Tere, head kuulajad. Eestis töötab praegu umbes poolsada vene õppekeelega munitsipaalgümnaasiumi ja kõigis neist peaks alates eelolevast sügisest vähemalt 60 protsenti õppetööst toimuma eesti keeles. 11 Tallinna kooli ja vees Narva kooli on aga haridus- ja teadusministeeriumile saata taotluse jääda venekeelseks. Milles on asi, miks ei saanud mõned venekeelsed koolid ettevalmistusega hakkama või siis nad ei plaaninudki eesti keelele üle minna ja on siiani lootnud, et ehk muudetakse, selleks kohustab seadus ära. Kuidas need probleemid lahendada, sellest täna räägimegi vikerraadio otsestuudios on Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ning haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. Tervist. Mina olen saatejuht Arp Müller, Mihhail Kõlvart, miks siis taotlevad mitmed Tallinna venekeelsed koolid erisust sellepärast, et see kohustus üle minna eestikeelsele õppele see kirjutati seadusesse juba 1997. aastal. Jah, alustaks võib-olla kõigepealt sellest, et seadusel ei ole niisugust terminit nagu üleminek sama motika ja ei olegi niisugust terminit nagu ülemineku viivitamine. Et aastast 2011 septembrist põhikooli ja gümnaasiumi õppekeeleks on eesti keel, see, mida me loeme välja seaduses samuti PGS-is, me loeme välja, et hoolekogud saavad valida endale ja teiste õppekeelt, mida oligi tehtud ehk siis põhikooli tasemel, seda otsustab volikogu ja gümnaasiumi tasemel. Ootame otsust riigi valitsusest. Kõige tähtsamaks kriteeriumiks või argumendiks oli väga lihtne. Õpetamine emakeeles tagab kõrgemat kvaliteeti ja eks siis aitab ka noortele tulevikus paremini toime tulla. Ja miks sa neid koole just siis 11 Tallinnas on vist kokku 22 gümnaasiumi, kus praegu on õppekeeleks vene keeles. No kuna otsus tuli lapsevanematele ehk siis hoolekogudes kõikides nendes gümnaasiumites toimusid hoolekogude koosolekut ja need gümnaasiumid, kus hoolekogud otsustasid, et nendele oleks parem, et õppekeeleks jääks vene keel, seal tuligi see otsus ja siis pärast avaldus. Aga no mis on väga tähtis, et see ei tähenda üldse seda, et nendest gümnaasiumitest langevad välja eesti keeleained, nad jäävad jutuna ainult protsentidest. Mida see siis ikkagi tähendab, et et põhimõtteliselt need 11 kooli ei soovi üle minna eestikeelsele õppele, et põhjus ei ole mitte õpetajate puuduses või rahapuuduses? Need põhjused on väga erinevad ja kõige tähtsam põhjus, mida ma juba ütlesin välja, et praeguse olukorraga me näeme, et paljudel gümnaasiumitel just see kvaliteetne haridus on võimalik vene keeles. Ja me teame väga hästi ka seda, et kui räägime konkurentsivõimelisust, et ikkagi meie tööturukonkurents ei ole praegu niisugune, et valdamine on ainuke kriteerium selleks, et saada tööd, et on vaja ka teisi teadmisi ja ütleme, et paljudel gümnaasiumitel juba praegu, vaatamata sellele, et see protsent ei ole 60, vaid 40 või isegi vähem. Gümnaasiumilõpetajad saavad väga hästi hakkama, nad õpivad Eestis ülikoolides, nad saavad hakkama riigieksamitega ja nad valdavad eesti keelt. Kalle Küttis niisiis haridusministeerium praegu menetleb neid taotlusi ja te olete külastanud ka kõiki neid koole, on seni. Astunud, ja mis nendel külastustel siis on teile räägitud ja mida te olete näinud? Noh, kuna me oleme nüüd siis läbigandas nii Narva kui Tallinn, see pole üldpildina, seda vaata et kui Narvas, pigem nagu väideti, seda ei ole piisavat taset eesti keeles ja ja, ja, ja võib-olla Pole õpetajaid, sest Tallinnas on pigem ikkagi hoolekogud otsustavad seda teha, on õigus oma lastekeele üle otsustada ja retoorika on nagu selline. Kui need kokku võtma, hakatuses need koolideks jaotada kolme ossa nagu mida, kuid me siin Tallinnas külastasime. Et esimene on need, mis ise ütlesid seal välja, et nad oleks nagu valmis üleminekuks laga. Hoolekogu otsustas, et võiks siiski taotleda emakeeleõpe, et no näiteks siin on, Tallinn on lasta Vene gümnaasium, kes on siis öelnud, et on valmis õpetama tõepoolest nõud koguses eesti keeles õppeaineid. Ja, ja siis Soovad ka toetus ka siis balla õppede korraldamiseks Tallinna Musta mustjõe gümnaasiumis, samuti öeldi, et on olemas ka juba valmis juba kolm uut riiklikku õppekavale vastavat õppesuunda. Nathan õpetavates kolme õppesuunda ja ütlevad isegi mõnes samas näiteks sotsiaal-humanitaarsuunas võib see protsent isegi kõrgemale ja 60 aga enam-vähem, kes annab 60 välja. Aga kuna hoolekogu on teinud selles otsuses, nad väga ootavad, mismoodi sügisel jätkata. Nüüd teine grupp koole, kus ma sain Tallinnas, käisime siis selles, kes on võtnud eesmärgiks see tõepoolest täita seda nõuet kuus protsenti kuid nad ei ole päris kindlad, kas nad ühesõnaga asjaga hakkama saavad ja ja, ja siis nad kahtlevad ka lapsevanemad. Ja sellepärast nagu siiski selline selle ja niisugune otsus näiteks selline kool olnud Tallinna Karjamaa gümnaasium avaldas sellist mõtet Tallinna Lasnamäe gümnaasium siis kolmandat on teisse ratta retoorikaga, kus nad väidavadki, et nad arvavad, et on õige jätkata ja teil on õigus õppida vene keeles gümnaasiumis ja soodi jätkata. Siin muidugi on ka erinevaid niisugusi niisuguse võib-olla ka nüansse. No näiteks siin Tallinna Kesklinna gümnaasium on eesnimetatud eestiaegse tollase Vene Gümnaasiumi järeltulijad, arvavad, neil, võiks olla õigus juba siis ka anda vene keeles haridus ka Eesti vabariigis. Ehk nagu mulle ütles direktor, isegi Saksa okupatsioon ja lõpetades majas selles koolis vene keeles. Teine sarnane koolon, Talejad, Tõnismäe reaalkool, väga tugev kool, nimetades eliitkooli poole, kes siis väidavad seda, et nad annavad väga head haridust lastele ja kui nad hakkavad sadega meeste keeles, siis nad arvavad, et see ei ole õige ja seda vot niisugused on erinevad, missugused, võib-olla nüansid