Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 28. novembri olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku Toom. Tänase päeva põhisündmus oli USA presidendi George Bushi visiit Eestis. Kohtumist Eesti juhtidega räägiti nii Eesti panusest välismissioonidel NATO-s või võimalikust viisavabaduse kehtestamisest kahe maa vahel. George Bush kiitis nõust Iraagis ja Afganistanis ning lubas tõstatada viisavabaduse teema USA kongressis. Oma riigi presidendi visiiti peab erakordselt õnnestunuks ka Ühendriikide suursaadik Aldona Wos. Bushi visiidiga kaasnes vaid kaks väiksemat korrarikkumist. Riias algab täna õhtul NATO tippkohtumine. Rahvusvaheline ajakirjandus spekuleerib kuuldustega, et homme võib Riiga sõita aga Venemaa president Vladimir Putin. SRÜ liidrite kohtumisel Minskis lepiti aga kokku, et plaan organisatsiooni reformimiseks valmib 2007. aasta juuniks. Eestist veel. Täna allkirjastati Balti Kiisa Harku 330 kilovoldise õhuliini ehituse lõppakt. Liin ehitati 220 voldise vanade liinide asemele viimaste amortiseerumise ja tarbimisvajaduse suurenemise tõttu ning on 235 kilomeetrit pikk autojärjekordade probleemi lahendamiseks. Ida-Virumaal nähakse võimalusena uue parkla rajamist. Kõigepealt tuleb aga leida selle jaoks raha. Tartus algas täna kolmepäevane ürituste sari, mis on pühendatud kuulsa norra kirjaniku Henrik Ibseni mälestuseks. Ilm Eestis püsib pilves selgimistega, võib tulla vähest vihma. Sooja on öösel neli kuni seitse, Home päeval kuus kuni üheksa kraadi. Eestis oli niisiis täna kiirvisiidil Ameerika Ühendriikide president George Bush ja loomulikult on see tänase uudistesaate põhiteema. Programm algas Kadriorus presidendilossi juurest hommikul Eesti raadiole olid sündmust kommenteerimas Lauri Hussar, Janno Tomberg. USA presidendi ametiauto sõitis justa presidendilossi et autol on suured, on Eesti vabariigi ja Ameerika Ühendriikide lipud ning nüüd astub George Bush autost välja ning tervitab president Toomas Hendrik Ilvest. Ja lähevad inspekteerima mõlema riigi presidendid. Auvahtkonda Toomas Hendrik Ilves juhatab George Bushi ja väga reipalt sammuvad mõlemad presidendid ees praegu mööda. George Bush tundub olema väga hästi välja maganud juba ja naerunäoga just. Ja igal juhul on see kiirvisiit või 700 poole päeva jooksul mõlemale presidendile suhteliselt oluline kohe järgnev töökohtumine 45 minutit räägivad presidendid omavahel ja siis liikuda edasi juba Stenbocki lossi. Nagu öeldud, programm jätkus pärast USA presidendi kohtumise Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Andrus Ansipiga andsid kahe maa presidendid pressikonverentsi, seal käis kohal Indrek Kiisler. USA president kinnitas, et tal on hea meel olla esimene ametisolev USA riigipea, kes külastab Eestit. George Bush ütles, et meil on ühised väärtused ning üheskoos osaletakse terrorismivastases sõjas. USA presidendi sõnul teenivad Afganistanis Eesti sõdureid teiste NATO üksuste hulgas. Presidendi sõnul hindab ta väga seda, et Eesti on saatnud oma väed Iraaki. Ta meenutas ka kaht eesti sõdurit, kes lahinguülesannete täitmisel seal said surma. Bush avaldas tunnustust Eesti lihtsale ning läbipaistvale juhtlasele tulumaksule. Samuti avaldas talle muljet Eesti valitsus. President Toomas Hendrik Ilves ütles, et meie vaateid maailma asjadele langevad 99-l protsendil juhtudest Ameerika omadega kokku. Üks küsimus, mis on probleemiks, on Eesti kodanikele viisavabaduse kehtestamine, kui nad soovivad Ühendriike külastada. Siin lubas USA president teha täiendavaid jõupingutusi. Bush