Kaja tere head klassikaraadio kuulajad, minu nimi on Annika Kuuda ja kutsun teid kuulama selle hooaja viimast heligaja saadet, milles kõlavad kolm järelkaja kontsertidest. Maarja kindel ja Diana Liiv käisid vaatamas Timo Steineri lühiooperit, kaks pead. Andreas Kalkun kuulas setu, Värska naiste leelokoori ja Vox Clamantis ja Tartu esinemist ning Rene eespere jagab muljeid Tallinna kuuendalt kitarrifestivalilt. Juttu tuleb ka kultuuriministeeriumi kultuuripoliitika arengusuund Nende uuendamise ideest. Sellest kõneleb ministeeriumi arendusnõunik Jorma Sarv. Samuti räägime Kadri malmiga neljandast IMF-i ülemaailmsest muusika foorumist ning saata võtame kokku tänavuse noorte laulu- ja tantsupeo teemaga. Külas on programmi juht Raul Talmar ning kunstiline juht Veronika Portsmouthi. Head kuulamist. Mul on hea meel tervitada vikerraadio stuudios need Diana, Liivi ja Maarja Kindelit kes käisid sellel nädalavahetusel vaatamas Nargen festivali raames toimunud Timo Steineri lühiooperit. Kas pead, milliste mõtete muljetega te sealt saalist Noblessneri valukojast välja astusite? Muidugi teema oli selline päris keeruline, et kuule isegi eetilisuse piiril. Et selles mõttes oli see muidugi šokeeriv teema. Ma olen ka kuulnud, et päris palju on kriitikat või tähendab on nagu arutatud selle üle, et kas selline teemavalik, et kas see on üldse paslik ooperi libreto Dogs ja et ma saan aru, et see põhiline probleem on see, et see liiga võib-olla räigelt kuidagi elu kajastav seda reaalset elu, et me oleme harjunud, et tavaliselt ikkagi kästakse mingi poeetilisi filosoofilisi teemasid. Aga minu arust on see täiesti põhjendatud, just seda enam, et ikkagi ju püüti inimesi mõtlema panna just selle üle, et kas see, mida me teeme loomadega, et kas see on õige jah, et võtame kontrolli looduse üle enda kätte, jah, et kust see tuleb ikkagi, et üldse niisugune nagu mõtlemine, et et oled ikka aru, et need ideed või et miks neid katseid tehakse, et need on kõik suure eesmärgi nimel. Aga et kui palju see toob tegelikult väga palju õõvastavamaid asju endaga kaasa, et see selle peale me ilmselt ei mõtle väga palju, seda enam, et tavaliselt sellised katsed toimuvad ju inimeste pilkude alt väljas. Mulle nagu jäi niimoodi mõtteaineks, et, et see reaalsus seal üldse nagu oli küllaltki olulisel kohal, et nagu ka võib-olla vägivaldne kultuuride liitmine. Võib-olla see esmapilgul šokeeriv teema, et tehti üks operatsioon, mis siis lõpuks ebaõnnestus siiski tegelikult ma arvan, et seal on palju nüansse ja palju erinevaid töö tagamõtteid ja ja seal oli nagu mõtteainet siiski rohkem kui kui ainult teaduslik eksperiment. No selle libreto on loonud Maarja Kangro, kuidas siis teile tundus, kuidas Timo Steiner on selle libreto muusikasse suutnud panna ka muusikas oli seda ühendamist võib-olla isegi üsnagi vägivaldselt korraga kaasaegses ooperis, Carmenit tsitaati, selliseid väga ootamatul kujul, ootamatus kohas, seda võib vaadata ka kui mingisuguse iseloomuliku joonena Timo Steineri loomingule, lihtsalt et tal on tõesti selliste stiilide tsiteerimist ja kokkukleepimist milline see efekt, mis tekkis, et kui oli tõesti sellist barokkaaria stiili kasutamist viiteid Carmenile ja Ehalale, et see teema ju iseenesest väga sünge ja tõsine. Ja nüüd, kui on muusika, mis kasutab selliseid stiili elemente tõesti Carmenis siis tegi minu jaoks mingisugune konflikt, et aga see võib ollagi Timo Steineri eesmärk, et ta ei tahtnud võib-olla muusikas seda, seda tõsis teemad nii esiplaanile tuua ja võib-olla see tema läheneminegi läbi sihukse huumor ja grotesk Ki, et seda võib vaadata ka niiviisi. Jah, tegelikult mina olen täitsa sellega nõus ja mulle ka selline mõttekäik nagu tekkis, et võib-olla kui see muusika oleks olnud väga selline sügav ja depressiivne, et võib-olla see oleks olnud liig, see teema ise oli juba niivõrd keeruline, et võib-olla muusika, kui ta oli sealjuures just see elu helgem pool, et siis tekkiski selline tervik? Jah, aga samas mina jällegi oleks tundnud puudust just, et muusikas oleks võinud seda traagikat ikkagi rohkem avada. Ja vot see jäi mulle ka silma. Tegelikult ooper möödus väga kiiresti ja sündmusi oli väga palju, väga kiiresti muutus ja arenes ja muusikaliselt võib-olla ei jõudnud neid kõiki neid sündmusi lahti kirjutada, võib-olla sellel oli mingi praktiline põhjus või oli see taotluslik? See võis olla taotluslik, sest ta nagu ma lugesin nendest artiklitest, mida Timo Steiner on siin viimasel ajal teinud või mis temast tähendab, on tehtud ja siis ta ütles ka, et selline tund aega kestab, et see nagu vastutulek mõnes mõttes ka publikule. Aga ma arvan, et seekord võib-olla see oli liiga suur vastutulek, sest tõesti mina oleks oodan võib-olla süvitsi minemist, rohk, Igaljuhul igav, nüüd küll ühelegi, aga lootsin, et nad on kõik väga hiired ja teised kogu aeg oli midagi vaadata ja kõik muutus kogu aeg. Aga just minu hing Alex nagu ei igatsenud mingisugust sügavuti minekut rohkem, et see hirm selle ees, et publikut peab kuidagi lõbustama. Võib-olla see asjatu hirm. Aga samas siiski oli ka taotluslik, et mitte muuta liiga süngeks, et noh, anda nagu erinevaid tahke. Mina ütleks veel nii palju, et orkester oli muljetavaldav, suur ja võimas ja, ja mulle meeldis orkestratsioon, pillirühmade käsitlus ja see kõik oli nagu väga-väga võimas. Kuidas telelavastus meeldis, mida te esile tooksite, võib-olla laiendaksin seda lavastuslik kui ideed, et nagu mida see visuaale üldse rääkis või et kas see oli sobilik. Siis mis mind võib-olla isegi vahepeal natuke häiris, oli see, et hästi palju oli erinevaid selliseid visuaalseid tasandeid, et me räägime siin tantsijatest, me räägime siin video, projektsioonist, kostüümidest üldse