Tere, head kuulajad. Alanud saate teemaks on Tartu linna arhitektuur. Mitmete sõjas hävitatud hoone kvartalite asemel laiuvad Tartus praegu pargi alad. Linnaarhitekt Tiit Sild on käivitanud palju kirgi kütnud diskussiooni. Kas ehk tuleks Emajõe vasakkaldal võidu sillakaarsilla ja vabadussilla vahel praegusest Atlantisest vasakul ja paremal hoonestust taastada, ehitada sinna uued majad, et siduda jõge paremini linnaga ja et tuua elu ja inimesi jõe äärde. Ja vikerraadio Tartu stuudiosse palusingi Tartu linnaarhitekti Tiit Silla, kes on hoonestuskava idee autor ja samuti palusin Tartu stuudios Tartu ülikoolilinna geograafi Kadri Leetmaa, kes on üks paljudest, kes Tartu Postimehe veergudel on seda ideed ja ettepanekud analüüsinud ja kritiseerinud. Diskussioon on tõepoolest pigem, ma lugesin kokku, et 13 või 14 artiklit lausa lähi- või viimastel nädalatel on Tartu Postimehes sel teemal ilmunud ja Tallinna stuudios on koos minuga sirbi arhitektuuritoimetaja Margit Mutso. Mina olen saatejuht Arp Müller ja kuulaja. Teie kommentaarid on ka meie saate kodulehele oodatud www www. Www. Punkt. Vikerraadio. Poee nagu ikka, on see aadress ja ma panin sinna üles ka lingi Emajõe kalda hoonestuskava kiisile ja videoesitlusele. Ja ma kindlasti soovitan kuulajatel meie jutu taustaks seda hoonestuskava eskiisi sirvida ja vaadata ja nõnda leiate ilmselt ka vastuseid mõningatele küsimustele, mis võivad tekkida. Aga alustame siis juttudega Tiit Sild, kust sai alguse ülejõe pargialade hoonestuskava eskiis ja see idee sinna taashooneid rajada. Tere ka minu poolt. Et idee tegelikult koosneb või sai alguse päris mitmest komponendist, et kunagi seitse aastat tagasi, kui ma Tartu linna kolisin, siis siis nii-öelda Emajõe kallaste aktiviiviseerimise teema või või selline kasutuselevõtt, aktiivsem kasutuselevõtt, kui ta nagu täna on, see on mind huvitanud nagu sellest ajast alates. Aga nüüd konkreetselt rääkides sellest hoonestuskavas, siis selle selle selliseks ajendiks sai tegelikult üks, üks suhteliselt pragmaatiline põhjus, et Atlantise selle konverentsi see taga on üks, üks tühi krunt, kuhu soovitakse ehitada maja. Ja küsimus on, et kui sul on üks, üks krunt keset park, ehkki et kuidas sa sellele lähened, et kas kas, ütleme nii, et sealt hakkasid need otsad siis omavahel ka kokku jooksma, et tegelikult uurisime seda ajaloolist tausta ja ja sellele toetudes siis lõpuks pakkusime välja ka sellise hoonestuskava, leidsime muidugi muidugi vastusega sellisel sellele küsimusele, et kuidas seda nii-öelda ühte maja sinna planeerida, kuhu, seda, kuhu seda paigutada. Milline oli praeguse Atlantise ümbrust sõja eel, kui seda hoonestuskava eskiisi vaadata, siis siin on ka mõningad fotod, kus on tõepoolest näha, et seal olid majad ja suur uhke neljakorruseline hotell Belle puu. Aga kui veel äkki natukene kirjeldada kuulajatele, millised tänavatel olid? Noh, seal olid, oli, oli päris, mitte väga palju ei olnud, neid tänavaid, oli Holmi tänav, mis siis Narva maantee ja Raatuse tänava ristilt suubub põhimõtteliselt siis turuhoone turuhoone sihis, et et üle jõe üle jõe, siis on visuaalselt nähtavaliselt turuhoonesse oli Treffneri tänav mis on siis jääb sellest Ratsa tänavast teisele poole ja siis veel ka väike põiktänav ja siis mis on suhteliselt, et üks väike, nagu nimigi ütleb tänav tänav siis suhteliselt selle uue, uue Kaarsilla lähedal. Ja vahepeale vahepeal oli veel üks väga pisike tänav, mille nime isegi ei olnud, sellepärast et Ta oli lihtsalt nii lühike, et ilmselt ilmselt et need Emajõe kaldad ja siis Narva maantee järgi pandi need aadressid seal. Ja kõik, mis seal oli, see siis põles. 15. juulil 1940 x rinne oli Emajõel seisma jäänud. Piirkond oli punaste käes, kes süütasid hooneid ja põlesid kõik majad, nii Treffneri koolimaja, Peetsi, Savivabriku hooned kui ka hotell Bellebu ja kuidas siis sinna sõjajärgsel ajal park tekkis? Ma otsisin Eesti raadio arhiivist välja saata Tartu kauaaegse peaarhitekti, Arnold Matteuse ka ja kuulame ühte hästi lühikest, 15 sekundilist meenutust, mis on klint räägitud aastal 1977. Ja 44 tulis samuti, siis algas kohe pääle nede rusud ja varemedki ja nende mahavõtmine, puhastamine oli ju õudne töö ja kõik need haljasalad, see on ajutine. Siis on ilm silmaprojektita tihtuke. Nõndaks Arnold Matteus aastal 1977 rääkis sellest, kuidas ajutiselt traati, haljasalad, Jänedal ajutisena praeguseni meil Tartu linnas, Tiit Sild, tutvustage nüüd natukene kuulajatele, üritage sõnadega visualiseerida. Milline see hoonestuskava eskiis on ja mis sinna teie nägemuse kohaselt võiks tulla? No võrreldes selle ennesõjaaegse hoonestusega on tegelikult hoonestuskavas natukene rohkem rõhku pööratud sellisele avalikule ruumile ehk et siia tegelikult on, on selle endise endisaegse hoonestusega sisse lõigatud natukene laiemad tänavad ja natukene natukene noh, ütleme mitte siis tänavad enam, mis sellised moodustised, mis laienevad Emajõe pool lausa väljakuteks. Et tegelikult tegelikult on see kontseptsiooni põhialus hästi lihtne. Me panime nii-öelda paika need ennesõjaaegset ennesõjaaegse tänavavõrgustiku ja siis me siis me pikendasime noh, tegelikult ka juba ennesõjaaegseid tänavaid ehk siis siis siis mis nad meil on siin Roosi kivi- ja fortuuna, tänaval, tänavaid ja sellest noh, ühesõnaga eesmärk oli see, et ka juba nii-öelda olemasolevatelt tänavatelt luua visuaalseid vaatasid Emajõele tegelikult võib-olla ei avanegi niivõrd Emajõele, kuivõrd just vanalinnale või nendele samamoodi Vabaduse puiestee äärse pargis olevatele skulptuurides. Et moodustub selline suhteliselt suhteliselt tiheda tänavastruktuuriga kvartali struktuur, kuhu me siis ka igasse kvartalisse oleme peale joonistanud ühe ühe hoonemahu. Ja, ja ütlen kohe ära, et see, see hoonemahtude, niisugune esitlusviis on hästi palju siin kriitikat saanud, et tegelikult tegelikult me päris nii. Ma arvan, et igas kvartalis on üks maja, et ikkagi ikkagi linn on meil