ütles, et tal on hea meel teatada, et ta kavatseb töötada nii kongressiga kui ka rahvusvaheliste partneritega, et Eesti-sugused riigid vastaksid kiiremini USA viisavabaduse nõuetele. Bushi sõnul tuleb samas tagada see, et viisavabaduse süsteemi kasutaks ära need, kes soovivad ameeriklasi tapma. Ka president Toomas Hendrik Ilves ütles, et tegemist on eelkõige tehnilise probleemiga. Meie peame lihtsalt olema valmis, et kui siis need turvanõuded on selgunud, et meie suudame siis kiiresti neid rakendada oma passis tõepoolest saab olema tehniline probleem. Peaminister Andrus Ansipi muljeid kohtumisest saime kuulda telefonist, kui tema oli juba teel NATO tippkohtumisele Riiga, küsis Riina Eentalu. Meie jaoks oli väga oluline ka sõnum, et õhu turvalisuse tagamine saab ka edaspidi olema NATO ülesanne ja et Eesti ei pea muretsema selle pärast, kuidas kaitsta taevast meie maa kohale. Kuidas võiksid Eesti ja Ameerika Ühendriikide näiteks teha koostööd uute demokraatiate kaitsmisele, mismoodi see koostöö võiks välja näha? Eestil ei ole väga suuri rahalisi ressursse, millega abistada tärkavate makraatlejaid kuid meil on võimalik jagada oma kogemust ja selline koosmõjuvõimsate riikidega, kellel on majanduslikke võimalusi, võib olla väga efektiivne. Täna on meil kõne all eelkõige Gruusia, aga ka Moldova ja Ukraina. Natukene ja Gruusiaga peetakse intensiivistatud dialoogi NATO liikmelisuse küsimuses. Visa probleem tuli tõenäoliselt jutuks, mida president arvestab. President Bush leidis, et keskendume mehaaniliselt kolme protsendi külge ehk siis kolm protsenti, et võib-olla ainult viisadest keeldumisi ja siis on võimalik tõsta päevakorrale viisavaba liikumise teema, et, et see on liiga mehhaaniline, tuleks lähtuda eelkõige ohust, mida viisavaba liikumise kehtestamine siis Ameerika Ühendriikidele võiks tähendada. Kuna me oleme part närid terrorismivastases võitluses, siis tähendab see seda, et kindlasti me ei ole osa probleemist. Seega kui informatsioonivahetus on tagatud, siis peaks olema võimalik viisavaba liikumine ilma seda kolme protsenti keeldumise politiseeritakse. USA presidendi George Bushi Tallinna visiit vältas neli ja pool tundi. Kell 13 astus president lennuki pardale, et lennata NATO tippkohtumisele Riiga lennuväljal, kus tema ärasaatjate hulgas olid nii president Toomas Hendrik Ilves kui USA suursaadik Eestis Aldona Wos, päris Hanno Tomberg. Mõlema muljeid. Kas te kinnitasite Ameerika Ühendriikide presidendile ka Eesti jätkuvat valmisolekut panustada senisest veel enam rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisu Iraagis, Afganistanis? Ei saa ju lubada, et me saadame rohkem ei, sinna, me oleme praegu saatnud tegelikult väga suure kontingendiga. Endal riigi suurust, me arutasime pikalt Iraaki ja mida seal teha. Ja ja mõlemad jõudsime ka järeldusele, et oleme seal seni kui on vaja, aga kui meid ei ole vaja, siis, siis me tuleme kohe koju. Miinsele visiidi seal on, tähendab Eesti jaoks esimest korda üle 88 aasta on Eestis USA president. Eriti arvestades USA rolli selles, et mitte tunud stamis. Poliitika oli ju nende poolt loodud ja teiste poolt üle võetud. Ameerika on panus kommunismivastases võitluses. Tänu ameeriklastel oleme NATO-s. Ma usun, et see on ära koristada, ajalooline visiit. Te rõhutasite oma kohtumistel seda rolli, et Ameerika ühendriigid ei ole kunagi tunnustanud Eesti okupeerimist. Kas Ameerika Ühendriikide president tegi teiega vestluses sellele omapoolse tähelepanu? No see on niivõrd kindel osa Ameerika välispoliitika