lavakäitumisest, draamast, lisaks kõigele sellele veel ka muusika, et võib olla. Neid tasandid olid kohati isegi liiga palju. Et võib-olla oleks võinud midagi ära jätta, Ta, aga samas tantsijaid ma oleks kindlasti tahtnud ära, et ta ikka visuaalias videoprojektsioonis oli väga palju huvitavat, et ma ühest küljest nagu kriitiline, aga ma praegu ei oska öelda, mida ma sealt konkreetselt oleks välja jätnud. Aga kui rääkida nüüd lavastusest või sellest Mart Koldits i ideest või kontseptsioonist, siis seda ma pean üldjoontes väga sobivaks. Et selles suhtes oli minu arust hästi nagu tabatud selle teose olemast võib olla. Puhastuse seisukohast oleks mina ka nagu oodanud natuke rohkem ruumi. Et mul oli väga hea meel, kui oli mõni pikk üksik noot orkestris kohe hing puhkas, et lihtsalt oli väike mõttepaus või aeg nagu informatsiooni sellekteerimiseks, kas või enda mõtetes venivuse hirmu küll korda jah, et kõige oli hästi kiiresti ja sujuvalt läks. Võib-olla oleks võinud justkui lavastuses natukene, võta aega, aga need visuaalsed klipid ja valgustus, need klipid ja video, filmid, mis seal olid, no väga palju andsid juurde muidugi need dokumentaalkaadrid nendest loomadest, nendest vaestest koertest, mis kindlasti vajutasin nüüd inimeste sellistele tundlikele punktidele ja tegid selle asja tõsisemaks, et enne ta oli lihtsalt selline abstraktne idee, aga siis ühel hetkel sa näedki neid koeri seal video projektsioonil. Tal on, kui me räägime nendest stiilidest või missuguseid pilte siin oli valitud videolõike, kes siis mõnikord ma nagu mõtlesin, et sa nüüd sellised hästi võimsad ja ja hästi suure sümboli koorma allfilmivõtted suurtest massidest armeedest või põnevatest, metsadest ja ja prügimägedest, et see, see oli nagu minu jaoks liig. Et ma oleks tahtnud midagi nagu, mis ei oleks nii tugev, sümboolse tähendusega, mis jätaks mulle endale ruumi rohkem. Nojah, et kui neid sümboleid on reas kogu aeg ja väga erinevalt ja kõik rõhutavad suhteliselt sama teemat erineva nurga alt, et lihtsalt mõjuvam ja sõnum jõuab võib-olla sügavamale, kui öeldakse seda. Võib-olla natuke vähem kordi ja vihje, et minu jaoks võib-olla kõige tipp oli see, kui tulid seal stseenid Titanicu filmis laevas, et see minu jaoks on ka see, et aga vaat seda ma tõesti ei oleks tahtnud näha enam, et see nagu ise nii tugev filme tõesti nii palju sümbolid selle klipiga, et ei tea, oleks tahtnud midagi muud midagi, mis oleks, tõstsin otseselt sugulasi, oli ka nagu mingi selline grotesk või selline võib-olla mäng sellisel maitse piiril ja just võib-olla provokatsioon siiski seal oli ju ka huumorit ja sellist grotesksed suhtumist selles etenduses palju. Et võib olla ka, see oli osa sellest plaanist, me oleme siin hästi palju öelnudki, et grotesk ja nali ja siuke mingi võõritus, efekte, aga siis tekibki küsimus. Et kui on ikkagi võetud nii tõsine teema ja sellega tahetakse midagi nii-öelda, ma saan aru, et väga otse taheta öelda, aga samas paljud asjad on ikkagi väga otse ja muusika iseenesest on väga siiras ikkagi, et ta ei ole selline külm ja neoklassitsistlik, vaid tegelikult ikkagi küllaltki meloodiline, selline soe, siis tekib minu jaoks mingi ebakõla, et ma ei saa täpselt ikkagi aru, et mis see eesmärk ikkagi oli. Väga tihti kaasaegse kunsti ja muusika eesmärk ongi tekitada sellist tunnet, et oodatud päris hästi aru ei saanud, et selles mõttes nagu ongi see, mis paneb mõtlema, mis ongi selle teose puhul minu meelest võlu ja hea, et te olete lugenud, kas see tekitab palju provokatsioone või sellist sellist tunnet, palju diskussiooni ja, ja see on ikkagi asja tugev külg. Aga noh, muidugi selles on ka oht. Et kas see noh, on ikkagi õiges suunas õigesse väravasse. Kui nüüd mõelda, kui palju oli näiteks kasutatud Noblessneri valukoja atmosfääri või ruumi ennast maag natuke nagu valasin endale mingil hetkel filme, et kui see ooper oleks pühendunud Estonia teatris, et mis tunne oleks siis olnud seda vaadata. Ja ma muidugi kahtlemata arvan, et, et see paik oli väga-väga toetav just sellise uue ja sellisega keerulise teema kõige selle jaoks on muidugi noh, seal olid ka lavastuslikult elemendid, kui inimesed tulid sealt kuskilt kõrgelt, tulid treppi mööda olla ja kuskilt eemalt nagu külje pealt. Et see kõik oli väga hea, tuli väga kasuks ja akustika muidugi suurepärane, suurepärane akustika. Selles mõttes oli see kahtlemata selle asja jaoks väga õige koht. Ma mõtlen, et kui hakkasin akustikast rääkimata, siis ma pole kahjuks käinud ennem Noblessneris, aga minu jaoks tekitas küsimus see, et kas võimendamine oli vaja. Imelik, et oli ju lauljatel olid mikrofonid. Et kas seal ei tekkinud seda efekti, et oli üle võimendatud, mitte et oleks Vali olnud, aga et kuidagi see läks nagu kajama, et mul on selline tunne, et tegelikult Noblessner kui seal on eriti veel ooperilaulja, et see akustika kannaks täiesti välja, aga ilma võimendused hakata tagasi mõtlema, siis kindlasti ooperilauljad võiksid kanda või ka näiteks ma mõtlen just see, et sõnadest ei olnud ju üldse aru kusjuures kohati, aga ma sain siiski aru, et väikseid probleeme siiski sellega oli. Aga muusikaline teostus oli väga hea lauljatega ma olin ikka väga rahul, et ma isegi mõtlesin, et kui sul on lauljad käes, et võib-olla oleks võinud neile veel rohkem muusikat kirjutada. Et tõesti kõik neli kui põhiliste solisti. Ja mis puudutab orkestri ettekannet, siis üldiselt eks väga suurelt ester oli ja väga võimsalt tõesti kõlada. Aga no seal kohati ka juhtus, juhtus üht koma teist, aga üldiselt võib muidugi, rahulvoor oli muidugi väga tore, kulutasin koori ärakoor oli väga lahedad, lavastusse sisse toodud ja väga aktiivselt ja usutavalt mängisite raamiline, täitsa kihvt element