siin tihe ja, ja, ja selles mõttes ühes kvartalis on 10 12, võib olla mitukümmend hoonet. Et seda võib-olla tasuks nagu vaadata siiski sellise nagu linnaehitusliku visiooniga või et idee ideena, et ehitame siia majad ja teeme siia väljakud, pargid inimesi ongi ehmatanud, et näiteks Narva maantee ääres on ette nähtud lausa ette üheksakorruselised võiksid need majad olla, kui kõrged nad jõe ääres oleksid. Jõe ääres on meil välja pakutud, et võiks olla võiks olla kolm kuni viis korrust, et nad on jõepoolne madal, tuvad, et et tegelikult on sellel ka oma põhjused. Tegelikult see võimaldab meil võtta sellised, et katusepinnad aktiivsesse kasutusse, sest tegelikult tegelikult on see Emajõe nii-öelda see hoonestatav ala suhtelisest heas asukohas selles mõttes, et, et see Emajõepoolne külg on tegelikult päiksepoolne ja see selline Narva maantee poolt kõrgem siis Emajõe poolt madalam hoonestus võimaldab tõesti tekitada sinna katuseterrasse ja selles mõttes see paku paku selles mõttes võib-olla isegi niivõrd antud juhul lisaväärtusele linnaelanikule, kuivõrd-kuivõrd tegelikult nende hoonete kasutajatele. Et ja sellel fotol, mille me ka vikerraadio kodulehele panime, sellel on näha, et Emajõeni peaks majade juurest viima lausa selline trepist. Et sellel on ka kindel mõte ja idee siis? Jah, et me me analüüsisime tegelikult selle hoonestuskava mahus nii-öelda suhteliselt mitte nüüd väga sügavuti, aga analüüsi, mis tegelikult Emajõge ennast ehk seda, et kus siis Emajõgi kaldaid kaldaid söövitab ja kus kus tekib see ette, ehk siis tegelikult see välja pakutud trepi asukoht ongi üks, üks üks selline koht, kus ütleme nii, et kevadine või kui jää sulama hakkab, et siis see jää seda treppi ei lõhuks, et, et see oleks ka suhteliselt ajas püsiv selles mõttes, et ülejäänud kohtades. Me oleme pakkunud välja või, või soovite Donald, pigem selliseid teistsuguseid lahendusi, et kas siis kas siis sellised platvormide Emajões, mida saab talvel välja tõsta või või siis üldse Emajõe kohal kohal püsivad või, või, või lihtsalt statsionaarselt konsoolsed konsool konsoolina välja ulatuvad platvormid ja väljakuosad. Ja millises funktsioonis need majad võiksid teie nägemuses olla, mis peaks inimesi tooma nendesse majadesse ja majade juurde ja sealjuures siis ka Emajõe äärde? No funktsionaalselt on see, see ala nagu lahendatud hästi mitmekesiselt, et et nii-öelda väga lühidalt kokku võttes siis parkimine on lahendatud terves ulatuses. Maalusena ehk see majadevaheline ruum võiks olla jalakäijatepärad nii suures mahus, kui üldse võimalik saab olla. See on üks põhjus ka, miks need hoonemahud nii suured on, et noh, tegelikult sellega parkimislahendus, et peab ju selles mõttes keegi kinni maksma või see peab olema igal juhul peab olema see lõpuks ka ka tasu või, või, või selles mõttes teostatav. Siis võiks enamikes kvartalites võiks ilmselt siis esimene Russe teine kolmas olla ärid ja esimesel korrusel kindlasti avalikkusele suunatud funktsioonid. Mis iganes Emajõe poolsel küljel kindlasti restoranid, kohvikud. Ma ei tea, juuksuritöökojad, pagaritöökojad, mis iganes, et ja siis ülevalpool võib-olla ka korterid. Aga noh, tegelikult, kui seda nüüd vaadata, siin on kokku kokku üheksa kvartalit, siia mahub kindlasti ja, ja kindlasti ka selles mõttes avalikke funktsioone ja võib-olla suuremaid asutusi, et mõeldes siin võib olla ülikoolile või tõesti viimasel ajal on päris päris mitmes kohas pakutud välja, et võiks nii-öelda riigi teenuseid Tartu linnas olla ühest kohast kättesaadavad ja, ja võib-olla ka muid avalikke funktsioone, et selles mõttes mul on aga hea meel, et see, see hoonestuskava on, on selles mõttes tekitanud hästi palju diskussiooni. Et lisaks sellele, et lihtsalt nagu neid nagu vaadatakse nii-öelda kriitiliselt sellele hoonestuskavale ka pakkuda, on pakutud välja päris palju häid ideid, et mida kindlasti võiks arutada ja selles mõttes seda teemat edasi arendada. Aga vaatamegi siis nüüd natukene kriitiliselt. Üks neist, kes on kirjutanud Tartu Postimehes, on Tartu ülikoolilinnageograaf Kadri Leetmaa. Mis mõtteid teis siis välja pakutud idee tekitab? Tere, minu poolt ka ja. Mina võib-olla kõigepealt rõhutaksin seda, et, et mulle väga meeldib see Tartu kesklinnaplaneerimine on jõudnud sellisesse visioonide jõudnud kasutus noh, võetud kasutusele selline visioonide keel. Et me võime väga pikalt rääkida seda, et et Tartu ilus linn ja ettevõtlik linn ja hooliv linn ja aga et kui kasutada sellist keelt nagu antud hetkel linnaarhitekti poolt, et selline konkreetse ühe visiooni isandamine inimeste silmade ette seda kasutada, siis, siis juhtub, ehkki see, mis praegu juhtus, et tuleb väga palju diskussiooni ja minu hinnangul on Tartu kesklinna siiani planeeritud natuke sellist diskussiooni vältivad. Ja, ja et see on nagu kõige positiivsem pool sellest hoonestuskavast. Aga. Ma isegi ei julgeks öelda, et ma olen ülikriitiline selle hoonestuskava suhtes aga ma tahaksin asetada seda natukene laiemasse konteksti, et praegu hetkel Tiit Sild ei ei maininud, et Tartu linnas on algatatud Tartu kesklinna üldplaneering. Ja see on tegelikult olnud väga kauaoodatud planeering, et mingisugune selline laiem diskussioon Tartu kesklinna üleüldse hakkaks hakkaks toimuma. Me teame kõik, et, et kesklinnale on on tekkinud väga selliseid selge, et alternatiivsed keskused nagu lõunakeskus ja nii edasi. Et Tartu kesklinna on tarvis nii-öelda planeerida ka sellise jahvlaneeringuna, et mida me siis tegelikult tahame Tartu kesklinnas näha. Ja, ja sellest seisukohast kuigi seda väga seda kogu seda kesklinna planeeringuprotsess ei ole veel väga aktiivselt alustatud siis siis mina tahaks näha ka selle kvartali planeerimist rohkem nagu seotuna Tartu kesklinnaplaneerimisega üldse. Ja, ja tegelikult võib-olla mis aspektid on tähtsad, on, on see, kõige tähtsam on võib-olla see, et, et mis mahtudest me räägime ja et, et kas meil tegelikult nagu, kui me võrdleme