundsid huvi, et mis toimub ja siis nad jagasid need rollid nagu nagu omavahel ära, et üks mees võttis endale Jeesuse rolli ja üks võttes võttis juudas rolli, kuigi ma arvan, et ta pärast võib-olla kahetses natuke seda. Aga noh ja siis lõpus, nagu nad jälle said nagu tavalisteks inimesteks ja oli nagu näha, et nad on muutunud etenduse jooksul. Et nad ei ole enam samad inimesed nagu enne vaid neil on ikka midagi nagu jäänud sellest rollist. Et see on nagu väga põnev idee minu jaoks. Ja kõiki neid tegelasi mängisid, laulsid tegelikult suurepärased solistid, kes olid siia üle maailma kokku tulnud. Väga mahukat evangelisti partiid esitas Naan Põllu kunagine õpilane Hans Pieter plahvits Saksamaalt. Jeesuse osas oli Johannes Mannuv Taanist juuda rollis suurepärane Rumeenia bass Zorin kaliban. Tenori partiid laulis Lees Aruns. Olen Rootsist, Pilatuse Peetrusele, Iisraelist samuti nagu peamised naissolistid sopran rikki kaija Alt Edna prohnic. Ent solist oli ka Venemaalt, Lätist, Belgiast, Inglismaalt. Taani paritonilt Johannes manovilt pärisin tema tundeid olla Juudamaapinnal Jeesuse rollis. Mõtlesin ka ise sellele, muidugi see on minu jaoks suur elamus teha seda siin eelmisel aastal, kui ma Tel Avivi ooperis töötasin, käisin Jeruusalemmas, külastasin neid kohti, kus Jeesus olete teatavasti oli viibinud. See oli väga liigutav. Teha seda teost nüüd siin on väga põnev, sest see on osa sellest paigast selle maoajaloost. Muidugi ma mõtlen sellele kõigele, kui olen laval. Tegemist on just saksa teosega sakslaste lavastuses. Huvitav tähendab kultuuride vahetus. Sakslased tulevad ja näitavad seda, mis toimus siin raadis 2000 aastat tagasi. See on väga nauditav elamus, mulle meeldib siin töötada, lavastus on väga huvitav, jutustab seda lugu väga lihtsalt ja lihtsate vahenditega. Samas on julgust näidata tugevaid tundeid, vägivalda ja brutaalsust, sest see kõik on osa sellest loost ja väga mõjuv sõnumi lihtsuses. Alul enne siia tulekut olin skeptiline, sest tegemist ei ole Ta ooperimaid oratooriumiga, mida tavaliselt kirikus esitatakse. Praegu olen sellesse aga väga kiindunud ja mulle väga meeldib selle vastus. Solistide valik oli ilmselt väga hea, ma mõtlen Jeesuse rolli. Et taanlane Johannes manna et ta noh, peale selle, et ta on noh, tõeliselt hea laulja, loomulikult väga hea laulja, on ta ka suurepärane näitleja. Ta mängis Jeesuse osa nii hästi välja, et et me esimesest hoovis ausõna nutsime kõik, meil oli tast nii kahju. Ta mängis niivõrd hästi selle Kristuse kannatuse välja. Et see läks südamesse tõepoolest, need meile prooviajalgi ja ma kujutan ette, kuivõrd mõjus oli see oli see tema tema esitus publikule etenduse käigus. Et, et see oli nauditav kõik need kõik need etendused ja proovid olid üks suur nauding jälgida, et mismoodi see mängib ja selle asjaga toime tuleb. Noh, siin läks palju momente südamesse, näiteks siin kahe ristilöömise koori vahelgi, kui see sopran laulis oma õrna aaria, kui raske oli laulda seda teist risti. Laske ta nüüd risti lüüa. Arvan, et pisarad tulid kõrkuja kohe kuidagi neile olema, eriti agresiivselt ka. Meilegi oli ootamatusse, meid paigutati nagu kaks kooreyeralde järelevatele kõrguste kõrgustele nagu kaks maja ja neli korrust ja viimane kaheksa ansamblid ja