selles lavastuses, minu arust? Jah, eriti meeldis see, kui koor vahepeal seal plaksutas ja siis teisel hetkel jälle laulis ja siis plaksutas tummalt. Seega Timo Steineri ooper kaks pead on nüüd ette kantud ja ilmselt teie arvamuste põhjal siin mulle tundub, et seda võiks veelgi teha. Mida te veel kokkuvõtteks saaksite ütelda, aga mina ütlen, et iseenesest juba selline väga kaasaegne ja päeva tegelikult teemavalikuga ooper on ikka väga tervitatav, ma olen väga rõõmus selle fakti üle. Ja minu meelest ka on väga tore, et eestlastes on julgust. Loomingu inimestes on julgus teha midagi uut ja ja, ja ka šokeerivat, miks mitte ei tohiks karta riskeerida ja võtta selliseid šansse, et, et see nagu viibki edasi kunsti ja kultuuri. Mina olen selle üle tänulik, eks see oli ka omamoodi hea sissejuhatus sellele, mis saab toimuma mõne aja pärast sealsamas Noblessneris, kui mitte ei esitata siis sellist lühiooperit, vaid mammut, ooperit, Wagneri Parcifeli, nii et oli siingi võib-olla midagi, mida tegijatel kõrva taha tasuks panna. Aitäh, Maarja kindel ja Diana liisija klassikaraadio stuudiosse tulemast. Kaja muljeid Vox Clamantis Setu, Värska naiste leelokoori esinemiselt Tartust jagab Andreas kal. Käisime 15. juunil Tartus Jaani kirikus Vox Clamantis Värska naiste leelokoori kontserdil pealkirjaga, kes sõitsid kõbite või tõlkes Jeesus, sõitis mööda jõge. Kontserdil kõlasid koose vaheldumisi esitatuna gregooriuse laulud ja seto legendi laulud. Tänapäeval peavad setod oma laulupärimust ilmalikuks. Ometi on setode lauluvarast terve hulk laule, mida Jakob Hurt nimetatud ristiusulised laulud. Seto legendi laulud on kummalised laulud, mis on ühelt poolt selgelt kristlikud. Seal tegutsevad Jeesuse marja, kuid teisalt on suuruse lauludes leiduvatest, lugudest, motiividest kristlikus traditsioonis tundmatud. Nendes lauludes isa jumala poja vahet ei tehta. Neis elavad Jeesus ja Marie koos nagu pere kellel on kolm pühakute nimedega tütart kolm apostlite nimedega. Sulast. Lauldes juhtub kummalisi õudseid asju ning nende laulude Jeesus ei sure ristisurma. Vaidlen Orade otsas, keebees põleb tules. Nagu seto rajab, ikka ikka võivad legendi laulud olla sadu värsse pikad. Sellel kontserdil kõlasid legendi lauludest ees sõit, ilma parandamine Jeesus ilma ülespidaja Jeesuse surm. Lisaks sellele vanemad usundilised kihistused peegeldavale laulvarale. Lauldi ka enam õigeuskliku traditsiooniga kooskõlas olevat Anne Vabarna improvisatsiooni pühast Jürist ja lohest. Setod usuvad, et nad on Püha Maria rahvas. Püha Maarja kandis kordseto naise linikud ning olevat õpetanud, et maailma otsa ei tule enne kui ei kao rahvas, kes kannab valgeid riideid ja seitsme küünlapikkust kübarat. Niisiis seto riides naised kirikus legendi laule esitamas on kaunis kooslus. Kuigi traditsiooniliselt pole seto kirikusse laulma lubatud. Värska naiste leelokoor või Verskalaisi leelo kuur on koor, kus on õnnelikult ühendatud emadelt vanaemadelt saadud seto laulu kõlamudelid. Ning teisalt uueaegne etnomuusika loogiline teadmine seto laulupärimusest. Seto laulu pärimus on jõudnud tänaseks nii kaugele, et koolide muusikaõpetus ning raadiost televiisorist kõlav muusika on mõjutanud Zetasid sedavõrd, et mõned veel 50 või 100 aastat tagasi tavalised ja setu laulule iseloomulikud nähtused on hakanud kaduma. Tänased seto koorid on omaks võtnud euroopalikke arusaamu ilusast häälest. Ilusatest kokk, kõladest Torre partiide hetero foonia on vahetanud välja unisoonis laulmine. Nooretseto tekitavad oma häält samamoodi kui noored, tallinlased ning seto arhailised. Ainulaadsed helilaadid on vahetamas euroopalikuks mosooritsaminaariks. Õnneks on setokoore, kes on teadlikud oma laulupärimuse vanemast osast ja püüavad ka seda tänapäevase seto laulu kõrval õppida ja viljeleda. Värska naiste leelokoor kasutab arhiivisalvestisi, et õppida nii-öelda klassikalist seto laulu. Niiviisi on neil hea võimalus õppida laule kuulsate, seda lauluemade ja nende uhkete kooride käest. Seda küll siis helisalvestiste vahendusel. Ka sellel kontserdil kõlasid kuulsate sõnaliste Laanetu Hollo, Vabarna, Anne jamasti hemolaulud. On imeline, lootustandev, kui seto ainulaadsel pooltoon poolteist toon, helireal põhinevad laulud kõlavad ka noorte inimeste suust. Koori kunstiliseks juhiks on meil valk. Legendi laulude projektis aitas koori Janika Oras Eesti rahvaluule arhiivist. Nii seto klassikaline laul kui gregooriuse laul on mingis mõttes sissepoole pööratud. Jänese täiuslikus maailmas eksisteerivad muusikad ladina ja seto keele kättesaamatus nii-öelda tavalisele kuulajale. Mõlema tekstide spetsiifiline poeetika, suulise pärandina saadud arhailised helilaadid, äriline hääle tekitamine teevad neist muusikatest vaid vähestele kättesaadava Gregoriaani oma märkide, saladusliku tõlgendamise Arvoskus või spetsiifilise seto mitmehäälse ja selle laulu kunsti reeglite tundmine teeb mõlemast mingis mõttes väga elitaarse muusika. Arvata, et nii gregooriuse laul kui seto klassikaline laul on muusika ainult friikidele või asjasse pühendatutele. Võiks arvata, et ilma eelteadmiseta pole võimalik kumbagi nautida. Samaks Vox Clamantis. Värske noorte naiste ühiskontsert näitas et nii see pole. Ülipikkade jutustavate laulude kort meditatiivne kord, ekstaatiline liikumine, eeslauljate jutustav ja varieeriv sõnade ütlemine ning koori terava kylle. Paksu tor vastandumisel põhinev elav ja võbelev kõla paniga kuulaja koorilauljatega koos hingama ja kontsert töötas isegi ilma tekste pingsalt jälgimata. Jaan-Eik Tulve juhitud Vox Clamantis. Ühtne vaoshoitud hääle valitsemine ja pühendunud esitused on mind kui kuulajat alati puudutanud. Ka seekord võidutses liha nõrkusest. Melismide pöörasusest jagu