Tere, head kuulajad. Taas on käes reede kui meie ja kuulajate küsimustele vastab peaminister Andrus Ansip, keda täna küsitlemas Lauri Hussar ning Arp Müller. Tere, härra peaminister, tere päevast. Ja ka kuulajad on oodatud saates osalema ja kaasa rääkima ja võib-olla küsimusi lisama. Meie kodulehel www punkt. Vikerraadio. Teemade ampluaa saab olema päris lai. Plaanime rääkida Euroopa võlakriisist, me räägime kindlasti Eesti majanduskasvust ja Eesti töötajate palgakasvu ootustest. Aga alustame uudisega tänasest päevast, mis ilmselt hetkel on kõige põletavam. Kõige aktuaalsem. Härra peaminister, te olete üle võtnud president Toomas Hendrik Ilvese algatatud traditsiooni kanda kollast linti, mis sümboliseerib, et oleme mõtetes Liibanonis röövitud Eesti ränduritega. Kas te võite täna käsi südamele pannes öelda, et Eesti riik on teinud kõik endast oleneva, et see pantvangikriis lahendada? Jah, me oleme teinud nii palju, kui me suudame selleks, et röövitud seitse Eesti kodanik saaks koju tagasi tulla. Aga paraku ka tööd on tehtud palju, aga me siiani ei tea, kes on Eesti kodanike röövimise taga eestile, siiani ei ole esitatud ega ka teistele riikidele valitsustele, institutsioonidele mitte mingisuguseid nõudmisi. Me oleme saanud nüüdseks juba kaks videopöördumist ja ja tulnud aga kunagi kaksi meile kõik, need on avalikud, see on kogu informatsioon, mis meil rööviatelt saadud on, aga loomulikult on taustainformatsiooni rohkem. Aga kuidas ikkagi tõlgendada täna avaldatud videos pantvangis olevate meeste öeldud lauset, et Eesti valitsus ei taha meid aidata, sellest võiks ju aru saada, et mingisugused nõudmised on esitatud Eesti valitsusele aga valitsus justkui on need tagasi lükanud. Sellest võiks. Nii aru saada, aga kui ma kinnitan teile, et valitsusele mitte mingisuguseid nõudmisi pole esitatud, siis sellest tuleks lähtuda. Mida inim röövijad silmas peavad, missuguseid eesmärke nad taotlevad, seda või meie ainult oletada? Selles videos see tekst kindlasti ei ole meie meeste oma tekst, vaid see on kindlasti ettekirjutatud tekst, mida selle tekstiga taotletakse, on praegu kaunis raske oletada ja ma ei tahaks praegu siin eetris spekuleerida. Aga võrreldes esimese sõnumiga on, on ju sõnumi adressaat hoopis teine esimeses sõnumis pöördute küll Saudi Araabia riigipea poole küll küll härra Sarkozy poole ja nii edasi nüüd on väga selgelt pöördutud Eesti valitsuse poole. Kas te võite kinnitada, et avalikkus teab sellest juhtumist täpselt sama palju, kui Eesti ametivõimud? Ei päris seda ma muidugi kinnitada ei saa, sest kogu operatiivset informatsiooni, mida uurimise läbi viivad, institutsioonis Liibanonis omavad ja mis on meile teatavaks tehtud, ma mõtlen päris välisministeeriumi kaudu ka mulle. Et loomulikult seda operatiivinformatsiooni täielikult, et jagada ei saa, ei saa rääkida sellest, keda kahtlustatakse kus oletatavalt vangistatud Eesti noormehed viibivad ja nii edasi, aga seda ma võin küll kinnitada, et mitte mingeid nõudmisi esitatud ei ole. Kõik oluline informatsioon on eesti rahval teada täpselt sama palju, kui on teada vabariigi valitsuses. Kas siis, kui pantvangistajad üks kord esitavad nõudmised, kas siis valitsus teatab sellest ka rahvale? Kindlasti. Eesti on kiitnud heaks sanktsioonid Süüriale. On avaldatud kahtlust, et kas see ehkki ei või raskendada Eesti jalgratturite vabastamist ja päästmist, kuna võib-olla nad viidud Süüriasse ma ei tahaks nende spekulatsioonidega edasi minna. Et kui, kui juba taolisi spekulatsioone alustada, siis, siis võiks ju hakata küsima, et kas üleüldse Eesti võiks riigina edasi toimida, sest et võib-olla et see kahjustab pantvangistatud või vangistatud Eesti kodanike saatust. Riik toimib riigina, omad kindlad seisukohad ja nendest lähtudes riiklikest huvidest lähtudes tõekspidamistest lähtudes riik oma otsuseid langetab. Kui palju me oleme kasutanud ekspertiisi nendest riikidest, kus pantvangikriiside lahendamisega on tulnud varem tõsiselt tegeleda ja kellel on sellekohane teave olemas ja tõenäoliselt ka ka teadmine, kuidas Lähis-Idas selliste kriisidega tegeleda. Kui palju me sellest sisulist ja sellekohast ekspertiisi oleme, oleme teiste riikide puhul palunud ja ka saanud. Liibanonis me ju tegutseme tihedas koostöös prantsuse saatkonnaga ja Prantsusmaal on regioonis ka väga tugev esindatus ja ma olen väga tänulik prantslase valitsusele, kes on võtnud Eesti vangistatud noormeeste päästmise oma südameasjaks. Me oleme teinud koostööd oma Euroopa Liidu partneritega oma NATO partneritega väga paljude teiste riikidega. Lähme igalt poolt ka abi saanud, kuid paraku ei ole senine tegevus viinud vangistatud noormeeste vabastamiseni. Selge, aga läheme nüüd järgmise teema juurde ja räägime Euroopa mure lastest, Kreekast ja Portugalist maaga. Ise viibisin eelmisel nädalal neli päeva Portugalis, kus on suur kriis. Paraku seal tänavatel seda kriisi kuidagi ei olnud märgata. Kohalikega suhtlesin, nad ütlesid, et liiklusummikuid on ikka sama palju, inimesed ostavad ikka sama palju. Nii et kohalikud elanikud seda kriisi ei ole seal eriti tunnetanud. Ja siit tulebki küsimus midagi Portugali kohta, aga Kreeka kohta, mis on küll natuke teistsuguses olukorras, Kreeka ei ole täitnud Euroopa liidule antud lubadusi ja Kreeka eelarve on endiselt. Kreeka eelarve on endiselt 10 protsendiga köögis ja Kreeka ei ole valmis