siin on päris palju ikka praegu siin ette lugeda ei jõua. Arv väheneb, aga kuidas ta neid siis nüüd menetlema hakata? Menetlema hakatakse ühekaupa, juba võtab vastu valitsus otsuse ju iga kord eraldi, mitte mitte ühekaupa. Olete juba paika pannud, et mis kuupäevaks siis oma materjalid valitsusele esitatud? No näiteks nüüd oma inimeste käest, kellega ma käisin kuule vaatamas sain ma eile õhtul pühapäeva õhtul ka, et siis kokkuvõte Tallinn osast ja nüüd saab hakata juristid seda panema juure juure luulekeelde, nagu panema hakata. Me tahame homme saada Ta mõned paar lihtsamat varianti paga valitsusse, see puudutab Saksa Gümnaasiumi. See puudutab siis täiskasvanute täiskasvanute gümnaasiumid. Milline seal, et olukord kujuneb üks s on homme on ministriga kohtumine siis lõplikult, siis asetses sellegi näevad välja, siis oleme retoorika olema saksa gümnaasiumi puhul on lihtne, seal on, tegelikult on riikidevahelised kokkulepped, on olemas saksa riigi ja ja meie riigikokkulepe, kusjuures Saksa riik saadab ka oma kulu ja kirjadega õpetajat siia õpetama. Põhjust raha tagasi lükati, kui raha tuuakse hariduse juurde. Nii et selles mõttes nagu ilmselt tuleb, siit ma küll ei tea, ma arvan ma, et meie ettepanek on valitsusele. Seal kärgata läks. Nii, aga meie tänase saate teravik on siiski venekeelsed koolid. Kas mõne osas on juba juba selgunud, et saab midagi öelda? Tähendab vaadake see lugu natuke laiem kui kui ainult nüüd see, ma saan aru, et härra Kõlvarti ja Tallinn ootavad meie käest vastus selle kohta, et peaks lubatav või mitte lubatama. Me praegu ei ole seal teinud umbropsu kiiluga, sellepärast et me oleme raskustes selles mõttes, et et üle Eesti on õpilaste arv nii palju vähenenud, me praegu päris tõsiselt tegeleme niisuguse programmiga, et umbes kolm korda vähendada gümnaasiumitaseme koole Eesti vabariigiks. Ja nüüd oleme mässuguses natukene kaks veidi olukorras me peaksime andma loa nüüd ütleme, õpetada selles gümnaasiumis eesti keeles, kui näiteks paekaare gümnaasiumis on 48 õpilast, on üleüldse gümnaasiumi osas. Me räägime, et maapiirkonnas võiks olla gümnaasiumite gümnaasiumit suurus, kusagil ütleme 250 300-ga, aga, aga siis linnas Tallinnast Tartusse ei ole üldse mõelnud, et see võiks olla väiksem. Miks 300 kuna, kui me räägime siin kolmest õppesuunast, tuua riik õppekava järgi 100 last klassi peale, sa oled tava tava vanas mõistes kolm paralleeli, on see ausalt öeldes noh peaaegu miinimum, millega on võimalik korraldada mahlset kolme harulist õpetust kus oleks ka võimalik, kasuta kaasart õpikeskkonna edasi, nii et meie, nagu näeme seda selles mõttes, et sama lugu Narvas ka Narvas, isegi mõnes koolis, kes taotlesid jätkamist vene keeles, isegi sellel aastal polnud enam vastuvõtugümnaasiumisse. Nii et selles mõttes on meie jaoks ka see koolikorralduslik küsimus. Ja sellepärast me tahame valitsusmaterjali niimoodi viia, et üle vaadata, kui palju üleüldse meil on tarvis gümnaasiumi ja kui palju neist vene keeles siis vaatame, kui palju on Eestis, ühesõnaga võiksid lova saada ja, ja mitu luba saada, nii et me näeme seda teistmoodi. Mihhail Kõlvart niisiis ettepanek riigi poolt on nagu mina aru saan, et üldse Tallinn peaks oma koolivõrku kokku tõmbama ja ja vähendama venekeelsete gümnaasiumite arvu. Mida teie arvate sellest? Muidugi tuleb mõelda selle peale, kuidas optimeerib keerida koolivõrgus kooli võrgustiku, aga ma ei näe praegu, miks me peaksime seda ja läbi vaatama paralleelselt, et ikkagi õppekeele valik on praegu gümnaasiumiastmes, on praegu valitsusele otsustada, aga kuidas toimub gümnaasiumi või koolivõrgu optimeerimine Tallinnas, seda ikkagi otsustab. Tallinna praeguse, kui me räägime. Mõnes koolis, kus on nagu näide, toodi ainult 48 õpilast gümnaasiumiastmes. Miks on seal siis vaja jätkata üldse rääkida selle kooli tulevikuplaanidest? Miks just nimelt ei räägi sellest, et see kool reorganiseerida, või liita mõne teisega? Kooliga on ka tooks välja ka niisuguse näidise, et meil on ka juudi kool, kus on ka gümnaasiumiastmes vähe last, kas me paneme seda ka kinni? Ei saagi, ilmselt juudi koole on teistsugune juhtum kuna juhtum, et samamoodi seal suurem osa õppeainetes on praegu vene keeles, küll nad tahavad, et gümnaasiumiastmes oleks kakskeelsus, et 50 ja 50 protsenti, aga praeguseks seal on suurem osa aineid vene keeles. Miks see oleks eraldi juhtum? Samamoodi kuskil Lasnamäel on neid kooli, mida oleks vaja, et nad oleksid gümnaasiumiastmed vene keeles selle pärast, et seal on sotsiaalne võrgustik, niisugune, et lapsed lihtsalt ei saa hakkama praeguseks. Siis siis peaksime tegema, me paneme need sotsiaalsed liftid nendele kinni. Ja see, et kuskil paekaare gümnaasiumis nad ei tule näiteks ei paekaares küll tuleb, aga kuskil gümnaasiumis kümnendad klassid ei tuule praegu, see ei tähenda, et järgmisel aastal nad ei tule. Et mina jätaks seda ikkagi seda otsust omavalitsustele, kuidas ja me peaksime optimeerima oma koolivõrgustiku, aga juba keelesuhteks, mees? Ootame seda vastus valitsuselt. Ka mina käisin tänast saadet ette valmistades ühes venekeelses gümnaasiumis, tõsi küll, sellises gümnaasiumis, mis on valmis 60. 100 protsenti ulatuses üle minema eestikeelsele õppele. Kahjuks küll, koolitunnid olid juba läbi, niisiis mu õpilastega ei saanud rääkida, sain vaid õpetajaga rääkida. Aga kuulame salvestatud usutluse ja, ja seejärel jätkame stuudio vestlusega ja kuulajad teile tuletan meelde, et kui teil raadiote ees tekib meie juttu kuulates mõtteid, võite kirjutada meie saate foorumisse. Seda lõiku salvestan Tallinna pae gümnaasiumis Lasnamäel ja räägin Pae Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Pavel Alonoviga. Millistele klassidele teie praegu tund alate eesti keeles anam 10.