saanud lauljate meditatiivset esitusest tulvab rahu. Solistide Mikk Üleoja, Kadri hundi vastandlikud tämbrid. Ühine pühendumus tõid esile selles muusikas paeluv, kummalise tundelisuse külmaki rattasse. Ühenduse Georgia vaimuliku rahvalaulu gregooriuse laulutraditsioonist lähtuva esitus mõjus ootamatult kuid vihjas ka gregooriuse laule kohalikele rahvalike matele. Tõlgendusvõimalustele. Kontserdil kahe täiesti erineva koorimuusikastiili lahendamine tõi ootamatult esile kahe muusika ühisosa. Nii seto laul kui gregooriuse koraal kõlasid selles ühenduses nii nagu mitte kunagi varem kõneles Andreas. Klassikaraadio selle hooaja viimase heliga saate järgmine külaline on helilooja René Eespere kellega mul on väga hea meel rääkida muljetest tänavuselt kuuendalt Tallinna kitarrifestivalilt. Teie käisite kuulamas kahte kontserti, 13. ja 14. juunil. Just täpselt seekordne Tallinna kitarrifestival on tõepoolest väga põnev ja väga esinduslik, väga põnevat koosseisud ja väga nimekad esinejad. 13. juunil oli, võib öelda sõna popule, viimane kontsert säärasele laiale publikule. Esinejaks oli siis Hispaaniast Ibeeria folkansambel. See oli umbes kuskil ligi 20 mängijat ja kavas oli nii autorite poolt kirjutatud loomingut kui ka tõepoolest hispaania rahvamuusikat. Selles mõttes oli kole kummaline mustpeades olla, sest et olemine assotsieerub kunagise käiguga Mehhikosse. Tüüpilised olid sumendad Mehhiko ööded kuskil linnaväljakul õhtul pimedas ja siis seekord oli seal läheduses, mängis säärane rahvapilliansambel ja see oli täpselt samamoodi ütlemata mõnus olemine. See ei olnud mitte säärasele kõrgprofessionaalsele, pretendeerib aga lihtsalt selle ansambli kõla, saund oli ju fantastiliselt kena, seaded olid suhteliselt lihtsad ju, aga tulemus, ma arvan, et oli publikule väga südantsoojendav. Solistina esines seal Fernando Esby, kellel oli ka neljapäeva soolokontsert. Kahjuks ma sinna minna ei saanud, aga väga tuntud ja väga huvitav solist. Teisipäeval 14. juunil oli aga meil Ungarist Andras Tšaki. Ma esines ühe numbriga kad pühapäevasel kontserdil juba mil tähistati Tiit Petersoni viiekümnendat sünnipäeva ja juba siis jättis ta säärase ülitugeva mulje oma oma tehnilise Virtoossuse ja väga selgepiiriliselt väga loogilise fraseeringu poolest. Ja muidugi see tema soolokontsert, see ületas igasugused ootused ja ma pole elavas esituses nähtavasti nii head kitarrimängu vist isegi elus kuulnud. Ma olen kuulnud päris palju kitarrimuusikat ja ma olen olude sunnil nii-öelda kirjutanud ise küllalt palju kitarrimuusikat ja väga palju häid sõpru, kitarrimängijaid maailma ja mul on kõikide nende plaadid olemas ja ka sealt on väga häid näiteid. Aga mõtleme veelkord, et noh, et elavas ettekandes säärast mängu kuulad tõepoolest, arva saaki on suhteliselt noor mees veel, ta on kolmekümneaastane Budapestis sündinud ja lõpetanud ka listide nimelise muusikaakadeemia Budapestis ja ta töötab seal praegu kitarripedagoogina, ta on osalenud arvukatel rahvusvahelistel võistlustel, vähemalt plaadi hammutatsioonis on kirjutatud, et ta on osalenud 25-l rahvusvahelisel võistlusel ja tal on väga palju võite konkusitelt. Kava on, oli valitud nähtavasti niimoodi, mis avas tõepoolest publikule kõik tema kõige tugevamad küljed, seal oli nii klassikat alates barokist, ta mängis ka Bachi, seal näiteks seal olidki kitarrivirtuoos repertuaar, paari kuuluvad teosed, aga oli ka küllalt tänapäevaseid lugusid, näiteks ta mängis ka kastel loomade Esko lugusid. Aga see mäng iseenesest, see oli tõepoolest fantastiline, tähendab, et sellel mängijal ei tundu olevat üldse mitte mingisuguseidki tehnilisi probleeme, ta võib kõike mängida, kõik kõlab suurepäraselt suurepäraselt flosoletid, mis tavaliselt on ikka niimoodi, et kas nad nüüd päris lähvad kõik alati kõlama tähendab, et absoluutselt igasugused Flased letid kõlavad absoluutselt täisväärtuslikult. Lisaks sellele oli mul kogu aeg säärane tunne, et ei mängi mitte üks mängija sest pole võimalik niivõrd loogiliselt fraseerida ja samas peaaegu et polümfooniliselt värvida erinevaid motiive värviga. Ja see toimub kogu aeg protsessis. Lisaks sellele kogu aeg see tehniline valmisolek. Et mul oli kogu aeg säärane tunne, et, et seal peaks olema vähemalt neli mängijat, ütleme kvartett jah, üks mängib ühte värvi, teine mängib teist, kolmas kolmandat ja nii edasi. Aga ei, et et see sünnis kogu aeg kohapeal ja milline faseering pärast vabadust kõikides elementides. Ma ütlen veelkord, seda oli lausa nauditav kuulata. Mida edasi, seda rohkem hakkasid sa imetlema seda mänguses, taan ju kogenud esineja, ta teab, kuidas ta programmi üles ehitab, et tasapisi, kui esimeses pooles olid säärased tõsisemad lood. Samal ajal teises pooles hakkas ta kogu aeg tasapisi seda paadihinnangu juurde keerama, sest et lõpuks olis kitarriga säärane tulevärk, et noh, et ma vaatasin, et minu ümber istus noh, valdavalt ikka kitarrimängijatest seltskonda, eks ju, ja nad vaatasid ja vangutas kogu aeg pead ja ja mina kaasa arvatud, et noh, et kuidas on võimalik seda asja kitarri linadena mängida. See oli tõesti fantastiline kontsert. Üleüldse mõtlen, et seekordne festival on väga sisukas. Rääkis helilooja René Ismine Meie viimases heligaja saates sel hooajal otsustasin käsitleda teemat, mis tõusis ülesse selle kuu alguses, kui kultuuriministeerium teatas, et alustab kultuuripoliitika arengusuundade uuendamist ja kuna kultuuriminister ise ei olnud kätte saada, siis palusin klassikaraadio stuudiosse Kultuuriministeeriumi arendusnõuniku Jorma Sarve. Tere. Tere päevast. Mis on uute kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamise eesmärk ja millele te pöörate, pea rahu? Kultuuripoliitika arengusuunad on olnud jutuks