Tere kõigile uue rahvaste kommetele ja rituaali telepühendatud sarja kuulajaile. On kavas arvult teine saade ja orientalist Martti Kalda on see mees, kes meid mõne hetke pärast kaugele-kaugele silmapiiri taha viib, sest liha ütleminejaskis meditatsioon, jooga ja palju muud, mis omane hinduismi budismi-ile ja teistele idamaistele usunditele on alguse saanud ikka tuhandete kilomeetrite kauguselt. Tähendab muidugi seda ajapikku märksa lähemal ka harrastatud poleks aga alanud. Saate teema võiksime siis sõnastada järgmiselt. Asketism Aasias. Minu nimi on Haldi Normet-Saarna ja miks te Martti Kalda selliseid enesepiitsutamised teemarjust alustuseks valisite ja mis on see eriline, mis teid seejuures paelub? No miks ma selle teema valisin? Ilmselt seetõttu, et et ta on üks esimesi selliseid võõrastavaid nähtusi, mis Lääne inimesele Aasias silma torkab. Tõenäoliselt see on, see on selle põhjuseks ja loomulikult siis kui kaugemale vaadata, et mis on selle enesepiinamise askeesi, liha suretamise, idamaise munkluse juured, mis on selle, mis on selle põhjuseks ja mõtlesin sellele teemale keskendudes, et tegelikkuses ei olegi üldsegi meile sugugi väga kauge. Sest kui vaadata nagu Aasiat geograafiliselt, siis on ju risti uski pärit Aasiast ja ristiusu ja judaismi islamiga. Tegelikult seostub üks väga suur hulk nähtusi, mis siiasamasse askeesi liha suretamise alla kuulub. Mida võib-olla paljud kristlased ei ole, ei ole mõistnud. Juured tulevad ja millisesse tervikusse see kristlik ka näiteks paastumine, mis ka Eestisse jõudnud või spetsiaalsed pühad kuuluvad tuleb öelda, et mis puudutab vana testamenti ja mis puudutab juudi usu askeesi, sest tegelikult juutidel judaismis väga suurt askeesi tendentsi ei ole. Põhjus on väga lihtne. Kui kristlus usub ürgpatu ja, ja seda, et, et just nagu liha on halb ja ja hing on vaja kuidagi sellest lihast vabastada ja puhastada, siis sellesse ei usu. Mis tähendab seda, et ei olegi mingisuguseks liha suretamiseks, vajaks tõsi küll, mis juudi usus oli, on endiselt, on siis erinevad paastud erinevate pidupäevade puhul see on pigem seotud sellise rituaalse toitumisega mälestatakse ühte või teist must tavaliselt juutide jaoks kurba sündmust alguse siis esimese templi hävitamine kunagi Babüloni poolt, räägime kuuendast sajandist enne Kristust või olgu siis teise templi hävitamisest siis juba roomlaste poolt ja juutide laialiajamisest kogu maailma. Et Nende pühade puhul siis paastutakse, kuivõrd see on lihtsalt ajalooliselt niimoodi kujunenud ühes või teises situatsioonis, näiteks? Ajaloolises situatsioonis ei olnud teatud sööki kätte saada. Ja nüüd siis selle mälestuseks hoidutakse siis teatud veinist teatud. Lihast meile on kõige rohkem teada vist ja levinum see sabat iga nädalalõpu selline. Vaoshoitus ja sabat on kahtlemata üks selline askeesi vorm hoitakse ennast tagasi millestki Iisraeli tänapäevases riigis isegi on tehtud parlamendi poolt vastu võetud seadusi, mis sabatipidamisele kaasa aitavad, sest teatavasti sabati ei tohi süüa teha, ei tohi tööd teha. Ja hotellis liftid ka ei sõida. Nimelt ja muuseas, ka majaühistutes ei sõida, liftid ja ja kaas keeratakse kinnisest. Niikuinii keegi ju süüa teha ei tohi ja veel eriti ortodoksed juudid leiavad minu teada, et, et ka elektrit ei tohi põlema panna ainult küünlad, nii et kõik see, mis, mis sellega seostub, see on ka omalaadne askees. Nüüd tõsi on, et selle aja paiku, kui ristiusk sünnib ja natukene seda on teada, et juutidel oli ka mitmeid selliseid askeetlik liikumisi, on need leidnud ka uues testamendis mainimist, nagu näiteks Esseenid. Ja samamoodi on ka vanas testamendis mainitud sellist seltskonda nagu Naziirid või natsi riidid, ilmselt inimesed kõik kuulnud Simsoni ja delila