Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäeva, 25. novembris Hennostest, meil ja mujal. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Täna asutatud uus erakond Eestimaa rohelised lubab riigikokku pääsemise korral osalusdemokraatiat energiapoliitikast sõltumatust Venemaast. Parlamendis loodavad rohelised saada viis kohta ning sümboliks võtsid nad endale või Lile. Kodanikuühiskond vajab koostöö tihendamist mittetulundussektori ja ettevõtjate vahel. Nii leiti Pärnu kontserdimajas peetud kodanikuühiskonna foorumil. Soome ajakirjandus reageeris Soomes toimunud Venemaa Euroopa Liidu tippkohtumisele üldiselt pessimistliku erinevates sellega Soome poliitikute hinnangutest. Suurbritannia palus Venemaal anda kogu info, mis võiks Briti politseile aidata välja selgitada luureagent Aleksandr Litvinenko surmaga seotud asjaolusid. Läände pagenud agent jättis maha kirja, milles süüdistab Venemaa praegust presidenti mõrvaga raldamises. Jõgeval lõppesid Betti Alveri 100.-le sünniaastapäevale pühendatud luulepäevad, kus kuulutati välja ka üleriigilise koolinoorte luulevõistluse võitjad. Sel aastal läks esikoht jagamisele Rakvere gümnaasiumi teatriansambli trupi Jõgeva liblikapüüdjad vahel. Vanemuise teatris esietendas Olav Ehala muusikale loodud etendus lumekuninganna. Etenduse lavastas Andres Dvinjaninov ja see põhineb Hans Christian Anderseni samanimelisel muinasjutul. Ilm on pilves ja vihmane, vihma hakkab järgi andma alles homme. Sooja on nii öösel kui ka päeval kuus kuni üheksa kraadi. Riigiprokuratuur ja keskkriminaal politsei alustasid kriminaalmenetlust eilse Ülenurme lennuõnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks. Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustikus Grafi põhjal, mis käsitleb lendude Nende ettevalmistamise nõuete rikkumist, kui on põhjustatud raske tervisekahjustus. Sakslastele kuulunud väike lennuk tegi eile õhtul Tartu lähistel Ülenurme lennuvälja lähedal pärast õhkutõusmist hädamaandumise. Kannatada said kuuleme lennukis olnud inimest. Nende seisund on stabiilne ja täna sõidavad nad juba Saksamaale. Tallinnas asutati uus erakond Erakond Eestimaa rohelised. Reene Leas räägib lähemalt. Uue erakonna programmis on juttu nii rämpstoidu müügi keelustamisest, lasteasutuste territooriumil kui ka üleminekust isiku maksustamiselt. Ressursikasutuse maksustamisele mingi kindla loosungiga uus erakond valimistele minna ei kavatse. Valijateni tahetakse jõuda loengusarjade, artiklite ning selgitustööga. Missugused eesmärgid on uus erakond valimisteks seadnud? Algatusgrupi juht Marek Strandberg. Valimiste eesmärk on kindlasti see, et me ületaksime valimiskünnise ja meile antakse mandaat suudame Riigikogus moodustada eraldi fraktsioon, see on ülioluline, kuna see tekitaks olukorra, kus ütleme lisaks arvukale keskkonnaorganisatsioonide kogu, mille, mis Eestis olemas on, tekiks ka keskkonnahoidu ja keskkonda kui ühiskonna osa ja ühiskonnale olulist osa kajastav käsitlev poliitiline jõud. Parlamenti. Põhilised valimislubadused keskenduvad otsedemokraatia ning energeetilise sõltumatuse suurendamisele. Mida me lubame, inimestele on see, et inimeste otsustusõigus juhul Meil on jaksu selliseid otsuseid teha märkimisväärselt suureneb kohalike omavalitsuste riigi tasemel roheliste plaaniks juurutada nõndanimetatud otse demokraatiat. Kui me vaatame kõikvõimalike majade vaidlusi, kaevanduste vaidlusi, kus omavalitsused, ignoreerides rahva soove, loovad mängijaid suhteliselt