kõik häälerühmad paigutati selles ettekandes segamini kus juuresedame saksa esituses olid kõik häälerühmad koos ja nii, et meie olime nagu eksperiment, kusjuures eksperiment minu arust õnnestus siiski suurepäraselt. Kuigi esialgu hirmutas, ei kuulnud 11 väga, hirmutas hirmutav. Tekitas väga konkreetseid koosloomise probleeme, sest teisi rühmasid, nagu ei kuulnud kuulis võib-olla seda teist koori, kes oli nii-öelda teisel riiulil aga all asuvat seltskonda ei kuulnud praktiliselt üldse ja noh, see tegelikult jäigi kuni lõpuni lõpuni väikseid probleemiks, et noh, eks kohanesime loomulikult. Et antud juhul aitasidki ka kaasa see, et luu oli ikkagi väga hästi selge inimesed, vaatasid dirigent ja, ja kui vaadanud, siis ei tulnud, kui vaatasin, siis tuli. Muidugi on väga suur väljakutse lauljatele, oli see terves Matteuse passioon, tuli esitada peast, see on noh, väga suur katsumus. Ja meie lauljad tulid sellega ikkagi suurepäraselt toime. Et me seda peast esitasime, tekitas, ütleme Tallinnas kolleegide seas aga suure niisuguse erutuse kuidas on see võimalik ja nagu näha, on see kõik võimalik omandada selline ulatuslik teos ja peast ette kanda. Ja siiski see tekitas muusikalise elamuse selline ettekanne ja tehastel sellise dirigendiga, kes, kellel olid selged, selge eesmärk, ettekandeline ta oskas kooriga eraldi, on väga hästi tööd teha. Ainuke probleem olla muidugi orkestriproovides orkestri proovi, me saame kohutavalt vähe. Kaks proovi ainult. Ja siiski tulime kõik sellest katsumusest selle ülesandega väga hästi toime. Minu arust. Seda oli näha ju publiku vastuvõtust pärast, kui etendus lõppes karjumisest ja, ja keegi kiigetest plusta. Aplaus. Koorile tormiliselt korjamine. Olime oskavad hinnata ka seda, et me oleme noorte, olime ära teinud. Course braavo-hüüete osa ja meie jaoks oli ju väga meeldiv ja üllatas ka see, et solistid tulid ja, ja kiikesid koori. Ja, ja see ei olnud ka lihtsalt niisama öeldud. Mis oli huvitav muidugi, mida ma märgiline, et, et need oma solistid, kes preilid naissolistid olid nii-öelda koha pealt, need said publikult kohe erilise sellise. Aplausi pühapuhangu, et kui meil on nagu praktika vastu, siis, et et kuidagi ei ole, lihtsalt seisab suure aplausi oma, noh, sa selle igapäevase, et see väga sihukene meeldiv meeldiv moment. Tähendab naissolistide tahaks pöörduda korra veel selle kooriteema juurde tagasi tahaks väga kiita seda meie naisrühma, kes nad tuli sellest katsumusest väga suure auga välja. See on, noh, me oleme siin RAMi meestega, oleme näinud igavest päevi, oleme teinud igasuguseid proove ja ja noh, võiks öelda, et et see projekt nüüd ikkagi ei olnud sugugi ja kindlasti mitte kõige kergemate killast ikka ikka hoopis ikka sinna teisele poole sinna raskemate poole just oma oma jutt oli, eks ole, päheõppimisest ja ja noh, ka see muusika ei ole iseenesest lihtne laulda. Ja see töö, mis Ants Soots suutis ära teha selle seltskonnaga, see on, see on asja üks külg, aga teine külg, aga see kohapeal sellel proovidesse vastupidavus. Et, et siin ei toimunud mingisuguseid selliseid ärakukkumisi, mis, mis võib nii tihti juhtuda, et lähevad inimest. Ma ei tea, kas kellelegil läksid säär minu arust küll. Me lihtsalt inimesed võtsid ennast maksimaalselt kokku ja, ja