lugu. Simson just oli selline Nazir, kelle kohta käisid siis eraldi reeglid, juukseid ei tohtinud lõigata, oli loobumine veinist ja üldse alkoholist erilised puhtusele reeglid surnutega näiteks ei tohtinud kokku puutuda ja mäletame kõik seda lugu, mis, mis juhtus siis, kui juuksed maha lõigata, siis kaotati ka kaaned. Imevõimed. See oli omalaadne selline juutide kaaskeesi praktika, mida tavaliselt harrastati ainult kuu aega korraga. Aga väga üksikutel juhtumitel nagu Simsoni puhul, siis võis ka terveks eluajaks hakata Naziiriks. Simson ise oli üle 20 aasta seda. Jaa, miks see meid ristiusus ka mõjutab, sest on tehtud koledused, äkki Jeesus Kristus kuulus Nende hulka, kuigi kuigi kindlaid andmeid selle selle kohta ei ole. Nüüd muidugi, kui ristiusk sünnib siis juba lähtuvalt sellest ideest, et, et inimene on algusest peale patune see askeesi teema nüüd mitte ainult maastuna, vaid, vaid ka nii-öelda enese piinamisena tuleb hulga rohkem mängu, et Me juba uut testamenti meenutame siis ristija Johannes elas kõrbes, Jeesus käis seal kõrbes. Võime öelda rahulikult mediteerimas. Kuigi see võib olla, seostub meile nagu kaugemate ligioonidega ja, ja kaasnes sellega ka ka paastumine, söödi võimalikult vähe. Eks sellel oli nii selliseid enese proovile panemise põhjendusi kui ka selliseid maisemaid põhjendusi. Kui ikkagi paastuda ja palvetada ja viibida eraldatuses, siis ei lähe väga kaua aega, kui saabuvad ka nägemused. Ja eks nägemused olid kahtlemata need, mida mehed ja prohvetid just nimelt soovisid ja ootasid. Nii et selleks näiteks ei magatud korralikult. Sellises nii-öelda unest loobumine loobuti söögist joogist ja see kõik tekitas nii-öelda teiselaadseid, psüühilisi kogemusi. Ja, ja teiselt poolt jällegi võis selle askeesiga näidata, et me nii-öelda loobume sellest maailmast, astume just nagu välja sellest maailmast ja astume välja ka omaenda ihust mõnes mõttes. Ja Jeesus Kristuse eeskujul rikult algkristluses sünnib ju kristlik mungakogudus sisuliselt nendel nendel samadel algetel, et kui me vaatame seda mungakoguduse sündi, siis sünnib just nimelt Lähis-Ida kõrbealadel, nagu Egiptus, Palestiina, Süüria, kus isikud, kes soovivad jumalale eriti lähedale pääseda lähevad siis kõrbe, kus ülejäänud nii-öelda maailma müra on eemale tõugatud. Nad saavad olla nii-öelda ise taga ja, ja oma jumalaga astuda välja ühiskonnast ja tarvitada vähe sööki ja vähe jooki ja, ja kui vaja, siis veel teistmoodi piinata, et algkristlased olid kuulsad samba pühakud vanade sammaste otsa ronisid, kujutame ette see selline 50 korda 50 senti meetrit ja, ja seisid seal aastaid. Tähendab seda, et nad ei saanud korralikult puhata, pikali heita, magada. Et kõik see, mis meile tundub täiesti loomulik, sellest nad nii-öelda vabatahtlikult loobusid ja, ja sööki viidi neile heade inimeste poolt. Siis kui viidi, nii et siit kahtlemata jänesepiinamise Vormsi oli munkade üks selline enesepiinamise viis oli ka töö rõnga kloostrid olid seotud ühe või teise käsitööharuga. Seda tehti, oldi ühiselt. Piinamine, nii et selles mõttes, et et ei tegeldud ainult nii-öelda palvetamisega, jäi istutud ühe koha peal. No esimesed kõrbepühakud näiteks kaamelikarvadest kudusid vaipu muidugi raamatute ümberkirjutamine ja, ja aiakujundus võib-olla või veinivalmistamise viinaga paljudes Euroopa kloostrites ei olnud, ei olnud selline selline raske töö, aga, aga asja mõte oli selles, et ei istutud. Niisama jah, ja väidetavalt Lääne-Euroopa Monkluse rajaja Püha Benedictus oli see, kes lisaks muudele katsumustele veeretas end veel liha suretamise eesmärgil alasti okas põõsastes. No mulle tundub, et see töö tegemine seal kõrval Eks seda ta nägi rohkem ette nii-öelda kloostri reeglistikus, aga, aga muidugi nende alust panijate