-le klassile, Eesti ajalugu ja kaheteistkümnendas klassis on ühiskonnaõpetust ka eesti keeles. 11. 12. klassis meil on teine õpetajaid, kes annab hetkel ajalugu vene keeles. Ja loomulikult ma annan ka põhikoolis osadele klassidele ka keelekümblusklassidele ained eesti keeles ja see on ka ajalugu viiendas seitsmendas-kaheksandas, üheksandas klassis. Kui erinev teie jaoks on see, kas anda tundi vene keeles või anda tundi eesti keeles? Kindlasti on erinev minu emakeeles, vene keeles on mul tund, tähendab palju lihtsam, palju kergem ma suudan olla palju loovam. Aga kuna ma töötan koolis juba kolm aastat ja esimesesast alates ma õpetan ka eesti keeles, siis tegelikult ma olen nii-öelda selle keelekümblusklassides algusest peale pühendanud ja nüüd loomulikult juba nii raske nagu algusesse minu jaoks ei ole, aga ikkagi ma pean rõhutama, et vene keeles palju-palju rohkem vabana ja mul on tegelikult palju kergem ikkagi vene keeles õpetada. Kui õpilased tulevad 10.-sse klassi, nad tulevad põhikoolist tulevad erinevatest koolidest siis kuivõrd valmis nad on, et õppida ajalugu eesti keeles? See Ta valmidus on väga-väga erinev. Ma jällegi vist pean kordama ennast ja võib olla ka teisi inimesi, kes väidavad, et see sõltub sellest, kas see õpilane, kes tuleb 10.-sse, kas ta on varem on õppinud keelekümblusklassis või mitte, kuid ta ei ole õppinud kergimas, lasi siis loomulikult Tal tavaliselt tekivad raskused, raskused, tekivad mind ainult teemal võrk, ka minul kui õpetajal. Ja kui õpilane on eelnevate keelekümblusklassides käinud ja eriti hea on see, kui ta on käinud keelekümblusklassides juba haavates esimeses klassis, mitte kuuendast siis loomulikult temaga see koostöö ja õpetamine ja õppimine on märgatavalt kergem. Ei ütle, et lihtne, aga märgatavalt kergem. Aga paljud lapsed ju ei ole käinud keelekümblusklassides ja kui palju nemad üldse ühes nädalas on eesti keelt õppinud. Täpset arvu ei tea, palju nende eesti keelt põhikoolis on mitu, kaheksa tundi või seitse tundi, ma täpselt ei tea. Aga, ja kui nad tulevad 10.-sse ja kohe tuleb Eesti ajalugu, mis iseenesest ei ole väga lihtne aine tuleb eesti keeles, kusjuures sõnad, mis seal kasutatakse, ega nad tavaelus ja neid ei kasutata siis loomulikult mina kui õpetaja pean leidma vahendeid selleks, et esiteks säilitada see huvi ajaloo vastu ja teiseks ka õpetada nendele ja arendan Ozo oskusi nagu essee kirjutamise oskus. Ja ma pean ütlema, et loomulikult ma annan nendele kaks õpikut, nii eesti kui ka venekeelne õpik et siis korruson saavad alati seda materjalid ja oma emakeeles lugeda. Räägitakse, et see ei ole hea, aga mina hetkel õpetajana, kes töötab juba kellelgi klassides ja gümnaasiumis kolm aastat ma hetkel teist variandi ja, ja ma ei arva, et see on väga halb variant. Et teil tuleb kõik asjad või paljud asjad ikkagi osadele õpilastele vene keeles üle seletada. Kindlasti ma teen selliseid kokku, et kui mul on tund, koosneb suuremas osas, näiteks häälestamine, siis põhjaosa ja siis on nii-öelda kinnistamine siis tegelikult iga osa lõpus ma ikkagi teen kokkuvõtteid ka vene keeles, sest tänu sellele ma hoian, kas see huvi üleval õpilastelt, kes aeg-ajalt ka ei saa mitte midagi aru, nüüd te olete kolm aastat juba õpetanud eesti keeles erinevaid aineid, ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Kell on ju mingisugune muljega tekkinud sellest, et kuidas mõjub õpetuse kvaliteedile, kuidas on mõjunud sellele, milliste teadmistega õpilased lõpuks gümnaasiumi lõpeb? See on raske küsimus. Ma pean ütlema, et tänane päev, tavaühiskonna diskussioon sellest, kuidas mina edasi vene keele gümnaasiumidega minu jaoks mõnes mõttes ei ole aktuaalne minuteada sellises koolis, kes on otsustanud, et ta kindlalt läheb eesti keelele üle, kes on teinud väga palju selleks, et see üleminek toimuks meie koolis võimalikult hästi. Minu jaoks ja kogu praegune arutelu ühiskonnas keerleb selle ümber, et mis taha nende gümnaasiumiga, kes ei ole valmis. Aga minu jaoks, kui õpetaja on tähtis see, et mina teha kassi sees ja mina teha nendes vene koolides, kes on tegelikult juba valmis üle minna. Ehk siis minu küsimus on see, et millised metoodikat rakendada ja kuidas need tulemusi saavutada, kuidas need õppele tagada selle kvaliteet ja noh, sellest hetkel kahjuks mitte keegi ei räägi, väga palju räägitakse sellest, mida ministeerium teeb ja kuidas minna edasi minna, mina ütlen nii, et loomulikult töötempo gümnaasiumiklassides eesti keeles ei ole niivõrd kiire, kui ollakse õpetanud vene keeles loomuliku töötempo, hoopis teine. Ja siin ma pean ütlema, mulle tundub, et me küll saavutame sellise üldise taseme noh, rahuldava võib-olla ka hea taseme, aga ma ikkagi töödemba pärast jäämäe kaudu seisu võrreldes Eesti koolidega, sest ma tean, et eesti koolides teevad õpetajat pisut rohkem tööd ja nad joovad palju rohkem. Mul tegelikult juba kolmas aastases ajaloos jääb nii, et mulje jääb, jääb üks teema, näiteks Eesti taasiseseisvumise periood ja võib-olla Nõukogude Liidu aeg natukene jääb lonkama sellest, et ma ei jõua neid tunnid nagu ära ära teha. No samas, et on just hästi olulised teemad ja kindlasti nad jäävad mulle. Et selles suhtes ma ei tee sellest probleemi, sest ma neid kordadega 12. klassis 12. klassis on 20 sajandi, et selles suhtes ma suurt tragöödiat selles ei tee. Aga loomulikult tahaks ka neid läbida, et selles suhtes ma noh, ma arvan, et ma ei jõua just eesti keele pärast, sest tegelikult me natukene pikemalt peatume teistel teemadel sõnavaral ja nii edasi, aga nendes ainetes, mida teie annate ajaloos, 12 kümnendas klassis, kas õpilased teevad ka näiteks riigieksamit? Jahman teevad riigieksamid, Nad teevad ühiskonnaõpetuses riigieksamid, 12. klassi