Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 20. juuni Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Eurogrupi rahandusministrid leppisid kokku, et otsused Kreeka järgmise laenumaksja suhtes tehakse juuli alguses hiljemalt juuli keskpaigas vajaduse võlakoorma all kannatav riik kahteteist miljardit eurot, et täita oma laenukohustusi. Üldisest palgatõusust, võiks hakata rääkima aasta alguses, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis liidu palgauuringut kommenteerides. Ennekõike tõusevad spetsialistide palgad. Tänavune riigieksamiperiood läks rahulikult, kõigi eksamite keskmine hinne on tõusnud ja raskeks peetav matemaatika on taas populaarne. Põlvamaal Nurmse endisel sõjaväelennuväljal algasid rahvusvaheliselt sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused, kus osalevad võistlejad seitsmest riigist. Eesti kaitseliit osaleb nii mees kui ka naiskonnaga. Lenini muuseumis avati täna Mati Karmini miinimööblinäitus. See kuulub Euroopa kultuuripealinna programmi. Kunstnik loodab, et paljud mööbliesemed leiavad näituselt uue kodu. President Dmitri Medvedjev ütles, et välistab Vladimir Putini vastu kandideerimise tuleva aasta presidendivalimistel ja ilmast. Homme ennelõunal on Eestis sajune ilm, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub edelatuul ja sooja on homme 15 kuni 20 kraadi. Eurogrupi rahandusministrid leppisid kokku, et otsused Kreeka järgmise laenumakse suhtes tehakse juuli alguses. Hiljemalt juuli keskpaigas vajab see võlakoorma all kannatav riik kahteteist miljardit eurot, et täita oma laenukohustusi. Euroala rahandusministrid lubasid panna Kreeka jaoks kokku aga uue laenuprogrammi. Aastani 2014 jätkab Kadri Kukk. Eurogrupi rahandusministrid suurendasid survet Kreekale, kui otsustasid, et Kreeka laenu järgmine osamakse otsustatakse alles juulis ehk pärast seda, kui Kreeka valitsus on parlamendist läbi surunud uue nelja-aastase kärpekava ja viinud läbi erastamise. Järgmise osamakse suurus on 12 miljardit eurot ning kui see juuli keskpaigaks Kreekale ei laeku, ei suuda see riik oma võlakohustusi täita. Rahandusminister Jürgen Ligi jätkab. See ei tähenda veel maks edasilükkamist, siin on tavaliselt niisugused tööalased tõrked. Üks asjaolu on muidugi see, et, et Kreekas oli valitsusremont ja nende uue programmiga on ka tehnilisi probleeme. Kui Luksemburgi saabunud Kreeka uus rahandusminister Evangelos Venizelos kinnitas, et Kreeka valitsus ja rahvas teevad kõik, et täita laenukohustusi siis Ateenas parlamendihoone ees ikka ja jälle meelt avaldavad inimesed nii ei arva. Rahandusminister Jürgen Ligi. Õige, mitmes punktis on seda tunnet, et nad on kuskil meie üheksakümnendates oma reformidega, eks kriitilisi teemasid on neil peale erastamise veel näiteks konkurentsipiirangute kõrvaldamine, noh mis on, kaheldamatult võiks majanduskasvu takistada ja süvendab nende nende probleeme. Eurogrupi eilne otsus otsustamist edasi lükata viis euro kursi hommikustel Aasia turgudel kergelt langusesse. Eurogrupi ministrid tegid eile öösel ka avalduse, kus lubasid, et Kreeka jaoks koostatakse uus laenuprogramm, mis hoiaks Kreeka eemal lugudest kuni 2014. aasta lõpuni. Eri hinnangutel võib laenuprogrammi maht olla 120 kuni 150 miljardit eurot järgmiseks kolmeks aastaks. Uues programmis osaleks vabatahtlikkuse alusel ka erasektor. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tähendab erasektori osalemine seda, et erainvestorid osalevad riigivara erastamisest Kreekas ja erasektoriga räägitakse läbi Kreeka võlatähtaegade pikendamine. Rahvusvaheline valuutafond avaldas täna arvamust, et võlakriis ohustab eurotsooni majanduskasvu ning kutsus eurotsooni riike üles suuremale koostööle usalduse taastamiseks euro vastu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Luxembourg. Eestist Tööandjate keskliit tegi maikuus oma esimese palgauuringu, selle tulemustest tehti täna ajakirjanikele kokkuvõte ja Mall Mälberg vahendab. Tööandjate liidu juht Tarmo Kriis ütles, et üldisest palgatõusust võiks hakata rääkima tuleva aasta alguses, kui tööpuudus on oluliselt vähenenud ja majandustulemuste kasv on stabiilsemaks muutunud. Palgasurve on tõepoolest olemas, aga mina ei näe, et erasektor täna väga kergelt sellele survele järgi annaks. Et see möödunud majanduskriis on veel selgelt tunda ettevõtete finantsnäitajatest ja ma usun, et palgatõus saab olema, aga teoreetiliselt võime sellest rääkida järgmise aasta algusest. Ennekõike tõusevad kriisi sõnul palgad spetsialistidel ja kõrgemalt haritud töötajatel ehk seal, kus tööjõu nõudlus on suurem. Uuringuprojektijuht Kadri Seeder. Tööandjate kindlasti tunnetavad palgasurvet ja seda eriti just selliste ametialade lõikes, mida vähem, mis nõuavad tehnilist kompetentsi ja seal võib ka arvata, et seda kasvu lähiajal on oodata. Aga muidugi jälgitakse rohkem, majandustulemusi oodatakse, kasum stabiliseerub, tervist, et ennem nagu väga selliseid kiireid otsuseid ei taheta teha. 273 organisatsiooni seas läbi viidud uuringu kohaselt ei olnud 66 protsenti vastanutest viimasel kuuel kuul töötasu muutusi teinud 79 protsenti ei plaaniga muutusi lähiajal. Ettevõtted, mis aga on viimasel kuuel kuul muutusi teinud, ei kavanda neid uuringu kohaselt enam järgneval perioodil. Uuringu järgi statistiline keskmine brutopalk praegu 792 eurot. Üks küsimus, mis täna üles kerkis, oli ka miinimumpalga tõstmine. Kui ametiühingud arvavad, et miinimumpalga võiks tõsta, siis Tarmo Kriis ütleb, et see on majanduslikult põhjendamatu. Võrreldes teiste palkadega on see tema sõnul võrdlemisi hästi ajale vastu pidanud. Ta on taganud ka kriisi ajal inimestele kindla sissetuleku. Teiseks me arvame seda, et miinimumpalga tõstmine võib mõnes mõttes viia selle tasakaalupunkti, mille oleme täna saavutanud jälle nagu nihkesse, nii et me näeme täna miinimumpalga tõstmises suuri ohte ja me näeme ka seda, et täna töötavad inimesed, kes otsivad tööd, on nõus tegelikult selle palgaga tööle minema. Lihtsalt töökohti ei ole. Ja alampalga tõstmine võib tähendada seda, et need töökohad nende jaoks jäävadki kättesaamatuks, sest ettevõtjad neid ei ole nõus looma. Miks alampalk üldse peaks eksisteerima, on tööandjad Tarmo kriisi sõnul küsinud. On esitatud ettepanekuid võiks alampalga mingisugusele tasemele fikseerida ja seda mitu korrigeerida, ehk et tekitada temas tõepoolest mingisugune sotsiaalne standard, mida siis hinnatakse läbi toimetulek. Kui mingi muude kriteeriumite mitte ei seotter teda üldise palgakasvuga, näiteks. Edasi sõnumeid välismaalt ja ülevaate teeb Indrek Kiisler. Venemaa president Dmitri Medvedjev välistas võimaluse, et tema ja peaminister Vladimir Putin kandideerivad tuleva aasta presidendivalimistel teineteise vastu. Selles, et mina, Vladimir Putin, mu ammune kolleeg ja sõber, esindame suurel määral siiski üht ja sama poliit, sellist jõudu, väitis Medvedjev usutluses ajalehele Financial Times. Selles mõttes võib konkurents olla kahjulik nendele ülesannetele, eesmärkidele, mida