seda oli, seda endalgi oli selles mõttes nii-öelda ora kuskilt torkima see, et kui sa vaatad, et nii-öelda taidlus paneb sind nii hästi, kuidas ma, mina varav rahvi loorberitel puhata seal, et et tõesti see valik, mis sai Tallinnas tehtud, ma arvan, et see on jällegi Eesti parim. Ja, ja kui siin oli juttu, et oratooriumikoori ei ole Taani valemas visata. Tõesti tuli suurepäraselt toime selle väga nõudliku teose ettekandmiseks just Matteuse passioon tehniliselt kohutavalt raske lauljatele, naislauljatele, sest ta on väga laia diapasooniga väga muutliku tehnikaga, aga nõudliku tehnikaga, kusjuures naislauljad on tegelikult väga erineva ettevalmistusega. Võtame professionaalse laule, ettevalmistus on üksikud ja teised on küll hääleseadet saanud, aga ikkagi väga musikaalsed. Tõesti, suurepäraselt, võtsid ennast kokku ja iga hääl, nagu täiendas 11 nagu kokku tuli niisugune ansambel Ja Tallinna nagu kartagi Tallinnas proovides vaatasin taha, lugu tuleb ja ega siin kujunes tõesti võib öelda, et ansambel kujunes. Sel ajal hakkasid üksteise üksteisega sulada sobima. Kuidas toimus koori komplekteerimine Tallinnas, pärisin dirigent tants Rootsilt. Ei päris keerukas ülesanne. Rammi pool oli lihtsam lahendada, neid laule ma kõige rohkem ja sai valitud hääled kes võib-olla sellise muusika interpretatsiooni ja stiili jaoks on ehk sobilikum materjal. Aga soprani aldi komplekteerimine, eks sai siin välja võetud kõikvõimalikud Angla pangad, keda me ju noh, lõpuks tunneme oma lauljapotentsiaali, kes meie kasutajad on nii varasematest projektidest ja peab ütlema, et, Päris huvitav savaid hääli ja materjali on praegu õppivates tudengitest ja ka ütleme otsa kooli, laulmise õpilastelt. See, et see ettevalmistusaeg oli küllalt pikk ja sealoleku aeg, oli küllalt pikk ja lihtsalt paljude inimeste eluviis ei võimaldagi sellist projekti ette, võtad. Paljud võimekad lauljad olid sunnitud sellest ära ütlema. Ma kuulasin üle šopanjaldi rühmade komplekteerimiseks pead 70 naishäält. On palju pakkumisi? Jah, seda ei saa kurta, aga nad on sobilikumad võib-olla A capella muusika laulmiseks, teades mida nõuab siis küpsemalt valmis tehnikat vokaalsümfoonilise teosega TÖÖ. Millist vastupidavust nõuab Estvokaaltehnikat ja kooli? Et siis selle valikud lõpuks ei olnudki väga lihtne teha. Indrek kumberk räägib projekti tagamaadest. Kontaktid ooperiga pärinevad hoopis Savonlinnast ja kohaliku ooperi. Ma ei tea, kuidas eesti keeles öelda production, mänedžer Anger Blackwell seelik huvitus sellest, et saada ooperisse tugevduseks mehi. Britteni Billy papi ettekandeks ja Vello Pähn oli see, kes soovitas Eesti rahvusmeeskooris neid mehi hankida. Ja see sai teoks siis eelmine kevad, kui 18 meest oli viis nädalat Tel Avivis ja esitasime 10 etendust pilli balti koos kohaliku ooperi ja rahvusvahelise turistide koosseisuga. Ja see etis vist väga hea mulje neile et juba selle töö käigus tekkis Tel Avivi ooperil korrektse nimega New Israel ooperil ideed kutsuda Eestist koor. Passioonilu ettekanne Iisraelis tundus tõelise väljakutsena ja ka mõneti vastuolulisena, kuna juudid ei tunnista Jeesust oma Messijaks. Iisraeli Opera kunstiline juht Mikael Aisenstadt. Ja ma arvan, umbes 30 aastat tagasi ei olnud Iisraelis võimalik Matteuse passioon