Tere, hea rahvateenrite kuulaja on üks Eesti suvele omane vihmane nädal hakkab läbi saama, aga hapukurgihooaega ei paista kusagilt ja rahva teenrid võtavadki siis selle järjekordse põneva salakokku ning täna on siin Tallinna stuudios Heidit Kaio, Eesti ekspressist Lauri Hussar vikerraadiost ja nüüd ütleme ka tere hommikust Lõuna-Eestisse ja Võrru, Sulev Valner yle portaal küla uudne tere Sulev. Tere hommikust. Nii. Ja kui ma ütlesin, et hapukurgihooaeg ei paista kusagilt, siis sellest on peaasjalikult sellel nädalal hoolitsenud Eesti ainuke 100000 häälemees Indrek Tarand, kes kahe tunni pärast muuseas astub Tallinna volikogu hoones Keskerakonna volikogu ette, et saada siis toetus eelseisvateks presidendivalimisteks ja ma pean tunnistama, et kui paar nädalat tagasi ütlesid mõned Keskerakonna liikmed, et neil on tugev kandidaat soolas siis selle nädala uudis ületas igal juhul kõik ootused kuhjaga. Kuidas teile tundub? Ma tegelikult parandaks siiski, et võib-olla võib-olla see näitab natuke hapukurgihooaega, et, et terve meedia on selle Indrek Tarandi teema õnge läinud sellel nädalal nii kohutavalt kohutava energiaga, et et siiski võib-olla mõnel noh, kuidas öelda, et ma ei kahtle, et mõnel teisel ajal oleks see ka kahtlemata ülisuur uudis, aga ja väga huvitav, aga, aga ütleme, et see, et ikkagi kui need hästi hästi järgi mõelda, siis nii kohutavalt tähtis teema see võib-olla siiski ka ei ole, et sellele, et see on huvitav, tore midagi natukese niisugust erilist, aga aga noh, et see päevast päeva nii tõsimeelselt arutleda, kuidas nüüd Eesti poliitikat totaalselt muudab või ei muuda, et ega, ega ega ju ei muuda, tegeleks. Kui teil ei ole tähtis teema, ikka on, et tõepoolest, et presidendile ilmus välja presidendikandidaat, keda me oleme oodanud kogu aeg, et tegelikult terve vaade tegeles ajakirjandus sellega, kas see ikkagi on hea, et meil on üks presidendikandidaat ainult või oleks ikkagi tore, kui oleks ka mingisugune debatt, toimus suisa nagu polariseerumine, kus ühed väitsid, et see ongi saatja ja see näitab stabiilset riiki, et meil on üks presidendikandidaat ja ja olid teised, kes, kes ütlesid, et seda siiski on vähe ja võiks olla rohkem. Nii et minu meelest see on täiesti loogiline jätk sellele samale debatile ja, ja presidendikandidaadi väljailmumist, ükskõik kes see on, ei saa pidada kuidagi vähetähtsaks, et see on kindlasti meie poliitikaelus. Minu hinnangul väga oluline hetk. Aga see on tõesti kogu loos kaheldamatult positiivse iseloomuga, et Eesti presidenti valitakse tõenäoliselt kahe kandidaadi seast ja need küsimused, mis meedia püstitas, need said täiesti ammendava vastuse ja selles mõttes ei ole küll keskerakonnale mitte midagi ette heita, sellepärast et kõik küsisid, et Keskerakond, kus on teie presidendikandidaat, Te tahate, Keskerakond, pani kaardi lauale, et tõenäoliselt on meie presidendikandidaat Indrek Tarand ainukene Eesti 100000 häälemees, valija on ikkagi märkimisväärselt usaldanud. Ja antud juhul noh, keskerakonnal ei saa ette heita ka seda, et, et tegu oleks olnud kui erakondliku kandidaadiga vaid vaid Indrek Tarandit esitades püüavad nad sõnastada ja viia ikkagi kogu diskussiooni sellesse sängi. Et tegu on parteideülese kandidaadiga. Ei, no