me oleme viimastel aastatel koos realiseerinud, rõhutas Medvedev. Samas märkis praegune riigipea, ta sooviks sellel ametipostil jätkata. Ühtlasi toonitas ta, et tal ei ole Putiniga märkimisväärseid lahkarvamusi. Süüria president Bashar al-Assad tegi täna kriisia kolmanda pöördumise, milles rõhutas, et konfliktid demokraatlikke muutusi nõudvate meeleavaldajad ja julgeolekujõudude vahel on riigi siseasi. Samas ta rääkis reformide vajalikkusest. Assadi sõnul moodustatakse nüüd komitee hakkab ette valmistama Süüria põhiseaduse muutmist. Ühtlasi kutsus ta üles tagasi pöörduma vägivalla eest riigist lahkunuid. President rõhutas, et kriisipoliitiline lahendus pole võimalik aga relvastatud vaenupoolega. Ta toonitas siiski rahvusliku dialoogi vajadust. Presidendi sõnul palus ta justiitsministeeriumil uurida võimalusi amnestia laiendamiseks vanglates olevatele teisitimõtlejatele, kuid teatas, et oluline on teha vahet sapööride ja seaduslikke nõudeid esitanud vangistatud vahel. Assadi sõnul on tapmiste rahutustega seoses tagaotsitavaks kuulutatud 64000 inimest presidendiks. Seejärel kogunesid aga Damaskuse eeslinnades ja teistes linnades tänavatele meeleavaldajad, kelle sõnul riigipea kõne ei vastanud. Poliitiliste muutuste nõudjate ootustele ei dialoogile. Mõrvaritega karjus Damaskuse eeslinnas umbes 300 demonstranti. Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus Toompea lossi istungisaali kokku riigikogu erakorralise istungjärgu 29. augustil 2011 algusega kell 13. Istungjärgu päevakorras on vabariigi presidendi valimine. Sel nädalal toimuvad gümnaasiumide lõpuaktused, mis tähendab seda, et on aeg teha kokkuvõtteid lõpueksamite tulemustest. Riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus seda ka tegi ja Margitta otsmaa, vahendab. Ajakirjanikud kutsuti eksamikeskuse pakkimistuppa ehk kohta, kus riigieksamite materjalid pakitakse ja koolidesse teele saadetakse. Selleks korraks oli tuba jälle tühi. Lõpueksamite tegijaid oli tänavu 19490 vähem kui eelmistel aastatel, aga ka õpilaste arv koolides on aasta-aastalt vähenenud. Eksamikeskuse direktor Robert klipina. Eksamiperiood läks rahulikult, matemaatika ja inglise keel ei tekitanud see aasta pingeid meie parimatel õpetajatel, kes siis ka hindavad, tuli siis kahe kuu jooksul läbi vaadata 48000 TÖÖD. Ainus kohustuslik eksam oli eesti keel. Kui see kõrvale jätta, tehti eesti õppekeelega koolides enim inglise keele eksamit, järgnesid geograafia ja ühiskonnaõpetus. Vene õppekeelega koolides valiti enim vene keele kirjand, inglise keel ja matemaatika. Ja põhjus, miks need eksamid valitakse, on kindlasti seotud sissesaamisega või siis ka see põhjus, et koolis on väga tugev õpetaja, mis on tõusnud, on tõusnud kõikide eksamite keskmine 61,80 kolmepunktipealt 83 punkti peale. Mis see põhjus võib-olla on see, et haridus läheb rohkem hinda? Keemia tulemus on kasvanud kõige rohkem keskmine aga nüüd see aasta seal, kus ta olema peab, et eelmine aasta oli ta natukene liiga madal ja mis head meelt teeb see, et matemaatika valinute hulk on neljandal kohal, nii tütarlastel kui poistel. Just vähesest huvist reaalainete vastu on viimasel ajal ka haridusreformi taustal räägitud riikliku eksamikeskuse matemaatikaspetsialist Davy Taali sõnul on matemaatikatunde koolis päris palju. Aga pigem on võib-olla küsimus selles, et matemaatika on väga paljude jaoks selline raske õppeaine ja ta tahab pidevat tööd ja järjepidevat õppeprotsessi ja siis tulevad ka tulemused. Veel kord eksamikeskuse direktor Robert klipina Minu jaoks on oluline see 3637 eksaminandi sai vähemalt ühel eksamil tulemusele 90 punkti. Tänasest kuni 29. juunini saavad eksamina Andid eksamitulemusi apelleerida. Eksamikeskuses saab vaidlusaluste eksamitöödega tutvuda. Nii oli sel aastal sügisel gümnaasiumiteed. Alustajaid ootavad ees muudatused. 