isegi mitte kontserdil esitada. Usklikud inimesed olid väga selle vastu ja ei lasknud seal tõepoolest sündida. Ja ka ükski orkester ei esitanud seda muusikat. Ettekanded olid mõeldavad vaid festivalidel ja väiksemates linnades. Nüüd on see täielikult muutunud. Viimase 15 aasta jooksul on esitatud kõiki Bachi bassjoone ja teisi liturgilise teoseid. Kuna paljud ooperiteatrit Saksamaal ja mujal Euroopas on hakanud reekviemi missasid ja passijoonel lavastama asjastati arvates on see väga hea idee, siis otsustasid nad tuua ka ühe lavastuse oma teatrisse. Asjastate ütles tuli nüüdseks surnud saksa lavastaja Küts Friedrichi väga lähedane sõber. Pärast lavastust Berliinis unistas ta seda ka Tel Avivis teha ja miks ka mitte, et see on üks osa ajaloost. Miks kutsusid nad koori Eestist? Eesti meeskoor osales Tel Avivi ooperiteatris eelmisel aastal pilli paadietenduses, kus oli vaja ekstra mehi. Iisraelis aga pole meeskoore, otsisime 25 meest, lisaks leidsime nad Eestist ja nad tegid siin väga head tööd. Seekord nemad tõuseb. Passioon jäi kahe ooperietenduse Carmeni ja Andresseniiri vahele, millega meie ooperikoor oli hõivatud ja tuhm. Vajasime teist koori, kuna eesti meeskooriga oli väga meeldiv koostöö kogemus. Palusime liita sellega naisgruppi ning praegu oleme selle üle väga õnnelikud. Tööprotsess Tel Avivis oli tõepoolest väga pingeline. Pärast kahenädalast prooviperioodi ja kolme etendust oli ainus vaba päev vahetult enne kojusõitu. Sel päeval saime käia Jeruusalemmas kõigis neis kohtades, kus oli toimunud reaalselt kogu passiooni tegevus. Nad täna, nüüd kui me oleme läbi käinud uuesti Jeruusalemmas need kohad, millest me siin alles eile õhtul laval laulsime siis noh, need asjad paratamatult sunnivad vaatama, vaatame neid kohti teise pilguga ja, ja on noh, tunned, et kõigel sellel sellel muusikal. Ja ütleme, sellel tekstil ka seal, mida see muusika edasi kannab, et sellel on täiesti oma konkreetne sisu olemas ja et tal on. Ta ei ole ju midagi, midagi abstraktset, vaid ta on lugu, lugu meist kõigist ja ja kui sa kõnnid seal seal noh, kuidagi ma ei ütleks, et see muusika kõlab kõrvus, aga aga kuidagi see selline hea tunne Oli, et midagi midagi on saanud teha. Teha sellist sellist, millel on natukene rohkem väärtus kui ainult üks üks muusikateos. Mina tundsin küll, et ma olen sealsamas samas laval, praegu hetkel. Ja vastupidi, kui ma olin seal kirikus, et ma ma tunnen seda müstilist müstilist seast selle Bachi, Bachi reasega, see on midagi ääretult hingeminevat. Jeruusalemm on inimesi ühendav rahu linn, ent praeguseks on olukord pühal maal järjest põnevamaks muutunud. Nii mõnigi meie kodustest oli hirmul. Siiski, meie tundsime end seal turvaliselt. Tahaks meenutada Indrek Rumbergi sõnu, kui ta meid kutsus selles projektis osalema. Et uskuge mind ei ole turvalisemat paika kui Iisraeli Tel Avivi linn. Et tõepoolest selline tunne on, kui see Tel Avivis ringi kõnnid. Et siin on väga turvaline olla palju turvalisem kui Tallinnas näiteks kell 12, et õhtul või öösel. Ja et, et seda Sõja ja, ja terrorismiohtu või, või sellist lähedust tegelikult ei tunneta muidugi Tel Avivis küll mitte. Et kui täna Jeruusalemmas plahvatust kuulsime, mispärast tuli välja siiski ei olnud seotud selle terrorismiaktiga