aga Keskerakonnal ei saa tõepoolest midagi ette heita, Keskerakonda tulebki tänada sellest, see on väga-väga ju ilmselt väga mitmes mõttes positiivne Kersti Eesti poliitikamaastiku jaoks. Nii sellel suvel kui võib-olla isegi pikemalt, aga et ja ka keskerakonnale ei saa ette heita ka neid, ütleme võib-olla mitte nii õilsaid kavatsusi, mis selle asja tagant välja paistavad. Millised nad on? Kui sa juba vihjad, siis räägi välja. Ei no ilmselgelt ütleme Keskerakonna ütleme ma arvan, et kogu see retoorika teemal, et kuidas ühe kandidaadiga presidendi valimine ja kahe kandidaadiga ja noh, see, see on niisugune natukese selline ilus jutt, küll last, demokraat mures demokraatia pärast. Aga, aga tegelikult see võib-olla ei ole väga siiras või ütleme niiviisi, et et väide, et kui Indrek Tarandit üles ei seataks, siis teist kandidaati kindlasti ei tule. Noh, see see tegelikult sõltubki ainult Keskerakonnast endast. Neile endale on ju täpselt võimalus seada üles mistahes teine kandidaat, juhul kui nad näiteks Indrek Tarandiga kokku ei lepi. Et selles mõttes väita, et Indrek Tarand on ainukene päästja ja mingit teist varianti ei ole, noh, see ei ole ju lihtsalt tõsiasja üle rahulikult järgi mõelda. Et tegelikult on küll, nad võivad ükskõik kelle esitada, noh, ma võin suvalise nimesi välja, eks ole, hüüda sellel teemal, et et kelle nad võiksid esitada, juhul kui nad millegipärast näiteks Tarandiga tülli lähevad või Indrek Tarand loobub või või, või, või nemad ikkagi otsustavad, et noh, tegelikult seda ütleme niiviisi, et äkki ei ole ikkagi päris õige mõte, aga noh, ilmselt nad ei lähe, sest ma arvan, et et selles mõttes ei ole isegi vaja mingi erilise hingevärinaga oodata seda Keskerakonna volikogu, et et küllap see otsus on ikkagi langenud juba selgelt mõlemalt poolelt ja taganemine oleks üsna tegelikult mõlemale juba üsna ebamugav. Huvitav on, mis antud küsimuses on ikkagi küsimusi tekitanud ja ja sellele on viidanud näiteks ka ka propagandauurija Agu Uudelepp, kes eilses vikerraadio saates uudis pluss arutles samuti selle teema üle ja ta leidis, et et kui lähtuda väärtuspõhisest poliitikast, siis loomulikult tuleks leida väga palju selliseid, selliseid küsimusi tekitavaid kohti, mis, mis puudutavad peaasjalikult siis Indrek Tarandi ja Keskerakonna seniste seisu seisukohtade vastu rääk tegevusi või, või tõepoolest sellist sellist antipaatiad lausa nende kahe vahel, aga, aga kui me nüüd lähtuma ikkagi otstarbepõhisest poliitikast, mis tema hinnangul siis valdav siis selle põhjalt analüüsides võib leida ikkagi väga palju selliseid, selliseid jooni, mis tõotavad võitu lähemale, et et, et kui me räägime siin Keskerakonna motiividest, siis, siis noh, Keskerakonna võit antud juhul on ikkagi ikkagi selles, et Keskerakond oma parteivälise kandidaadiga ei lähe valimisiga vaatama, et kui kaotab, siis kaotab see kandidaat, et ega Keskerakond siis seda seda ei kaota, samas savisaart mitte välja käies noh ei, ei satu löögi alla ka partei esimehe esimehe nimi, ta ei satu rünnaku alla. Kui veel natukene edasi rääkida, siis siis Keskerakonna maine paraneb. Isolatsioon ei ole seoses idaraha skandaaliga enam nii valdav ja, ja mõneti. Ma isegi nimetaksin kogu seda lugu idaraha