noh, enda enda kannatused olid väga suured, et siinkohal tasuks kõrvale meenutada näiteks pühaootuse mäge Kreekas, kus, kus õigeusu kiriku lõngad noh, sisuliselt füüsiliselt ära lõigatud maailmast, et pääsebki sinna sisuliselt kas läbi nii-öelda köis silla või tõmmatakse korviga üles. Et selliseid paiku on mungad alati armastanud ja Jaskeedid üldse, kus neile võimalikult vähe ligi saadakse. Enda sulgemine ruumidesse, ülejäänud nii-öelda kontakti äralõikamine, see on ka hästi tüüpiline. Üldjoontes ikka erakordselt pühendunud seltskond. Huvitav, kui palju võiks ajalugu teada selliseid munki kell ühel hetkel kõik see enesepiiramine, piinamine, kõigest loobumine, kellel sellest kõigest ühel hetkel saab lihtsalt öeldes kõrini ja nad tahavad sellest välja astuda. Ma arvan, tegelikult te tähele, kui selliseid munki ei tunne, sest noh, see pühakute lugu on kirjutatud nendesamade munkade endi poolt mis tähendab seda, et ainult ainult kõige veendunumaid jõuavad jõuavad nendesse pühaku legendidesse ja neid, kes ikkagi loobunud või lahti öelnud, et need on, need on sellest jutust välja jäetud või siis juhul, kui üldse sellesse loosse kaasatud, siis selliste halbade näidetena. Aga inimesed on kõik inimesed, eks ole, et miski inimlik ei ole neile võõras ka mungad on inimesed just ja, ja seetõttu me võime aimata, et selliseid munki võis olla kindlasti kindlasti päris mitmeid. Aga jah, kahjuks on kahjuks on niimoodi, et ajalugu kirjutavad võitjad ja ja nendest nendest ei räägita. Ja loomulikult sellised enesepiirid näilikud meetodid panid panid ka mõtlema sellele, et kas tasub mungaks hakata enne üldse, kui kloostrisse mindi ja muutsid selle kloostri liikmeks olemise väga eriliseks, see oli ikkagi see, see, millest Jeesus Kristus räägib, see kitsas tee. Et et maailmast loobumine, varast loobumine, eks ole kõiki ette teada, mis siis olema hakkab, justkui sa kloostrisse ja meenutame, eks ole, uue testamendis olevat Jeesuse ütlust, et rikkal mehel on, on raske pääseda paradiisi, mis tähendab seda, et ideaaliks ongi see vaene, kes on kõigest lahti öelnud. Meie tänase rahvaste kommetele ja rituaalide-le pühendatud sarja teise saate teema on asketis Aasias ja stuudios orientalist Martti Kalda ja nüüd me siis rändame. Islamimaailma loogiliselt kui me sealt judaismi ste kristlusest edasi vaatame, siis kolmas mind nii-öelda sellel sellel religioonil on, on, on islam, kus meil need askeetluse vormid võib-olla muutuvad isegi kõige huvitavamaks siin Lähis-Ida. Kõigepealt tuleb kohe ära öelda, et kuigi Muhamed ise prohvetina oli isik, kellele meeldis käia kõrbes, kellele meeldis paastuda ja see oli igasuguse luksuse vastu ja kes just nimelt soovis, et need ilmutused tuleksid sellest hoolimata ta põlgab munklust kui niisugust vastuolulises vastuolulisus. Võib-olla isegi mitte sellepärast, et tema sooviks oli, et islami kogukond laieneks ja laieneks ka füüsiliselt inimeste mõttes. Ja seetõttu oli küll selline teatud maailmast eraldumine ja isegi mediteerimine täiesti loomulik jaoks, aga samas ta leidis, et igal mehel peab olema naine ja naine peab olema siis kuidagi ka ühiskonnaga seotud. Et ei ole mõtet, et ühiskonnas oleks suur grupp inimesi, kes on nagu välja astunud sellest ühiskonnast. Ja noh, võib-olla ta algusaegadel mõtles ka sellele, et ei ole vaja nagu sellist alternatiivset eraldatud gruppi luua. Sest islami puhul juse ühis palvus, ühisjumalateenistused, ühine ühine baas ramadaani ajal, see on kõik vajalik küll, aga siis need askeesi elemendiks. Mõnes mõttes kirjutati selle selle religiooni sisse, et siin sai juba mainitud ramadaani paastukuud, see on väga eriline askeesi vorm, terve islamiühiskond. Kujutate ette, kui palju riike, kui palju rahvaid tänapäeval sadu