jutupunktidest, et see alati kerkib, ma võin öelda kõik lihtsalt, kui ma olen tegelenud välispoliitikaga nii suursaadikuna kui välisministrile, on see kindel osa USA välispoliitikas, aga olgem ausad, pärast esimest vastad, see on osa meie ühist ajaloos väga, tegelikult praegu me vaatame ettepoole ja selle peale, mida üks tunnustatud iseseisev Eesti saab teha. Ühendriikide suursaadik Eestis Aldona Wos nimetas presidendi visiiti suurepäraseks. Arvan, et see oli imetore külaskäik. President pööras suurt tähelepanu kohtumistel Eesti president Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Andrus Ansipiga. Nad rääkisid palju omavahelistest headest suhetest koostööst NATO raames. See oli suurepärane visiit ja hea meel president siit teele saata, lausus Aldona Wos. Kas USA ootab Eestilt jätkuvat panustamist Iraagi Afganistani missioonidesse? Oleme kuulnud, et Eesti kavatseb liiga teha seda teavad eestlased väga hästi, et demokraatiat pole võimalik tasuta saada, selle eest tuleb pidevalt võidelda, lausus Ameerika Ühendriikide suursaadik. George Bushi visiidi puhul olid Tallinnas mõned piketid nii tema toetuseks kui vastu. Julgeolekujulgestuspolitsei kinnitas aga, et Ühendriikide presidendi visiit möödus rahulikult ja politsei registreeris vaid kaks tõsisemat õigusrikkumist. Mõlemad. Eile õhtul õhtul pidasid siis politseinikud kinni kaks avaliku korraliku pojad. Kentmanni tänaval toimunud meeleavaldusel peeti kinni pronkssõduri vastasusega tuntuks kogunud Kalev Rebane, kes viskas USA saatkonna D2 paugutit, mille kasutamine tänaval on keelatud ja õhtul pool 10 teatas tundmatu mees telefoni teel USA suursaatkonnas asuvast pommist. Politsei pidas avaliku korra raskes rikkumises kahtlustatavana kinni 21 aastase mardivisiidi. Turvalisuse tagamist juhtis politsei, aga kaasatud oli hulk ameteid kahel päeval tagasi pealinnas avalikku korda 1869 politseiametnikku põhja, lõuna, ida ja Lääne prefektuurist, julgestuspolitseist, keskkriminaalpolitseist ja politseiametist. Neist 800 tuli väljastpoolt Tallinna. Korraga oli tööl kuni 1000 politseinikku ja muud teemad ja kõigepealt Välisuudised Reene Leas. Mõne tunni pärast algab Riias kahepäevane NATO tippkohtumine. Kohtumisel on kavas arutada NATO missiooni ning allianssi muutumist. Juttu tulebki Afganistaniga seonduvast, Nato operatsioonist, Kosovos ja Kosovo tulevikust, samuti NATO laienemisest. Veel on kavas rääkida gruusia edusammudest ning koostööst Ukrainaga. Päevakorras on ka küsimus NATO koostööst Euroopa Liiduga. Valgevenes kohtusid täna sõltumatute riikide ühenduse liidrid, et arutada sisetülisid Venemaa viimase aja energia, ultimaatumeid ning organisatsiooni tulevikku minski. Kohtumise eesmärk oli arutada SRÜ ümberkorraldamist efektiivsemaks ning liikmetele kasulikumaks organisatsiooniks. SRÜ läänemeelsed liikmed Gruusia, Ukraina ja Moldova ei ole kindlad, kas Moskva suunatavas ühenduses üldse jätkata. Interfaxi teatel lepiti kohtumisel kokku, et üksikasjalik plaan SRÜ reformimiseks peab valmima 2007. aasta juuniks. Mitteametlikult said kohtumisel kokku ka Venemaa president Vladimir Putin ning Gruusia riigipea Mihhail Saakašvili. Kasahstani presidendi Nursultan Nazarbajevi sõnul oli riigipeade vaheline dialoog rahulik ning tema arvates viitab see kahe riigi suhete võimalikule paranemisele. Suhted on püsinud teravad alates sellest, kui gruusia saatis väljas Pioneerimises kahtlustatavad Vene ohvitserid. Paavst Benedictus 16. kohtus Ankaras Türgi peaministri Tayyip Erdogan iga. Peaministri sõnul palus ta paavstil toetada