skandaali intelligentsiks, et need, see Indrek Tarandi nimetamine võimalik nimetamine Keskerakonna presidendikandidaadiks. Et see on Keskerakonna jaoks idaraha skandaali puhul patukustutuskirjaks. Mina leian, et, et see, et otsida nüüd nii pingsalt seda Keskerakonna Indrek Tarandi ühisosa ja ja viibutada sõrme, kui seda võib-olla alati pole olnud, siis, siis minu meelest see pole oluline. Vaadates näiteks seda ei olegi kunagi just nimelt aga samas vaadata vaadata Reformierakonna ja Toomas Hendrik Ilvese ühisosa, et mis seal peaks olema, et Reformierakond on kogu aeg öelnud, et Ilves on nende presidendikandidaat ja me võtame seda täiesti enesestmõistetavalt. Kuigi võiksime ilkuda, et, et kuidas on võimalik, et et liberaaldemokraatlik partei nagu Reformierakond seab enda presidendikandidaadiks puhta sotsi. Et see tegelikult võiks, võiks samal teemal ilkuda ja mina olen üks neist, kes tervitab väga seda Indrek Tarand Tarandi käiku, kuigi ma möönan, et see, see tsirkus, mida me siin nautida saame, võib-olla toimub tema enda usaldusväärsuse arvel. Et ta paneb suurelt jaolt nagu ütleme oma senise seni kogutud usaldusväärsuse krediidikäiku kardan ma, et, et tema järgmised sammud ei pruugi enam järgmisi samme, me ei pruugi enam võtta Ta niivõrd suure õhinaga, aga tore siiski mulle minu meelest on see väga lahe, sest sest kedagi teist, kes oleks samavõrd põnev kuulata näiteks eelseisvates debattides ja Toomas Hendrik Ilvesega, on raske leida. Aga ma tahaksin siiski natukene seda tarandi motiivi lahti harutada, et kui me, kui me vaatame, et mida tarand on siis öelnud Keskerakonna kohta, siis, siis kaks aastat tagasi on Indrek Tarand öelnud selle kohta, et valib valija, peab lõpetama okupatsiooni Tallinna linnas ja nüüd me näeme et demokraatia nimel, niinimetatud demokraatia nimel on ta läinud koostööle okupatsioonijõududega, see on tema enda retoorikat kasutades. Ja nüüd, kui hakata tarandi motiive lahti mõtestama, siis noh, siin on, siin on tõepoolest toodud seinast seinani argumente, et küll on arutletud sellega üle, et tegelikult on see selline salakaval koost, mida tarand on. Tarand on teinud Toomas Hendrik Ilvesega ja teeb Toomas Hendrik ilvesega, et ta viimasel hetkel ikkagi taandab oma kandidatuuri ja nii edasi, et siin on nagu kõikvõimalikke vandenõuteooriaid, aga aga siiski mõned on kõlavamad, aga ma küsiks kõigepealt teie käest, et mis teie hinnangul võiksid olla need Indrek Tarandi motiivid, sest see on päris huvitav, millised nad ikkagi on. No aga mis seal nii väga siis peab olema, ütleme motiivi, eks marssalikepike põues tugevalt olemas ja ja ilmselt Indrek Tarand lihtsalt arvab, et tema kasutab keskerakonda ära selleks, et saada üles seatud ja pärast läheb oma teed ja lihtsalt pärast enam keegi väga ei meenutage, kes selle kandidaadi ülesseadja kui selline oli, sest see ongi nagu mingis mõttes ju tehniline küsimus, et lihtsalt sul peab olema teatud hulk riigikogu saadikuid, kes on sinu kandidatuuri üles seavad ja nende isegi parteiline kuuluvus, siis pole ju nii oluline, et ja iseenesest täpselt sama tõesti Heiditiga nõus. Ta võib öelda ka Toomas Hendrik Ilvese puhul, et et see on ka tema on ju teatud kokkulepe kandidaat mitte sellepärast, et ta võib-olla