Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Tartus tähistati emakeelse ülikooli 80 seitsmendat aastapäeva. Anti kätega tänavune rahvusmõtte auhind, mille sai akadeemik Endel Lippmaa. Sotsiaalsemaks kuradid lähevad valimistele loosungiga jokk jätta põhjenduse jaks. Sisu on see, et juriidiliselt on kõik korrektne, kuid eetiliselt täitsa mäda, leiavad sotsiaaldemokraadid. Prokuratuuri alustas kriminaalasja uurimaks ärimees Oliver Kruuda ebaseaduslikku metsa metsaraiet. Kruuda tekitatud keskkonnakahju suuruseks hinnati 250000 krooni. Tänan. Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev. Narvas toimunud pressikonverentsil tõdeti, et Eesti ühiskond peab olema valmis selleks, et nakatunute arv on kordi suurem kui ametlik statistika näitab. Kaitseministeerium andis üle tuisu tänava krundi, kuhu ehitatakse uus rahvusringhäälingu hoone. Algab detailplaneeringu koostamine ja hoone projekteerimine. Tallinnas Maarjamäe lossis avati näitus eesti rahvuslikuks klaasitootmise suurmehest Johannes Larupist ja Eesti klaasitööstuse ajaloost. Välismaalt. Endise Vene spiooni Aleksandr Litvinenko surma asjaolusid uurivad Briti teadlased leidsid veel ühe isiku organismist radioaktiivset ainet. Plutoonium 210. Venemaalt võimalik seda ainet ebaseaduslikult saada, kinnitas Vene aatomiagentuuri juht. Kirjutis nõutakse liibanoni, valitsuse tagasiastumist ja ilmast. Homme hommikupoolikul sajab Eestis vähest vihma, puhub edela ja läänetuul ja sooja on viis kuni kaheksa kraadi. Tartu Ülikoolis tähistati emakeelse ülikooli 80 seitsmendat aastapäeva, räägiti suhtumisest ülikooliharidusse ja rahvusvahelisest konkurentsist, vahendab Vambola Paavo. Avakõne pidas Tartu Ülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo, kes rõõmustas selle üle, et tänavune aasta on Alma Materi teadustöös olnud viljakas, kaitsti 97 doktorikraadi. Samas valutas rektor südant, et üha enam on ühiskonnas levimas aru saama kõrghariduse devalveerumisest ning seedib valvsaks. Lühikasuliste harimatute argumentidega rünnatakse mõistmisele ja avastusele rajatud ülikoolihariduse vundamenti ja seda kindlustavaid kvaliteedinõudeid, püüdes taandada haritust üksnes rakendusväärtust omavate kutseoskuste kogumiks. Eesti vajab väga häid kutsekoole, niisamuti nagu me vajame häid ja väga häid gümnaasiumi ja põhikooli. Ent see eesmärgid head kuulajad, ei ole saavutatav ülikooli kutse koolistamisega. Ülikoolihariduse eesmärk on olemuslikult teine. Seejärel sai sõna vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnum oli konkurents kõrgkoolide riikide vahel, mis ei jäta puutumata ka emakeelse kõrghariduse lipulaeva. Me ülikoolide mõõdupuud asuvad Helsingis ja Stockholmis üha enam ka Oxfordis, Berliinis ja Harvardis, see tähendab üht konkurentsi üliõpilaste ja õppejõudude pärast tänapäeva nõuetele vastava haridus ja teadus keskkonna pärast. Selles heitluses selgub Eesti teaduse tulevik. See on võtmekoht. Traditsioonilise akadeemilise loengu järel algas audoktorite ja doktorite promoveerimine. Doktoridiplomid anti kätte rohkem kui kunagi varem 97 ja see on märk aktiivsest teadustööst. Kolmandat korda kuulutati emakeelse ülikooli aastapäeva aktusel välja Alma Materi rahvusmõtte auhind. Tänavu sai selle akadeemik Endel Lippmaa. Kõige raskema rahvusmõtte