Türgi pürgimist Euroopa liitu ning paavst oli sellega nõus. Paavst alustas täna neli päeva kestvat Türgi-visiiti, see on tema esimene külaskäik islamiriiki. Paavsti sõnul loodab ta, et külaskäik aitab vähendada lõhet kristlaste ja moslemite vahel ning aitab kaasa eri kultuuride ja usundite mõistmisele. Türgi võimud on meeleavalduste kartuses tänavatele toonud tuhandeid politseinikke. Pühapäeval protesteeris paavsti vastu pealinna tänavatel ligi 20000 inimest. Paavstivastase pahameeletormi põhjustas kiriku pea kriitika prohvet Muhamedi suhtes paari kuu eest. Paavsti kinnitusel mõisteti tema sõnu valesti. NATO peasekretäri Jaap de hoop. Scheffer sõnul võivad allianssi oled julgeolekukontrollimise Afganistanis kohalikele võimudele järk-järgult üle anda 2008. aastal. Peasekretär kinnitas, et jätkab pöördumist NATO liikmesriikide poole, et nad suurendaksid oma kohalolekut Afganistanis. Tema sõnul on jõud Afganistani lõunaosas ebapiisavad ning seetõttu on kiiresti vaja täiendust. Mõned uudised veel NATO ja SRÜ kohta. Vene president Vladimir Putin võib külastada homme pärast NATO tippkohtumise lõppu Riiat Ni, teatavad mitmed allikad, näiteks Läti ajalehe Diena võrguväljaanne. Maalse põhjusena on nimetatud soovi õnnitleda prantsuse presidenti Jacques Chiraci sünnipäeva puhul. Saatkond Riias keeldus teadet Putini võimalikust visiidist BNSile kommenteerimast. Ka Läti presidendi pressiesindaja keeldus võimalikku visiiti kommenteerimast. Allikate teatel on Putini visiidi korraldajaks aga Läti riigikantselei, mille esindaja andmetel võib Putin muu hulgas kohtuda ka Läti presidendiga. Vaira Vike-Freiberga viisa Lätisse sisenemiseks on Putinile väljastatud. Putini võimaliku Riia visiiti kinnitas täna allikaviited taga Briti ajaleht Guardian mille andmetel Londoni leieril homme Riias kavas vene presidendiga kohtumine ja ajaleht International Herald Tribune teatas Kremli tippametnikele viidates. Chirac kavatseb kutsuda Putini riigiga privaatsetes sünnipäevapeole, mis on kavas pidada pärast NATO tippkohtumist SRÜ kohtumisest aga niipalju, et Venemaa ajakirjanikud on asunud seda sametit boikott veerima sellepärast et Valgevene võimud tegid takistusi kolmele Vene ajakirjanikule nende töös ja vene ajakirjanikud on kutsunud Sammitit mitte valgustama ka kõik SRÜ riikide ajakirjanike. Venemaa välisministeerium on jõudnud väljendada oma imestust Vene ajakirjanik, et käitumisele. Nüüd aga Eestisse täna allkirjastatud tee Balti Kiisa Harku 330 kilovoldise õhuliini ehituse lõppakt liin ehitati 220 voldise vanade liinide asemele viimaste amortiseerumise ja tarbimisvajaduste suurenemise tõttu. Meie palusime kommentaari osaühing põhivõrk projekti juhtinud nõrgaasikult. Antud õhuliin on Eesti taasiseseisvumise järel kõige pikem ja kõige kõrgema nimipingega õhuliin põhivõrgus 330 kilovolti pinge võimaldab põhivõrgule üle kanda suuremat elektrienergia kogust ja sellest tulenevalt on ka liinimastid suuremad, kuna kasutusele on võetud 330 pinge. Eesti. See on veel teisigi 330 kilovatti liine, aga Tallinna, Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti jaoks on see liin selles suhtes esmakordne, et ta tuleb otse Narva jaamadest Tallinna külje all asuvasse Harku alajaama. Et kui siin enne sai räägitud sellest, et liinistan kasuni põhja kui Lääne-Eesti elanikele, et nende elektrienergia tarbimisvõimsusi on võimalik nüüd suurendada ja paraneb elektrienergia varustuskindlus, siis kindlasti on selles liinis kasu ka Eesti-Soome vahelisele merekaabli Estlink. Kuna õhuliin on niivõrd