hõbeajalugu ühiskonnaõpetust teevad riigieksamit, teevad üsna hästi, aga siin ongi paradoks üsna huvitav. Sest ma õpetaja nendele eesti keeles. Ja samas nad valivad ja eksamid vene keeles, see on nendel võimalus olemas ja mitte keegi juba kaks aastat või kolm aastat juba. Nad teevad riigieksamil ühiskonnaõpetus, mitte keegi kunagi võtnud eksamit eesti keeles ja ma küsisin nende käest, miks te ei võta siis tegelikult peamine probleem on essee, sest üks osa sellest, mis on see, mis annab 20 25 punkti vastavalt ühiskonnaõpetuse ja ajaloos ja loomulikult essee kirjutamine, nad kardavad seda, et selles suhtes see nõuab nagu kõrgemat pilotaaži, nad nad isegi suudaks nende testi küsimustele ja võib-olla põhjendada oma arvamust lühidalt, aga nad kardavad, et see ja see on peamine põhjus, miks nad valivad just vene keeles. Tegelikult on see, et meil pärast on konsultatsioonid ja konsultatsioonidel me teeme kõik vene keeles, see nende valdavat eksamid vene keeles. Eksamitulemusi vaatate, kas need eksamitulemused on? Olete oma õpilaste tulemustega rahul, nad kõikuvad aastast aastasse, esimene aasta kõrge tulemus keskmine tulemus on vist 51, eelmine aasta oli väga kihvt tulemus, oli vist 74. Seda ma ei tea, mis tulemus tuleb, vaid see tegelikult sõltub mitte ainult selles õpetamise klassist, et see nagu kõige püks aastal väga kõrge ja teinekord on võib-olla nagu madalamalt, et nagu sellist stabiilsust mul hetkel ei ole veel. Milline on teie soovitus või mida teie mõtlete, mida siis ikkagi teha nende õpilastega, kes ei ole valmis, kui nad tulevad üheksandast klassist, tulevad 10.-sse klassi ja peavad mõnda ainet näiteks just nimelt teie ainet, kasvõi ajalukku hakkame õppima eesti keeles, kas seda saaks kuidagi ennetada, et ei hakataks tegelema esimesel septembril, kas midagi juba seal põhikoolist saaks teha? No ütleme ausalt, ega tegelikult vene kuradil suurt valikut ei ole. Kui gümnaasiumis toimub nüüd 60 protsenti õpped eesti keeles siis ma arvan, et pikemas perspektiivis, isegi lühemas perspektiivis ega valikuid, kui nüüd Vene gümnaasiumis moodustada, keelekümblusklassid spetsiaalselt selle eesmärgid ette valmistada neid gümnaasiumi jaoks see tegelikult ühest küljest on hea. Teisest küljest see teeb ka palju negatiivset nõrkadele õpilastele, kes juba eelnevate esimesest viiendast klassist alates paigutatakse nii-öelda nõrkadesse klassidesse. Kui juba eelnevalt on teada Üheteist suure gümnaasiumis niikuinii õppida, siis meil tekivad koolidesse väga-väga sellised erinevad klassid, et üks klaaskeelekümblust laskis potentsiaalselt väga tugev ja suudab õppida ka eesti keeles ja teine klass, nõrk klaas, kes ei suuda õppida ja Nende õpilaste seas, kes lähevad nõrga klassi, ma arvan, see ei ole, see ei ole õiglane, see on ja see on see point, millest me praegu ei räägi. Ja loomulikult, mis selle üleminekureformi puhul mind kui õpetajat ka natukene puudutab, on see, et ma näen, et ministeerium ei ole plaan B plaan plaanib veel ei ole. Kas ei olnud valmis selleks, et 16 kooli üle Eesti ei ole valmis selle üleminekuks ja siis nad praegu natukene kimbatuses nad ei tea, mida teha, kus on plaan B et ma arvan, et siin on ka ministeeriumi natukene on, mida kõrva taha panna. Aga on teil mingi retsept? Isiklikult, kui mina oleksin reformi läbi viia, ma oleks läinud teist teed. Et et ma oleks seda, muuseas, on juba ketiga vabatahtlikul viisil kuidagi organiseerinud seal nii lühidalt öeldes mitte selliselt jõuliselt, mis tekitab tegelikult tänapäeval ühiskonnas väga palju kriitikat ja vastasseisu tuleks veel korra tagasi nende üheksanda klassi lõpetajate juurde, kes asuvad 10.-sse klassi. Teie kogemus, kas oli ka selliseid õpilasi, kes tõepoolest ei saanudki hakkama, kellele osutuski sobimatuks õppida eesti keeles ja näiteks kes lahkusid gümnaasiumist ja oli seal päris palju eelmine aasta? Ei, see, kes praegu 12. klass Nad tulid 10.-sse oli vist 23 24 õpilast ja kuus on langenud kõigepealt seetõttu, et nad ei suutnud eesti keeles õppida, et kusjuures ma pean rõhutama, et nende motimaatil ka ja potentsiaalsed oskused füüsikas, keemias, ajaloos on küll sugugi halvad, aga nad lihtsalt kas mentaalselt või keeleliselt ei olnud valmis ja nad pidid minema hoopis, kas ta ise gümnaasiumis ja kes ei ole võib-olla niivõrd aktiivselt eesti keelt rääkinud või kas tehnikumist ma just mõtlengi, et kes on süüdi, kas nad olid laisad, ei viitsinud õppida eesti keelt või neil olid enne halvad õpetajad, kes ei õpetanud neile eesti keelt korralikult. Küsimusele, sellest, kes on süüdi vaid, kus on probleem, et me ei saa süüdistada õpilast 15 aastase õpilast, et ta veel mõtleb oma tasemel ja ta nagu ei, ei haara kogu selle reformi mõju ja see mõõdab personaalsetele, me ei saa selles süüdistada ja MISA süüdistega kooli, kes ei olnud keelekümblusklassid organiseerimises, nende pikaajaline süsteem on juba töötanud efektiivselt, nii nad vene keeles sõbrad väga hästi. Et siin on pigem probleem kuskil mujal. Ma arvan, et et et need õpilased. On lihtsalt valel ajal vales kohas. Kui septembrikuus õpilased hakkavad eesti keeles õppima ajalugu, siis kuidas need esimesed kontrolltööd näiteks käivad, kui keeruline see nende jaoks on, kas nad õpivad mehaaniliselt õpikust lauset pähe ja siis kirjutavad need kontrolltöösse või kuidas see käib? Teen kontrolörid nendes ühiskonnaõpetuses või Eesti ajaloos eesti keeles. Kõik küsimused on isegi kusjuures minu kontrolltööd on väga rasked. Tegelikult kontrolli ajal alguses on, mul juhtus selliseid olukorrad kohe, kui nad saavad. Tõuseb 10 kätt, mis see sõna tähendab, mis esimene tähendab ja mis see sõna tähendab? Ja ma saan aru, et need sina ei ole üldse tegelikult ajalooga seotud, nii et sina ei ole