järgmisel aastal kapitaliturgudele naasma, oma eelarvet finantseerida ja ka eurotsooni juht ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker on esmaspäeval öelnud, et ta ei välista, et abipaketi tagasimakse perioodi tuleb pikendada ja et Kreeka vajab veel kümneid ja kümneid miljardeid eurosid lisalaenu. Miks me ei ole suutnud panna Kreekat täitma võetud kohustusi? Ka on ju üritanud neid võetud kohustusi täita ja, ja mitmes valdkonnas võib öelda, et, et ta on ka võetud kohut kohustused täielikult täitnud, kuid Kreeka pole saavutanud neid eesmärke, mille ta ka rahvusvahelise valuutafondi arvates oleks pidanud saavutama siis, kui ta teatud meetmeid rakendab. Ja eelkõige kui ühte põhjust otsida, siis põhjuseks on prognoositust negatiivsem majanduskasv ja see on avaldanud ka mõju maksulaekumistele riigi tuludele. Ja loomulikult kui majandus ei kasva, maksud ei laeku, siis eelarve defitsiidi vähendamine on väga raske. Ma meie soovitus kõigile nendele, kes praegu hädas on, on selline, et et tuleb kulusid piirata, kui ka tulusid ei ole Tulat kulusid piirata, tuleb teha struktuurseid reforme seal, kus võimalik tuleb ja maksu tõsta selleks ikkagi, et kulud, tulud tasakaalus oleks. Ja meil on siit oma naabrusest väga hea näide olemas sellest, kuidas rahaline abi ja valitsuse otsustav tegevus tegutsemine võib viia väga hea tulemuseni. Mis on Läti näide? Lätis oli ka ja kriisi kõige sügavamas põhjas prognoositav valitsussektori defitsiit 20 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Aga tänu sellele, et nad said õigeaegselt abi nii Euroopa Liidult kui ka rahvusvaheliselt valuutafondilt ja tänu sellele, et Valdis Dombrovskise valitsus tegutses otsustavalt kriisis on mõningate prognooside järgi nende selle aasta valitsussektori defitsiit tulemas sinna 3,8 protsendipunkti kanti. See tähendab seda, et, et läti kes veel kaks aastat tagasi oli Euroopa Liidu võrdluses kõige sügavamas põhjas oma riigi rahandusega, satub siis Euroopa Liidu esikolmandiku hulka. Nii et on võimalik just nimelt pioneeri tahab otsustavat tegutsemist ühes õigeaegse finantsabiga ja saada häid tulemusi. Just nimelt on võimalik teha, Läti tegi Kreeka, ei teinud teiega Kreeka siiski tegi. Et ärme võtame seda hoiakut, et nad ei teinud mitte midagi. Kreeka on kärpinud valitsussektori kulutusi, Kreeka on tõstnud makse. Kreeka valitsus on üritanud oluliselt parandada maksedistsipliini. Jah, see on seal nõrk. Nii tundub mulle kaugelt vaadates endiselt. Kreeka on pannud kokku küllalt arvestatava erastamispaketti, nad kavatsevad müüa riigivara umbes 50 miljardi euro eest, kuid nende tegutsemine peaks veelgi efektiivsem ja, ja kiirem. Kui majandus prognoositust kehvemini kasvas, ehk siis majanduslangus ei olnud oodatud nii nagu see realiseerus siis tuleks valitsusel olla veelgi otsustavam, veelgi paindlikum ja rahvas loomulikult peaks aru saama, miks kõik need meetmed kreeka rahvale ja, ja Kreeka riikide vajalikud on. Kas Euroopa Euroopale on õigus nõuda Kreekalt, et kreeklased töötaksid 65. eluaastani nagu suur osa muust Euroopast ja et kas kas on õigus nõuda, et neile ei makstaks seal edasi enam riigisektoris, seal 14 kümnendat, viieteistkümnendat kuueteistkümnendat palka, riigifirmade puhul isegi kaheksateistkümnendat palka ja nii edasi, et kas, kas need nõudmised ka teie ka teie, Kreeka kolleegile peaksid olema veelgi jõulisemad? No see 13. Neljateistkümnenda palga jutt, see puudutab eelkõige just Portugal Kreekas on see täpselt paljudel inimestel. Sõnad, et no miks seda siis ära ei keelata, kui häda on käes, tuleks ära keelata. Aga võlausaldajad saavad võlaandmisele kaasa anda ka teatud tingimusi, ehk siis lihtsalt niisama pelgalt intressi eest. Rahvusvaheline valuutafond ja, ja Euroopa liit ei anna abi Eigis, Portugalile, Iirimaale ega, ega ka Kreekale ei antud abi pelgalt lootuses kõrget intressi teenida ka Lätile, et abi. Kui see rahvusvaheliselt valuutafondilt või Euroopa Liidult, siis on see kindlasti tingimuslik ja abisaaja peab tingimused täitma. Kui ta tingimusi ei täida, siis järgmist laenumaksed lihtsalt ei tule. See sõltub juba konkreetsest palgasüsteemist. Kas palk makstakse välja 12. 13. 14. jaos, et meie jaoks on oluline see, et palgakulud avaliku sektori kulud tervikuna väheneksid ja selle eesmärgi on endale seadnud ka nii portugali kui ka Kreeka valitsus ja kuidas see eesmärk saavutatakse? Laias plaanis ei peaks olema siis võlausaldajate dikteerida, me ei lähe Kreeka ettevõtetesse nende palgasüsteeme ümber korraldama, me tahame saada lõpptulemust ja lõpptulemus meie jaoks peaks tähendama siis tasakaalus eelarvet või vähemat defitsiidijäämist. Stabiilsuskasvu pakti lubatud kolme protsendi piiresse. Saksa kolleeg Angela Merkel on küll öelnud, et kreeklased peaksid oma oma pensioniiga tõstma. Ja pensioniiga tuleb kindlasti tõsta, sest. Usun, et see oleks mõistlik Kreeka omavalitsusel ja parlamendil ära otsustada, sest et kui sotsiaalkindlustussüsteem, kui pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik, siis ei ole ka abist väga palju abi nendele riikidele, sest et siin räägitakse palju laenude restruktureerimisest, võlgade restruktureerimisest, mis sisuliselt tähendab siis kas laenu tagastamistähtaja pikendamist või siis mingitest nõuetest loobumist ja muud taolist, ma ei tahaks nende juurde võitudega nende spekulatsioonidega