isegi kõigile neile üles seadjatele oleks ilmtingimata sihuke hirmus isiklik sümpaatia, aga lihtsalt on, on nagu tehtud mingisugune ratsionaalne otsus, et tõenäosus noh, ütleme võimalike kandidaatide seast teda presidendiks saada on piisavalt suur, eks ole, et võib-olla oleks igale parteile eraldi isegi mõni kandidaat, kes neile isiklikult tunduks, et nad tahaksid kas just mingit oma meest või mingit väga lähedaste vaadetega inimest selleks upitada, aga lihtsalt reaalselt arvestades on nagu hääled kokku loetud ja vaadatud, et see, nad ei ole mõtet kaotama minna ja siis selle tõttu on niiviisi tehtud ja ja teiselt poolt, eks, Keskerakond selles mõttes mina arvan, et Keskerakonna motiiv ei ole kindlasti niivõrd tarandist presidenti teha, kuivõrd ilvesest Ilvest takistada presidendiks saamast. Et selles mõttes keskerakonnale, Keskerakond võtab praegu ikkagi tarandit kui vahendit üritada, et Ilves Riigikogus hääli, kui ei saaks mitte mitte selleks, et tarand presidendiks saaks, vaid selleks, et Ilves Riigikogus hääli kokku ei saaks ja et kui see on juhtunud, siis vaatame, mis edasi saab, siis äkki avanevad uued võimalused. Et selles mõttes lihtsalt tarandil on. Ma arvan, et mõlemad pooled mängivad seda mängu, et ma kasutan nii-öelda noh, nagu kosmosemõistes teist nagu kanderaketina ja siis viskan ära ja ta lendab kuhugi sinna ja, ja siis lähen oma teed mõlemad lihtsalt nüüd noh, huvitav on näha kumbal see nagu tegelikult õnnestub või kas siis või kas lähedki äkki siis lõpuni välja niiviisi ühise ühine töö ja mis siis saab? Mina näen Indrek Tarandi teguviisis sellist väikest punkarlust või, või nagu anarhia alget. Sest ma endamisi olen kogu aeg mõelnud seda, et mis on see põhjus, miks Reformierakond nii kuulekalt on kaks valimiskorda Toomas Hendrik Ilves toetanud ja ma pakuksin, et selle loogiline lahendus võiks olla, et järgmine kord oleks viisakas toetada siis sotsidel, Reformierakonna presidendikandidaati, kelleks väga hästi sobiks näiteks Siim Kallas, et ma ei, ma ei imestaks, kui siin on, on olemas inimesi, kellele peades on meie presidendi mõtte või see, kes see isik võiks olla juba valmis pandud pärisseni tuleva 10 aasta perspektiivis. Ja see, et, et nüüd seda praeguste väikeste nii-öelda vaakumit ära kasutada just seda, et Ilves on üksi, tal ei ole vastaskandidaate, siis on see päris hea, selline, ma ütleksin punkarlus või anarhia alge sinna sinna vahele, siis Enda näpp torgata, et ja, ja seda võimalust ära kasutada. Aga oled sa kindel, et see on ikkagi punkarlased? Ma siin leidsin Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liikme Tõnis Kõivu blogist ühe väga huvitava mõtte mõttekäigu ja ta leiab, et kuna kuna Indrek Tarandile töö Euroopa Parlamendis meeldib ja, ja praegu on seadust seoses eelseisvate valimistega muudetud nimekirjad on nüüd avatud ja see on võtnud Tarandilt ühe sellise uue suure relva kandideerida ka järgmiseks ametiajaks Euroopa Parlamendis, eriti siis, kui keskerakonnas veteranpoliitik Siiri Oviir tõenäoliselt enam ei jätka. Euroopa Parlamendis on üsna ebatõelanile ka vilja Savisaar-Toomast ei jätkamine Euroopa Parlamendis, et siis siis ta pakub välja, et selle tarandi presidendiks kandideerimise taga on lihtne diil. Tarand aitab