need sinna, mis me oleme õppinud, vaid need on sõnad hoopis nagu sellised siin on nagu, mis tähendab näiteks painutama või mis tähendab sellised. Pead õppima kuskil mujal tavaelus eesti keeles eesti keele tundides ja nad ei tunne sinu, siis ma pean jooksma kombel ajal tõlkima sinu ja loomulikult see mulle ei meeldinud ja samas teisest küljest ma ei saa selle õpilasele kahte panna, sest tegelikult ta tunneb minu ainet, ta tunneb ajalugu, aga ta ei vasta mulle õieti, sellepärast ei tea, vaid ta ei oska eesti keelt ja siin on tegelikult hindamissüsteemis on erilised probleemid, nad on siiamaani lahendamata. Kuidas hinnata sellist õpilast, kas õpilastel on tundide ajal ja kontrolltööde ajal sõnaraamatut ka laua peal ja sõnana raamatud on olemas, alati kätte saada, aga noh, aeg on piiratud. Meie jutust tuli välja, et igatahes On õpilasi, kellel on probleem, on õpilasi, kes ei saa hakkama. Mis ikkagi teie arvates oleks lahendus või mida tuleks teha, et ei jääks õpilasi süsteemi hammasrataste vahele? Oleks ma seda teadnud, haridusminister, ma arvan juba praegu. Ega mul retsept ei ole, mida teha, ma arvan, et ma ei saa süüdistada nüüd Harris ministeeriumis, selles, et reform on liiga kiiresti ellu viidud, kindlasti mitte selleks on, teeb Eesti pikalt räägitud, kas me võime võib-olla selles suhtes süüdistada kooli juhtkonda selles, et nad ei ole piisavalt ettevalmistusi teha? Ma usun, et ka individuaalselt võib-olla, aga üldiselt mitte, sest tegelikult ma tean, et kooli juhtkond on ka õpetajad otsinud. Nad on ka tegelikult pühendunud sellele, et selle reformiga kaasa minna. Aga kas see ei olnud nii lihtne? Kas me saame selliste õpilasi, et nad on liiga nõrgalt ja võivad, nad ei võta eesti keelt? Tõsiselt? Me ei saa selles süüdistada, kui nad seostavad vabatahtlikud oma elu Inglismaaga Ameerikaga ka eestlased lähevad Ameerikas Inglismaale väga paljuski ja kui nad näevad ja kindlalt peavad juba kahenduslastama lähen elama Suurbritanniasse, siis miks ma pean eesti keelel nii palju pühendama, et minu jaoks on hoopis teised ained olulised, et mul peab valikuvabadus olema, et sellest ma ei saa sellele selles süüdistada, et me saame õpetajaid süüdistanud eesti keelt, ei oska. Noori õpetajaid mitte. Just nimelt teie olete noormees, kes töötab koolis just nimelt teeb keerulist tööd, õpetab eesti keeles vene õpilastele ainet ja eesti keel ei ole teie emakeel, emakeel on vene keel. Miks teie töötajate koolis, kuidas teid saadi tööle kooli, aga ma tunnen siin potentsiaali? Ma mitu korda rääkisin, miks ma kooli läksin, on see, et õpetajaamet on ju tegelikult kõige parem amet selles suhtes, et mitte kuskil eriti meeste jaoks, mitte kuskil? Ma ei tea, ei pangatöötaja, ei isegi võib-olla ajakirjanik nagu teie ei autojuht insener mitte kuskil ei ole nii suurt vastutust nagu õpetajal, sest me vastame, kelle ees naastame, vastame kõige väärtuslikuma asja eest ehk siis lasteaiast nende heaolu eest. Ja minu arvates see on tegelikult nii prestiižne amet, et ma vastutan, antakse kõige tähtsama, kõige olulisema, mis inimestel on nende laps ja see teeb seda ameti väga mehelikuks ja ma olen väga uhke, ma seda ametit teen. Ja teiseks minu jaoks ei ole karjäärivõimalust tähtis, vaid minu jaoks on tähtis mitte karjäär, nääring, vaid professionaalne areng ja kool. Tänapäeva kool, kus on sellised kardinaalsed, reformib reformida nad väga palju just professionaalse arengu jaoks, ehk siis ta mitte kunagi ei saa öelda, et eelesinud tund olid ja tänase võid teha veel paremini, et see on fantastiline tunne. Teiesuguseid peaks rohkem olema, aitäh, Pavel Alonov. Ja me jätkame nüüd otsestuudiost Mihhail Kõlvarti ja Kalle küttisega. Kalle Küttis, siit intervjuust koorus mitmeid küsimusi, teemasid ja probleeme. Kas ministeeriumist olete selle peale mõelnud, et mida siis ikkagi teha nende vene noortega, kes tulevad üheksandast klassist ja ei saa kümnendas klassis eesti keeles õppides hakkama? On ikka mõeldud on, tegelikult siin on niisugune laiem pilt, et kas ministeeriumi plaan B või ole, naeratas ekslikult, arvatakse, et see on niisugune haridusministeerium erine kiiks vene koolide eesti keele viia, ma tuletan meelde, et see on eesti rahva poolt valitud kõrgeim riigiorgan. Riigikogu, kes on selle seaduse vastu võtnud ja haridusministeeriumi ministriga on tema ülesanne on see ellu viia ja seepärast, kui 2007 otsustati, et edasi lükatakse see asi neljaks aastaks, ei hakanud keegi ministeeriumist nutma, võta aega, vaid tehtigi tööd nendes tingimustes mara praegu arvan niimoodi, et mingit p plaan veel praegu seda ei ole, siis keegi ei ole praevust öelnud. Hädasliku üle see üleminek, kuis Soots vabal valitsus teeb, siis loomulikult ka meie ümber orienteeruma. Son, esimene nüanss, aga teine on see, kui me käisime kõikides koolides, siis me oleme pakkunud ka variante. Et on võimalik tuua siis kümnendas klassis kas või esimeseks semestriks abiõpetaja staatus, kes aitaks lapsel seda, seda Õpanjas sisse minna ja nii edasi. Nii et ma arvan niimoodi, et ja teine nüanss, mis siin pakuti välja, et noh, et kui inimene läheb Ameerikasse ja ta võib-olla ei tahagi üldse Polobaageesklõbeda. Ma tuletan meelde, et ega ikka ei päris nii ka ikka ei ole. Ma ei tea Euroopas ühtegi riiki, kus oleks olemas venekeelne gümnaasium, kus ta, kas ta õpib või, või ei taha saksa või prantsuse keeles, see päris nii ka ei ole. Rahvusriik, kes ikkagi on põhihariduse andmine on lubatud kõikidele oma emakeeles, ka meil jätkub põhiharidus vene keeles, aga me räägime osalisest eestikeelses gümnaasiumis on väga suur vahe, on seal. Ja nüüd ja nüüd kui rääkida natuke edasi. Me oleme arutanud ka, tähendab kuridega erinevat mehhaiilistele, mina saan hariduse, nõukogude