kaasa minna, sest mida rohkem me nendest restruktureerimisest räägime, seda tõenäosem, eks restruktureerimine aga ükskord kunagi muutub, kuid meie jaoks on selge see, et, et kui struktuurseid muudatusi ei tehta. Ma pean silmas kasvõi seda pensioniea tõstmist siis ka see, kui kui kõik võlausaldajad, no see on küll väga hüpoteetiline situatsioon, aga kõik võlausaldajad oma nõuetest täielikult loobuksid mõne riigi suhtes. Ja selles riigis ei oleks tehtud neid struktuurseid reforme, siis siis ei oleks ju lahendus, kõik hakkaks jälle otsast peale, ehk siis kui töötavad inimesed ei suuda teenida vahendeid nii palju, et nendest jaguks ka pensionäride pensioni maksmiseks. Kui pensionide maksmiseks tuleks kogu aeg võlgu võtta, no siis on see pankrotistsenaarium praegu hetkeks leevendada seda suurt võlakoormust. Või pakkudes siis siis mõne aja pärast oleksime täpselt samasuguses situatsioonis tagasi ja, ja siis struktuurseid reforme teha riigis, kellele on ükskord põhjendamatult andestatud libastumised, eksitused nooreks hoopis raske. Esmaspäeval oli mul samal teemal intervjuu Kreeka abistamise teemal intervjuuga Jürgen Ligiga ja, ja siis ma küsisin, et mis siis juhtuks, kui praegu jätaksime Kreeka abistamise järgi ütleksime, et me küll püüdsime, aga ei saanud hakkama, rohkem abi ei Anno ja Jürgen Ligi argumente, miks me ikkagi peaksime jätkama abistamist oli, oleks see, et see kreeka kukkumine mõjutaks tervet Euroopat. Mõjutaks väga raskelt terve Euroopa suuri pankasid Saksamaa pankasid, kus on ka pensionärideni hoiused, pensionifondide rahad. Aga mida ma teie käest küsiksin, et kas äkki siiski oleks meil lihtsam ja ka meie maksumaksjatele vastuvõetavam abistada siis neid suuri Saksamaa pankasid, juhul kui nemad satuvad raskustesse, kuna Kreeka ei maksa tagasi või kui me jätame Kreeka praegu abita? Saksamaa puhul me saame olla täiesti kindlad 100 protsenti, et me saame oma raha tagasi, ei tule mingisugust restruktureerimist, et ega, ega ajatamist ehk minnagi samm edasi lõpetada ära lõputu õudus, minna ühe õudse lihtsa õudse lõpu peale. No ma siiski. Kogu Kreeka rahvas siis kuidagi ebausaldusväärseks kuulutada ja, ja ma ei tahaks ka umbusaldada kuidagimoodi praegust Kreeka valitsus, sest mitte kellelgi ei saa olla sajaprotsendilist veendumust mitte ühelgi riigil, et nende riigis mingisuguste tingimuste kokkulangemisel õnnetust ei juhtu ei saanud jaapanlased olla kindlad selles, et et tsunamit ei tule, maavärinat ei tule, ei saanud nad kindlad olla ka selles, et et hiidlaine ei tekita kahju tuumaelektrijaamale. Maailmas juhtub igasuguseid asju, ka lätlased ei osanud kõige halvemas unenäos näha seda, et et kliima on protsess, läheb pankrotti, et see vallandab ülemaailmse finantskriisi, et nende Parex pank seetõttu muutub maksejõuetuks või vähemalt mittelikviidseks, et me ei osanud islandlased ette näha, siis kui nad läksid Euroopat vallutama oma pangandusega seda, millega see lõpeb, aga see lõpp oli väga kurb. Umbes 100 protsenti nende sisemajanduse kogutoodangust läheb see panganduse amatöör maksma, mida tähendab 100 protsenti SKT-st Eesti puhul, see tähendab seda, et meile oleks taoline panganduse vallatus maksma läinud siis 220 miljardit krooni. See on kohutavalt suur summa. Eestil jah, võrreldes väga paljude teiste Euroopa liidu liikmesriikidega on läinud ka selles ülemaailmses finantskriisis suhteliselt hästi, seda on isegi piinlik kuidagi öelda. Meie väga kõrge tööpuuduse taustal, aga kui me võrdleme noh, neid teiste õnnetusi, siis, siis tuleb siiski möönda, et, et jah, et meie riigi rahandus on heas korras, meil ei ole taolisi tohutuid hiidprobleeme, mille lahendamiseks peaksime paluma finantsabi Euroopa Liidult rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidel olnud. Aga me ei saa olla kindlad, et et mitte kunagi Eestiga midagi halba ei juhtu, sest me lihtsalt kõik rahvas, valitsus, parlament, me kõik oleme targemad, kui, kui nemad seal tasuks siiski hädasolijaid abistada. Me oleme ise abi saanud teistelt riikidelt siis, kui Eestil on seda abi hädasti vaja olnud ja, ja, ja seetõttu tasuks aidata ka neid, kellele seda abil täna hädasti vaja. Aga ma tuletaksin veelkord meelde, et meie poolt antava abi meie poolt Euroopa Liidu erinevate fondide kaudu tulevikus antava abi, sest enam ei anna kellelegi mingit abi, me anname rabi rahvusvahelise valuutafondi kaudu, sest et me oleme sinna küllalt arvestatavas koguses raha sisse maksnud. Et kui meie anname teistele abi, siis meil on, meil on õigus loota, et me saame ise abi, aga see ei ole mingisugune tagastamatu kingitus, see ei ole protsendita, laen, selle abi eest. Abi saab, riik maksab küllalt arvestatavat intressi, euribor pluss kaks protsenti siis, kui kui laenu tähtaeg on alla kolme aasta ja kui ta on üle kolme aasta kolm protsenti nomen, tegelikult tuleb sinna veel üht-teist veel juurde, kui saadakse vahendeid viie protsendiga, vastas sellest natukene üle, et, et siis tuleb tunnistada, et ega see on kaunis kallis abi. Aga no Kreeka puhul, kui nad turult kümneaastaste võlakirjadega peavad arvestama seitsmeteistkümneprotsendise intressimääraga aastas, siis, siis see on ikkagi väga suur kergendus ja see intressiga laen mis antakse siis Kreekale või Portugalile või Iirimaale. See on seotud ka teatud lisatingimustega, ehk siis need riigid, kes abistavad, saavad need peavad ka