teostamine, seri eeldabi ikkagi omariiklust oma hästi funktsioneerivad ühiskonda igas mõttes sinna hulka kuuluvad kahtlemata sügavad teadmised, mida esindab ülikool. Oleme me kõik viimased 20 aastat tegelenud rahvusmõtte rahvusrealiteediks muutmisega ja praegu on seal realiteet käes ja juhin tähelepanu, et me peame hoolsad olema ka edaspidi, sest maailm on dünaamiline. Õhtuhämaruses toimub akadeemilise pere tõrvikutega rongkäik Vanemuise õppehoone juurest peahoonete. Õhtu lõpetab meeleolukas aastapäeva ball Vanemuises Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Esmaspäeval, neljandal detsembril algab riigikogu valimiste kandidaatide esitamine registreerimiseks. Vabariigi valimiskomisjon jaotas täna mandaadid 12 valimisringkonna vahel. Vastavalt valimisseadusele algab järgmisel tööpäeval pärast mandaatide jaotamist kandidaatide esitamine. Vabariigi valimiskomisjon võtab kandidaatide registreerimisdokumente vastu Tallinnas Toom-Kooli kolm kuni 18. jaanuarini. Enne esitamist kannab erakond või üksikkandidaat rahandusministeeriumi arvele kautsjoni, mille suuruseks on vabariigi valitsus kinnitanud 6000 krooni isiku kohta. Jätkame sõnumitega välismaalt ja neist teeb ülevaate Vallo kelmsaar. Liibanoni pealinnas Beirutis on käimas massimeeleavaldus, millel äärmusorganisatsiooni Hizbollah toetajad nõuavad valitsuse tagasiastumist. Hizbollah esindaja sõnul on ilmselt tegemist liibanoni ajaloo kõige rahvarohkema meeleavaldusega, millel osaleb sadu tuhandeid inimesi. Politsei on teatanud, et osalejaid võib olla umbes 800000. Liibanoni peaminister korra kinnitas, et Hizbollah ei õnnestu meeleavaldustega valitsust kukutada. Ka peab praegust valitsust USA käepikenduseks. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul toetab Moskva sanktsioonide kehtestamist Iraani suhtes, kuid need sanktsioonid ei tohi Teherani karistada ega isoleerida. Sanktsioonid peavad olema suunatud sellele, et, et Iraan ei saaks oma valdusesse sõjalise otstarbega tuumatehnoloogiat, ütles Lavrov. ÜRO Julgeolekunõukogu on hoiatanud, et kui Teheran ei peata oma tuumaprogrammi, kehtestatakse Iraani suhtes majandussanktsioonid. Endise KGB agendi Aleksandr Litvinenko surma asjaolusid uurivad Briti teadlased on leidnud veel ühe mehe organismis radioaktiivset ainet. Poloonium 210 tegemist taanlasega, kellel on otsene seos Litvinenko. Ka edasine uurimine jätkub haiglas, teatas tervisekaitse agentuuri esindaja. Politsei ja meditsiiniallikad keeldusid kommenteerimast, kas kõnealune isik on Maarjas garamella, kellega Litvinenko kohtus päeval, mil ta end halvasti hakkas tundma. Venemaa aatomienergia agentuuri juht kinnitas täna, et ainet poloonium 210 ei ole Venemaal võimalik ebaseaduslikult saada. Ukraina parlament hääletas välisminister Boris Tarasjukiga, siseminister Juri Rutsenko tagandamise poolt. Analüütikute hinnangul ei põhjusta ülemraada tänane otsus küll valitsuskriisi ohtu, kuid näitab tõsist kriisiolukorda presidendi ja valitsuse suhetes. Ja uuesti Eestist. Miks mõned meie ärimehed eiravad teadlikult seadusi, aga naudivad eesti poliitikute soosingut, küsis president Toomas Hendrik Ilves oma avalduses. Seda just peaksid inimesed valimiskampaania ajal neilt poliitikutelt pärima. Algatati kriminaalasi ärimees Oliver Kruuda