ajal, ma olen tuletavad meelde, et nõukogude ajal eesti kool oli ühe aasta võrra pikem kui vene keskkool seal sellepärast pikem, et me meile nii palju vene keele tunde. Et me õppisime astaabele käit juurde. Oleme rääkinud ka koles, võib-olla tudes käis sinu teha, teha põhikool 10 aastasena aasta pikem, õpime paremini eesti keelt, siis lähevad üle. Nüüd siis aga, ega Rant populaarne pole, ega siis keegi ta koolis käia. Aga ja üleüldse maa eriline seda usku ei ole üldse olekski võimalik ainult koolitunnis õpeta seda eesti keelt selleks. Ma ise olen pärit tervelt ja Allar elanud vähemusrahvusena oma riigis tegelikult kogu oma kooliaja vene keskkonnas sees ja tean väga hästi, et ainult suheldes teiste inimestega aktiivselt on võimalik õppida, tunnid on suhteliselt noh, niisugused kohustuslikus korras ja seepärast ma arvan ja et sellepärast me edu ei saavutagi praegust ülemineku eesti keel, et me püüame meeleheitlikult õpetajaid õppeaineid vene keeles. Me, kui me õpetame vähe, päeval läheme üle eestikeelsele õppele õppeainetes see ongi tegelikult lapse jaoks keelepraktika, mida näiteks Narvas väga vähe on võib-olla ka Tallinnas Lasnamäel, vähe on veel kusagil mujal sellega minnaksegi keelde sisse ainult palja eesti õppimisega ei jõutagi kuhugi. Nii, aga kui ikkagi rääkida konkreetsetest inimestest probleemsetest noortest, Te mainisite siin abiõpetajad, kas see on lihtsalt ideesähvatus või tõepoolest, kas moodustataksegi mingisugused klassid, kus siis ongi abiõpetajad, et ei jääks just nimelt see põlvkond noori, kes nüüd sel sügisel peaks hakkama õppima eesti keeles suurt osa ainetest. Aga ei ole selleks valmis, et nüüd see aastakäik, noori või osa noori sellest aastakäigust ei jääks hammasrataste vahele? Me oleme pakkunud koolidele, me oleme ka reserveerinud mõni koguse raha selle jaoks, et me oleme võimelised kriitilistes kohtades maksma peale siis ka abiõpetaja töökohad. Et vähemalt 10. klassi näiteks esimene poolaasta, kui tal on võib-olla see üleminek mõnedes teadustele asjades maksta juurde. Oleme pakkunud kooride. Aga nendes koolides, kes on väitnud, nad ei taha üle minna, pakun, sest vastavad ei ole selle vastu võetud. Aga kui välja koolian positiivselt reageerinud juba sellele, no tähendab, keegi pole reageerinud nendest, me oleme käinud praegu nendes koolides kõik ootavad valitsuse otsust, et võib-olla ikkagi ei ole üle minna vaja. Prae pole keegi reageerinud, pole. Nõndaks Mihhail Kõlvartile, tegite ka märkusi kogu selle intervjuu aja Pavel Alonoviga. Milliseid mõtteid teis see intervjuu ja tema väljaöeldu tekitas? No kõigepealt esimene mõte, mis mul tekkis, kui, kui hästi see mõjub eesti keele õppimisele, kui õpetaja ise ei valla perfektselt eesti keelt. Et kui meie venekeelsed õpetajad peavad õpetama vene keeles, nad ise ei valda seda keelt, nemad, nende õpilased ei valda seda keelt kui, kui hästi see mõjub üldse keele õppimise. See on üks küsimus teinegi, aga samas me teame, et meil on ka niisugune probleemid, kahjus eestikeelseid õpetajaid, kellel eesti keel on emakeel, vene koolides eriti töötada ei taha. Selleks on erinevaid põhjuseid, nad meil ei ole nii palju aega, et sellest rääkida ei lähe, me võime kontrollida, et kõik koolid teevad need kuulutused ajalehtedes, otsivad neid õpetajaid, nad ei tule. Siis noh, me praegu saime teada väga ilusti sellest, et 30 protsenti õppetööst on pühendatud selleks, et korrata sama materjali vene keeles. Et mida me räägime kvaliteedis. Väga arusaadav, et loomulikult kvaliteet. Langeb, ja siis kolmas asi, millest nagu tahaks rääkida ja muidugi keelekümblusklassid on üks võimalus õppida eesti keelt. Aga kui me vaatame riigieksamistatistikat, siis nende klassi lõpetajad küll nad saavad hakkama eesti keele riigieksamiga, aga kõik ülejäänud eksamit on keskmised või alla keskmised. Tulemused. Kas jälle tekib küsimus, et kas meie tööturul on praegu nii madal konkurents, et kui sa valdad eestikeelseid, sa saad hakkama võib-olla saad hakkama, aga parimal juhul vabandage mind. Selveri kaupluses võimagnoonalises. Aga kas ka haridusministeerium on neid asju analüüsinud siin hästi palju, on just nimelt väidetud seda, et õppe kvaliteet langeb. Kas ministeerium on teinud mingisugused analüüsi, võrrelnud õpilased, kes õppisid venekeelses gümnaasiumis vene keeles ja õpilased, kes õppisid venekeelses gümnaasiumis eesti keeles? Minu teada meil polegi praegu veel lapsi, kes on hakanud selle varase keelekümblus ega jäta lõpetanud külmas. Lepakel me tuleme, me läheme, nii et me ei saagi praegu ütelda, kas allume paremast. Aga kui vaadata nüüd tegelikult mõtlesin, et ainult venekeelsetes eestikeelsetest siis siin on vahe, on aineti näiteks tule, hea meel. Keemias näiteks eelmisel aastal oli vene koolid tulemas parem kui Eesti koolides näiteks aga samal ajal ütleme, sotsiaalainetes ütleme, ajalugu ja ühiskonnaõpetus oli tunduvalt madalam ja see ongi tegelikult, mis teeb selle asja natukene keerukaks. Varu on hea põhjus öelda, ta on sellepärast madalat laps ei oska hästi keelt, et ta on õppinud seda, ütleme eesti keeles ainet, kuid ma arvan, siin on küsimus ikka milleski muus ka. Tähendab tihtipeale ju eesti ja vene õpetajad elavad täiesti erinevates meediates täiesti erinevates kultuurikeskkonnas räägitakse täiesti erinevaid asju ja sellepärast ma saangi aru, et laps ei saagi seda teada natuke alla, mida tegelikult talle, mida räägitakse Eesti meedias või milline on suhedal, ütleme seal eesti mõningates politseinikest seal edasi. Sellepärast kui me tahame ikkagi räägime sellest, et me tahame ikkagi olla üks ühiskond, siis on meil tarvis ikkagi edasi minna. Ma ei ole küll poliitikaga, ma olen elanud ka pika elu ja olnud koolijuhataja ja direktori õpetaja ja ma