praegu keskerakonda presidendivalimistel ja Keskerakond aitab Tarandit Europarlamendi valimistel kolme aasta pärast. Et üsna selline huvitav. Ta huvitav mõttekäik, võib-olla natukene pingutatud, aga selle üle võiks arutleda. Tõesti, või Ma ma pakuks, et võib-olla natukene pingutatud, sest et ütleme nii, pikaajaline kokkulepe ikkagi Nüüd tasandil usun, ei usu, et ma pigem ei usu seda, sest et see tõesti eeldaks seda, et tarand ja Keskerakond peavad mingi hetk ka käsikäes hakkame avaldusi tegema, käsikäes kampaaniaid kujundama. Et see nõuab juba sellist rohkemat selgituste, rohkemat, rohkemat tööd kui lihtsalt see, et, et presidendikandidaadi ülesseadmine, et sa oled sealsamas samamoodi nagu ilves ja Reformierakond peaksid hakkama otsima sel juhul poliitilist ühisosa, mida võib-olla või võimalik, et ei ole, et, et ma ei näe ka, et, et tarand ja Keskerakond seda, seda, seda võiksid tegema hakata. No üks versioon on veel tarand mänginud. Ma pean ikkagi oma seda partokraatia vastast mängu edasi. Et, et isegi kui ta ja üsna suure tõenäosusega ta kaotab riigikogus Toomas Hendrik ilvesele, kaotab märkimisväärselt ja on jätkuvalt ikkagi äärmiselt tõenäoline, et ilves valitakse ka riigikogus ära. Aga nüüd selle kaotuse järel ta saab öelda, et vaadake, mina kandideerisin parteideülese kandidaadina, aga, aga kolm erakonda olid omavahel kokku leppinud oma nii-öelda parteiüleses kandidaadis ja sellepärast mina ei osutunud valituks. Ja, ja see annab jälle nii-öelda võimalust arutleda selle üle, et kas, kas on, kas on mingisugune vajadus uue protestivad Teie järele ja kui me vaatame nüüd, et, et kellele see võiks olla jälle kasulik olla, siis see uus protestipartei võiks olla jälle kasulik keskerakonnale, kelle, kelle valijad on ikkagi väga kindlad ja, ja kes seetõttu võivad leida ühe sellise partneri, kes võtaks ära hääli sotsidelt IRL-ilt ja reformierakonnalt. Ma arvan, et protestiparteid, mida juhiks tarand, kardaksid kõik ka Keskerakond, eriti nende praeguses suhteliselt sellises logadi ligadi-logadi olukorras, kus, kus mulle tundub, et nad ei, nad ei ole võimelised seadma üles presidendikandidaat just sellepärast, sest et nad on üle aegade kõige rohkem sisemiselt killustatud ja seda selle sisemise sellise ühtse konsensuse leidmine erakonna sees, kes võiks olla kandidaat ja selle väljaseadmine oleks, on nende nendele. Nojaa, aga kui sa vaatad praegu Edgar Savisaar on ilusat üles, aga, aga Einar Savisaar annab ju praegu võidukat lahingut konnas kogu siseopositsioonile, et mis sest, et Kalle Laanet sai väikese võidu Saaremaal, saades Saaremaa piirkonna esimeheks, et Edgar Savisaar paneb Indrek Tarandi vastu ja Kalle Laanet, teil ei ole enam mitte midagi öelda, kogu siseopositsioon on ju lämmatada. Aga ütleme, et kasutades selle sõjandustermineid, siis ta on hõivatud lahingupidamisega. Et ta ei saa avada teiste rinnetas, et ta peab siiski oma jõud kontsentreeruma praegu siis ütleme läänerindele ja ta ei saa avada, idasin. Minu meelest olen, olenemata sellest, et kas, mis need Keskerakonna kõik need motiivid on olnud, tuleb tunnustada, et iseenesest see käik suure tõenäosusega Eesti poliitikale on tore ütleme, teeb selle suve huvitavaks, aga noh, asi pole ju huvitavuses