2014. aasta kevadel tuleb sooritada kas eesti keel või eesti keel teise keelena, valida matemaatika kitsas või lai kursus ja see valik tuleb teha juba selle aasta sügisel ja valida siis võõrkeel B1 või B2 taseme. Täna hakkas tarbijakaitseamet vastu võtma avaldusi inimestelt, kelle reis Estuuri pankroti tõttu ära on jäänud. Sellega seoses korraldada tarbijakaitseamet täiendava tarbijate vastuvõtuga homme ja ülehomme. Homme siis kella üheksast kella kolmeni pärastlõunal ja ülehomme kella üheksast kella üheni. Ma olen normse endisel sõjaväelennuväljal algasid sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused, kus osalevad Belgia, Prantsusmaa, Rootsi, Poola, Leedu ja Portugali kutselised sõjaväelased ning Eesti kaitseliidu viieliikmeline naiskond ja meeskond. Tänased ilmaolud lubasid teha vaid treeninghüppeid, võistluse hüpetega jätkatakse homme ja ülehomme. Treeninghüpetel olid kõige täpsemad poolakad ja poolakad tegid parima tulemusega meeskondlikult. Ehkki täna toimusid ametlikul treeninghüpped, lähevad tulemuseta arvesse siis, kui ilm homme võistlushüppeid teha ei luba. Selgub, et Eestis on ka oma sõjaväelastest langevarju hüppajad, rääkis Olev kliendile peakorraldaja Mihkel Haug. Et Eestil on sõjaväelastest langevarjuhüppaja, et, et nendel ei ole see küll põhitöö, nad teevad seda hobi korras ja ka ülesannete täitmiseks ja see juhtus niimoodi, et 2006 aastal kutsuti meid Prantsusmaal antud võistlusest osa võtma. Pikkade ajaloo ka väga korralik võistlus, saime väga palju informatsiooni, seal me väga palju targemaks ja nüüd otsustasime, et aeg on eesti keeles korraldada samasugune võistlus. Meil on väljas nii meeskond kui naiskond, ainsana naiskond? Jah, Rootsi tiim väitis ka kohale jõudes, et ka nemad oleksid võinud naiskonna välja panna, ka Eesti on sellepärast meeskonna ja naiskonnaga väljas. Et esindame ikkagi eeskätt kaitseliitu ja kaitseliit laiapõhjalise organisatsioonina teada, et meil on naiskodukaitsemehel on kodutütred meile noored kotkad. Et kõik nad on huvitatud ka erinevates spordialades ja miks mitte osaleda ka võistlusel, kus nad võrdväärsed. Võistlejad, millistel aladel võisteldakse ja kui olulisi punkte annavad langevarjuhüpped, langevarju happed annavad kõige olulisemad punktid ehk kui mingitel aladel tekib vaidlusi ja või viiki jäämisi, siis otsustatakse lõpptulemus. Langevarjuhüpete järgi võisteldakse siis täpsus, maandumise, sport, langevarjudega ehk juhitavate kandiliste varjudega siis täpsusega dessantvarjudega, mille kõige suurem oskus siis on lendur juhatada õigele välja, hüppa liinile ja laskmine, ujumine, orienteerumine, lisa nii-öelda sõjaväeliste sportliku üritusena ja võin lubada, et sport, langevarjude esikohaheitlus tuleb väga tihe ja sentimeetrite peale. Millist edu ennustate meie võistlejatele. Meie võistlejad, ennustame, edu rohkem nii-öelda nendele lisaspordialadel laskmine, ujumine, orienteerumine, dessanti, õpetajal olema alati väga tublid olnud, kuna meie dessantvarjud on suhteliselt juhitamatut ja nõuavad, võtame tööd ei segalenduri nii-öelda liinile juhatamine on olnud suurem koolitus meil aga