arvan, et puhul on see koht, kus tegelikult toimub laste integreerumine ja kust siis ka sellise kahe kultuuri kokku saavad ja mõnusasti kokku lähevad. Sellepärast ma uus võib algul raske olla, aga mõtleme selle peale, et näiteks kui palju on meil on Eestis tegelikult ju õpilasi, kes lähevad vahetusõpilasteks Soome, Rootsi, Saksamaale, Ameerikasse. Aga need muidugi on enamasti võimalik. Aga põhimõtteliselt nõus jah, nõus jah, nii et selles mõttes tegelikult jah, nii et vähemasti nende võimekus pole vähenevad õppides ütleme, inglise keeles või mingis muus keeles. Nii et mõte, see on poliitiline küsimus ja ma ei taha võtta poliitilisi seisukohti. Haridusministeerium minu poolt juhaldatav, ridada meie rida. Kui kutsutakse ühtpidi, teeme oma tööd, ühtpidi, kuivatusteistpidi tuleb kaid plaan B. Et meil mingisugust erilist kiiksu erilist igatsust nüüd represseerida vene kool või laps on, meil ei ole. Mihhail Kõlvart, aga vabandust, väga, milles ikkagi leem, et Tallinnas ei leidu piisavalt õpetajaid Narvas võib-olla tõesti, eestlased ei taha Narva sõita elama tööle sinna, aga Eestis meil on tööpuudus, miks ei leidu siis vene koolides piisavalt eesti keelseid pädevalt eesti keeles vene lapsi õpetada oskavad õpetajad? No alustaks sellest, et Tallinna linn ei tegele sellega, et valmistab ette õpetajaid, sellega ikkagi tegeleb Tallinna ülikool. See on üks asi ja teine asi, et küll me räägime sellest, et sära küttis, räägib, et ta ei taha rääkida poliitikasse, aga jutt on ikkagi poliitiline. Kui me räägime inforuumist, integratsioonis on ikkagi niisugused poliitilised kriteeriumid, mina räägiks ikkagi haridusest. Et vaatame, mis meil nagu nüüd on meil praegu olukord, kõik parimad vene gümnaasiumid taotlevad praegu vene õppekeelt, miks see niimoodi toimub? Sellepärast nad juba praegu annavad head tulemused, näitavad need head tulemused, kui meil on ikkagi põhiline, põhiline vajadus ja eesmärk. Selle ülemineku eesmärk on see, et tõsta vene noorte konkurentsivõimelisust ja nad valdaks eesti keelt. Kui juba praegu see süsteem töötab, milleks me peaksime seda süsteemi ära vahetama? See on üks küsimus ja teinegi küsimus, kui me räägime õpetajatest näiteks Tallinna Tõnismäe reaalgümnaasiumis on niiskusest õpetaja, et keda tunnistatakse suuremal tasemel näiteks matemaatikaõpetaja kuus ja sai auhindu presidendi käest, aga ta ei saa anda teadmisi eesti keeles ja siis mida me peaksime ära praegu tegema, siis me vallandame seda õpetajat, võtame õpetajad, kes valdab eesti keelt. Valdo ainet niisugusel tasemel ja neid näiteid võib tuua küllaltki palju. Samas meil on ka väga tugev kool, väga tugev gümnaasium, Tallinna linnamäel, lütseum, kus samamoodi need eksamitulemused? Tase on kõrgem kui Eestis keskmiselt ja samamoodi ka eesti keele eksamitulemused, et mis asi see eesmärk, miks me peame murdma seda süsteemi? Mida ministeerium ütleb, mida siis õpetaja, kus sellega teha? Õpetaja kuuesselliga õpetaja Gussev näiteks kui on suurem gümnaasium, õpetab vaba- ja valikaineteks näiteks oma ainet vene keeles või kas keegi käsi, õppide kuusikud hakkavad õpetama eesti keeles kooli valik, mis muidu oma oma aine sätib osa õpet õpetavad vene osa eesti keeles, ei ole niimoodi koolirahumeeli jätta õpetajakuusse. Ta õpetab edaspidi oma asjadest, isegi matemaatikas on võimalik niimoodi tööd korraldada uue õppekava tingimustes, kus tegelikult osad õpetajad loevad suuri, suuri, näiteks loenguvoolu suure osa näiteks tegelevad õpilaste olümpiaadideks ja tegelikult imenimetatud laboratoorsete töödega. Uus kooli õppekava annab väga paindlikke võimalusi leida tööd nii õpetaja Kuustševeliku kõikidele teistele. Need ei pea laskma lahti õpetaja kuus. Aga see selleks. Nii see ka ei ole, ikkagi koolijuhid, rääkisid ja näitasid need võimalused, missugused nad on. Kui 60 protsenti juba jänest pea peavad olema eesti keeles ei tule välja. No näiteks matemaatikat ei pea kõiki kursuse õpetama näiteks ainult eesti keeles ainet vene keeles matemaatikas olemas, meil näiteks on see pikem tsükkel, Jon lühem tsükkel, näiteks olla. Tuleb välja, et küll saame välja mõelda igasuguseid trikki selleks, et see 60 protsenti oleks nendes ainetes, aga kui me räägime mitte selle reformi huvidest laste huvides, siis tuleb välja, et seda ei ole vaja ikkagi nendel lastel, kui nad saavad kvalitseitseid tunnid just sellel õpetajal näiteks kuusi käest. Nii et mingisugust kompromissi kohta praegu veel ministeeriumi ja Tallinna hariduskorralduse esindaja vahel ei paista Miks mitte kompromisse, tähendab, mina olen siin Eesti vabariigi ametkonna esindajana ja loomulikult esindan Est vabariigi huve ja ja tõepoolest on punkt üks, haridusministeeriumi esimene ülesanne on see, et iga laps korraliku hariduse ja punkt kaks on ka see, ühesõnaga et Eesti Vabariigist ikkagi oleks võimelised kõik inimesed rääkima riigikeelt sellisena, nagu ette nähtud on. Ja selle vastu minu arvates ei saa üheski riigis, on see Eesti riik, on saksa või igal pool, nõutakse kodanike astet, nad peavad tegelikult oskama riigikeelt. Mis siis ikkagi üheksandast klassist tulevad välja õpilased, kes ei ole võimelised õppima kümnendas klassis eesti keeles, kas te kontrollite kool, aga siis on õpetamise kvaliteet seal üheksandas klassis kehv või siis on riik ise seadnud liiga madalad keelenõuded, millega tuleb üheksas klass lõpetada. Noh, sellele lõpp, mõtlesin rääkida, aga võtame otsa, padi järjes pidi. No esimene asi, olgem ausad, ega ei ole ju ka motivatsiooni tegelikult koolidel seda asja niiväga hästi teha, kogu aeg on seda reform edasi lükatud ja ma olen kindel, et enamik koole arvas ka, et seekord ta jääb niisuguse poliitilise võitluse tandril jalas, lükatakse mul jääbki niimoodi. Võib-olla ongi