vaid tõepoolest ka seda presidendidebatis eriti paremaks. Ja teiselt poolt hoiab ära igasugused ohud, nagu oli kartused, et Keskerakond just nimelt võib seda debatti noh, nagu võib öelda nagu mürgitada mingi sellise noh, ütleme, et hakatakse lihtsalt Ilvest piima hakatakse, esitatakse talle vastu mingi kandidaat, kes on valmis suust välja ajama ükskõik mida, ütleme näiteks lihtsalt solvama või no ma ei tea, eks ole, võiks ju, võiks ju karta nii-öelda halvimatest kartustes. Et noh, Indrek Tarandi puhul me teame, et igal juhul saab olema ütleme, ilvese kõrval teine kandidaat, kelle kohta võib öelda Tano, miks ka mitte, eks ole, täitsa huvitav ja et, et mitte midagi halba Eestiga juhtuks tõepoolest, kui ka Indrek Tarandist president saaks. Et tõenäoliselt selles mõttes ei ole, on see ju valik, nii-öelda. Võib öelda, et kui tavaliselt öeldakse, et poliitikas on valik ainult halbade ja väga halbade lahenduste vahel, siis antud juhul võiks öelda, et Eesti ees onju täiesti haruldaselt heaolukord, et tõenäoliselt on valik heade lahenduste vahel, et et ja selles mõttes noh eksis, kaalutakse lihtsalt, et kas kas üks või teine ütleme, et kas Toomas Hendrik Ilves või tema noor kolleeg, kes tegelikult väga paljudelt omadustelt sarnaneb. Et, et kumb neist nüüd nagu parem on, et, et et üks on nagu täpsem juba ja nagu ennast tõestanud ja tead mingit pidi kindel, teine pakub jälle võib-olla mingeid uusi võimalusi. Et täitsa huvitav ja hea valik, et miks mitte niiviisi võtta ja, ja, ja, ja tõepoolest on nagu mingi irooniline paradoks, et Keskerakond selle valiku tõenäoliselt siis võimaldab. Aga noh, jumal suur tänu talle selle eest, mis siis selles halba Kui sa siin rääkisid sarnasustest, et siis tõepoolest ka siin Argo Ideon tänases Postimehes neid sarnasusi välja toonud ja ta toob välja siin, et siin on ühel kikilips, teisel on päikeseprillid, mõlemad on valitud europarlamenti ikkagi märkimisväärse häälte arvuga. Tõsi, Indrek tarandil on, on neid hääli ikkagi 30000 võrra rohkem, kui oli neid Toomas Hendrik Ilvesel ja noh, üks on olnud välisministeeriumis kantsler, teine on samal ajal olnud välisminister, mõlemad kuuluvad Eesti üliõpilaste seltsi. Siin neid seoseid veel ja siin ühes raadiosaates ma tõin veel välja, et, et mõlema abikaasad kuuluvad naiskorporatsiooni, Filiebaatria, et ka ka see on neil tegelikult veel sarnasus. Ja neid sarnasusi on nende kahe mehe vahel veel, nii et nad tõenäoliselt tunnevad 11 läbi ja lõhki. No mis muidugi need puutub sellesse lõputult korratud suurtesse häälte arvudesse Europarlamendi valimistel, siis on ühtpidi fakt, mida keegi ajaloost, et ei saa kustutada, aga teistpidi see, see ei ole liiga ütleme ühene selle koha pealt, et näiteks mingitel teistel valimistel mingis teises olukorras tingimata Tase populaarsus oleks sama suur. Et võib ka meelde tuletada, et Indrek Tarand on kandideerinud sotside kanditud taadina kunagi Tallinna linnapea ametisse ja kui ma ei eksi, siis üsnagi võib öelda, vastan, vastandudes seal just nimelt Edgar Savisaarele ja mitte eriti suure eduga. Et selles mõttes, et ka see on ka see on fakt, et näiteks mingitel järgmistel potentsiaalsetel valimistel, et ta, et nüüd Indrek Tarand tuleb ja nii-öelda saab jälle 100000 