suhtes. Meelis Kompus palus kommenteerida põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröril Endla õlvistel. Keskkonnainspektsioon tuvastas väärteomenetluse käigus, et helbe täna on lageraie käigus põhjustatud keskkonnakahju kokku 90840 krooni ulatuses ning samuti on ehitusjäätmetega risustatud metsamaad, millega on põhjustatud siis kahju 158900 krooni väärtuses. Kokku on põhjustatud keskkonnale oluline kahju ning seetõttu esinevate isikute käitumises kuriteo tunnused. Kriminaalmenetluse eesmärk kõigepealt välja selgitada, kes siis on selles ebaseaduslikku rai teostamises ning keskkonna saastamisest süüdi. No antud juhul ka Oliver Kruuda on ju ise tegelikult seda ajakirjanduses tunnistanud, et jah, tegin küll jamis, siis. Tema poolt ajakirjanduses väidetu vajab kriminaalmenetluse käigus kontrollimist. Kas on veel mõningaid aspekte, mida kindlasti selle kriminaalmenetluse käigus on tarvis täpsemalt välja uurida? Kindlasti on kriminaalmenetluse eesmärk välja selgitada isikud, kelle tegevuse tagajärjel selline keskkonnakahju põhjustati. Kui kuritegu tuvastatakse, kui suured karistused? Kriminaalmenetlus alustati karistusseadustiku paragrahv 356 lõige üks tunnustel siis puude ja põõsaste ebaseaduslik raie, mille eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus ning karistusseadustiku 364 lõige kaks tunnustel mille eest on siis karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni kaheaastane vangistus. Kas prokuratuur saab midagi ära teha selles suunas, et seadusi rohkem austatakse, nendest teadlikult inimesed mööda ei lähe, nagu on alust võib-olla arvata, et selle loo puhul on tehtud. Prokuratuur saab kindlasti sellistele juhtumitele reageerida kiire ja tulemusliku kriminaalmenetluse läbi, et anda ühiskonnale sõnum, et sellised teod ei jää karistamata. Sotsiaaldemokraatlik erakond avaldas täna oma valimisloosungi, vahendab Meelis Kompus. Sotsid rõhuvad aususele eetikale ning tahavad muuta senist poliitikat. Erakonna esimees Ivari Padar ütles, et just seetõttu sai valimisloosung niisugune jätta käibeväljendiks muutunud JOKK väljendab, et korrektne on kõik juriidiliselt, aga mitte ilmtingimata eetiliselt. JOKK mentaliteet riigis on sama, mis vamm majas. JOKK mentaliteet on tegelikult selline kaheharuline asi. Tan ühelt poolt sund, parteistamine, teine tema pool on ringkäendus. Kitsas grupp ettevõtjaid toetab poliitilisi jõudusid, poliitilised jõud omakorda seda ettevõtluspoolt, kusjuures mitte üldse nende demokraatlike ja õilsate vahenditega, nagu ühes normaalses riigis peaks toimuma. Sotsiaaldemokraadist europarlamendisaadik Marianne Mikko lisab loosungi mõttesse laiema dimensiooni. Ma pean tunnistama, et viimase aja sündmused Eestis, mis puudutavad tippärimeeste ja tipp-poliitikute kokkumängu, on väga piinlikud mul kui eestlasel vastata oma kolleegidele, olgu need siis soomlased või rootslased. Poliitikute ja ärimeeste JOKK tehingutele viitas ka Sven Mikser. See on asi, millele sotsiaaldemokraadid tahavad pärast kevadisi valimisi kindlalt Eesti riigis lõpu teha ja me arvame, et Eesti riik on seda väärt. Samas hoidub erakond nimetamast neid poliitilisi jõudusid, kellega koostöö pärast märtsivalimisi on juba eos võimatu. Ivari Padari sõnul tähendavad koalitsiooniläbirääkimised