miljoneid Ühel ja samal hetkel 30 päeva jooksul taastub ja tõesti teeb seda siis päikesetõusust kuni päikeseloojanguni, et sööma ja jooma tohib hakata siis nii nagu Mohamed ütles siis kui enam ei erista musta niiti valgest ja mitte ainult ei, ei loobu söögist mitte ainult ei loobu joomisest, et Pole siin Eestis võib see hõlbus olla, kujutame ette, et see paastukuu ramadaani satub suvekuule kuskil Egiptuses, Marokos, Saudi Araabias tilka vett ei tohi juua just ja, ja kuumus on 45 kraadi ja rohkemgi. Rääkimata sellest, et tegelikult ei tohi võtta ka ravimeid. Ja loomulikult siis mehed ja naised ei tohi omavahelisse läbi käimisesse astuda. See ravimite võtmise keelse nüüd küll karm. Jah, luba lähevad ära ka see on lubatud ainult voodihaigetele. Voodihaiget tõepoolest tohivad või kuu aega pole tohtinud ravimeid võtta, siis neid voodihaigeid tekib lihtsalt juurde. Nii on arstid öelnud, et tegelikult see on inimese organismile väga kurnav ja väsitav. Aga sellest hoolimata nii-öelda islami teoloogid ütlevad, et vot see ühendab meie tervet tervet kogukonda, sest kõik võrdselt olgu rikas või vaene, taastuvad koos ühiselt ja see seob seda islamiühiskond seda läbi ideesse antseks isa. Ja võib ka nii öelda, et see on, see on üks selline islami nii-öelda aluskohustusi. Et räägitakse islami nii-öelda tugisammastest, siis siis ramadaani paastu pidamine kahtlemata säärane. No võib öelda, et omamoodi askees on ka palverännak mekasse sest selle palverännaku jaoks tuleb paljust loobuda, tavapärased riided vahetatakse valge Üürbi vastu, juuksed aetakse maha kaks nädalat kõrbes sahmerdamist erinevate rituaalide läbiviimist palvetamist seal Meka Kaaba templi ümber. See on ka omamoodi askees, sellel pikal teekonnal võib nii mõndagi juhtuda. Me oleme ka kuulnud, eriti keeruline oli see muidugi nii-öelda omaja Muhamedi-aegses islamimaailmas, kus tuldi kaugelt või seitsmendal kaheksandal sajandil, et kujutame ette või, või näiteks kõrgkeskajal, see islamimaailm ulatus Marokost Indoneesia, nii et tulid sealt ida poole pealt Indiast. Indiast tuldi laevadega, see oli juba ohtlik teekond, jõuti kohal, et läbi läbi kõrbeliikumine samuti Marokost läbi Sahara kõrbe läbi Araabia kõrbe sinna mekasse kohale jõuda, et see oli tõsine ettevõtmine. Tänapäeval muidugi on natukene hõlpsamaks tehtud islamimaade riikides, suuremates on olemas spetsiaalne Hadži hatchanud palveränd lennuväljad, et lennatakse sellel õigel ajal kohale, äsja endale kõik lubada? Jah, see muidugi on, on ikkagi nagu rikkamate inimeste teema, kuigi islami ütleb, et vähemalt kord elus peaks kui vähegi võimalik, seal seal ära käima. Aga muidugi Saudi-Araabia on teinud selle selle mugavamaks, et seal, kus vanasti joosti kahe kahe mäe vahel, et tänapäeval on seal kõnnilint ja konditsioneer töötab ka. Et natukene ajad muutunud, natuke ajab naerma ka natuke ajab naerma ka, aga, aga kahtlemata see nii-öelda tähendus ei ole, ei ole seal muutunud. Ühesõnaga, kõik see palverännuosa, mis on täna päevastunud ja moodsamaks muutunud on tekkinud lennuki tiivad ja mis iganes, et see kõik ikkagi maksab, et niisugust asja ei ole, et palveränduritele on kõik tasuta, ükskõik mis sõidukit sa kasutad või mis linti või misiganes. Ei noh, eks muidugi mingil määral, Saudi-Araabia on rikas naftariik, et mingil määral tasuta, aga loomulikult lendamine sõitmine sinna ikka maksab ja on alati maksnud. Et selles mõttes jah, on, on ka vaesed ja rikkad ka selles nii-öelda usu ettevõtmistes askeesis erinevalt varustatud. Aga islamis on veelaskeesi vorme, et kui me räägime sufidest ja Sophie ordudest, Sophie Ortud on siis islamivaste kuidas mõtleksin munklusele. Kuigi munklust ei ole, siis paljud isikud leidsid, et see islami suur võidukäik, mis, mis toimus