häält kusagil, ütleme Riigikogus kui ütleme kasvõi Tallinna volikokku valimisel. No ega ikka väga lihtsalt ei saa, et seal on hoopis teised olukorrad, teised nii-öelda noh, tähendused, mis, mis, mis rolli ta kannab, mis tähendust kannab. Ja vot selles osas ütleme, olen ma ka nõus Heiditi poolt öelduga, et selles osas Indrek Tarand võtab endale päris tõsise riski. Et see noh, kui ta nüüd väga nagu satub tule alla selle seotuse tõttu Keskerakonnaga, siis, siis tal võib olla puhtemotsionaalselt nagu noh, see jäta mingi märgi külge, Ma ei ütle, et see üldse kuidagi teenitud oleks või et see õige oleks, aga aga lihtsalt ratsionaalselt hinnates millegipärast need inimesed, kes on olnud Keskerakonnaga selle seose kätte saanud, Tõnu Trubetsky on eriti karm näide, aga aga noh, on ka mõningaid sportlasi ja need kuidagi aastaid ja aastaid hiljem millegipärast nad mõjuvad, vennad, seosed. Aga miks sa arvad, et need mõjuvad Indrek Tarand siin üsna suure pinnimise peale vikerraadio saates uudis pluss paar päeva tagasi ütles lõpuks kolleeg Arp Mülleril välja, et ta ikkagi taunib jätkuvalt idaraha skandaali, kuigi ta tunnistas, et jah, Edgar savisaarega, kui neil need nelja silma kohtumised olid, siis loomulikult idaraha skandaali jutuks ei võeta. See oli siis tõenäoliselt see kohtumine, kus siis lepiti Indrek Tarandi kandideerimiseks, aga aga, aga üsna üsna tõenäoline on, et presidendikandidaatide debatis tuleb vastata ühele ühele väga tõsisele küsimusele, et kellele on tulevane president valmis tegema ettepanekut valitsuse moodustamiseks ja siin on tõenäoliselt hea küsimus. See on päris hea arutelu, mis tõenäoliselt sellega seoses tekib, sest see on nüüd üks väga selge presidendi ülesanne ja, ja sellel teemal saab president üsna üsna pikalt ja põhjalikult arutleda ja võib arutada sellisel juhul ka selle väärtuspõhise poliitika üle. Et tõenäoliselt Indrek Tarand juba praegu mõtleb vastust nendele küsimustele ja tõenäoliselt ka nii-öelda oma oma suhtele idaraha skandaaliga üsna tõsiselt järele. No selles osas võib muidugi tekkida jah, selge erinevus ütlema, et kuna Toomas Hendrik Ilves vähemasti on öelnud küll, võib öelda nüüd juba situatsioonis, mis jääb ikkagi ka mõne kuu tagusesse aega, eks ole, tema Edgar Savisaar, et peaministriks ei lase, kui nii hästi lihtsalt kokku võtta. Aga küsimus on jälle, et, et see oli selles situatsioonis, eks ole, meid me ei saa seda päris üksüheselt üle kanda, et kas korduks ka näiteks nelja aasta pärast järgmise riigikogu valimistulemuste selgumisel, sest noh, asjadel on ajas kalduvus siiski oma tähtsust nagu muuta, et, et kas, kas näiteks idaraha skandaal aastal 2010 võiks mõjutada, ütleme, Edgar Savisaare näiteks võimalust saada peaministriks üldse kunagi tulevikus, näiteks kui Toomas Hendrik Ilves jätkab, noh, südamed nii täpselt ei tea, aga noh, oletame, et Toomas Hendrik Ilves esindab positsiooni, et mitte iial ei saa Edgar Savisaar peaministriks ja see on ilmselt ka üks põhjus, miks Edgar Savisaarel nii meeleheitlikult on vaja, ütleme, talle jalg taha saada, et et, et saagu presidendiks ükskõik kes, aga mitte ilves. Kasvõi Indrek Tarand, eks ole, aga, aga igal juhul mitte Ilves, sest äkki Indrek Tarand? Et et selles tähenduses