Tartu kesklinna eri osadega täna et siis kas sellises mahus moodsaid moodsaid hooneid tegelikult ei kujune konkurentsiks mõnedele teistele kesklinna piirkondadele. No teie artiklist ka Tartu Postimehes tulebki välja selline hirm või mõte, et kui sinna ehitada need suured uued mahud, et need imevad tühjaks nii inimestest kui ka investeeringutest praeguse Tartu vanalinna, mis juba praegu on inimeste ja rahapuuduses kõik hooned ei ole renoveeritud. Jah, et kui me jalutame Tartus ringi, siis me tegelikult võtame kübetsele vanema osa kesklinnast, et kui me jalutame see vanalinnas ja vanalinna ümbruses ringi, siis me tegelikult ei näe sellist väga tugevat invest investorite survet, et nüüd et meil oleks nüüd väga väga tarvis nagu hakata planeerima, kuda kuhugile midagi täiesti uut ja, ja teine on see, et noh, minu meelest selline linnaplaneerimise klassika tegelikult, millest me sageli möödavaatamine, aga selline klassikaline linnaplaneerimise lause on see, et et väga suur enamus homsest linnast on tegelikult täna juba ehitatud. Ja, ja selle selle sellise ütlemisega. Ma tegelikult viitan sellele taskutagusele kvart talile. Mis, mis tegelikult kus on, eks ole, nii-öelda Tartu võib-olla see võiks öelda, et selline uus aga kes Tartut ise vähegi tunneb ja teab, siis, siis see kvark Tal on, ta on ehitatud üsna niimoodi krunthaaval ja noh, ei saa öelda, et selline väga üldine, mingi hoonestuskava või skeem oleks olnud selle selle kvartali planeerimisel. Aga aga täna on see ehitatud ja tegelikult ka sisaldab väga palju erinevaid funktsioone Bussijaam, Ahhaa, keskus, aura, keskus, turg ja, ja kes vähegi Tartut tunneb, siis ma arvan, et teab väga hästi, kui raske on sellest kvartalist saada sellisesse sellesse ajaloolisse või traditsioonilise Tartu kesklinna. Et saab nagu jõe juurest all silla alt kusagilt ja siis saab vana kaubamaja juurest tänavat mööda üles minna. Ja et tegelikult see kvartal näiteks toimib nagu minu hinnangul nagu Valglinn keset linna, et ei ole tähtis, kas see valge linn on kuskil kuskil äärelinnas väidet, et me meie tegelikult Tartus näeme, see kvartal toimub, toimib nagu täiesti valelinnana keset linna ja nüüd, kui me hakkame võtma, võtame ühe uue ala diskuteerima selle üle, et kas me sealt pargi võtame maha või mitte. Et tegelikult me peame diskuteerima nende seoste üle, et kuidas siis see valgla keset linna, mis meil Tartus täna on sellest taskutaguses kvartalis, kuidas siduda vana kesklinnaga võib-olla ka selle üle pargialaga, mis iganes me sinna süsteeme. Et need on tegelikult hästi-hästi tähtsad küsimused, et. Margit Mutso, kus teie arvates peaks diskussiooni teravik olema hästi lihtne on rääkida just nimelt kas ei või jah, kas ehitame või ei ehita. Aga nüüd just nimelt Kadri Leetmaa reisin laiemaid dimensioone ka. Jah, tere ka minu poolt. Tingimata peab vaatama laiemat pilti ja mitte isegi ainult seal kesklinnaosa Tartus, vaid vaid Tartu tervikuna, et võib-olla see on üldse meie linnade häda, et ega meil ju ei tule kuskilt rahvast peale eriti, et sündimus pigem väheneb ja ja keskosa kipub nagu laiali valguma. Et võib-olla mõtlema selles suunas, et neid servi kokku koondama. Et kui me teeme nüüd siia kesklinna, sellised suuremad ehitusmahud võib-olla peaks mõtlema seda, et kuskilt hakata seda Annelinna nagu piirama, kuskilt tõmmata, see, selline järsem joon võib olla mõeldud kuni selleni, et hakata mingeid hooneid maha võtma. Seal loomulikult sellised pikemad perspektiivid ja poliitilised otsused. No võib-olla Annelinna hakkab iseennast 30 aasta pärast piirama juba majade panustada. Võib juhtuda küll, ehkki nad tegelikult on päris hästi säilinud, kõik need paneelelamud ammu juba lootsime, et nad võiks sealt võib-olla hakkavad selliseid vananemise märke näitama, ka neid ikkagi renoveeritakse, tehakse korda. Aga kuskilt võib-olla peaks see poliitiline otsus tulema ja kui ma siin ka Postimehe veergudel Tiidule natukene oponeeri siin sellega, et et ütlesin, et see hoonestus seal üle jõealal ei peaks võib-olla nii kõrge olema siis üks põhjus oli ka see, et ma ei näe seda inimmassi, kes sinna võiks tulla. Ja kui me ehitada sinna jälle ühe sellise kõrgema üheksa kortsoone näiteks ühe kvartali, ehitame välja, mis tähendab seda, et ülejäänud alaga tükk aega mitte midagi ei juhtu. Mina tahaks. Ma tahaks väga nagu nahaga seda kihvti, seda jõeäärset linna. Ma olen nagunii väsinud sellest, et juba nõukogude ajal lapsena ma vaatasin, et see Tallinna mere äärde kus tegelikult ei toimunud mitte midagi. Vene ajal oli veel siin. Et praegu, siis tõite sisse paralleeli Tallinna mereääre ja Tartu jõeääre vahel. Jah, need on sellised linna kõige kihvtima kohad kui nii võib öelda, fifty taga kasutamata, aga kasutamata ja, ja miks nad ei ole kasutatud, seal on erinevatel aegadel olnud erinevaid põhjusi. Praegu on üks põhjus kindlasti see, et on igasugune regulatsioonid ja, ja hoitakse nagu eemalist hoonestust just veekogudest. Ja noh, teistest sellistest ilusamatest loodusväärtustest. Aga võib-olla sa peaksid natukene nagu ümber mõtestama, et kui ütleme, nõukogude ajal oli veel Tallinna mere ääres Linnahalli merekohvik ja oli Pirita rannahoones, oli ilus selline restoran, kuhu võisid välja sõita päris tihti me käisime seal siis praegu pole näiteks Tallinna mere ääres mitte ühtegi kohvikut, mul ei tule meelde küll Tartus ka peale ja, ja peale Atlantise nõukogude ajal muideks eriti naljakas, kutsusime seda keldriks jõe kohal, et oli see kanagrill seal üleval jõe kohal või seal kinni pandud aknale kinni, et seda jõge nagu ei tohtinud nautida, et sellega juba teine põhjus, et, et jah, et sisse näeks. Aga see jõgi on tegelikult kasutamata nii nagu Tallinnas on kasutamata mereäär ja 20 aastat me oleme tegelikult Neid linnasid ehitanud ja planeerinud juba nii-öelda uute tavadega mitte nõukogulikult ja ikka need on mõtestamata ja selles mõttes ma olen Tiiule ikka väga tänulik, et ta selle diskussiooni