pärast Muhamedi, see oli selline. Tore küll, sellega saavutati suured suured eelised ja, ja rikkused, aga et see tõeline islam on ikkagi sellises lihtsuses ja vaesuses. Sellisesse Muhamedi Moody Helamises kõrbes ja telgina ja seetõttu vaikselt esimesed sufjordud tegelikult tekivad selles üheksandal 10. sajandil. Nii et kolm-nelisada aastat hiljem sünnivad sellised isikute kogukonnad, kes, kes soovivad eraldatuses elada ja kogu see sufismini nii pärineb tegelikult sellest et need isikud kandsid villast riiet. Suh iseenesest tähendab araabia keeles villa tavaliselt lisaks sellele veel siniseks värvitud tumesiniseks värvitud pill. Indigo sinisel värvina oli lihtsalt kõige kõige kättesaadavam värv, millega värvida. Ja sealt siis sellesse riietusse riietunud isikuid juba hakati kutsuma sufideks. Või kui me kasutame teist sõna, siis kõigile tuleb see juba tuttav ette. Araabia keeles on selline sõna nagu Fagiir mis tähendab tegelikult vaest. Me oleme küll harjunud, et fakeerid on Need, kes teevad imetrikke klaasikildude peale. Naljadest voodisse heidavad eriti me oleme kuulnud india fakiiridest. Aga tegelikult see on välja arenenud nendest samadest sufjordudest et raha teenimise eesmärgil, needsamad askeedid on hakanud ka ka igasuguseid imetrikke demonstreerima. Ja muidugi selleks, et näidata, et me oskame neid, meil on need imevõimelise, tähendab, me oleme jumalale lähemal. Aga noh, see on ainult väljapoole suunatud. Ja ma lisaksin siia veel ühe termini sedasama faktiivse, seesama vaene on pärsia keeles tegelikult tervis. Kuulnud kõik tervissidest pärsiakeelne vaste sellele araabia sõnale. Ja, ja eks me kõik oleme kuulnud ju tervissidest, kes olgu siis keskaegsetes lugudes käivad, käivad ringi, seal aladini, maailmas muinasjuttudes lugenud absoluutselt jaa, need on ka sellised kerjused, imetegijad poolenisti ja samamoodi siis neid sufjordude liikmeid kutsutakse tervissideks ja fakeerideks. Ja need Sophie tihti kogunesid mingisuguste müstiliste pühakute ümber niikuinii, nagu näiteks tänapäevases Türgis kus tegelikult Pärsia päritolu seal alludin, Rumi kuulus pärsia luuletaja. Aga Türgis tuntakse teda lihtsalt new Laanana kui isandana ümber tekkinud terve Sofi ordu. Ja kindlasti olete kuulnud keerlevatest tervishidest. Eelnevate tervisside etendus on väga selline võimas, neil on omamoodi riietus, neil on linased valged hõlstid all ja selle selle peal siis sellest samast suvist jakid, need jakid visatakse maha. Meil on sellised torukujulised mütsid. Ja tegelikult see alusriietus meenutab mõnes mõttes naiste seelikut. Et särk ja seelik koos. Ja oma selle rituaali käigus, mis muide on täiesti nii-öelda askeesi-ga seotud, mõned siis niimoodi mõnusalt keerlevad, moodustavad selliseid ringe ühiselt erinevate russid suure õue peal teatud sellise meditatiivsem muusika saatel. Ja see ei ole niisama, see ei ole, see ei ole etendus inimeste jaoks tegelikult algselt, kuigi ta tänapäeval esitatakse teda ka ka lääne inimestele ja turistidele kui etendust, kui etendust. Aga tegelikult, mis on selle rituaali mõte, mida nad soovivad sellise rituaaliga saavutada? Novot sufid proovisidki oma rituaalides nagu sellisest tavapärasest islami palvetamisest sellest Rama Taanist veel kaugemale minna, et saavutada jumalaga teatud lähedust. Ja selleks prooviti erinevaid vahendeid, prooviti ka narkootikume, prooviti ka alkoholi, mis ju tegelikult islamis keelatud on ja prooviti ka näiteks tantsu, meditatiivsed, muusikat, et saavutada psüühilist seisundit, mis meenutab, ekstaas ja meenutab sellist suubumist, sulandamist, jumalasse. Ja kui tantsija keerutab, siis sest tal on nii-öelda kontrolli all see asi, aga, aga kui intervissid keerlevad ja keerlevad tihti noh, küll mitte tundide