iseenesestmõistetavalt kompromisse. Nendest potentsiaalsetest erakondadest, kes siis riigikogu valimistel ületavat viis protsent ei saame ütelda ühtegi erakonda, kelle puhul on koostöö välistatud. Ent loosung JOKK jätta on nii vormilt kui mõttelt sarnane sellele, mida proovis Res Publica eelmiste riigikogu valimiste eel samuti eetika, aus, riik äraostmatud, ühesõnaga kord vali kord idee, mis peagi päevapoliitika realiteedi uppus ja valijate seas pettumuse põhjustas. Kui elujõuliseks peavad sotsid enda loosungit Ivari Padari ja Marianne Mikko? Probleemide väljatoomise jaoks peab jätkuma värv. Ja kui võtta nüüd nii-öelda seda vali kord, millele te vihjasite siis selle loosungi tugevus on tõepoolest olemas, see viitab rohkem musklitele, meieritame väärtustele ja aususele, nii et see on tugev, aususele orienteeritud loosung. Kampaaniale kulutavad sotsid kuus miljonit krooni, mis jääb tunduvalt alla mitmete teiste Riigikogus esindatud erakondade reklaamisummadele. Täna on ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev, sel teemal räägiti täna kõikjal Eestis, alustame Narvast, jätkab Jüri Nikolajev. Igor Sobolev on üks vähestest Eesti elanikest, kes julgeb avalikult öelda, et on HIV-positiivne. Sobolev nakatus 13 aastat tagasi ja oli siis arvult 46. nakatunu Eestis. Täna, kus ametlikud arvud kõnelevad viiest ja poolest 1000-st HIV-positiivsest esindab Igor Sobolev tervet võrgustikku, mis tegeleb nakatunute toetamisega nii moraalselt kui võimalike kohtuasjade korral. Praegu kogub HIV-positiivseid ühendav valitsusväline organisatsioon andmeid reaalsete diskrimineerimisjuhtumite kohta, kus inimestega Meil on haiguse tõttu üles öeldud töökohti, tehtud takistusi lasteaedade külastamisel või koolis õppimisel. Kõige tavalisem diskrimineerimine on seegi, kui inimeselt nõutakse enne lasumis tõendeid selle kohta, et ta ei ole HIV-positiivne. Oleks hea üks selline juhtum tuua kohtu ette, räägib Igor Sobolev. Kuid probleem on selles, et nakatunud kardavad ja peidavad end avalikkuse eest. Saboledi arvates peab Eesti ühiskond olema valmis selleks, et tegelik nakatunute arv on kordi suurem kui ametlikud viis ja pool 1000 nakkus ammu väljunud süstivate narkomaanide seast ja levib sugulisel teel. Eesti HIV-positiivsete võrgustiku andmeil esineb nakatunuid juba nii arstide kui juhtivtöötajate seas ja laiem avalik arutelu teemal, kuidas koos edasi eksisteerida, seisab ühiskonnal veel ees. Ainult HIV-positiivsed ei pea õppima elama ühiskond, vaid ka tavakodanikud peaksid endale teadvustama, et neid ümbritsevatest inimestest võibki osutuda HIV-positiivseks ja karta seda pole vaja, räägib Igor Sobolev. HIV-positiivsete võrgustiku juhatuse esimehe Igor Sobolev arvates vajaks Eesti nõndanimetatud aidsiseadust, mis välistaks igasuguse nakkusel põhineva diskrimineerimise ja aitaks nakatunutel elada Väärtusliku ja võimaluse korral ka õnneliku elu. Jüri Nikolajev, Eesti Raadio Narva stuudio. Ja täna pärastlõunal toimus AIDSi ennetusüritus ka Tallinnas Tammsaare pargis. Ürituse korraldasid Punase Risti seltsi noored. Kohal käis Toomas Kelt. Tammsaare kuju ees süüdati punastest küünaldest moodustatud lipsu kujund, millega mälestati kõiki aidsi ohvreid. Samuti jagati möödakäijatele infomaterjale ning kaitsevahendeid, jätkab