nii, et täna rääkisime juttu ja ongi võib-olla mäepärast staažikad järelikult õigus neil tähendab ei ole mitte mingit motivatsiooni. Ja selles on üks küsimus, näiteks nagu selle lukku räägitakse, et meil eesti keele õpet või vene keele kooli õpetaja ei oska rääkida eesti keeles. Olen hariduselt psühholoog ja julgen väita ta 100 protsenti. No kui inimene on kõrgharidusega ja 30 aasta jooksul ei ole suutnud õppida eesti keelt Eesti vabariigis, siis siin oli küsimus tema võimetes, siis on küsimus motivatsioonist tahtmises ja vajadus, on küsimus. Nii et ma tahan ütelda, et see protsess niivõrd pikk olnud, praegu oleme lihtsalt sellest niisuguse ühel teelahkmel, kas jätkata sama lõdvalt või siis kehtestada mingid mingid muud reeglid. Vaat see on praegu tegelikult Eesti vabariigis hariduspoliitiline küsimus. Tahtis lisada jah, aga ma kuulan, et ikkagi meie jutt on ikkagi poliitiline. Mina nagu tahaks rohkem haridusest rääkida, aga lugupeetud härra kütt rohkem räägib poliitikast, et miks ongi nii, et üheksanda klassi lõpetaja ei saa õppida eesti keeles? Vastas on väga lihtne riikliku programmi järgida tee peale üheksandat klassi või eksamiv1 eksam, turistitaseme keeleteadmised, aga selleks, et õppida gümnaasiumis, tal peavad olema C1 teadmised, et kes vastutab programmide ja õpikute eest. See on üks asi, teine asi, kui me räägime õpetaja, seda ma mõtlen, sära küttis, teab seda paremini kui mina. Küll jah, õpetaja peab olema intelligentne inimene, aga õpetaja töötab hommikust õhtuni koolis, siis peale seda ta tuleb koju ja veel mitut tundi töötab edasi ja me teame seda kõik väga hästi. Ja kui rääkida sellest, et Eesti vabariigis igaüks peab rääkima eesti keelt, ma olen sellega täiesti nõus ja sellega on nõus iga kooli direktor ja ma mõtlen, et suurem osa venekeelsetes inimestes tahavad õppida eesti keelt ja õpivad eesti keelt. Ja loomulikult kõik lapsevanemad tahavad, et nende lapsed räägiks eesti keelt. Aga võib-olla eesti keel ei ole ainuke teadmine, mida aitab elus toime tulla. Ja samas kui me saame teha niimoodi, et lapsed õpivad eesti keel ja samuti korralikult, õpivad ka kõik ülejäänud ained, sellest on kasu just Eesti riigile. Ja ma mõtlen, et see peaks olema pigem haridusküsimus. Mittepoliitiline küsimus. Erinevad riigid, et Saksamaa jah, Saksamaale ei ole vene gümnaasiumit, Soomes ei ole vene gümnaasiumid, aga Soomes on Rootsi gümnaasiumide, rootsi ülikoolid. Nõndaks, aga veel see tase B1 C1, mida siin mainiti. Olete te ministeeriumis analüüsinud, ehk tuleks tõsta siis seda taset põhikoolis ühelt Tseevele. Muidugi on selle peale ka mõelnud ka, aga see on oma surnud ring on sees, sest et kui me ei ole võimalik enam suurendada eesti keele ainetunde vene põhikoolis, see on ainuvõimalik tee, on tegelikult samamoodi, nagu gümnaasiumis tuleb alustada põhikoolis. Osa täiendab ennast eesti keeles, kus me tahame seda või ei taha. Kuigi praegu on deklareerinud, et me lubame vene, siis ühiskonna liikmetel õppida põhikoolis emakeelt, nii et, või siis tainas tõepoolest üks aasta pikendab koolis käiku ainult selle tundidele, mis on keelt ära ei õpi. Ma olen ise õpetaja täiesti kindel selles, kas see on võimalik ainult teiste ainetega seos õpetamatul võimalik taset kõrgemale viia. Mihhail Kõlvart. Juba praegu viiakse sisse eestikeelsed ained põhikoolis näiteks loodusõpetus, loodusõpetuse terminoloogia uniskusel tasemel, mida õpetatakse üheksandas klassis. Teise klassi õpilane õpib loodusaineid, eesti keeles aga terminoloogiat ta saab üheksandas klassis. Seal üks asi ja teine asi, et härra küttis, rääkis sellest, et võib-olla põhikoolis vene põhikooliks saab lisada veel ühe klassi, aga samas et võiks lisada veel eesti keele tunnid. Mina küll näen seda võimalust, seda rohkem, et Tallinnas 17 protsenti venekeelsetes peredes võtavad lipatiitorit teenused. Samas see on need 70 protsenti, kes saavad endale seda lubada. Et miks nad tahaks neid eesti keele tunnid just koolis. Aga kas see Tallinna linnavalitsus ei leia Tallinna linna rahakotis seda raha, et koolidesse juurde panna? Küsimus pole rahas tegelikult meil olemas ka lapsel piir ees, kus on praegu praeguse põhikool ja Türgi on määratud tund armastatud koolis käima me saame suurendada eesti keele tundide arv ainult millegi teise arvelt. Me ei saa laps muuta, aga sul on lisaks põhikoolis kaasa küsimus. Nõndaks meie saade hakkab vägisi lõppema. Mihhail Kõlvart, mida te siis teete, kui vabariigi valitsus ütleb kõikidele Tallinna taotlustele? Ei, koolid peavad minema üle eestikeelsele õppele. Sind vihjeid on olnud eelmise abilinnapea Yana Toomi ajal, et siis Tallinn pöördub kohtusse. Mina ütlen, et need taotlused olid tehtud hoolekogudega ja eks see on lapsevanemate tahe. Ja kooli administratsioon toetas seda, seda taotlus ja linnavolikogu toetas seda taotlust ja linnavalitsus toetas seda. Nüüd me ootame vastus riigi valitsusest enne seda, kui me ei saa seda vastas enne seda, ma ei saa midagi öelda. Huvitav on see, et Tallinnaga, kui me olime Narvas ühes koolis, siis ütles õppealajuhatajate Lukas lehest, et nende kooli hoolekogu on taotlenud. On taotlenud üleminekut või jääda vene keel. Ja aga Tallinna koolides on kõikides nendes koosolekutele, kus me koos olime, olid nende hoolekogude esindajad ja nad väga selgelt ütlesid välja oma seisukoha, et seda me ei saa öelda Tallinna puhul aga ei välista kohtusse pöördumist. Ma saan kommenteerida seda peale seda, kui me saame vastust. Ikka Kiilite vastutusest kõrvale, aga lihtsalt saade lõpeb ära, muidu ma piinlik siin veel. Suur tänu tulemast stuudiosse Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ja haridus teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. Teemat käsitles saatejuht Arp Müller.