terrorism, actory, tullist tulistamine, aga et noh, ilmselt nad käivad teatud regioonides, selle elu juurdlesin. Aga, aga põhjust karta ja sellepärast mitte siia Iisraeli tulla, et karta terrorismi ja, ja, või sõjaohtu küll ei ole kindlasti mitte väga turvaline, mõnusam tulla. Püssiga sõjaväelane tänavapildis ikkagi pigem sisendab usku turvatunnet, kui kui, vastupidi, võib-olla jah, ainukene, mis, mis viitavad või asi asi ei ole päris koledat. Õhuruum on teisi helikoptereid ja sõjalennukeid, millega nad ei ole enam 10 aastat kokku puutunud. Kui me Tallinnas helikopterit näeme, siis jooksevad kõik inimesed rakendada ei ole siin. Siin ta on paraku. Mina võib-olla tahaks rääkida hoopis teisest sfäärist ja see on ülega, ma puutusin kokku, on nii-öelda need ooperiteatri kõrgemad korrused ja see oli suhtumine Eestisse suhtumine eesti koori? Nad väga austasid püssid kogu meie tegevust teha siin võimalikult mugavaks. Ja, ja see suhtumine oli tõesti ääretult au, Pakrik ja peaaegu väiksemgi märkuse nõudmine, mis ma esitasin. Et see püüti täita nii hästi kui vähegi võimalik. Ja siin maal ei ole kuivõrd kombeks öelda keep smiling. Et kui on kõngi asi, öeldakse välja ja päris otse. Ja. Ja, ja igatahes Need hinnangud olid ikkagi väga head kohalikku kooli mere seal näiteks ütles, et oleks minu kooris pooltki sellist distsipliini, nagu on sinu siin oleks väga õnnelik. Ja selle kinnituseks on kavas c. Kogu juhtkond üksmeelselt teatas, et et me oleme siia kindlasti tagasi oodatud. Ainult projekt ei ole kindlaks määratud. Mina tahaksin siiski omalt poolt nagu tänada. Võib-olla Indrek umbergi selle eest, et tähendab, kuna teater ja teatri juhtkond ja ütleme kõik, kes seal tööl olid suhteliselt meisse väga hästi. Ja siiski on Indrekul väga suur teene selles, tema on väga hea suhtleja, oskab inimestega väga hea kontakti leida ja oskab väga rahulikuks jääda ekstreemses olukorras ja suudab nagu läbi positiivismi hoida kõik kõiki meid lauljaid ja võtame selle suhtlusoskus on väga, väga hea, et see tegi meie olemise aga meeldivaks. Kogu see Iisraele meie visiit, et see on kuidagi Nagu raba selles suhteliselt on ühelt poolt ta on nagu väga kaasaegne ja teiselt poolt nagu tasakaalustab just see Jeruusalemma ja ütleme selline nagu Jeesuse. Nagu selline juuresolek on, selline tunne on nagu kogu aeg. Meiega on ta kogu aeg siin ka tema kaitse all, jah. Väga sügava elamuse on kogu see reis tekitanud. Ja Sebastiani lugu sai meis elavaks. Saade kannatuslugu Iisraelis sündis eesti oratooriumikoori osalemisest Bachi tõuseb passiooni lavastatud ettekandel Tel Avivis New Iisraeli operas koos rahvusvahelise solistide koosseisu ja Iisraeli sümfooniaorkestriga ris olles joon saksa dirigendi Christoph Speeringi tusel. Saates kuulsime intervjuusid dirigendi lavastajaga Ei Kundsen Iisraeli ooperi kunstilise juhi Mikael aisestati Jeesuse osatäitja Johannes smannovi ja koormeister Ants Sootsiga. Oratooriumikoorilauljast olid vestlusringis Irene Kabonen, Katrin Kerem, Margaret effisser Tiinas Sooba, Elvi Püssi, Ülo Krigul, Andrus Siimon ja Indreku Humberg. Saate mängis kokku operaator Katrin maadik ja toimetas Kersti Inno. Muusikapachima tõuseb passioonist Filipp herwegi juhatusel kõlas harmoonia mundi heliplaadilt aastast 1985.