aas ja, ja ta tegeleb linnaarhitektina just nimelt sellega, millega linnaarhitekte tegelema. Aga anname nüüd taas sõnatid sillale, niisiis siin kõlas mitmeid küsimusi, et kas ja kust on näha, et Tartusse hakkab tulema juurde nii palju inimesi, kes üldse vajaksid neid pindasid ja tõepoolest, need pinnad on liiga suured. See teema on selles mõttes tõesti väga raske. Aga nagu võrdlusena tuua, et praegu planeeritakse Tartu valda näiteks uuselamurajooni 10000-le elanikule, et et ma siin arvutasin lihtsalt huvi pärast kokku, et võttes eelduseks, et nendes kvartalites näiteks 60 protsenti moodustavad korterid, siis siia mahub umbes 1600 elanikku kogu sellele hoonestuskava alale. Et, et elanike oleks ei noh, selles mõttes need on lihtsalt proportsioonid, et kuidas linna planeeritakse, et eks see on nagu selles mõttes teatud mõttes nagu juhuslik tänu selle lihtsalt et meil on eramaa, eramambo, püha ja puutumatu ja kellel on, kellel on kinnistu kuskil vallas, siis ta kindlasti tahab selle kiiresti kruntideks jaotada ja maha müüa. Ja seda me näeme ka viimase ehitus buumi ajal tegelikult, et, et noh, et me võime võime rääkida, et meil ei ole neid inimesi, kuhu panna või, või, või linn justkui justkui ei laiene, aga tegelikult toimub meil sihuke vaikne, vaikne valglinnastumine kogu aeg, et noh, tegelikult on siin küsimus ka selles, et võib-olla me suudaksime selle noole nii-öelda teraviku lihtsalt, et sissepool lihtsalt praktikuna nüüd marketile oponeerides, et ma ei usu, et nagu nüüd nüüd valmis ehitatud keskkonnaga või, või mis on need uus elu elurajoonid valdadesse tehtud, et nendega on nüüd midagi ei juhtuks või keegi keegi, jätaks nad maha ja tuleks kesklinna tagasi elama, aga aga me saame nagu suunata neid inimesi, kes, kes veel niimoodi ei ole talitanud, võib-olla hoopis hoopis pakkudes neil kesklinnas atraktiivseid kohti, kus elada, olla ja nautida või nautida selles mõttes ka keskkonnasäästlikumalt linnaliku eluviisi. Sellest on küll palju räägitud, aga kahe lausega siiski miks on valglinnastumine halb? Miski ei ole iseenesest halb ega hea, aga kui nüüd vaadata, vaadata kas või seda, kuidas meil nüüd selle uue iseseisvuse ajal on, on, on ka kesklinna planeeritud, siis me näeme, tänavakoridore on kogu aeg laiemaks planeeritud auto kohtin juurde tehtud. Seesama Turu ristmik on ehe näide näiteks sellest. Ja, ja üks põhjus, miks see niimoodi on läinud, on tegelikult üle üleüldine autostumine ja ja on on põhjuseks see, et need suured ostukeskused on kõik linna äärtesse ehitatud. Samamoodi ma ütleks, et selle hoonestuskava alusel võiks, võiks ühe kaubanduskeskuse teha siiasamma ühte ühte kvartalisse, teeme ühe kvartali esimese korruse veel ühe kaubanduskeskused, paneme peal korterid ja büroopinnad ja saame, saame, tegelikult tekitame sellega võib-olla siukse 24 tundi. Seitse päeva nädalas aktiivse keskkonna, et tegelikult tegelikult nagu mina küll antud õõnestus kontekstis nagu näen pigem nagu seda, et see võiks nagu vanalinn nagu sellise säilimist ja jätkusuutlikkust parandada, selles mõttes, et kui me toome siia kesklinna piirkonda rohkem elanikke juurde, siis need elanikud tegelikult kasutavad sedasama vanalinna infrastruktuuri või me näeme tegelikult Tartus on see siiani suhteliselt hästi Eesti teiste linnadega võrreldes toiminud. Et võrreldes Tallinnaga on Tartu vanalinnas ikka väga mõistlikud hinnad ja kohalik elanikkond kasutab, käib nendes restoranides kohvikutes kogu aeg. Tõsi on muidugi ka see, et see vanalinna vanalinn oma siuksed funktsionaalselt mitmekesiselt on järjest nagu see funktsionaalne mitmekesisus on vähenenud, väiksed poed on välja läinud, on asemel tulnud restoranid, et on minu nagu või see hoonestuskava ettepanek võib-olla olekski selle selle Emajõe teise küljega, mis on siin sama kohe vanalinna külje all, seda funktsionaalset poolt nagu toetada, et noh, tegelikult noh, kui ma kunagi siin üks, üks üks tuntud kinnisvaraäri mais planeeris Selveri kõrvale ostukeskust ja siis ma küsisin, et kuule, et siin on ostukeskus olemas, et miks, miks siia seda ootama ja siis ta ütles, et, et kus on, sinna tuleb rohkem tegelikult, et et võib-olla seesama strateegiat annab ka kesklinna mõttes rakendada, et suuname siis selle arenguteravikku ikkagi ikkagi kesklinna piirkonda. Nii, aga mida ütleb linnageograaf Kadri Leetmaa? Mina arvan, et valglinnastumine on lihtsalt elustiil praegu, et ja tegelikult on see väga paljus ikkagi tuleneb planeerimislikest otsustest. Et no ma toon näiteks kas või ühe näite, et kui noh, näiteks sellega selle väga tundub, et väga mõistliku otsusega, et me ehitame linnade ümber ümber suured ringteed et saaks kergelt linnast, need ei peaks kohe kesklinna sõitma ja kesklinnast läbi sõitma, siis tegelikult need ringilised lähevad riburadapidi kastikesi täis ja, ja kaob ära selline elustiil, et sul on võimalik võtta kodunt. Ta võib olla poekott ja kõndida poodi ja ja noh, ühesõnaga võib olla väga paljud inimesed, seda enam ei tahagi, agad kesklinnas ka ei taheta sellisel juhul elada enam enam enam autota või ilma. Data aga läheme selle Emajõe vasakkalda juurde, kas selle suure ala planeeringuga saaks kuidagi Tartus midagi muuta? Vähendada valglinnastumist? Kas kas minu Jakob ainult kõne järgi, et minu enda seisukoht on see, et, et tõesti on see põhiküsimus, et kas Emajõgi on Tartul mõnes mõttes nagu arengutelg või ei ole. Et kui nüüd täna vaatate Tartu kaartisse paraku nagu kipub minema siit siit nagu Riia tänavat mööda sinna lõunakeskusesse meiega, kas Emajõgi peaks olema arengutelg ja mina arvan, et sinna teisele poole Emajõge võiks ehitada midagi näiteks siin Atlantise taha mis tooks natuke liikumist üle Emajõe ja, ja üle Emajõe rohkem, aga mulle tundub, et selliseid mahtusid ei ole võimalik Tartusse planeerida. Et on tarvis sellist 24 tunniruumi, et tõesti üle Emajõe oleks asja asja minna. Aga, aga ma ei näe, et selline mingi ajalooline tõde on, on olulisem