ebameeldivaid otsuseid inimeste jaoks, siis otsesemalt see otsustusmehhanism selle meelevaldsuse võimu poolt peataks. Teine, mida me lubame inimestele, on ikkagi väga selgelt energeetilist sõltumatust Venemaast, mis on meie tänane julgeoleku oht. Valimisedu korral soovitakse koostööd teha ikka nendega, kes jagavad erakonna seisukohti ning on sama meelt. Me oleme valimistele minema selleks, et rääkida, mida me teha tahame, et kõik need, kes on sama meel, ongi meie koalitsiooni poolt. Tänaseks päevaks on sedasama meelsust oma jutuajamistest kinnitanud väga selgelt näiteks sotsiaaldemokraadid. Nende poolehoid paljudele meie asjadel on olemas, samuti aga Isamaaliit ja Res Publica nüüd uues liidus isikud, kes hakkavad meil kandideerima, on selle mõttelaadi pooldajad ja kui te annate hääle neile, sest tegelikult annate selle hääle lõppkokkuvõttes sellele mõttelaadile ja erakonnale. Seda, kellest saavad uue erakonna valimisnimekirja esinumbrid, ei osanud Marek Strandberg veel öelda. Tema sõnul lähevad Eestimaa rohelised erakonna valimistele mitte isikuvalimistele. Isikud, kes hakkavad meil kandideerima, on selle mõttelaadi pooldajad ja kui te annate hääle neile, sest tegelikult annate selle hääle lõppkokkuvõttes sellele mõttelaadile ja erakonnale. Roheliste tulekut tervitasid ka Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond. Isamaa ja Res Publica liidu juhtpoliitiku. Jaak Aaviksoo sõnul on rohelistega Eesti poliitikasse tulemas survegrupp, mis aitab jõuda lähemale keskkonnasõbralikule säästvale eluviisile. Tänased Soome lehed üritavad leida midagigi positiivset Euroopa Liidu Venemaa tippkohtumise tulemustest, kuid üldine hinnang on erinevalt poliitikutest negatiivne, vahendab Helsingist Mart Ummelas. Helsingin Sanomat tõdeb oma juhtkirjas, et Soome eesistumisperioodi kõrghetkeks planeeritud tippkohtumine osutus tegelikult ilmseks tagasilöögiks. Soome seadis just Euroopa Liidu ja Venemaa suhete arendamise oma eesistumisaja prioriteediks. Paraku uue partnerluslepingu hoogsa algusena kavandatud kohtumised Lahtis ja nüüd Helsingis ei liigutanud Helsingin Sanomate meelest seda protsessi kuigivõrd edasi. Kuigi formaalseks põhjuseks oli Poola nõudmine, et Venemaa loobuks liha impordikeelust, polnud see ilmselt kogu tõde. Nii Euroopa Liit kui Venemaa nimetasid Helsingis probleemi tehniliseks, ehkki siinsed vaatlejad näevad selles selgelt, et Venemaa katset laiendada oma jaga ja valitse poliitikat, mis on olnud omane endise nõukogude liidu aladel, nüüd ka Euroopa liidu naabritele. Helsingin Sanomate meelest ei paistnud see protsessi pidurdumine ka Venemaad eriti häirivat sest Venemaa pole ilmselt valmis mingiteks sisulistes järeleandmistest näiteks energia küsimustes. Positiivsena. Soome jaoks märgitakse siiski ära Venemaa lubaduse aastaks 2014 kaotada Euroopa Liidu lennufirmadelt Siberi ülelennutasud. Näiteks linna ei rusu võitvad sellega kuni 20 miljonit eurot aastas. Siin suurim rootsikeelne ajaleht, hõivet staats plaadet rõõmustabki selle üle, et just ülelendude küsimuses saavutati mingigi tulemus. Putin olevat lubanud kaasa aidata ka Venemaa piirile kogunenud pikkade rekkajärjekordade lühendamisesse. Lahendusena oleks siis elektriline tollisüsteem, nagu siin on seda nimetatud. Helsingin Sanomate juhtkirjas viidatakse korraga Eestile nimelt seoses president Toomas Hendrik Ilvese äsjase intervjuuga ajakirjaga Suomen Kuvalehti kus ta hindas Euroopa Liidu niinimetatud põhjadimensiooni Soome ja Venemaa omavaheliseks