võimas, et ülevad elektrienergia kogused on võimalik Soome poole transportida. Kas need on mingid probleemid ka lahendatud, kas endine liin põhjustas ka mingeid probleeme, mida meil nüüd enam ei tule? Eelmisel liinil oli juba aastaid põhivõrgul jäetud puhastamata õhuliini trass õulini trassi puhastus on äärmiselt kapitalimahukas, see tähendab seda, et trassi puhastamise peale kulub palju raha ja kuna põhivõrk teadis, et uus kõrgepinge õhuliin on ehitamisel varsti siis ei puhastatud neid trasse nagu suurema hoolsusega. Nüüd tehti trassid puhtaks ja võib-olla see oligi nagu kõige suurem probleem ka maaomanikele, et õhuline kaitsevöönd sisuliselt lõigati puhtaks 80 meetri laiuselt. Muidugi mõnes kohas ei ole võimalik ka maaomanikega kokkuleppele, mõned puud kasvama. Samas on uuel 330 kilovatti õhuliinil kasutatud kõiki kõige uusimaid liinitarvikuid. Sellest tulenevalt ei tohiks ka raadiohäired ja elektriväljad, mis vihmadega tekitavad sellist raginat väga suured olla, et sisuliselt vastavalt projekteerimisele ei tohiks võrreldes vanaliiniga midagi halvemaks looduses minna. Ja kultuuriteemadel, et üks lugu Tartus algas täna kolmepäevane ürituste sari, mis on pühendatud kuulsa norra kirjaniku Henrik Ibseni mälestuseks. Sellest Lauri Varik. Kirjaniku 100.-le surma-aastapäevale pühendatud üritusi toimub üle kogu maailma ja ka Eestis kestavad nüüd juba kevadest alates ning kuigi paljud ei seosta Ibseni tihti Norraga, on ta norralaste endi jaoks suurim nende seast suursaadik Stein, vee kard. Haagen tõi oma kõnes huvitava paralleeli spordiga. Nendele lille. Ma tegelikult usun, et paljud eestlased teavad, kes see väike imelik norra kirjanik on, isegi kui sellised norra nimed nagu Marit Björgen ja Frode Estil võib olla tunduvalt tuttavamad. Täpselt nagu norralased tunnevad paremini Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu, kui. Krossi ütles suursaadik Haagen kuid mis teeb sipsenist nii hea kirjaniku ja näitekirjaniku, kelle teostest on lavalaudadel rohkem mängitud Vaide Shakespeare'i näidendeid, Norra saatkonna tuuri sekretär Piret Marvet. Paljud näitlejad on öelnud, et tema draamad on peaaegu täiuslikud, neid on väga hea mängida ja need on väga hea ülesehitusega ja mõistagi teemad, mida ta käsitleb, on täiesti ajast aega ikka päevakorras. Piret Mark ott lisas siiski, et kuigi praegu hinnatakse Ibsonit Norras väga kõrgelt, pole aja jooksul see suhtumine nii ühene. Siiski olnud Tibsenali suhteliselt kriitiline suhtes Norra ühiskond tollase ühiskonna suhtes nii kriitiline, et ta just oligi nii-öelda suure osa oma elust oli väljaspool Norrat, aga ma usun, et tema kohta võib öelda, et ta oli norrakas, kes tundis sügavat muret ja valu oma maa pärast. Lipsenile pühendatud üritused kestavad Tartus neljapäevani. Ülikooli ajaloomuuseumis on avatud näitus ja ülikooli kohvikus saab homme-ülehomme vaadata Norras Ibseni näidendite põhjal valminud filme. Täpsemat teavet Henrik Ibseni ja tema teoste kohta leiab ka eestikeelselt veebilehelt. Norra. Ee kaldkriips. Ibsem. Ilm on meil käesoleval ööl pilves selgimistega, kohati võib sadada veidi vihma, mitmel pool on udu. Puhub edela ja lõunatuul kaks kuni seitse, saartel ja läänerannikul seitse kuni 11 meetrit sekundis. Sooja on neli kuni seitse kraadi. Homme on peamiselt pilves ilm, õhtupoolikul sajab paiguti vähest vihma. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul seitse kuni 12, puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ja sooja on homme kuus kuni üheksa kraadi. C oli õhtune Päevakaja kuulmiseni.