juba päris pikka aega, sest et ma usun, paljud huvilised teavad aastal 1998 võeti parlamendis vastu Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused ja tegelikult on kujunenud nii. Siin erinevad põhjuste tõttu ei olegi vahepeal arutelusid peetud, mis muidugi ei tähenda seda, et sisuliselt oleks kuhugi need probleemid või küsimused ära kadunud. Ja ma arvan, et me kõik mäletame, kuidas viimastel aastatel on ka kultuurivaldkonnast endast tulnud pidevalt signaale, et me peaksime paremini läbi mõtlema, kuidas sellist ühtset arvamust siis koos riigi ja teiste osapooltega kujundada. Ja, ja ma arvan, et kui me mõtleme tagasi nendele paarile viimasele aastale, kus on tulnud teha ka üsna kiireid kogu riigi heaolust lähtuvaid otsuseid, siis täna tundub olevat üsna viimane aeg leida siis selline rahulik kokkupuutepunkti ja küsida valdkonnalt, et uurida, millised, siis on need tänased olud ja, ja kuidas me võiksime olla valmis siis edasi minema. Mida seejuures kultuuriministeerium rõhutab ja, ja kuidas need arengusuunad muudaksid siis seda kultuuri toimimist efektiivsemaks ja kultuuri rahastamist efektiivsemaks? Muidugi on veidi ettevaatlik selles osas, et kindlasti ei ole eesmärk omaette võtta tuld sellest efektiivsuse teemast ja ma arvan, et meil oleks mõistlik läheneda ikkagi selliselt, et üldiselt üksikule vaates ja mitte neid eraldi aktsent kohe teemadele külge panna. Et võib-olla lihtsam oleks kirjeldada seda raamistikku, nii et meil on väljakujunenud Eestis. Tuuri poliitika peamised valdkonnad on kaunid kunstid, kultuuriväärtused, kindlasti ka kultuuriline mitmekesisus ja tahaksime rääkida ka meedia teemadest, nii et kui keegi küsib spordi kohta, siis ma etteruttavalt vastan, et spordi puhul on Eestis välja kujunenud, et omaette raamistike siis spordipoliitikaga tegeleb ja nende kõige sellisem olulisem kooskäimise arutelude koht on siis spordikongress. Et need neli nimetatud valdkonda siis selle dokumendi fookuses. Millised on need võtmeküsimused, mida arengusuundade loomisega püütakse lahendada? Kuna mina olen siin täna rohkem nagu selle vaate esindaja, kes peab hoolt kandma strateegilise pildi terviklikkuse eest või selle eest, et see kavandatav töö, et see saaks mõistlikult ellu viidud, siis ma ei ruttaks Ta praegu mingisuguste sisuteemade järjestamisega. Seda sellepärast, et minu arvates see ongi nende arutelude peamine sisu, mis mõte on muidu kavandada ambitsiooni Kroonikat ja laiahaardeliselt kaasamise protsessi, kui mõni ametkond enne seda laob lauale mingisuguse väga konkreetse nimekirja, mis justkui oleks kuskil juba loodud ja läbi arutatud, nii et meie täna pigem oleme varunud aega selleks, et need erinevad arutelu formaadis saaksidki ise lauale tuua. Just selle, mis neile kõige elulisem vajalikum tundub, muidugi hoolimata kultuuri laiahaardelise, sest mitmekesisusest on teatud läbivad momendid ju olemas ja ma arvan, et peamised arutelud ikkagi hakkavad toimuma selle ümber, milline on kultuuri roll teistes poliitikates, kuidas kultuur on näha erinevate teiste valdkondade tegemistes ja millised on siis viisid, kuidas seda pilti saaks riigi poolt ja siis ka valdkonnaga koostöös muuta. Meelepärasemaks. Kui siin ennist sai nimetatud need põhilised neli valdkonda, siis millistes neist on oodata kõige suuremaid muutusi? Ootame ja vaatame, me oleme tõesti vaeva näinud selle nimel, et saada kokku selle tegevuse juurde. Inimesed, kes tulevad laua taha ja räägivad meile, pakuvad omapoolseid ettepanekuid muudatusteks. Meil ei ole eraldi töökava või mingisugust tulemus plaani selles osas ette nähtud. Aga kas on muutumas ka kultuuri rahastamise põhimõtted? Kultuuri rahastamise põhimõtted on jällegi võib-olla selline agressiivselt kõlav eesmärk, pigem ma arvan, et on, on vaja, tooted on mingisugune teineteise mõistmine, mida saab teha riik selleks, et aidata tagada vajalike tegevuste jätkumine ja, ja millised on ootused Sis valdkonnale. Milliseid korrektuure peab tegema riik, milliseid korrektuure tegema valdkond, sest et sellega tuleb meil leppida, et me elame väga muutuvas ajas ja on meil väga palju väliseid mõjutajaid. Et meil ei ole kindlasti selle dokumendiga kavas teha mingisugust olulist jõulist pööret, vähemalt oleks minule kui sellisele protsessi poole ette vaatajale väikest viisi üllatus. Rääkides rahastamisest teeb kultuuriministeerium ilmselt praegu juba järgmise aasta eelarvet, et kas need uued arengusuunad kajastuvad selles uues eelarves. Kuna me peame arvestama, et jutuks tulevad väga mahukat teemat, siis kindlasti ei ole see kultuuripoliitika arengusuundade koostamise protsess nii lühike, et me võiksime siin juba täna, kui tegelikult ju ametkonnad need eelarvedokumente ettevalmistavat kuidagi selle dokumendiga seda sisu siduda, nii et me oleme sügavas ette näinud eesmärgid jõuda selle veeremipoolse kokkuvõtteni jala järgmise aasta teises pooles. Nii et järgmise aasta eelarvega on veel seda dokumenti vara siduda. Kas siin võib prognoosida, et räägitud on ju palju, näiteks maksusoodustustest sponsoritele, kas see on ka teema, mida uutes arengusuundades käsitletakse? Kultuuripoliitika ja maksupoliitika päris sama asi ei ole. Me peame siiski pigem küsima endalt, kuidas on võimalik tekitada nende kaheraamistiku vahel võimalikult mõistuspärane ja hästi toimiv koostöö. Nii et eraldi kultuuripoliitika nagu maksuteemasid, eesmärgiks võtta ei saa. Küll aga ma olen, ma olen kindel, et erinevad kultuuri toetamise viisid ja vormid tulevad jutuks küll. Kas see kehtib ka näiteks kontserdipiletitele kehtiva käibemaksumäära suhtes, siis seesama? Liiga konkreetne küsimus ei taha spekuleerida, kui sisulised arutelud sinnakanti viivad. Mina arvan, et siin on riigil väga