sellest, et, et täna on seal seal park. Ma küsin sama küsimuse Margit Mutso käest, kas Emajõgi peaks olema Tartu tuiksoon Tartu telge ja kas seda peaks siis detailplaneeringute ja arhitektuuriga üritama? No Emajõgi on vaieldamatult Tartu kõige suurem võimalus, et sellist asja, et ühe raekoja platsi juurest läheb läbi Emajõgi või ütleme, üldse jõgi või Raekoja plats on sellise veekogu ääres. Ega me vist rohkem ei olegi üheski linnas, et Ma arvan küll, et seda Emajõge tuleks ära kasutada ja mis nüüd puudutab seda üle jõeminekut arenguga, siis see on absoluutselt õige suund. Minu meelest sellepärast et on tehtud juba otsused, ERM tuleb raadile ja natuke peaksime hakkama seda linna sinnapoole suunduma suunama, et kui ta laseb läbi tühermaade kusagilt, siis on see hästi nukker minek. Aga see on väga võimas magnet või selline tugev punkt jälle tulevikust. Ja need võiks omavahel siduda, aga teine küsimus on selles, et millist hoonestust me teeme. Tiit mainis, et esimesed korrused, teised kolmanda tuleks sellised äripinnad kogemus ütleb, et ega nende äridega ei taheta suurt kõrgemale minna kui esimene korrus. Ja mina näen küll, et seal üleval ütleme, büroopinnad kindlasti ka osaliselt, suures osas ollakse elamine tagasi tulles selle juurde, et miks inimesed lähevad linnast välja ja see ei ole ainult planeeringu küsimus, et neil on lihtne sinna minna. Tegelikult nad otsivad mingeid väärtusi, seal üks väärtus on see, et nad tahavad rohkem olla omaette aga nad tahavad ka seda looduslähedust, nad tahavad istutada oma väikseid taimekesi, nad tahavad, et neil oleks ilus keskkond lastele, nad tahavad pidada koeri ja kasse kui mitte midagi enamat. Uuringute tehtud. Ja minu meelest on seal täiesti objektiivsed põhjused, miks inimesed ära lähevad. Ja nüüd, kui küsida, et millist, millises linnas inimesed tahaksid olla, et nad ei läheks ära, millist linna peaksime looma, siis minu kujutluses muidugi ei ole õige. Aga ma kujutan Tartu kontekstis ette, et mis oleks niisugune magnet, oleks kindlasti Tähtvere. Aga noh, ütleme Supilinn Karlova Tammelinn, et need on nagu sellised mastaabid, mida tartlased tundub, et armastavad. Ja tartlased on minu meelest eriti sellised inimesed, kes armastavad näppe mulda pista ja igalühel on kuskil mingi peenramaa või või siis suvilakrunt, kusagil käiakse sinna lõuna poole veel. Sild mainisin, võimalused teha rohelised katused, Tiitsil, kas võiks sinna peenramaad tulla? Vabalt? Aga tiime stuudio jutu väikese pausi, ma käisin eile ka, olin Tartus, käisin natukene mikrofoniga ringi, kuulame lõigu ära ja siis jätkame stuudios. Tere, vabandust, Vikerraadiost olemine, Arp Müller. Mida teie arvate sellest ideest, et see Atlantise ümber Emajõe vasakule kaldale plaanitakse taas maju ehitada, et nende puude pargi asemele siia taas hoonestusraada? No minu arvates see küll hea mõte ei ole, et siin on ju nii mõnus niimoodi istuda ja aega veeta. Teie arvates peaks kindlasti jääma, jah, kindlasti aitäh. Mis te arvate ideest, et siia Atlantise ümbrusesse tahetakse uuesti majad rajada pargi asemele halb idee? Miks see idee halb on? Sellepärast et siin on praegu väga hea, aga siin majand siis ei ole enam nii hea mull. Praegu te võtate päikest siin, aga kas mujal siin lähikonnas siis ei oleks võimalik lamada? Oleks küll, aga jao olu, punktist on mul siin palju parem olla, kui see sinu jaoks mingeid majade kellelegi teisele vastupanu kesklinnas elada. Mulle meeldiks siin palju rohkem päevitada, kuskil kaugemale minna. Ise elate siin lähedal, ratas, õigus? Selles suhtes hea lähedal tulla, mõnus, samas kesklinnas, aga samas nagu väljas ka. Aitäh, palun. Mida teie arvate mõttest, et siia, Emajõe vasakule kaldale tahetakse taas majad rajada Atlantisest vasakule ja paremale ja tantsida ka siin aga just istute? Väga halb idee. Miks ei tee halba rohelisteks ka ikka säilima Tartu linnas? Kas teile tundub, et Tartus on rohelist liiga vähe? Kui need majad ehitatakse, siis kindlasti jääb vähemaks. Praegu istute siin koos kahe lapsega, kas käid siin pargis tihti? Mitte väga tihti, aga ikkagi käin seletasin lähedal ja mõju siia ehitada ei tohiks? Ei, selge, aitäh. Mida teie arvate ideest siia Atlantise juurde Emajõe vasakule kaldale hoonestust taastada, pargi asemele maja ehitada? Ma arvan, et võiks teha küll, aga kas kõik täis ehitada, seda ma ei ole kindel, aga rohkem küll. Miks võiks rohkem mõju teie arvates olla? Ma ei tea, kust seda minu arust see oht, et rohelus ära kaob, ei ole üldse tõsi, et ma arvan, et võiks olla küll. Kui te tahate pargis käia, kosteeris Tartus, käite? Ma arvan, tsin, tahtsin parke küll. Isegi kesklinnas on parke päris palju, et ma, ma küll ei leia, et selle pärast peaks muretsema. Park ära kaob. Aga millised need majad siin siis peaksid olema, millised need ei tohiks olla? Ma ei tea. Ma väga ei süvenenud sellesse plaani, mis välja käidi, aga ma arvan, et mingeid maju ehitada. Ma arvan, et see ei ole üldse, ei oleks. Selge, aitäh. Tülitan ühe küsimusega vikerraadiost ja mida teie arvate ideest siia Emajõe vasakule kaldale taas maju ehitada? Siin, enne seda olid majad, lasin park. Ma arvan, et mõistliku lahenduse korral, et mitte kogu parki täis ehitada, aga võib-olla natukene vaadata ajaloos tagasi, et et kuidas, kuidas oli vanasti ja leida mingi selline kuldne kesktee, et seda nagu vana Tartut niikuinii enam üles ei ehita, aga, aga ma arvan, et see pargis on ruumi küll. Millised need majad siis ei tohiks olla ja millised nad võiksid olla? Väga moderni ei tasuks teha, et see ei ole nagu Tartu stiil, et pigem nagu natukene rohkem sellist ajaloolist. Aitäh. Tere avaldust, tülitan vikerraadiost. Mida teie arvate sellest ideest, mis on praegu välja käidud, et siia kohta, kus me praegu seisame siin, kus enne sõda oli hotell pele wu, kus praegu on park, et siia Emajõe kallastele tuleks taashooned rajada. Noh, ma arvan, et võiks küll rajada jah, sest varem olid siin hooned Aga millised need