need tingimused täitma, et oleks absoluutne veendumus, et ükskord muutuvad nad jälle maksevõimeliseks seda mööda, et nad suudavad kõik oma kohustused iseseisvalt, ilma välise abita täita. Et ja muidugi tasub meil potentsiaalsete abistaja, et enam meeles pidada ka seda, et nii Euroopa Liidu fondide see EFSM, EFSF-i ja ESM ja rahvusvahelise valuutafondi poolt antav laen on eelislaen. Ehk siis kui riigiga peaks tõesti midagi pankrotitaolist juhtuvad asjad väga halvasti minema, siis kõige esimesena saab oma nõude rahuldatud rahvusvaheline valuutafond ja kohe selle järel siis ESM, mis hakkab tegutsema alles kakstuhatkolm. Lühendid ütlevad kindlasti raadio kuulajale väga palju, aga, aga Euroopa stabiilsusmehhanism on ESM-i raadiokuulaja sai sellest kindlasti loodetavasti aru. Euroopa liit käriseb kaja ühe teise koha pealt ja, ja see viimane kuu on toonud Eida kärise. No on, on pisut ka teistsuguseid seisukohti ja viimane kuu on toonud väga murettekitavaid uudiseid kõige nii poole pealt ja, ja kui siin Taani on langetanud otsuse, et tuleb uuesti taastada süstemaatiline piirikontroll Saksamaa ja Rootsi piiril ja, ja sealt ja seda läbivate autodele, siis kuidas te seda olukorda hindate, kus Gustani kavandab reaalseid investeeringuid ja hakkab ikkagi väga suure rahaga uuesti taastama piirikontrolli? No praeguses kriisis, mitmetes riikides arvatakse, et, et et lahendus probleemidele seisneb siis piiride ehitamises kas majanduspiiride ehitamises või siis inimeste vaba liikumist takistavate piiride ehitamises, aga kas või viimased valimised üle lahe Soomes ja kinnitavad meile seda, et et ka avalikus arvamuses on, on küllalt suure osa saavutanud. Et need inimesed, kes, kes arvavad, et, et isolatsianaistinism eraldumine võiks olla lahendus. Mina nii ei arva? Jah, meil on Euroopa liidus probleemid. Aga nende probleemide lahendus ei ole selles, et, et me peaksime kuidagi siis vähendama see neid ühiseid poliitikaid vähem Euroopat ei ole lahendus, pigem on lahendus ikkagi tugevam samas Euroopa liidus. Kui meil on probleemid illegaalsete immigrantidega ja need probleemid on olemas, siis tuleks fronteksid ehk siis Euroopa Liidu piirivalvet tugevdada ja lahendada need probleemid sedamoodi ja mitte alustada siis riikide vahele jälle piiride ehitamist. Illegaalsete immigrantidega probleemid on päris suured, sest et Põhja-Aafrikast on tulnud Lampedusa saarele kümneid tuhandeid illegaalseid immigrante eelkõige tulevad nad Tuneesiast, aga samamoodi ka Liibüast. Liibüasse on paljud tulnud jälle. Somaaliast need praegu on, on eelkõige probleemi tekitanud teiste riikide jaoks 26000 Tuneesiast Lampedusa saarele. Son Itaalia Sis. Saabunud immigranti saabusid sinna enne seda, kui Itaalia ja Tuneesia vahel allkirjastati siis põgenike tagasivõtuleping, aga ping kahjuks ei hõlma nyyd inimesi, kes saabusid Itaaliasse enne lepingu allakirjutamist, selle lepinguga ärge Itaalia annab Tuneesia-le kas laenu või otseabina kogusummas 250 miljonit eurot. Ja nüüd 26000-le illegaalsete immigrantide, kes saabusid Lampedusa saarel või on itaalia otsustanud anda siis ajutised dokumendid, mis annab nendele ka õiguse Euroopa liidus vabalt liikuda. Ja loomulikult see on tekitanud Sis ärevust Prantsusmaal, sest et tegemist on prantsusekeelsete inimestega ja arvata võib, et nii kui neil võimalus tekib, siis, siis nad kohe lahkuvad Itaaliast ja suubuvad Prantsusmaale. No siin ei saa olla lahendus selles, et, et ehitada siis jälle välja piirivalve, teraktuaalsemandaani otsus Itaalia prantsuse vahele ja, ja loomulikult ei pea mina õigeks ka seda, et, et piir ehitatakse jälle siis Saksamaa ja, ja Taani vahele. Nii aga kas Taani otsus või Taani ettevalmistused teie arvates on vastuolus Schengeni lepinguga. See on rohkem küsimus rahvusvahelise õiguse ekspertidele. Kuidas tõlgendada neid? Ajutisi piirikontrolli taastamise võimalusi, mida Schengeni reeglid ikka praegu annab, et kui pikk on ajutine. Meie ka oleme taastanud piirikontrolli, et teatud juhtudel, näiteks kui meil oli NATO välisministrite mitteametlik tippkohtumine Tallinnas, siis meiega OYO taastasime piirikontrolli. Aga see oli tõepoolest ajutine ja Schengeni reeglistik. Taolist ajutist piirikontrolli kehtestamist kindlasti võimaldab. Ma mõistan, taanlase taanlastel on. Immigrantidega probleeme olnud Taani olnud väga lahke, annad võõrustama neid inimesi, kes oma kodumaalt mingil põhjala põhjusel on pidanud lahkuma. Aga praeguseks on juba majanduslikus mõttes muutunud probleemidega tegelemine immigrantidega seotud probleemidega tegelemine ühiskonnale koormaks ja. Nende nende mure on mõistetav, aga minu meelest see lahendas. See, see ei vii oodatud eesmärkidele. Meil ei ole mõtet minna tagasi sinna, kus me oleme juba kunagi olnud. Me peaksime püüdma Euroopa liitu tugevdada selleks, et nendest probleemidest vabaks. Kas peaministrite omavahel ka sellest räägivad, kas te järgmisel kohtumisel Taani peaministriga selle teema tõstatate räägite sama juttu? Kindlasti me räägime. Siiani ei ole meil Schengeni reeglistiku muutmine ülemkogu päevakorras olnud, selleks pole olnud vajadust. Küll aga on meil olnud Euroopa Liidu sisese migratsiooniga seotud, antud päevakorrapunkte arutluse all olnud näiteks roomade küsimus. Kui rumeenia, bulgaaria roomad hõivasid ebaseaduslikult muidugi. Prantsusmaal Pariisis prantslaste vara, nende maats