konkreetsed seisukohad olnud ja vaatame siis, kus kohas ühisosa koidab. Ühe teemana on kultuuriminister ise välja toonud ka kultuuriekspordi ja kas seda on plaanis hakata näiteks rahastama? Kultuurieksport on hea näide sellisest teemast, mis võiks minu arvates nende arutelude käigus üldse selgineb. Mul on tunne, et ma kohati väga kergekäeliselt toome lauale ja loome enda jaoks ise mingisuguseid väiksemaid-suuremaid tonte ja siis siis kardame nende terminite varjus keegi kusagil tahab kultuuriga midagi juut peale hakata. Kultuurieksport Ta on väga mitmekesine asi. Näiteks võib ta puudutada nii Eesti kuvandit välismaailmast ei puuduta seda, kuidas kultuur ja, ja majandus omavahel põimuvad mingites konkreetsesse ettevõtmistes ja aga ta võib puudutada ka seda, kuidas Eestist pärit loovisikutel läheb väljaspool kodumaad. Nii et mina ootan aruteludelt jällegi sellise moderaatorina rohkem seda, et teema üldiselt saab selgemaks, räägitud ja saab paremini paika, kuidas meil oleks võimalus täna olemasolevat võimekust paremini ära kasutada. Nende keerimise teemadeni tahaks rohkem jõuda kui nüüd mingisuguste selliste lihtlausete neil teemadel, et kas vähem raha või rohkem raha. Ma arvan, et sellise pikemaajalise poliitika eesmärk peab olema näha seda, seda potentsiaali. Ja ma siinkohal võib olla mainiksin ära ka selle asjaolu, mis võib-olla veidi eristatud ka neid eelseisvaid arutelusid sellest 98. aasta protsessist. Nimelt täna on selle töö pealkirjaks Eesti riigi kultuuripoliitika arengusuundade koostamine aastani 2020 ehk et me peame vaatama ka veidikene konkreetsemalt aja piilitlust ja ma arvan, et see toob meid lähemale rohkem sellistele detailsematele arusaamadele, et me ei saa piirduda ainult väga, väga üldiste hoiakute kirjeldamisega. Nii et ma usun, et kultuurieksport võiks küll selle järgmise kaheksa või üheksa aasta jooksul muutuda läbi mõelda omaks ja see on see dokument, seda võimalikku potentsiaali või kasutamata ressurssi võiks kirjeldada. Kui palju võiks dokument mõjutada meie praegust kontserdielu ja muusikaelu? Kultuuripoliitika arengusuunad kindlasti ei lähe asutuse tasemele midagi ette näitama või ära määrama, et see, selline operatiivne strateegiline mõtlemine jääb ikka nendesamade kontserdiasutuste muusikasse, sest enda hooleks kultuuripoliitika arengusuunad võiks võtta nendest valdkondlikes poliitikates selle peamise sõnumi ja siis näidata seda tervikpilti, on tunne, et sellest on viimastel aastatel kõige rohkem puudus olnud ja me oleme tegelenud sellisesse küll kriisiolukorras, küll siis see toimumisfaasis pidevalt konkreetsete kitsaste probleemidega ja võib-olla seda aega ja rahulikku meelt astuda kaks sammu tagasi ja näha, suuremat pilti pole jagunud. Et kui nüüd, kui nüüd mõelda muusika valdkonnas kaasa, siis kindlasti on selle dokumendi eesmärk uuesti kinnitad. Muusikal on eesti kultuuris oma rolle kaal, aga kindlasti ei lähe ta ütlema asutuse tasemel jagama mingisuguseid väga konkreetseid suuniseid, see jääb ikka nende juhtide tööks, kellele see vastutus on usaldatud. Kas sama kehtib ka siis näiteks muusikute töötingimuste puhul, et usaldatakse selle asutuse esindajaid ja siin kultuuriministeerium ei sekku? Ma arvan küll, et iga asutuse töötajate heaolu on kõige otsesemalt selle asutuse juhi vastutada. Samas mida kultuuripoliitika saab öelda, on see üldisem pilt, üldisem tajumine selle kohta, kuidas ühiskonnas kultuuritöötajaid nähakse, kuidas nende panust väärtustatakse, sellest teemast kindlasti mööda minna ei saa. Mis oleks kultuuripoliitika sisu ilma nende inimesteta, kes seda tööd seal igapäevaselt teevad? Rääkides nendest inimestest, kas valmiv dokument võiks mõjutada või muuta loovisikute õigusi ja sotsiaaltagatisi, millest on ka viimasel ajal hästi palju juttu olnud. Loovisikute sotsiaalsed garantiid on oluline tähtis teema. Nendesamade sotsiaalsete garantiide teemal on ministeeriumis juba koostöörühm, kes siis arutab neid teemasid vajaliku detailsusega ja kellel on ülesandeks esitada sellekohased ettepanekud. Kui need kaks protsessi koos algavad, ehk et me proovime siin juunis või hiljemalt juuli alguses koostöös mitmete partneritega algatada selle kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamise protsessi, siis samal ajal paralleelselt töötavad ka erinevad väiksemad töörühmad nende kõiga oktuaalsemate teemadega ja, ja ma arvan, et need kaks dokumenti saavad jälle teineteist täiendama. Nii et kaasanud olete te siin siis Eesti kultuuri koja, Riigikantselei, rahandusministeeriumi ja kultuuriministeeriumi esindajad ja ka siis spetsialistid väljastpoolt. Jah, me esitasime tõesti sellise laiema kutse, ma arvan, et see on väga tähtis kasutada seda, seda võimalust, et kõik saaksid kaasa rääkida. Me oleme püüdnud tekitada sellesse pooleteistaastasse mitu perioodi, kus me tahame jõuda seda teemat vääriva nagu foorumi, nii et väga-väga isiklikult loodan, et juba esimese vahekokkuvõtte aegu meelsasti siin kusagil aasta lõpus saame me esmase ülevaate nendest leemidest sellises üldises vaates ja tõesti ühes paberis, millega ja peaks paber kõige enam tegelema ja siis juba 2012. aasta jooksul need võimalikult laias ja sisukas arutelus läbi rääkima. Aitäh Jorma Sarv Kultuuriministeeriumi arendusnõunik selle kommentaari eest palun. Ja veel enne suve on hea teha juttu ka juba sügisest toimetustest Eesti muusikamaastikul ja Eesti kultuurimaastikul ja üheks suurejooneliseks ettevõtmiseks. Kindlasti olemas sügisel toimuv neljas rahvusvahelise muusikanõukogu ülemaailmne muusikafoorum. Ja ma olen palunud klassikaraadio stuudiosse selle muusikafoorumi reklaami ja marketingikoordinaatori Kadri malmi. Tere. Tere. Mida selline foorum endast üldse kujutab? Rahvusvaheline