kaupa, aga kahtlemata ütleme näiteks pool tundi järjest, siis võite ette kujutada, nagu seda pearinglust see tõenäoliselt on, on tunne, mis, mis igaühel on, on tuttav, kes on lapsena näiteks keerutanud, aga, aga seda kauem kui paar minutit niisama naljalt ei tee. Siis erakordne füüsiline vastupidavus, mis neid iseloomustab ühelt poolt seda ja teiselt poolt jällegi teatud selline vaimne seisund, mille nad saavutavad selle keerlemise käigus. Mis aitab neil seda Gerlemist teostada ja jõuavad jumalale lähemale, olles jõudnud jumalale lähemale, siis jumal valgustab nende teed ja elu on õnnelik ja selleks kõik see rituaal. Veel üks maailm, yks. Norientalist Martti Kalda täna siis on teemaks meil lasketis Aasias, aga mida te arvate, kas ka sellistest, eriti ekstreemsetest ja kaugetest rituaalidest võime leida midagigi Enda jaoks siin Eestimaal midagi, mis võiks saada omaseks ja aidata meil siinsamas selle eluga hakkama saada, on seal midagi, mis võiks meid inspireerida. No ilmselt kõige huvita, millele võiks mõelda, on budismi põhitõde, mis ütleb, et kogu eksistents, kannatus, ilmselt on budism paljudele eestlastele tuttav ja ja, ja elulähedane seal sellega on Eestis võib-olla nendest idamaistest religioonidest kõige kõige rohkem kokku puututud ja kõige rohkem infot sellest ka olemas. Ja tegelikult see, et eksistents kannatus ilmestab kõiki Indiast pärit religioone, mitte ainult mitte ainult budismi võiks küsida, et mida see siis tähendab. Mida see buda põhidade tähendab? Tähendab seda, et elus on palju nii-öelda raskeid hetki? On, on, on valud ja on piinad ja on kurbus. Aga budism mõtleb selle all kahtlemata ka seda, et siis kui on need rõõmsad hetked siis tuleb mõelda samamoodi sellele kannatusele. Rõõmsad positiivsed naudingulised hetked, on, on kannatus, sellepärast et me ühel hetkel teame, et see saab otsa. Et jah, see on suhteliselt pessimistlik. Aga ometi ei ole ju budism mitte mingisugune nutufilosoofia, ta lihtsalt üritab panna natuke sügavamalt järele mõtlema, et leida see hingeline tasakaal ja vabadus sellesse ellusuhtumisel, et see, et ta räägib kannatustest, tähendab hoopis seda, et me sealt analüüsiksime natukene oma elu sügavuti ja seda kahtlemata ja oleksime seejuures ikkagi rõõmsameelsed. Ka teatud muidugi teatud teatud pessimism seal nendes ida religioonides, kui me räägime näiteks hinduismi budismist, Kaczanismist on, on kahtlemata sees olemas, aga see ei ole halb, see ei ole halb ja tuleb ka mõista, miks see seal sees on. Need inimesed ei näe seda eksistentsi, mis meil praegu käsil on, mitte ainsa eksistentsile, vaid need näevad seda eksistentsi nagu tohutus eksistentside reas on olemas, varasemad eksistentsi on olemas tulevased eksistentsi. Ja see praegune eksistents on lihtsalt selleks, et ennast muuta. Selleks et tulevikus tulevased eksistentsi oleksid üha positiivsemad ja positiivsemad. Et ei läheks nii-öelda kosmilises plaanis üha paremini. Ja seetõttu ei ole ka lugu sellest, kui, kui üks eksistents näiteks praegune käsilolev koosnebki ainult kannatustest või kui me vaatame siin turismile, siis me teame, et eksisteerib kastisüsteem ja alamate kastide olukord on suhteliselt vilets. Aga see on võib-olla ainult selles eksistentsist nõnda järgmises elus on võimalus sündida kõrgemasse kasti või, või hoopiski jumalana. Kui siis see eksistents läbitakse nii-öelda positiivses võtmes, suudetakse ennast ennast arendada. Ehk teisisõnu, nähkem oma ninaotsast kaugemale mõelgem avaramalt jahta, seda ka kahtlemata ja võib-olla selle budistliku tõe. Selline lisamõte on kahtlemata ka selles, et, et noh, nii-öelda kõik ei ole kuld, mis hiilgab ja samamoodi ka nii-öelda kannatus ei ole ainult läbinisti läbinisti halb. Kannatusest võib nii öelda õppida, kannatus