Punase Risti seltsi noor Karoli loo. Inimesed on jäänud vaatama ja uudistama, et mis me teeme, nüüd oleme hakanud juba kondoome ka jagame, oleme saanud alustatud, et huvi on olemas ja inimesed ise ligi tulnud ja küsinud meie käest informatsiooni, et palju paremini kui eelmine aasta, mida põhiliselt küsitakse, küsitakse kõigepealt seda, et mis toimub ja on tulnud küsima AIDS-i kohta ja kus sa saad näiteks AIDS i keskus ja kus saab teha vereproove ennast testida ja väga palju räägitakse sellest, et kui kiiresti tegelikult Eestisse levib, kuna me oleme väike riik, aga arv on väga suur meie kohta, siis jah, inimesed on hakanud rohkem mõtlema, et see on väga positiivne. Probleem on tõsine ja praegu tuleb rääkida. Noored, kes Tammsaare pargist läbi kõndisid, ei olnud eriti suhtlusaltid. Siiski tunnistati, et AIDS-i leviku peale ikka vahel mõeldakse. Jah, mõtleme küll, et, et AIDS on väga hirmus asi, tuleb ikka hoida, sest et nagu muuseas ka keele Sundravialune Sergei Kalinin, kes esmaspäeval Viljandis hooldaja tähelepanematust kasutades põgenes, ilmus täna vabatahtlikult põhja prefektuuri lõunaosakonda, kus ta kinni peeti. Lõuna prefektuuri töötajad toimetasid Sergei Kalinini tagasi jämejala psühhoneuroloogia haiglasse. Uus rahvusringhäälingu hoone rajatakse järvele, tuisu tänavale. Täna loovutas kaitseministeerium selle jaoks krundi, et saaks alata konkreetsem planeerimine. Meelis Kompus käis kohta vaatamas. Tulevase rahvusringhäälingumaja kohal laiub praegu tühermaa, jändrikud männid, võsa ning okupatsiooniaegsete betoonvundamentide jäänused. Rahvusringhääling sai territooriumi kaitseministeeriumilt. Minister Jürgen Ligi sõnul polnud kahju loovutada maad õilsa eesmärgi nimel. Muidugi, see maatükk on üpris magus, kui me oleksime ta näiteks elamumaana müüki pannud, oleksime päris palju raha saanud. Üleandmis akt on tehtud ning nüüd saab hakata ringhäälingumaja tõsisemalt planeerima. Kuid kas on midagi, milles on juba praegu selgusele jõutud? Telejuht Ainar Ruussaar ja raadiojuht Margus Allikmaa. On valminud ruumiprogramm ehk siis, kui palju meil uues majas ruumi alla ja On kohtutud Arhitektide Liiduga ja öeldud, et nüüd peaks hakkama mõtlema, milline see maja olemas. Me saame ühe väga moodsa keskkonna. Teiseks kui Eesti Raadio, Eesti Televisioon ühes majas toimetavad, siis sellest peaks kasvama meediajõud. Sünergia. Ma lisan siia tele poolt veel näiteks selle, et olemasolevad telestuudiod on praegu Eesti televisiooni vajaduste jaoks selgelt liiga väikesed, nad on ehitatud aastakümneid gaasi, meil keegi omanud ettekujutuste tehakse taolisi telesaateid, kus kaamerad sõidavad kalajal. Siin saab hakata tegema täiesti Euroopa tasemel kvaliteetset televisiooni, kui mõelda näiteks stuudiote. Kas see koht siin Tänaval on kõikidest võimalikest parimaid, kuidas me siia saama? Jah, ega põhjust muretseda, iseenesest on mugav, on alati tulla kesklinnastuudios, aga linnatransport? Me oleme ka kuulnud seda, et areneb siiakanti. Ma arvan, et me oleme ise kohustatud Kabanemalt transpordi käima kesklinnast siia. Need probleemid tuleb lahendada. Jah. Teate, mina olen täiesti veendunud, et kui siia hakkab kerkima ringhäälingu hoone, siis ükskõik, millisel alusel on loodud Tallinna linnavalitsus vaatab Tallinna linnavalitsus