muusikanõukogu korraldab ülemaailmset muusikafoorumi neljandat korda ja üle aasta ja foorum on muusikate ühiskonda käsitlev suur konverents ja sel korral on selle suureks pealkirjaks muusika, sotsiaalsed muutused. Oluline on just see, et seal ei räägita mitte muusikast spetsiifilises või kitsamas mõttes ei muusikateadusest ega intervjuud joonist vaid just muusikakohast, rollist ühiskonnas, kuidas ta võiks aidata kaasa inimeste arengule paremale elule, elukvaliteedile kõik sellised asjad. Seekord keskendutakse viiele põhiteemale. Need on muusika kui vahend sotsiaalseks muutuseks, noored ja muusika, uued väljakutsed ja võimalused, muusikahariduses, muusika levitamine ja eksport ning muusika ja arendustegevused. Miks nii mastaapset üritust üldse Eestis korraldatakse? Kui ma arvan, et üks suur põhjus on võib-olla see, et Tallinn on sel aastal Euroopa kultuuripealinn 2011 ja sellega seoses on Eesti ja Tallinna vastu huvi eriti koopas muidugi suurem ja see on hea koht, kuhu inimesi tuua. Tutvustada Eestit, eesti kultuur, eesti muusikat, aga teine põhjus mulle tundub, et Eesti muusika ja teatriakadeemia on selline avatud ja koostööaldis organisatsioon. Sellepärast et põhirõhk ja põhi töö siin Eestis langeb Eesti muusikaakadeemiale. Ja muidugi selle eestvedaja Marje Lohuaru, kes on hästi aktiivne just rahvusvaheliste suhete ja kõikvõimalike projektide vallas. Et me oleme nüüd ongi kaks põhilist põhjust. Nii et see üritus ongi toimumas siis koostöös Eesti Muusikaakadeemia, aga Eesti muusikanõukoguga tuppa ja rahvusvahelise muusikanõukogu just nimelt need kolm muusikanõukogu, aga põhiliselt Eesti poolelt on see koostööpartner siis Eesti Muusikaakadeemia, räägime natukene selle foorumi ülesehitusest ja kui kaua see kestab. Foorum ise kestab kolm päeva, 27 kuni 29 september ja sinna järgneb siis IMF-i rahvusvahelise muusikanõukogu peaassamblee kaks päeva. Nüüd foorum On on korraldatud, toimuvad erinevad töösessioonid, nagu näiteks avatud paneeldiskussioonid, loengud, workshop id, projekti tutvustused ja ümarlaua arutelud. Sessioonide vaheaegadel toimuvad elava muusika ettekanded, siis põhiliselt muusikaakadeemia üliõpilaste poolt. Seltskond olen ma väga põnev ja kirju. Nüüd kõige suurematest nimedest ma praegu saan nimetada just sund, uuri, kes siis on üks Kiispiikeritest, aga ootame foorumile tõesti üle maailma osavõtjaid Euroopast, Ameerikast, Aafrikast, aga kaugemad paigad Okeaania, Lõuna-Ameerika ja Aasiast ka Araabiamaadest loodetavasti ka. Mida sellise ürituse korraldamine siin Eestis võiks meie kultuurile Eesti muusikaelule pakkuda, juurde anda? Ma arvan, et kõige rohkem tähendabki silmaringi avardamist. Ma arvan, et selle läbi saab üldse parema pildimaailmas toimuvast, kuidas kasvõi Aafrikas või Ameerikas Lõuna-Ameerikas korraldatakse muusikaõpet muusikaüritusi, kuidas seal haridusega autoriõigustega muusika levitamisega kõikides sellistes küsimustes. Kindlasti tuleb klassik Raadios sel teemal pikemalt juttu ka juba siis, kui üritus lähenemas on sügise poole. Aga praeguseks siis võtame teadmiseks, et selline foorum on siin Eestis tulemas ilmselt üks mastaapsemaid, mis kunagi Eestis on korraldatud ja sinna foorumile on võimalik siis ka eelregistreerida. Jah, tahtsin just öelda, et foorumil on ka kodulehekülg. Siis World foorum on Music kõigeks SÕNA punkt, org, kust saab täpsemat infot ja samuti registreerida. Aitäh, Kadri malm, palun. Heliga viimases saates on hea meel rääkida ühest väga olulisest sündmusest Eesti jaoks üldse. Ja selleks on loomulikult 11. noorte laulu- ja tantsupidu, maa ja ilm. Ja klassikaraadio stuudios on need programmi juht Raul Talmar ja noorte laulupeo kunstiline juht Veronika portsemat. Tere. Tere. No mida siis sisuliselt ja praktiliselt tähendab ühe laulu ja tantsupeo programmijuhiks olemine ja kunstiliseks juhiks olemine. Kui palju teie viimasest aastast on sellele sündmusele kulutatud? Programmijuhiks olemine tähendab programmis olemist võib-olla siis mingis mõttes ka mõelda pusletükkide kokku kleepimisel, et see pidu nii nagu me siis oleme sellel korralda mõelnud ja kavandanud ühes kohas ühel platsil ühel väljakul kõik toimuda saaks. Nii et see töö ongi, ega siin midagi muud hullu pole. Laulupeo kunstilise osa nii-öelda juhtimine ikkagi eeldab seda, et on meeskond, kellega siis koos seda loomingulist poolt luua ja kellega see täide viia, ellu viia, et see on see roll olnud. Aga millest siis tänavune noorte laulu- ja tantsupidu kõneleb? Ta kõneleb noortest inimestest ja nende unistustest, ma arvan, kõige rohkem, ehk me ju kõik noorest peast ühes mõttes oleme nagu maailma keskpunktid. Mõtleme võib-olla palju iseendale tahame ja mis maailmas toimub. Ja ühel hetkel me tegelikult saame aru või esitame endale ka küsimusi, et kust me tuleme. Mis on see meie päris koht. Ja selle peo põhimõte ongi selles, et ja ilm on suur. Aga tegelikult kogu maailm on ka igas väikeses inimeses. Ja sellest motiivist lähtuvalt tuli valida siis ka muusikaline osa. Võib-olla pigem ikkagi sedamoodi, et eesmärgiks oli, et laulud kõlaksid head ja kvaliteetset muusikanumbrid, et maatika ei olnud nüüd nii-öelda kinnisilmi jälgimiseks, et valida temaatilkasse sobivaid laule, et ikkagi me vaatasime kogu Eesti muusikamaastikku ja tegime sealt valiku. Nõks suurem uuendus ilmselt tänavuse peo puhul, mida siin juba ka Raul Talmar te mainisite, on, on see, et kogu üritus toimub ühele platsil ehk siis Tallinna laule koduväljakul, et mis selle tingis ja mis selle mõte eelised on? See on üks näide sellest, et üks loominguline koostöö viib ideede väljakäimise järgi ka isegi nende teostuseni. Tegelikult see, see mõte sündis tõepoolest ühel koosolekul, mida me pidasime oru hotellis. Ja