panid oma laarid sinna püsti, siis otse loomulikult prantsuse valitsus pidi oma kodanike põhiseaduslikke õigusi kaitsma, kuid kas seda tehti viisil, mis ei riivanud siis teiste Euroopa liidu kodanike õigusi, vot selle üle praeguseni juristid veel vaidlevad. Kui siin rääkida veel ka sellest, et mida piiri kontrollimine kaasa võib võib endaga tuua, siis kindlasti kuritegevuse kontrollimise poole pealt võiks, võiks selline tegevus aidata küll kaasa kuritegevust pisut ohjeldada, et kui siin, kui siin hakatakse tasapisi piirikontrolle taastama, et kas ei peaks ka Eesti Taanist võtma selleks et Eesti-Läti piiril autode kontrolli taastamise läbi vältida näiteks Leedu autovaraste jõukude tegutsemist Eestis. Tänu Schengeni süsteemile on informatsioonisüsteemile on kuritegude avastame nüüd piiriülese kuritegevuse avastamine nüüd märksa lihtsam, kui ta oli siis kui meil oli piir korralikult kaitstud ja valvatud ja ei maksaks need ühest Norra politseiametiühingutegelasest teha kaugeleulatuvaid järeldusi. See tema väide, et Norras on põhilised põhilised kurjategijad Balti riikidest pärit ei päde, see seal ei ole mitte mingisugust faktilist kinnitust. Ma ei tahaks hakata temaga debateerima üldse. Et. Neil ei ole mõtet jälle sulguda, sest et ei ole mitte mingisuguseid tõsiseid argumente mis kõneleksid sellest, et, et piiride avamine oleks soodustanud kuritegevust. Me oleme rakendanud piiride avamise eel juba ka mitmeid informatsiooni vahetussüsteeme, mis, mis võimaldavad kuritegevusi kuritegusid piiriüleselt päris hästi ava avastada. Ja selle protsessiga tuleb edasi minna. Teatavasti otsus asutada uus IT-agentuur Euroopa liidus just nimelt Eestisse ja on langetatud ja ka see on ja Schengeni ruumi üks väga oluline osis. Kui informatsiooni Schengeni liikmesriikides toimuva kohta on rohkem siis ka kuritegevust piirata. Ennetada on märksa lihtsam. Lühike küsimus raadio kuulajalt otilt. Ta küsib, et kui vajame rohkem solidaarsust ja Euroopat, siis kas kaste pooldatega, solidaarsust immigratsiooni puhul see tähendab, et siis koormuse jagamist põgenek majutamisel Itaalia ja eriti Maltaga. Ma pigem pooldaks solidaarsust koormuse jagatuna jagamisel. Rahalises mõttes. Et Eesti võiks siis aidata rahaliselt Itaaliale, Maltale toime tulla põgenikega. Me võiksime, me võiksime aidata rahaliselt tugevdada Frontexi, et see on siis Euroopa Liidu piirivalveagentuur, aga me võiksime teha seda Euroopa Liidu ühisest arvest. Frontexi rahastatakse Euroopa Liidu ühisest eelarvest, kuhu ka Eesti märkimisväärse panuse annab. No tulenevalt meie riigi väiksusest ei ole see arvestades kogu eelarvet, küll küll väga suur, kuid meie seisukohast oleks märksa mõistlikum kulutada vahendeid siis taoliste üle euroopaliste institutsioonide tugevdamiseks, kui, kui siis jagada lihtsalt arengutaseme ühtlustamiseks erinevate liikmesriikide vahel. Nõndaks aga vahetame teemat, räägime nüüd sellest, mis puudutab paljusid inimesi. Ilmselt kõik märganud, märkavad, hinnatõususid ja inimesed eeldavad ja ootavad palgatõususid eriti uudise taustal, et Eesti esimese kvartali majanduskasv oli kaheksa protsenti, see on ikka päkk päris võimas number. Ja kõige selle taustal on siis Rotaal riigi- ja omavalitsustöötajate ametiühing teinud rahandusministeeriumile ettepaneku taastada riigieelarvest palka saavatele teenistujatele 2008. aastal kehtinud palgad, ehk siis nendel inimestel, kellele palka kärbiti 10 või 30 protsenti kriisi ajal. Et nüüd need kärped kaotada ja, ja kaheksaprotsendilise majanduskasvu taustal viia palgad tagasi 2008. aasta tasemele. Jah, küllap meeldiks mullegi saada seda, seda palka, mis ma sain 2007. aastal, siis oli 20 protsenti suurem, need, kellele see ei meeldiks, aga paraku. Peaministri palga palgaastme arvutamine läheb nagunii järgmisest aastast pisut teistele avastada. Kas ta veel läheb või või muudame seda veel kord seda? Ta poeg, no see on päris huvitav, tahate rääkida? Jah? Me ei ole sellele mõelnud ja tõtt-öelda ega ju peaministril ülemusi väga palju ei ole, kes palka kärbiksid, need eksis ministrid, peaminister langetasid selle otsuse ise vähendada oma palka 20 protsendi võrra ja ma leian, et see oli õige, õiglane otsus, sest et kui kõige kõrgemalt see palga vähendamine algust ei saa, et, et siis siis ta ühiskonnas ka mingit kõlapinda ei levi. Jah, kaheksaprotsendine majanduskasv, see on muidugi väga hea majanduskasv. See on juba buumiaegne majanduskasv, kuid kindlasti praegust majanduskasvu ei saa kõrvutada kuidagimoodi buumiga, sest kui meil on töötuid endiselt väga palju, tööpuudus küll alamnäeb küllalt kiiresti siis nii suure tööpuuduse juures majandusbuumist rääkida on täiesti kohata, aga see kaheksa protsenti see teeb head meelt küll. Jätkusuutlik see kaheksa protsenti on, see on iseküsimus, sest et meie praegune kasv on suur ka seetõttu, et et see võrdlustasand aasta tagune aeg, et, et see on ikka suhteliselt madal ja mõneti võib sega petlik olla märtsikuine ekspordi kasv. 71 protsenti on ju suisa muinasjutuline kasv, aga sel puhul võib olla küllalt kindel, et et noh, nii kõrgeks kasv aasta keskmisena kindlasti ei jää. Tahaks jah, kõrgemaid palkasid ja kohe tahaks, aga riigieelarve meie prognooside järgi ka sel aastal saab olema defitsiidis ja senikaua, kuni me elame ise oma vanade kogutud reservide arvelt meid tule oma toimuma oma jooksvatest