hooned võiksid olla, millised need ei tohi olla teie arvates? Minu meelest võiksid nad olla noh, nii nagu ikkagi varem oli, mitte väga vega ikka selle kesklinnaga nagu kokku läheksid ja jah, ja noh, et, aga mitte väga palju ei võiks neid ehitada midagi hästi ilusat või midagi sellist mis kõigile meeldiks, et mitte jälle mingi vaidlusi tuleks. Aitäh teile. Mida teie arvate ideest siia Emajõe vasakule kaldale taashoonet rajada, nii nagu need olid enne teist maailmasõda? Ma ei tea. Ma ei tea, ma ei ole seda enne aegsete aega näinud, võib-olla on päris huvitav, kui siin ka majandan, aga punt puitu ka jääma. Kuskil vahepeal on kompromiss natukene parki käiama. Aitäh. Mida teie arvate ideest ja Emajõe vasakule kaldale taashoonet rajada? Tuleks täpsemalt näha seda plaani, et ei ole väga hästi meelestatud. Hom, mida te olete näinud seda plaani, mis te arvate? Ta on tegelikult hästi suurelennuline ja mina arvan, et praeguses kontekstis ta Tartusse kindlasti ei sobi. Aga kes teab, kuhu ma arenema? Et iseenesest masinaga hästi-hästi vinge futuristlik välja, aga praegu mul on, lihtsalt meeldib praegune olukord liiga palju ja Tartu-keskne rahalist ka vaja. Need hooned olid tõesti suured ja eksklusiivsed ja ilmselt ei oleks praeguses tartus nii palju tarbijaid, kes ostaks neid kortereid ja kes kasutaks neid, noh, avalikke hooneid. Et kui ehitada, siis millised majad siin võiksid olla. Mõned üksikud ja maski keeldaks madal või kõrge, sellepärast olema hästi disainitud, läbi mõeldud. See kogu see kompleks, mis siin välja pakutud. Selline liige kolossaalne. Jätkame nüüd jutu otsesaates, kus on Tartu linnaarhitekt Tiit Sild, Tartu Ülikoolilinnageograaf Kadri Leetmaa ning sirbi arhitektuuritoimetaja Margit Mutso, Tiit Sild, milliseid mõtteid tekitasid need kommentaarid ja mõtted Tartu tavaliselt linnakodanikelt? Et kõigepealt, et sa lihtsalt käisid sealsamas pargis neid intervjuusid võtma võtmas, et ma kuulsin autosid mürisemas. Aga, aga loomulikult on see see hästi selline, selliseid mürisesid oli mootorpaat, ma olin jõe ääres aa tõesti ja väga-väga tore aga, aga see, mis nagu läbi kõlas sealt, et kardetakse seda roheluse nii-öelda ära kadumist, et tegelikult ja seonduvalt ka selle eel olnud jutuga siin kas linn on või ütleme, et kas Emajõgi on Tartu linna arengutõlget, tegelikult see Emajõe kaldad on andnud meile kätte ühe sellise võimaluse, mida, mida igal ninal üldse üldse mitte ei ole, et tegelikult on see suurepärane nii-öelda rohekoridor või, või kergliikluskoridor, mis ühendab eri linnaosasid näiteks annelinnast jalgrattaga tulles on, on, ma ei tea, ma ei kujuta ette, mingi viis, 10 minutit on kesklinna. Et tegelikult seda hoonestuskava nii-öelda tehes seda mõtet pidasime kogu aeg siin silmas ja kõrva taga rohelus täielikult ära ei kao, puud jäävad, noh, tegelikult noh, ma alguses ka ütlesin, et, et ehk oli ikkagi nagu võrreldes selle ennesõjaaegse lahendusega, kus meil olid hästi suured Tepperimetraalset kvartalite kvartalite sisemine osa oli justkui nagu nagu pigem sihuke privaatsem või võib-olla võib-olla nagu kvartali elanikele mõeldud, et see perimeeter oli hästi jõe ääres kinni ja tänavad olid hästi kitsad. Siis sellega võrreldes me oleme jah neid tänavaid kõvasti laiendanud ja selles mõttes nendest tänavatest kujunevad välja siin selle visiooni kohaselt siis siis väljakud ja pargid, et et ja, ja lisaks sellele on siin ka piki seda Emajõe kallast jooksev selline rohekoridor, mille ma mõõtsin siin siin igasuguste arvamuste taustal igaks juhuks ka ära, et see nagu 17 hektarit, et see, see ei ole nagu see ei ole, see ei ole väike jala, ütleme nii. Margit Mutso. Ja mina tahtsin öelda, et üks asi, mida minu meelest tuleks teha, on see, et lasuta korras kõik nagu need tingimused vabaks mõelda täiesti vabalt sellest alast, et tiitel on võtnud aluseks selle ajaloolise hoonestus süsteemi ja lisanud siia siis sellised tänapäevased üldtuntud väärtusi, et loomulikult, et jõe äärest saab läbi, et seal nagu roheline ja aga tegelikult võiks mõelda, anda võimalus kõikidele arhitektidele kaasa mõelda ja teha üks selline hoonestuskonkurss kust selguks, ilmselt tuleks välja. Ma pakun üks 30 40 tööd vähemalt ja kui neid hakata võrdlema, siis suudabki ilmselt linnarahvas paremini kaasa mõelda. Erinevad visioonid ees ja ta oskab öelda, et mis talle meeldib, mis talle ei meeldi, kui praegu küsida, et noh, kuidas on, et kas meeldib nagu roheline või meeldivad, vajab kohe mõeldakse esimeste kolemajade peale ja siis muidugi puud. Ja kui inimene on harjunud seal praegu käima päikest võtmas talle öeldakse, et nüüd tulevad majad asemele, siis ta loomulikult ütleb, et oi, ei, mulle meeldib siin päikesest. Aga kui öelda talle, et kui ta näeb näiteks sellist visiooni, et on võib-olla majad, tulevad kuskile vee kohale või üle üle veetilkadena, aga sealsamas on kõrval selline mõnus väikene, uhke nõrkus on aktiivne lastele mingeid mänguväljakut tehtud. See pind võib olla palju aktiivsemalt kasutatud, palju rohkem nagu inimesele puhkeotstarbeks tehtud, kui ta praegu on selle suure tühja rohelise alana. Võib-olla hakkab teistmoodi mõtlema. Mulle jäi ka mulje nendest inimeste vastustest, et inimesed ei ole põhimõtteliselt vastu selle ala taashoonestamisel, aga nad on hirmul, et just nimelt nagu margid siin kasutas sõna kolearhitektuur, äkki tuleb sinna taas taaskordne Tartu Kaubamaja ja siin mitmest inimeste arvamusest kõlas ka läbi, et ei tohiks olla need majad väga modernsed, tuleks ikkagi ehitada midagi ilusat moneeruks vana Tartu kesklinnaga. Ja loen mina välja sellist üldist usaldamatust, avalikkuse usaldamatust tänapäeva Eesti arhitektuuri ja arhitektide vastu. Siin eelmisel nädalal ilmus ka küsitlusest vaata Postimehes, kus küsiti kõikidelt Tartu linnavolinikke, mida nemad arvavad ideest sinna taas hoonestus rajada. Ja näiteks Hannes Astok, ehkki vastus on väga sümptomaatiline. Ma ei ole veendunud, et saaksime praegustes