siis kas oli Märt, see, kes ütles, et lähme vaatame. Meil on ju ühe pealkirja, ühe mõtte, ühe kavandiga nagu läbi viidud kogu eeltöö, et kas siis ei võiks toimuda ühes kohas ja sealt arenes nii et seal on nagu tore tõdeda, et see on siukseid kollektiivse mõtte vili tegelikult. See ilmselt tähendab ka seda, et senisest rangemalt tuleb mõtelda läbi igasugused liikumised peale tulekud, äraminekud. Ja pean ütlema küll, et see on natuke peavalu ka ikkagi teinud. Küll mahume sinna kindlasti kõik ära, need mõõtmised tehtud ja tantsijad saavad kõikuma, tantsud tantsida ja kõik lauljad saavad kõik oma laulud laulda. Aga vahepeal tuleb, meil võib olla üksteisest mööda minna, kas me siis mahume? Aga kuidas see pidu on üles ehitatud pidunjaatanud kolmele päevale ja mismoodi see programm siis välja näeb? Tantsu ja laulupeol on ühine algus esimesel juulil reede õhtul, millele kohe järgneb esimene tantsupeo etendus. Ja suureks plussiks on selle juures, et kõik lauljad saavad võimaluse näha seda esimest tantsupidu. Laupäeva õhtupoolikul siis toimub teine tantsupeo etendus. Päevahommikut alustame kell üheksa rongkäiguga, millele järgneb laulupidu siis, kui rongkäik on läbi saanud ja laulupeo lõpus siis toimub nii tantsijate kui lauljate poolt ühine peo lõpetamine ja, ja seda rahvast kokku on, nagu me siin ennist ka mõtlesime kusagil 30000 osaleja ringis. Aga mis on peamised sellised märksõnad, ma ütlen ka muusikalise külje poole pealt või siis tantsupoole pealt. Selle juures, mis Veronika mainis, et tõepoolest on Eesti muusika hulgast valitud sellised jääväärtusega laulusid, jaga tantsusid palju siis sellel peol on siiski ka palju spetsiaalselt selleks peoks kirjutatud muusikat, ma arvan, et see on üks üks olulisi märksõnu. Jah, väga tähtsaks pean ka seda tunnuslugu või laulumaa ja ilm mida me kuuleme nii esimesel kui viimasel päeval, mille on kirjutanud Olav Ehala sõnad Viiu Härm, kusjuures Viiu Härmi tekstist tegelikult lähtuvalt jõudsime sellise peo üldise pealkirjani. Laulupeol sedakorda on vaste uuenduslik just see või huvitav, et ta on lisandunud mitmed uued liigid. Pidu algab rahvamuusikutega, kellel on täitsa omaette numbrid peo kavas ja noortest meestest, neidudest ja segakoorides moodustub roki koor, keda saadavad siis rokkmuusikud üle Eesti, need on välja valitud parimad ja esitavad siis eesti klassikalist rokkmuusikavaramut. Ja kindlasti on meil suurenenud üleüldse pillimeeste hulk, kes siis hakkavad koos mängima koondorkestri nime all. Et ma usun, et need uued liigid saavad olema päris põnevad kuulata ja vaadata laulupeol. No ilmselt see rokk, mis on need kaasata, et see on ka seotud sellega, et tegemist on ju noortepeoga kui palju selle peo organiseerimisel ja korraldamisel tüli sellele mõelda, et osalejad on noored? Kindlasti saime, ma usun, lähtuda päris palju sellest, et osalejad on noored ja sedapuhku ka võib-olla katsetada veidi rohkem kui suurte peol. Samas nurgas telemeelepärast pidu korraldada on ikkagi ka veidikene keerulisem, võib-olla, et tabada just mis noori hetkel just paelub. Jah, võib-olla on isegi küsimus ka vahest selles, et meil on üsna raske aimata tänapäeva kiires maailmas mis just sellel hetkel on aktuaalne ja mis tõepoolest kedagi huvitab, selleks, et ikkagi laulu ja tantsupeoprotsess on väga pikk ettevalmistus, hakkab mitu aastat gaasi ja siis see ennustamise võistlus meil. Ja eesmärgiks on ikkagi olnud see, et noortele see meeldiks ja hoiaks ja tooks neid laulmise ja tantsimise juurde, nii et kuidas see tagasiside on olnud või ütleme, proovide tsükkel laulupeo poole pealt on ju läbi, et kuidas noored, et suhtuvad, kuidas arvatakse laulu ja tantsupeost, kas tullakse hea meelega sellele peole? Ma loodan küll, et tullakse hea meelega, et proovid näitasid, et repertuaar ja laulud ikkagi noortele meeldivad, nii et et selle üle meil on tegelikult olnud väga, väga hea meel mõnedes maakondades isegi tutvuste positiivne tagasiside, et tõesti see teeb meele rõõmsaks, kas ka tantsupeo poole pealt on tekkinud mingisuguseid uusi liike, uusi? Nüansse tantsupeol ei ole nüüd rokiblokki aga tantsijate puhul peab ütlema, et on jällegi tantsupeo korralduslik või siis õpetajate. Ka kõikide tantsude tegijate seltskond on väga noor ja need tantsuseaded on tegelikult suures osas ongi täitsa noorte tehtud, et. Minu meelest lünk noortele kui palju on tähelepanu sellel üritusel sellel aastal seoses sellega, et meil on kultuuripealinn Tallinn 2011. Kultuuripealinn on ju ise mitmel korral deklareerinud, et noorte pidu on kultuuripealinnaks olemise üks kõige tähtsamaid sündmusi. Lihtsalt võib-olla kõik ei teagi, et seekordne noorte pidu on tänu Tallinna kultuuripealinnaks olemisele üldse sellel aastal muidu ta oleks. Pidi tulema alles järgmisel aastal. Aga mida te soovitaksite neile, kellel on plaan sõita Tallinna tulla vaatama pidu, kas seoses nende suurte masside liikumisega peaks endale midagi eelnevalt paremini selgeks tegema? Tulge kolmeks päevaks. Jaa, jaa, kindlasti on üsna palju materjali, mida eelnevalt vaadata laulu ja tantsupeo kodulehelt www. Punkt laulupidu poee. Kuna on territooriumi osas tehtud veidike muudatusi, kes kus liigub ja kus miski tasuks, et siis kindlasti tasub internetist endale eelnevalt selgeks teha. Aga kõikidele soovin rahulikku meelt ja head tuju. Hea tuju ilmselt tuleb, tantsides ja lauldes niigi. Aitäh Raul Talmar ja Veronika Parts. Aitäh. Sellega on klassikaraadiohooaja viimane helikaja saade ühele poole saanud. Kaastööd tegid Maarja kindel Diana Liiv, Andreas Kalkun, Liina Vainumetsa ja Rene eespere. Kokku mängis operaator Katrin maadike. Toimetas Annika Kuuda. Soovin teile suveks ilusaid muusikaelamusi ning kohtumiseni taas sügisel.