sportvarjudega meil on kahjuks ja et ei suuda sammu kaasas käia välismaa meeskondadega, kellel on tippvarustus, mis on mõeldud ainult selle väga täpse hüppe jaoks meie kasutame tavalisi õpilaslangevarje, mis on suuremad, aeglasemad ja võimaldama paremat manööverdamist ja suudame ka nendega piisavalt konkurentsi pakkuda. Eesti kaitseliidu jaoks selle võistluse korraldamine, kui oluline sündmus on, see on kindlasti väga oluline sündmus näidata kaitseliit ja Eestit tervikuna kõigile nendele külalistele. Kõik on alati huvi tundnud ja küsinud sellise väikese riigi kohta. Ja kõik on väga-väga soovinud siia tulla, vaatama, kuidas ja mismoodi meie asju teeme. Euroopa kõige ilusamad merelood räägitakse sel suvel Tallinnas ja nende hulgas on ka miinilaod. Kaks tundi tagasi avati miinimuuseumis Mati Karmini miinimööblinäitus sõjatehnikast disainiobjektiks. Mall Mälberg käis Matti karminiga rääkimas. Mati Karmin, miks te hakkasite nendest Miinlast mööblit tegema? Mul tuli mõte pähe, et esimese miinima lihtsalt leidsin kuskilt sipelgapesast autotöökoja seina äärest ja pärast esimest kaminat enda tarbeks siis mõttetulijat võiks teistele rõõmu teha. Kui palju te seda mööblit juba siiani teinud olete? Ega seda mööblit rohkem pole kui see, mis siin on ja mõned suuremad veel suuremad tükid veel voodi, akvaariume, mis siia lihtsalt ei mahtunud. Küll oleme kaminat teinud sõbraga, nii et aga ikkagi, miks, kes teeb veel lapsevankrit miinist? Ei tea vastust, teab ainult tuul. Vääreski te olete ka seda usku, et kõik, mis meri, toog, tuleb ära kasutada ja sõnu vanarahva tarkus ja merest on ikka nii head kui halba tulnud, aga kui nad halvad asjad heaks pöörata, siis, siis võidavad kõik. Te olete kasutanud ju väga palju muid materjale nende miiniasjandust juures, isegi tekstiili ja nahka ja sageli antiigipoest. Ma otsin antiigi Messidelt mingeid vidinaid, mis tunduvad sobivat. Nii et ma segan, võid asju kokku, nii et näiteks toolidele on hoopiski vanad Wehrmachti transportida vööritugirattad ja täiesti müstilisi asju. Teinekord satub kokku aga kuidagi, eks siin vist see professionaalne haridus on kasuks, et selliseid esmapilgul üsna kummalisi asju kokku sobitada. Kas teil on ka lemmiktänavat, näitas hulgas jah, mulle endale meeldivad need siiski hoopiski need miinid, mis ei ole rakendusega ehk nii-öelda tarbekunst, vaid need, mis on puhas kunst, ehk kus on siis miini lõigata geomeetriliste lõigetega moodustatud sellised klassikalised kompathüüdid. Nii et see on nagu samm edasi sellest mööblist, nii et neid ma tegin suure naudinguga. Aga häda on ju selles, et kui sul juba neli ateljees talv läbi seisavad, et siis järgmist nelja ei taha teha, sest siis ei mahu enam ise sisse. Nii et see tänane näit, kus ma loodan, ehk aitab natukene sellele miinimööblile kodu leida. Ja siinkohal tahan väga tänada meremuuseumi, kes andis lahkelt oma püssirohulao ehk mis nelgi oli miinimuuseumina kasutuses, nii et suur tänu meremuuseumile koostöö eest. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, hooti sajab vihma, paiguti võib äikest olla. Puhub edela ja läänetuul kuus kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis ja sooja on öösel üheksa kuni 14 kraadi. Homme ennelõunal on enamasti pilvine ja sajune, püsib äikeseoht, pärastlõunal ilm selgineb ja saju võimalus väheneb. Puhub edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 16 meetrit sekundis ja sooja on homme 15 kuni 20 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.