kuludest, tuludest, oma oma kulude katmisega täna me peame kasutama selleks varem kogutud reserve, et siis sel ajal oma kulusid veelgi suurendada. Minu meelest ei ole. Aga kui ma vaatan nüüd riigieelarve maksulaekumisi esimese nelja kuuga, siis see on 34 ja pool protsenti ja kui nüüd vaadata, et maksulaekumised tõenäoliselt aasta teisel poolel on alati paremad olnud kui maksud, kui maksulaekumised aasta alguses, siis, siis millegipärast annab see lootust, et riigieelarve tuleb täis ja, ja tuleb kuhjaga täis ja siin mitmed majanduseksperdid, kellega ma olen sellel teemal rääkinud, isegi prognoosinud, et et siin maksulaekumised võivad tulla üle isegi kuni 10 protsenti. Oya nonii, optimistlik tahaks olla, ehkki, ehkki ma loomu poolest olen, olen optimist, aga jah, maksulaekumised esimeses kvartalis on olnud päris head. Ja loomulikult edaspidi need maksulaekumised paranevad, sest et aasta esimeses pooles meie maksame tagasi üksikisiku tulumaksu ja teises pooles tulevad juba puhkuserahad aasta lõpus ka preemiarahad need alati aasta lõpupoole maksulaekumised suuremad olnud, kui, kui nad on aasta alguse saanud välja arvata. Vot nendel aastatel, kus majanduses on majandus samas languses olnud. Kuid siiski prognoosi järgi käesoleva aasta peaks lõppema defitsiidiga, ma loodan, et me tuleme ots otsaga kokku prognoosi praegu juba tuntavalt. Hetkel oleme üle prognoose, kuid nelja kuu põhjal teha selliseid üldistusi, mis viiksid mingite positiivsete lisaeelarvete tegemiseni oleks täiesti ebamõistlik, et midagi me võiksime siis olnud ka õppida. Minu meelest üks kõige kõige selgematest õppida lindudest möödunud kriisis oli see, et 2007. aastal positiivset lisaeelarvet summas kolm miljardit krooni ei oleks pidanud tegema. Nii et aega, kus me oleme kriisist juba peaaegu välja nad vähemalt väljumas tasuks meil ikkagi tasakaalukust säilitada ja, ja mitte ronida taolistesse raskustesse, nagu praegu on Kreekas, Iirimaal, Portugalis. Aga aastane inflatsioon on viis protsenti ja kui me vaatame, et, et hinnad on aastaga kallinevad viis protsenti, samas väga suure osa avaliku sektori töötajate palgad jäävad samale tasemele, ehk siis nad külmutatakse ja tõenäoliselt külmutatakse ka järgmiseks aastaks, sest rahandusministeerium on vastava suunisega välja andnud, et järgmisel aastal riigieelarveliste asutuste eelarved ei kasva, siis siis kui me räägime ka järgmise aasta lõikes veel sellest, et avalikus sektoris kellelgi palgad ei tõuse. Ei, seda me ei räägi. No ometigi, kui, kui antakse selline signaal välja, siis on üsna tõenäoline, signaali ei ole keegi välja. Rahandusministeerium on see sellekohases, ei ole rahandusministeerium seda väitnud, et mitte kellelgi. Keemite ühelgi töötajal järgmisel aastal palk ei kasva. Jah. Hea töötaja. Valitsussektoris palgakulud ka järgmisel aastal peavad jääma, külmutatakse, sest et järgmisel aastal me oleme taastanud siis täielikult, et siis riigipoolsed sissemaksed teise pensionisambasse, see lisab koormust siis tasakaalu saavutamise mõttes. Ehk siis me oleme järgmisel aastal suuremas defitsiidis kui sel aastal ja kui möödunud aastal ja ka sel aastal me saame küllalt arvestatavat tulu Kyoto saasteühikute müügist siiani me oleme juba saanud 5,6 miljardit krooni siis järgmisel aastal me peame neid vahendeid kulutama, aga järgmisel aastal me Kyoto ühikuid enam müüa ei saa, see tuleneb juba reeglitest. Ehk siis järgmine aasta surve eelarvele on märksa suurem kui sel aastal. Ja paraku see on juba nii, et, et Kyoto saasteühikute müügist saadud vahendeid ei kirjeldate samamoodi nagu Euroopa Liidu erinevatest fondidest saadavaid vahendeid, see tähendab Euroopa Liidu vahendid on eelarve neutraalselt kirjeldatavad. Kui saad raha, siis sa saad kaasa kohustuse seda kulutada. Järelikult ta ei suurenda Ei defitsiiti ega, ega tulu poolt. Aga paraku Kyoto ühikute müügist saadud rahaga on nii, et möödunud aastal me saime ainult tulu. Sel aastal me saame tulu ja teeme ka kulutusi. Aga järgmisel aastal me tulu ei saanud ja teeme ainult kulutusi, et need meie eelarve tasakaal ja järgmisel aastal märksa suurema survega algkui. Sel aastal see tõtta. Lausaline palga tõstmine. Järgmisel aastal ei ole mõeldav. Aga efektiivsust, tootlikkust saab Läti suurendada. Ma ei tea mitte ühtegi asutust, mitte ühtegi ettevõtet kus oleks absoluutselt kindel, et enam efektiivsemaks muutuda ei ole võimalik. Ja kui meil on möödunud aasta lõpu poolest ja märksõnana võimalik välja tuua tootlikkuse tõus ja ka seda aastat võib nimetada tootlikkuse tõusu aastaks siis me peaksime selle efektiivsuse suurendamisega tootlikkuse suurendamisega jätkama ka järgmisel aastal. Selle arvelt, et et me muudame oma tegevust efektiivsemaks, saab kindlasti töötada, et ka töötajate palkasid tõsta. Hästi, aga näiteks politseinike palkade puhul, et kas, kas järgmisel aastal peaks politseinikke tasuta puhkepuhkepäevad ära kaotama, sellepärast et kui ma vaatame politseinike puhul, me ei saa rääkida väga palju tootlikkusest või millestki muust, et meil on vaja seda reaalselt, seda politseiniku, tema tööpäeva, tema patrulli korda või millal ta üht või teist kuritegu uurib ja nii edasi, et, et seal me ei saa rääkida tootlikkusest, meil on, meil on reaalselt politseiniku tarvis. Me saame rääkida tootlikkusest nii politseiga, politseist kõneledes kui ka haridusest kui ka kultuurist kõneledes