asjaks. Nüüd tõstetakse esile seda, et põhjadimensiooni programmiga liitusid ka Norra ja Island, mis osutavad, et tegu on siiski märksa laiema projektiga ja Turun Sanomat rõhutab aga oma juhtkirjas seda, et Helsingi kohtumisele heitis tõeliselt musta varju endise KGB ohvitseri Aleksandr Litvinenko traagiline saatus ja surm, mis sattus just tippkohtumise toimumispäevale. Soome lehed vahendavad Putini sõnu selle kohta, et tema ei teadnud asjast midagi. Nõnda langeb Helsingi kohtumisele tõeliselt sünge vari. Suurbritannia palus Moskval üle anda kogu info, mis võiks aidata Briti politseil välja selgitada Litvinenko surma asjaolud. Välisministeeriumi teatel arutati Litvinenko surmaga Venemaa suursaadikuga. Aleksandr Litvinenko suri siis ööl vastu reedet Londoni haiglas pärast surma. Loetajatega avaldas meile sendine. Luuraja süüdistab enda mõrvas president Vladimir Putinit. Putin nimetas seda poliitiliseks provokatsiooniks. Kremli-meelsed duumasaadikud. Vene riigitelevisioon süüdistavad juhtunus hoopis Putini-vastast ärimeest Boriss Berezovski. Veel Eestist Pärnu kontserdimajas peeti kodanikuühiskonna foorumit. Ülle Hallik käis kuulamas Pärnumaal tegutsevate kodanikeühenduste seltsingud, aga ka omavalitsuste esindajad. Ettevõtjad ja lihtsalt kodanikud tulid kokku selleks, et tuua esile kodanikuühenduste tegevust. Luua eeldusi osapoolte koostöö tugevdamisele. Sellises ulatuses toimus Pärnumaa kodanikuühiskonna foorumi esimest korda. Ajendi selleks andis tõusujoones arenev kodanikuühiskond. Üks foorumi korraldajaid, mittetulundusühingu kodanikujulgus juht Astrid Hindriks. Meie ühiskond on jõudnud juba nii kaugele, et tuleb teha koostööd, mitte ainult ühendused Esipli oma terapõllul, vaid on vaja teha avaliku sektoriga koostööd, ärisektoriga, koostööd, ja nüüd see on nüüd siis koht, kus kõik saavad kop, kui see on nii, et siin on rohkem naisi ja mehi on kuidagi vähem mittetulundussektor see nõuab sooja südant, soe süda on ikka rohkem. Naistel ja mehed sinna ei lähe, kus ei ole raha, vaat see samane, teine pool, see ärisektor, keda meie nüüd meelitame või aha nagu kutsume. Vot need on need, kes võiksid ka südamega mõtlema hakata ja meil on kavas ka üks niisugune loeng või õigemini küsimus loeng, et kus sa oled meie sponsor, otsime andestada. Pärnumaa kodanikeühenduste viimase aja suurimaid sõna sekka ütlemisi on olnud võitlus Pärnu pataljoni säilimise eest ning vaatamata kaitseministri järskudele väljaütlemistele püssi põõsasse v lei visata. Me oleme juba 2004.-st aastast võidelnud selle eest, et meil Pärnu pata On, jääks alles, ta on alles, kuigi, kui me ei oleks tegutsenud, siis ehk teda ei oleks olnud. Ja nüüd me teeme väikese uuringu, mida see rahvas, kes siin on ja nende ühenduste liikmed kahe nädala jooksul täidavad ankeedi mida nemad sellest pataljonist arvavad, seal on nii Ehiku, jah, vastused ja siis me näeme, mida rahvas sellest arvab. Me oleme palju allkirju korjanud, aga nüüd oleme samm kõrgemal ja time uuringu. Lisaks ettekannete kuulamisele võisid foorumist osavõtjad vaadata kodanikeühenduste tegevust, kajastavad näitust, puhuda niisama juttu ja uudistada, mida põnevat käsil külaseltsidel Seltsingutel ja teistelgi Pärnumaa ühendustel. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Jõgeval lõppesid äsja Betti Alveri 100.