on ka ka edasiviiv. Et ei tasu niimoodi, käed rüpes nutma jääda, vaid vaid tuleb teha sellest oma järeldused. Loomulikult või need hinded vaatame siis enesepiinamise viisid, meetodid on sealses maailmas palju detailsemalt ja selgemalt välja arendatud kui, kui, kui kuskil mujal. Võib-olla tuleb seletada, et kust see sünnib ja kust see tekib, kunagi, kui aarialased Indiasse tungisid, siis oli kõik nende jaoks selge, see oli suur vallutusse oli suur sõda, see oli terve kontinendi subkontinendi nagu indet nimetatakse ala mandri alistamine, aga ühel hetkel see rännak peatus ja tekib teatud selline ühiskondlik stress. Kõik kohad on jaotatud, kuningriigid on jagatud, kuningad on oma positsiooni, pankurid oma positsioonil ja tuleks nagu edasi areneda. Aga ei ole võimalik seda nii-öelda füüsiliselt maailmas teha. Ja hakkab enese muutmine nende maailma muutma minu enda muutmise läbi. Ja vot see on see hetk kuskil seal seitsmendal kuuendal sajandil enne Kristust, kui sünnivad budism, Chanism kui tegelikult ka ka hinduismi väga paljud alustõed paika saavad. Maailma muutmine enese muutmise läbi see on üks tähtis tõdemus, mis on tegelikult vist aluseks väga paljudele psühholoogidele, kui nad räägivad inimestele, kuidas iseennast abistada. Kuidas tulla välja rasketest olukordadest. Alusta iseenese muutmisest. Jah, ja mõnes mõttes see viib pilgu sellelt maailmalt enda peale. Kahtlemata on ta oluline sellise nii-öelda personaalse eetika mõttes. Et sa pead muutma ennast noh, nii-öelda vaimselt ja eetiliselt paremaks, et maailm oleks parem. Muidugi kui me, kui me siin nagu askeesi vorme vaatame, siis siis võib see viia ka noh, ilmselgete liialdusteni, juba vanad tekstid kirjeldavad enesepiinamist, mis tegelikult viisid viisid enesetappude, nii et oli askeete, kes riputasid ennast pea alaspidi puu otsast alla ja surid, nõnda oli neid, kes lõikusid ära oma jäsemeid, mädandasid neid vees, askeedid vigastavad oma suguelundeid. Sellises soojas kliimas nagu india enesepraadimine mitme tule vahel tehakse neli lõket inimese ümber ja viies on päike, paistab pähe. Nepaalis olen ise sellist Tasketi näinud tegutsemas hindu templis, erinevad nälgimise vormid, meenutame, et ka buda ise oli uhke, vinge nälgija olevat söönud ühe riisitera päevas, olevat välja näinud nagu nagu luukere. Ja teine tema eriline askeesi võime olevat olnud see, et ta ei olnud ennast neli aastat pesnud. Et ühtlasi kujutate, et nende, nende askeetide noh, nii-öelda ümbruses levivat lõhna, ent ka ühtlasi seda, seda meeleolu. Ja muidugi see enese piinamine ei ole noh, nii-öelda enesepiinamine enesepiinamise pärast vaid sellel on kahtlemata selline suurem ja sügavam eesmärk nagu hinduism ütleb, et selle eesmärk on kasvatada endas sellist lõõrska energiat. Selle, selle nimi on papas seesama sõna, mis tähendab nii askeesi kui kui, kui energia ka maailma loovat energiat ja vaat seda energiat. Hindu mütoloogias jumalad kardavad, kui mõni askeet on juba aastaid istunud, paastunud nälginud mediteerida ja endast seda lõõska kasvatanud neid neid joogavõimeid Neid joogivõimeid arendanud siis jumalad hakkavad teda kartma, sest ta võib muutuda neile ohtlikuks, ta võib neist saada võimsamaks, mis siis jumalad teevad? Jumalate tavaline nipp on, et nad saadavad mõne kauni naise seda askeeti lihtsalt äravõrgust tama. Enamusel lugudest läheb see naisel ka õnneks, aga mitte kõikidel juhtudel, et vahest saab lihtsalt sellest mediteerijast siis kas ka ise jumal või siis tõepoolest selline vaenlane, kelle vastu tuleb juba nii-öelda sõda alustada. Asketism Aasias tähendas pühendumist, pühendumist ja veel kord pühendumist. Jahivõime sellele ühele tegevusele keskenduda tõsiselt pühendumises on kahtlemata need inimesed äärmiselt