efektiivsust on võimalik, vahendite kasutamise efektiivsust on võimalik igal elualal. Kui tal on tasuta puhkepäev, siis ei ole seal mingit tootlikkust. Ja aga kuidas seda tööjõudu kasutada, selles on, selles on suur vahe, et, et kas kas kasutada töötaja tööjõud ebaefektiivselt, rakendada teda kõige kasulikum omal moel, et noh, sellega tegelevad politseijuhid igapäevaselt, kui meil on viimastel päevadel olnud justkui nagu suureks üllatuseks inimestele, et et Eesti vabariigis on kulutused kultuurile nii OECD liikmesriikides kui ka Euroopa Liidu liikmesriikidest protsendina sisemajanduse kogutoodangust kõige suuremad, siis tegelikult sama võib öelda sisekaitsekulutuste kohta protsendina sisemajanduse kogutoodangust. Eesti kulutused sisejulgeolekule on Rumeenia võib-olla mõnel aastal ka Slovakkia järel, siis kolmandal kohal me läheme kas teisel või kolmandal kohal Euroopa liidus kulutuste osatähtsuselt protsendina sisemajanduse kogutoodangust, mille me teeme sisejulgeoleku kindlustamisele. Mis sõnumit see number endas kannab? See ütleb meile ühemõtteliselt, et neid vahendeid tuleb efektiivsemalt kasutada. No need numbrid tulevad kindlasti ka Eesti riigi eripärast, kuna Eesti riik on nõnda väike ei saa võrrelda eesti riigikult kulutusi kultuurile ja näiteks Saksamaa kulutusi kultuurile. Et ei, ega see väiksus ikka nii väga meid eriliseks ei tee. Jah, ma möönan, et, et väikeses riigis kulutused kultuurile peavad kindlasti olema suuremad ja nad on suuremad, meil kaks korda suuremad kui, kui Soomes protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Jah, see on niiviisi, aga alati saab vahendeid efektiivsemalt kasutada. Kui me vaatame näiteks kas või hariduskulusid, siis hariduskuludelt oleme protsendina sisemajanduse kogutoodangus Küprose, Taani ja Rootsi järel Euroopa Liidus neljandal kohal. Seal räägin 2009.-st aastast, siis olid meil hariduskulud 6,7 protsenti, et sisemajanduse kogutoodangust. No prognooside järgi möödunud aastal me võib-olla isegi möödusime nii Taanis kui ka kui ka Rootsist, aga Eurostati andmeid meil veel ei ole. Mis see tähendab? See tähendab seda, et, et jah, me oleme panustanud õigesse kohta haridus, see on meie tulevik. Aga kui me vaatame neid riike, kes meie selja taga on, siis me näeme nende hulgas ka mõndasid, keda me päris hästi tunneme ja kust me teame, et õpetajate palgad on väga madalad kaks korda madalamad kui, kui meil. Me teame ka seda, et ühe õpetaja kohta tuleb mõnes riigis kaks korda vähem õpilasi kui meil ja me ei leia neid riike, kus vahendeid taoliselt kasutatakse ka PISA edetabelist ÜRO inimarvan ka inimarengu aruande haridust, taberist kõrgetel kohtadel, siis see kõneleb sellest, et nendes riikides neid vahendeid ei kasutata piisava efektiivsusega, ehkki protsendina SKT-st, nad on enam-vähem samal tasemel, kus, kui meiegi Nii kas selle kultuuristatistika taustal nüüd riigilt palka saavad kultuuritöötajad, kas mõned neist peaksid kartma praegu koondumist? Aus vastus on jah. Selleks, et efektiivsust suurendada, selleks tuleb, tuleb vahendeid paremini kasutada ja tuleb mõelda, kus on nende vahenditega saavutatav efekt kõige suurem. Ei ole mõeldav, et, et meie Eestis võrreldes teiste Euroopa liidu liikmesriikidega OECD liikmesriikidega kulutame, kasutame, investeerime kultuuri kõige rohkem, et me seda osatähtsust veelgi Sis hüppeliselt suurendaks ja ega need proportsioonid Need ei pea olema aegade algusest kuni aegade hämaruseni täpselt paigas, kui me oleme kaitsekulutuste osas kokku leppinud, et kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust see on meie eesmärk ja see on meie antud lubadus, selle me täidame siis ega see ei ole noh, lubadus, mida tuleb täita ainult sellepärast, et näe, kunagi sai antud antud lubades. Me oleme riigi kaitsevõime kaheksandaks, laste jaoks on juba päris hästi suutnud üles ehitada, aga siiski tuleb tunnistada, et teistel on oma kaitsestruktuuride ülesehitamiseks olnud märksa rohkem aega. See kaks protsenti, see tuleneb ees eelkõige meie siseriiklikest vajadustest. Aga ei ole võimalik kõikide teiste valdkondade jaoks ka siis täpselt samamoodi mingisugust protsenti fikseerida, sest et need kitsaskohad ühiskonnas on ühel perioodil ühes valdkonnas ja, ja järgmisel ajaetapil hoopis teises. Ma tuleks korra veel suure pildi juurde tagasi, et kui me siin rääkisime inflatsioonist ja, ja see on üle kolme protsendi praegu Eestis ning kui me räägime sellest, et 5,4 ja isegi 5,4, ja kui me räägime sellest, et järgmisel aastal või isegi juba augustikuus kallineb elekter. Me me nii-öelda oleme silmitsi sellega, et kõik kulud lähevad kallimaks. Tegevuskulud lähevad ka riigiettevõtetel kallimaks, kas see tähendab seda, et tuleb jälle hakata kusagilt kokku hoidma, sellepärast et majade ülalpidamine kogu selle süsteemi elushoidmine läheb kallimaks, tuleb jälle kellegi arvelt hakata kokku hoidma, sest riik ei taha raha juurde panna. Meie jaoks nüüd see viimane väide ei ole väga korrektne, rääkisime ennist siin küllalt pikalt Kyoto saasteühikute müügist ja sealt laekuvast viiest koma kuuest miljardist kroonist, jah, sellest viie koma kuuest miljardist kroonist 700 miljonit, kui rääkida veel kroonides läheb Tallinna pommide soetamiseks ja, ja Euroopa Liidu vahenditest läheb sinna veel 300 miljonit juurde, nii et Tallinna trammiprojekti jaoks riigi maksumaksja raha