iseenesest ja kohe ümber ka linna transpordiskeemi, arvestades ringhäälinguhoonet. Uue maja finantseerimine peaks toimuma laenuraha abil, mille tagasimaksmisel on Margus Allikmaa sõnul tähtis osa nii tele kui raadio kesklinna kinnistute müümisel. Tuisu tänava krundi äärde jäi aga mahasilt. Siia kerkib uus rahvusringhäälingumaja. Eesti Ajaloomuuseum avas Tallinnas Maarjamäe lossis näituse Eesti klaasitööstuse ajaloost Eesti klaasitootmise suurmehest Johannes Loropist. Toropi vabrik oli Eesti esimene moodne klaasivabrik, mille toodangut hinnatakse tänapäevalgi. Näitusel käis Toomas Kelt. Klaasitootmine Eestis algas juba seitsmeteistkümnendal sajandil hüti klaasikojas Hiiumaal siiski ei olnud ei hüti tootmises ega ka hilisemates klaasivabrikutes kuni esimese maailmasõjani eestlastest meistreid. Nende väljaõpe algas alles Eesti vabariigis 1925. aastal. Mõni aeg hiljem asutas Johannes loru oma vabriku, millest sai Eesti hinnatuim. Klaasitootja jätkab näituse kuraator Anne Ruussaar. Algselt siis toodeti tõesti selliseid rohelisi sogases klaasis lihtsamaid olmenõusid, siis lõpuks jõuti ikkagi ilusate klaasesemeteni ja 1934. aasta alguses, siis alustas tööd juba Loropi enda vabrik Tallinnas Koplis, kus siis 37. aastal juba hakati valmistama ka kristalli. Kuigi Lorupil tuli esialgu võidelda oma toodangu turuosa eest, ei kestnud see periood kaua. Loropi klaasi hinnatakse ja hoitakse tänase päevani. Nii on näitusel väljas esemeid ajaloomuuseumi ja linnamuuseumi kogudest, aga ka eraisikute käesolevaid asju, rääkis Ruussaar. See on hämmastav, aga eestlased on siiski seda Loropis valmistatud eset ilusti oma kappides alles hoidnud, neid esemeid kasutanud, nii et seda ikka leidub, aga kuna erinevalt portselanist siis klaasile kristallile enamasti ei ole märke, siis ei oska neid lihtsalt keegi määrata. Ja need kataloogid, mis vabrik siis välja endise, on ülimalt haruldased, nii et meie juures on siis saanud seda ka nende kataloogide järgi kindlaks määratud. Anne Ruussaarel on valmis saanud ka raamat Eesti klaasitööstuses 1900 kahekümnendail kolmekümnendail aastail. Selles sisaldub üks Lorupi kataloogi koopia, mis peaks vähemalt kollektsionääride elu lihtsustama. Muidugi saab tooteid vaadata ka näitusel, kuid kas on välja pandud ka haruldusi? Mulle koguhoidjana iga ese loomulikult unikaalne küll, aga ma pean tunnistama, et siin on üks väga kaunis ese linnamuuseumist, mis on muidugi varem olnud ka väljas, on see niinimetatud selle kuulsa Grünbergi vindi kujundusega taas, aga mis on nüüd täitsa esmakordselt väljas on siis presidendilossist tulnud kolm klaasiga, mis olid erakogus, kus on siis eesti vapid peale graveeritud, et need on ka muidugi väga unikaalsed. Näitus Lorupi klaasist on Maarjamäe lossis avatud seitsmeteistkümnenda märtsini. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Puhub edelatuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 16 meetrit sekundis ja sooja on viis kuni kaheksa kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, hommikupoolikul sajab kohati vähest vihma, õhtul jõuavad katele uued sajupilved. Puhub edela ja läänetuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis ja sooja on viis kuni kaheksa raadi. Te kuulsite Päevakaja stuudio sele Riina Eentalu kuulmiseni.