tingimustes hoonestamise korral väärtusliku arhitektuuri. Nii et inimesed justkui usalda praeguse aja arhitektuuri. Tiit Sild, miks see nii all? No raske on vastata, et selles mõttes, eks, eks meil on siin ajaloos tagasi vaadates olnud küll päris mitmeid selliseid ebaõnnestumise või mitmeid juhtumeid, kus kus inimesed ei ole majadega rahul. Et, et ma isegi püüdsin meenutada, et millal, millal ehitati viimane maja, mis, mis nagu tõesti kõikidele inimestele meeldis ja mis oleks väga palju positiivset vastukaja leidnud tigutornist näiteks üldiselt on meeldinud või on mul minust midagi mööda läinud? Vista meeldinud kaugelt meeldib kaugelt? Lotte lasteaed näiteks ja Kesklinna kooli juurdeehitus ja ka nende kohta pole ka halvasti öeldud et. Nojah, aga kui me räägime nüüd päris sellisest kesklinnast või tsentrumis, et siis siis siis noh, ütleme niimoodi, et praegu kesklinna ehitatud hoonestus on ehitatud sellel ajal, kui, kui ei olnud meil üldplaneeringust tulenevat nõuet, et uued hooned rajatakse. Et parim lahendus leitakse läbi arhitektuurivõistlus, et alates 2005. aasta sügisest on meil planeering ja tegelikult sellest ajast alates me oleme seda seda printsiipi silmas pidanud ja noh, enamikus on need uued hooned küll küll linna mööda laiali, nad ei ole kesklinnas, aga aga üldiselt ma arvan, et, et niisugune tulemus on kindlasti olnud parem või, või kvaliteet on selles mõttes ikkagi ajas paranenud, aga kadrile Mina tahtsin ja tahtsin ju väga pikalt arhitektile teile pakkuda välja hoopis hoopis teise alternatiivi, et mitte anda arhitektidele sirkel ja mall ja mis iganes kätte, vaid et võib-olla peaks hoopis linnaelanikele erinevatele linnaelanikerühmadele andma paberi ja pliiatsi kätte, et isegi kui neil ei ole neid oskuseid, et võib-olla nemad peaksidki sandama kõigepealt selle, mida nad seal näha tahavad ja siis võitsid arhitektid selle omakorda need mõned hullud ideed ja mõned vähem hullud ideed nii-öelda arhitekti keelde rääkida. Et niipidi võib sellele asjale läheneda, et täna vaatate ta tegelikult tuli väga selgelt välja nendest intervjuudest tänaval, et inimestel, et see ajalooline taust ei ole üldse nii tähtis, et need inimesed, kes seda mäletavad, on täna 70 ja kaheksakümneaastased Nordikaadis. Üks ei välista teist, et seda mujal Euroopas on päris palju praktiseeritud linna planeeringute juures, just et räägitakse hästi tihedalt elanikkonnaga, küsitakse nende visioone. Aga samal ajal ikkagi arhitektid võivad kaasa töötama või, või ette töötama materjale, sest selge on see, et inimene, kes ei ole käinud maailmas ringi selle pilguga. Ta ei pruugi selle peale tulla, mis võimalused on olemas. Mõlemad asjad on tähtsad, mõlemad elulised ja ja selles osas ma olen ka nõus, et võib-olla see ajalooline külge ei ole need nii oluline oluline, sellepärast et aeg on edasi läinud ja puud on seal suureks kasvanud ja tasuks mõelda, vaadata selle koha selle pilguga üle, et mingit puudegrupid säilitada kuskil ei jäta mingid haljasnurgakeses, et mitte nii regulaarset süsteemi rajada, toetudes sellele vanale ajaloolisele hoonestusele. No just nimelt inimesed kardavad, et tulevad suured betoonist ilma akendeta majad nagu näiteks Tartu kaubamaja või lihtsalt suured klaaskalossid Tiitsilt, kas kas, kas siis see oht on või, või saab ka tänapäeval ehitada nõnda, et tõepoolest oleks, oleks inimestele vastuvõetav? Ma, ma arvan, kindlasti saab tänapäeval ehitada nii, et see oleks inimestele vastuvõetav ka. Aga tegelikult üks oluline rõhuasetus, mida ma siin ka hoonestuskava nii-öelda väljamõeldis tegime, oli see, et tegelikult see hoonestus nendes kvartalites peaks olema mitme kasutuseline ehk siis ei ole meil kvartalit, kus on ainult kaubamaja. Võib-olla meil on kvartal, kus on ainult ülikool või mõned ülikooli hooned, aga kindlasti mitte sellist partelt, kus on ainult kaubamaja, et selles mõttes ega see ütleme, erinevad funktsioonid vajavad erinevat ruumi, et et kaubamaja tõesti vajab suhteliselt sellist pimedat võimalust sel korral ilma akendeta või siis lihtsalt vaateakendega ruumi, aga, aga bürooruumid, korterid, kõik need ju nõuavad lahendusi, kus fassaadid on liigendatud ja ja noh, üldiselt on ka niimoodi, et kui, kui kui siin lihtsalt oma praktikast vaadates, kuidas linn on ehitatud, kui ehitatakse, kui meil on üks, üks konkreetne korter. Ta oli struktuur ja ehitatakse siia maja ja üks teine arhitekt ehitab siia maja kõrvale, ega need majad ikka tavaliselt sarnased omavahel väga ei ole. Et ehk tegelikult see, see tagabki, sellise arhitektuurse mitmekesisuse, et, et lõpuks on meil meil noh, vana ajaloolises keskkonnas samamoodi üks maja ei, ei, ei meenuta teist, et, et tegelikult on tegelikult on meil tegemist selles mõttes ikkagi noh, heas mõttes kirju ja, ja arenemisvõimelise keskkonnaga. Margit. Ma tooks ühe hea näite näiteks Rotermanni keskus, et see on küll niisugune piirkond, mis on meeldinud nii arhitektidele kui ka linnaelanikele. Tõsi, seal on toodud puuduseks see, et vähem puid sillani planeeritud metallist puudub nende ehitamata. Aga mingi selline keskkond oleks ju minu meelest väga kihvt selle jõe ääres midagi taolist. Aga millest sõltub arhitektuur loomulikult arhitektidest, aga mitte ainult et kõige olulisem on tegelikult tellija, mida ta tahab. Et kui ikkagi öeldakse, et tahetakse sellist noh, midagi sellist nagu Rotermanni kvartal siis see oli selline asi ka tuleb, aga kui meil enamik tellimusi on sellised, et hea küll, mul on küll jõle ja kesklinnakoht jõle palju maksin selle eest ja ma nüüd ei taha enam selle maja peale rohkem raisata, et vahetage ära need kallid graniit või paeplaadid sealt pange asemele mingisugune odav, odav plekk ja see on hästi, palju on tellijas kinni ja ma arvan, et kui selle ala arendamiseks läheb siis peab olema linn, see, kes seda hästi põhjalikult või tõsiselt koordineerib. Kas linnal on võimalik seda põhjalikult koordineerida, et ei juhtuks nii, et