kulub üks miljard kroone on meil veel teisigi projekte, elektriautode projekte ja nii edasi, aga kõige suurem osa sellest viie koma kuuest miljardist Kyoto saasteühikute müügist laekuvast rahast läheb nii riigile kuuluvate hoonete kui ka meie korterelamute soojustamiseks. Eestis me raiskame energiat. Meie hoonete kütmiseks räägime siis ruutmeetritest või kuupmeetritest kulub keskmisena kaks korda rohkem soojusenergiat, kui kulub majade kütmiseks. Soomes võiks ju arvata, et, et Soome on põhja pool ja ja neil pisut veelgi külmem kui meil, et nemad peaksid siis majade kütmiseks kulutama rohkem soojusenergiat, kui meie Eestis kulutame, aga, aga tegelikult paraku reaalsus on, on vastupidine. Me raiskame energiat, kulutame majade kütmiseks kaks korda rohkem soojuselektriaku meie põhjanaabrid. Kui me kaks miljardit investeerime majade soojustamise siis see tähendab püsivalt energia kokkuhoidu, see tähendab ka Eesti riigieelarve Eesti kohalike omavalitsuste Eesti eraisikute kulutuste kokku hoida. Saate lõpp läheneb hirmuäratava kiirusega paljud teemad, mida on selle ees hirmu tundmata sest paljud nii palju oleks rääkinud, nii palju oleks küsida, rääkida, aga siis valime lihtsalt mõne küsimuse teie, kui tartlane, endine Tartu linnapea Tartus linnaarhitekt, käivitanud diskussiooni selle üle, kas sõjas hävitatud hoonestuse asemele pasa kaldale ehkis Atlantisest vasakule, paremale, sinna räämas pargi asemele ehitada uued majad, praegu kirjutatakse artikleid, sel teemal. Arutletakse, milline on teie seisukoht. Ma ei ole sellele Teemale väga tõsiselt mõelnud sa, aga kui linnapea olin, siis ma mõtlesin sellele teemale, minu esimene reaktsioon oli eitav, ikkagi tahaks hoida kindlasti sellest, mis, mis juba olemas on. Aga me ei tohiks võtta hoiakut, et enne meid olid ainult rumalad inimesed ja nad tegid kõike valesti. Ehk siis, kui enne sõda olid need alad hoonestatud, siis seal hoonestamisel oli ka väga, väga selge mõte ja minu meelest Tartu linn. Kui ta oleks kompaktsema keskusega, siis ta oleks paremini toimiv. Ja kui, kui te tahate ei jah vastust, siis ma pigem ütleksin, et jah, see ala tuleks hoonestada. Mida te arvate Mihkel Oviiri seisukohast, mis ta ütles sellel nädalal välja riigikogu ees, et kohalikud omavalitsused võivad riigieelarve riigikohtus vaidlustada, kui riik venitab omavalitsuste ülesannete määratlemisega ja pidas ta silmas seda, et kui kaob ära ka maamaksed, siis paratamatult omavalitsused satuvad järjest keerulisemasse olu. Sattu järjest keerulisemasse olukorda, et me oleme lubanud, et me selle maamaksuvabastuse kompenseerime kohalikele omavalitsustele, arutelud selle üle, kuidas see kompensatsioon täpselt välja nägema hakkab on alles algstaadiumis, et sealt alust kellelgi friiki hageda. Minu meelest. Aga 0,5 protsenti tulumaksust, mis ära võeti Olla, et, et me just nimelt sedakaudu hakkamegi kompenseerima kohalikele omavalitsustele. Kui palju, siis kohalikud omavalitsused raha juurde saavad? Just ütlesin, et me just alustame nende diskussioonidega ehk siis valmislahendust minul praegu pakkuda veel ei ole, aga jälle korti nimetate seda tulumaksu kaotatud 0,5 protsendipunkti. Ja, ja samas ei tuletada meelde näiteks seda, et, et riigieelarve vahenditest kohalikele omavalitsustele läheb veemajanduse arendamiseks torude ehitamiseks koguni 11 miljardit krooni või et Tallinna linn saab miljard krooni. Mida Tallinna linn, aga Tallinna elanikud saavad miljard krooni selleks, et trammiliiklust parandada. Need summad on, on hoopis teisest suurusjärgust kui see 0,5 protsendipunkti tulumaksumäärast. Kohalikud omavalitsused ei pea osutama täpselt samal tasandil teenuseid oma elanikele. See on küllalt laialt levinud arusaam, justkui tuleks, peaks olema kehtestatud mingisugune kindel standard, mille järgi kohalikud omavalitsused teenuseid osutavad. Tuleb kehtestada miinimumnõuded ja ma usun, et miinimumnõuetele vastavate teenuste osutamiseks riik on esitanud eraldanud kohalikele omavalitsustele vahendeid enam kui piisavalt. Ehk siis igal pool Euroopa liidus. Kohalikud omavalitsused on oma tegevuses vabad autonoomsed ja nende ülesannete täitmiseks valitsused on nende eraldanud piiravad piisavalt vahendeid, kaasa arvatud ka Eestis. See on meie viimane saade peaministriga enne suurt suve, sestap viimane küsimus puudutab suvel, 16.-st 18. augustini viibib Eestis dalai-laama. Kas teie suvel Totte Tiibeti usujuhi olen sellele küsimusele juba korduvalt ka varem vastanud. Peaministrina ma dalai-laamaga ei kohta. Eesti on sõlminud lepinguid Hiina rahvavabariigiga ja kui me eeldame omavalitsusjuhilt ausat käitumist, siis kohtumine peaministrina ametlik kohtumine peaks tähendama seda, et varem tuleks tühistada siis kehtivat lepingut. See, ma ei kavatse seda teha. Nicole karsi, nad ei ole kohtunud dalai-laamaga ametlikult, aga sel ajal, kui nemad kohtusid dalai-laamaga, siis oli dalai-laama Tiibeti poliitiline juht. Enam ta tiibeti poliitiline juht ei ole. Ja, ja sellel on väga suur vahe, kas kohtutakse mitteametlikult, ametlik mina olen kohtunud dalai-laamaga Tartu linnapeana ametlikult, nii et mul on ametikett kaelas olnud, aga see on kohaliku omavalitsustegelase kohtumine ja mitte peaministri kohtumine. Aitäh härra peaminister ja sellega on tänane Reporteritund lõppenud, et peaminister Andrus Ansipit küsitlesid Arp Müller ja Lauri Hussar.