-le sünniaastapäevale pühendatud luulepäevad ja seal kuulutati välja ka üleriigilise koolinoorte luulevõistluse võitjad. Jaan Lukas ütles žürii sekretäri Viljar Bahomovit Võitjateks tulid võrdsete häältega, žürii ei jõudnudki lõpuni selgeks vaielda, kes neist parem, on lihtsalt kahte täiesti erinevat suundumust. Aga võitjad on siis Rakvere gümnaasiumi teatriansambel ja kui tal oli pilkupüüdev, mida võiks taseme kohta öelda ka sidet. Tatari tänava Vicky Alveri 100. sünniaastapäeva tähistamine olid ka noored ja nende juhendajad asjad tõsiselt võtnud. Kas tas üldine tase oli kõrge, küll oli võrra mõne teise aastaga, seepärast materjalist tulenevalt oli Kippe mitte sedavõrd palju, aga õnneks oli ka nõrku esitusi väga vähe. Nii et tase oli keskmisest kõrgem. Kes oli suurim üllataja, näiteks ongi raske niimoodi nagu kedagi esile tõtt. Rõõm on nagu sellest, et vanad head tegijad jätkavad sama võimsal tasemel, nagu seda juba aastaid teinud on ja ja, ja uued, kes on nagu vähem usaldusvõistlusel muutuvad aina paremaks, suuremas. Vanemuise teatris esietendus Hans Christian Anderseni muinasjutul põhinev lastelavastus, lumekuninganna muusika on sellele kirjutanud Olav Ehala. Hedvig Lätt viib teemat edasi. Vanemuise suures majas esietendub Olav Ehala muusikale loodud lastelavastus. Lumekuninganna lavastaja on Andres Dvinjaninov. Hans Christian Anderseni samanimelise muinasjutt lainetel kirjutas libreto leelo tungalt. Lumekuningannast astuvad peaosades lavale Liisi Koikson, Kaire Vilgats, Martin Kõiv. Kaastegevad on Vanemuise näitlejad, ooperisolistid koor ja orkester. Etenduse alusmaterjaliks on muinasjutt, millesse on sisse põimitud tänapäevaseid vihjeid. Lumekuninganna lavastaja Andres Dvinjaninov. See on selles mõttes nüüd uus versioon leelo tungla tekstil, Olav Ehala muusikal ja Rosita Raua kujundusega. Ta tõesti selline helge ja soe ja südamlik ja mõnus, kuigi lugu ise on õudukas, väike laps kaob ära, kõik hakkavad otsima ja sellel lool on õnnelik lõpp. Ja meil on ka siin vares, kes jälgib, et kõik Hans Christian Anderseni lood ikka õieti ette kantud saaksid. Plastilise muusika kirjutanud Olav Ehala. Mingis mõttes on ta filmilik, ta on täpselt selline, mis peab sellisel totaalsel lool, mis räägib elust ja surmast ja armastusest olevat. Tund ja 10 minutit vältava lastelavastuses kõlab ühtekokku pool tundi laule. Helilooja Olav Ehala lähtus muusika kirjutamisel leelo tungla tekstidest. Leelo tekstid, vaimukad sisud, neil on toredalt kokku kõlksuma triimid, seal on huvitavaid rütmivõimalusi, mis mind alati on eestikeelse teksti puhul paelunud. Siin on üks põhiline laul laul sõprusest, siin on mitmes eri variandis seda laulu esitatud koor on siin kaasatud ja teine on loomulikult lumekuninganna. Need kaks teemat kindlasti laulu adressaati ei ole ainult laps, publik, ma arvan, et need sõnumid ja paljud vigurid ja kahemõttelised, mis siin tekstis on, need võib-olla lähevad paremini päralist täiskasvanutele. Samas lapsed võtavad ele kuidagi teistmoodi vastu. Vanemuine annab lumekuningannaga novembris ja detsembris kokku 19 etendus Tartus teatri suures majas ning kaks etendust jaanuaris Tallinnas Eesti Draamateatris. Ja veel ilmast. Ilm on öösel pilves, mitmel pool sajab vihma, paiguti võib tekkida udu. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 10, saartel ja läänerannikul puhanguti 12 kuni 16 meetrit sekundis. Päevasel päeval saartest alates sadu lakkab ja pilvisus hõreneb, puhub edela ja lõunatuul viis kuni 10 meetrit sekundis ning rannikualadel puhanguti kuni 16 meetrit sekundis ja sooja on öösel ja päeval kuus kuni üheksa kraadi. Need olid Eesti raadio uudised, head õhtut.