võimekad ja noh, tõepoolest oma asjaajamises oma religioosses käitumises on nad valmis minema noh, nii-öelda lõpuni, et kirjeldasime siin juba erinevaid enesehävitavaid meetodeid. Üks kõige markantsemaid on siis hindias džainistide poolt. See on küll tõesti tänapäeval haruharva, ent see toimub endiselt tänapäeval, see ei ole kuidagi keelatud ega takistatud. Endistel aegadel on seda toimunud sagedamini on veendunud vagada džainistide komme mõningatel puhkudel ennast elu lõpul surnuks nälgida. See, see lähtub sellest väärmuslikust Vägivallatus printsiibist. Pianistid on väga veendunud, et ei tohi ühelegi olendile olgu siis väiksed putukad või, või midagi muud viga teha. Nõnda näiteks mehhanistlikud, mungad ja nunnad riietuvad ainult valgesse, mõned käivad hoopis alasti. Et nad näeksid neid putukaid, neil on näomaskid ees. Olen ise näinud küljest sainistlikud, Nad kõnnivad mööda teed ja neil on kõigil kaasas väikene luud. Nad pühivad tee enda ees puhtaks. See käib küll niimoodi kiiresti. Siuh-säuh. Nad on peaaegu sama kiired kui aeglaselt sõitvad mootorrattad. Ent siiski see on, see on selline väga oluline moment, nad mõtlevad selle eluhoid. Seepeale silus, liigutus, isegi poeetiline, isegi see äikese luuakesega enda ees tee puhtaks pühkida, aga need tegelased, kes ennast surnuks kirjutavad, kas see on siis ainult niisugustest printsiipidest, et vot minu hing pääseb siis pärast surma kõige kaunimates avarustes või on seal ka mingisugune mõõde, et kogu inimkonna hüvanguks ma seda teen? Sõnandschanistid läbi viinud sellisel juhul, kui ühiskond on hädas näiteks sellistel puhkudel, kui on tohutud näljahädad, siis vanemad inimesed on, on vabatahtlikult läinud surma ühiskonna hüvangu ühiskonnas hüvanguks, et mitte kulutada toitu, sest nende elu on ju niikuinii lõpukorral või juhul, kui inimesed on noh, Ta suremas haiged. Seda riitust nimetatakse sallekanaks see tõlkes siis tõeline äralõikamine elust ja see ei toimu lihtsalt kodus, see on templite juures, on olemas spetsiaalsed hooned ja veendunud Chanistid austavad juba üksnes neid hooneid näinud kuidas paljalt seda maja, seda sallekna maja kummardatakse. Ja loomulikult, kui keegi seal sees on, siis parasjagu ennast luks nälgimas mida on ka mitmetel juhtudel teada, mis võib kesta muide, kuid siis loomulikult need ülejäänud austajate hordid seal seal ümber on suured. Nii et jahisee ei ole, see ei ole egoistlikel eesmärkidel, see on ikkagi ülim askees, ülim loobumine ja kõik jäi ikkagi nagu nii-öelda kogukonna või ühiskonna ees. Tegelikult askees idamaadel on iga tõsise uskliku elu lahutamatu komponent. Ükskõik kas see on päev paastu näiteks juutidel, olgu see või terve kuu paastu või on see. On see eraldumine lühemaks või pikemaks ajaks selleks et oma elu üle järgi mõelda. Sellest võiks õppida Lääne inimene, eriti selles maailmas, kus elu läheb üha kiiremaks ja kiiremaks ja kõik toimub just nagu joostes. Ja tihti ma olen kohanud, et inimesed noh, ei oska oma elu üle mõelda, sellepärast et nad on nii, nii, nii tohutus tegevuses, et nad mõtlevad reale praktilistele asjadele. Aga selleks, et inimene saaks sisulistele asjadele mõelda, võtke kasvõi puhkusel milleks, milleks muidu see puhkus on sõita maale ja hoolitseda oma maamaja eest või, või muru niita selleks ka kahtlemata, aga, aga ka selleks, et et võtta aeg maha ja, ja võib-olla selles mõttes olla olla ise endale, et see ei pea olema religioosne eraldatus. Seda võiks kahtlemata lääne inimene õppida sellest idamaisest kombestikust. Aitäh. Realist Martti Kalda nädala pärast räägime koos Marju Kõivupuuga ja siis on juba uued teemad. Saate panid kokku Haldi, Normet-Saarna ja helirežissöör maris Tombak ning lõpetuseks kuuleme veel pisut budistliku kloostri rituaali.