pannakse, tahetakse küll või eskiisis, nähakse ette uhkeid ja, ja innovatiivseid rakendusi, aga aga siis, kui maja kerkib, tuleb odav plekk. Müüakse vaheliselt krunthaaval ja siis arendajad otsustavad, mis teevad. Ei noh, on ikka võimalik koordineerida, et ega see kasvõi see noh, ütleme kesklinnas üldkehtiv arhitektuurivõistluse nõue tegelikult tagab kvaliteedi, et meil on ka olnud selliseid vaidlusi siin, kus kus me korraldatakse arhitektuurivõistlus, valitakse võidude välja ja siis tuleb arendaja meie juurde, et siin on üksteise korruse teise koha töö, et et me vaatasime, et see on lihtsam ja odavam, et teeme selle, et, et noh, et me oleme nagu vaielnud ja sellises vaidluses ka võitjaks jäänud Et selles mõttes on Tartu küll müts maha, et seda joont on hoitud ja Tartusse on väga palju ilusaid hooneid viimasel ajal kerkinud alates juba sissesõidul. Salto projekteeritud spordihoone näiteks ja ka linnas võib leida, aga nad on juhuslikud, nad ei torka niimoodi silmu. Nii Kadri Leetmaa vahepeal Ning kindlasti saab seda koordineerida, aga linn kindlasti ei tohiks seda koordineerida ilma üleüldise kesklinna üldplaneeringut, et see on nagu kõige suurem kurioosum praegu, et kesklinna üldplaneering ei ole läinud käima nägime Emajõe parem kaldast ja samal ajal jällegi, kui me võtame Emajõe teise kalda, mis tegelikult on täna kesklinna poolel, siis kas te teate, mitmest kohast saab Vabaduse väljak Vabaduse puiesteel jõe äärde, fooriga ristmikust näiteks kolmest kogu ulatuses ja, ja väga kiiresti peab minema selleks, et jõuda üle, et näiteks Vabaduse puiestee on täiesti selline koht, kus kus võiks jalakäijal olla, olla kergem pääs sinna jõe äärde, kus tegelikult olgu ta siis, mis ilma karta on, aga et see, see pool, kus täna inimesed on ja võtame sellesama Taskutaguse kvartalis seal seisavad hooned nagu lausa vabandust väljenduse eest, tagumikuga jõe poole. Et mul on selline tunne, et sinna võiks pappkaste visata veel, et näed sellist jõeäärset promenaadi täna täna nagu sealpool, kus kesklinn täna on, ei ole Tiitsild. See on tõsi, aga noh, ütleme, need paljud nendest hoonetest on ka ka ehitatud prioriteedid selles mõttes segastel aegadel, et et noh, ma ütlen, et praegu on regulatsioon nagu natuke muutunud ja püüame olla nagu ka linna poolt selles mõttes karmimad ja noh, minu poolest võiks üldse raekoja platsist kuni sinna uue sillani selle Vabaduse puiestee suure sebra sinna peale tõmmata, et laseme need autod vaiksel kiirusel seal liigelda, paneme ütleme, et jalakäijal on eesõigus, et tegelikult on see selles mõttes prioriteetide küsimus. Et kas me planeerime oma linnaautokeskselt või inimkeskselt, et, et siin annab veel väga palju ära teha. Täna peaks olema ka see, et me planeerime seda linna, mis on juba olemas, et näiteks seesama taskutagune kvartal on tegelikult omaks võetud inimeste poolt ja võib-olla oleks hoopis sinna vaja arhitektuuriga kurssi diskussioonis nende kruntide omanikega ja hoonete omanikega, et kuidas seda teha, inimväärsemaks siduda kesklinnaga ja seda ruumi, mis on juba ehitatud, on arhitektil ka palju raskem planeerida, püsida. Täitsa nõus ja ütleme nii, et see Väike-Turu tänav või väiketurud ja siis selle Annelina minema jalakäijate piirkonna arhitektuurivõistlus tõesti või niisugune visioonivõistluse eest on meil juttu olnud. See võib-olla aitaks, ma küll usun, et need inimesed, kes tänasel omavad ja oma tegevust arendavad, et need isegi võiksid olla sellest huvitatud mitte mitte sellest, et tuleb nagu üks konkurent neile kusagile kusagile juurde. Meie saateaeg hakkab otsa saama, aga Tiit Sild, kuidas siis protsessi arutelu praegu edasi läheb, kas lihtsalt ongi üks suur vaidlus Postimehe veergudel praegu ka vikerraadio otse-eetris? Ja kuhu see nüüd edasi peaks minema, mis peaks sellest saama ja kas siis avalikkusele on ka võimalust rohkem kaasa rääkida, kas tehakse mingisugune arhitektuurikonkurss, eskiiside konkurss sinna Emajõe vasakule kaldale? Kadri rääkis siin sellest kesklinna üldplaneeringust, et ma arvan, et, et see on kindlasti üks niisugune visioon või, või strateegia, mille võiks selle üldplaneeringu käigus nagu selles mõttes läbi arutada ja avalikkuse mõttes ka, et lisaks nendele aja ajakirja diskussioonidele. Aga ma tahtsin ühe, võib-olla väikse kommentaari veel Margit Mutso sellele, et neil ei ole enam aega pikkadeks kommentaarideks. Hästi lühidalt, et, et, et kui rääkida sellest, et lugesin artiklit Villem Links tuntud tuntud Hollandi arhitektuuriteoreetik reiting on ütelnud ja kritiseerinud just seda, et linnad ise ei planeeri ja linnad ütlevad arhitektidele, et meil on siin krundid, et tehke ise planeering ja tehke ise hooned, et te saate nii hästi hakkama, et tase on nii kõrge, et ja, ja ta oli hästi kriitiline selles mõttes, et linnad ise ei planeeri, et, et see, see nüüd antud hoonestuskava on just nagu, nagu püüa seda siis linna poolt teha või, või, või noh, nii-öelda lahendusi välja pakkuda, et see on üks strateegia ja loomulikult ma olen nõus sellega, et siia peale võib ehitada üles igasuguseid arhitektuurivõistluseid ja ja, ja, ja mõelda selles mõttes pikemalt, et ega, ega, ega ma ei ütle niimoodi, et me pakkusime midagi välja, et nüüd nii läheb, et arutame sellel teemal veel, kas paari aasta pärast võiks olla siis meil käes mõne võistluse tulemused või vähemalt välja kuulutatud võistlus, saaksime sel teemal uuesti arutleda, siin eetris? Võimalik jääme ootama, igatahes Tartu kesklinn vajab taas elu, sellepärast et välja on kolinud maksuamet, haigekassa, politsei, Eesti Post. Ka paljud äriettevõtted, kaubandus on välja kolinud. Kuidagi tullakse uus elu Tartu kesklinna tagasi saada. Et inimestel on need palju arutlusainest. Suur tänu tulemast täna stuudiosse. Tartu stuudios olid Tartu linnaarhitekt Tiit Sild ning Tartu ülikoolilinnageograaf Kadri Leetmaa ja Tallinna stuudios sirbi arhitektuuritoimetaja Margit Mutso ning juttu juhtis Arp Müller. Reporterid.