noh, võib ju öelda, et on Edgar Savisaare positsioon nagu teatud mõttes lausa meeleheitlik, eks ole, et kuna kuna Ilves on öelnud, et temast peaministrit ei saa oletades, et Edgar Savisaar ikkagi väga tahab selleks saada, siis noh, tal ei jäägi väga palju muud üle võidelda kõigi vahenditega, selleks et Indrek, et Ilves ei saaks presidendiks ja saagu selleks presidendiks, siis ükskõik kes. Aga, aga teisest küljest ma ütleks muidugi, et et ausalt öeldes, kui Toomas Hendrik Ilves jääb selle juurde, siis see on ka natukese mina ütleks, et juba siis, kui ta seda ütles eelmise aasta sügisel või talvel, eks ole, Peeter Kaldre, seal oma aastalõpuintervjuus, mulle tundus, et see ei ole võib-olla väga kuidas öelda, väga läbimõeldud, väga tugev pikaajaline selline positsioon, sest sest ega lõpuks, kui võtame oletuslikult, et järgmised riigikogu valimised näiteks Erakond võidab riigikogus selge enamuse. No kuidas on võimalik, et president ei tee selle enamuse liidrile ettepanekud peaministriks hakata, ütleme Eesti parlamentaarses demokraatias tegelikult, et noh, see ei ole ju võimalik, sel juhul Eesti lihtsalt ei saa valitsust või noh, ma ei tea, selles mõttes sa ei saa nagu seda seda ikkagi ignoreerida, kui rahvas tahab näiteks, et et need hääled just järgmistel valimistel niimoodi anda. No mis siis teha? Kusjuures üks asi, mis mind on nagu mulle huvi pakkunud, on see, et kuidas Keskerakonna valija vaatab Indrek Tarandit kui Keskerakonna presidendikandidaati, kas neile üldse on, kas, kas Keskerakonna valijale on Indrek Tarand üldse mõistetav ja nagu vastuvõetav kandidaat ja ma ei ole üldse üheselt kindel, et see on nii. Nojah, me võime, me võime siin arutleda selle üle pikalt, aga, aga ma, ma siiski teema lõpetuseks esitaks ühe küsimuse, et valijad valisid Indrek Tarandit, sest ta oli partokraatia vastane, kandidaate oli sõltumatu kandidaat ja ma küsin, ma küsin teie käest ka, et kas ta on jätkuvalt partokraatia vastane kandidaat või on ta pigem nüüd juba malenud sellel partokraatia malelaual. No mina ütlesin juba enne, et ma näen tema tegevusest väikest punkarlust, nii et down jätkuvalt, et on jätkuvalt jah. Nojah, ma ei tea, ma ei oska seda niiviisi, ma arvan, et juba see tollane poos, partokraatia vastasusest oli natukese ikkagi poos, aga ega siis praegu seda enam see, ma arvan, et see, see, see retoorika on see, millest kui liiga ei tasuks lasta ennast kaasa haarata sellest ühe kandidaadi esitamisest sele vastasusest. Et ütleme, et see ei ole, see ei ole selles mõttes nagu tõsi, et kui kui Toomas Hendrik Ilvesele oleks ikkagi väga laialdasi tõsiseid etteheiteid, siis noh, ei oleks kahtlust, et tekiks üles mingi teine kandidaat. Ja olenemata sellest, kas kas Indrek Tarand on nõus selleks olema või mitte, et siis kindlasti oleks, oleks nii-öelda tõsiselt teisi kandidaate tekkinud, et selles mõttes ma arvan, et siin nüüd siin need väita, et Indrek Tarand on see lahe tapjaks. Ma ei ole päris kindel, ei ole see, et, et see, et Toomas Hendrik Ilvese kandidatuur on praegu üles seatud seoses tema hea kvaliteediga vaid pigem ma näeksin siin siiski Eesti tugevaima erakonna hetkel ehk siis Reformierakonna enda plaani ja nägemust, kuidas tuleb, kui siin siin ma selles selles maanurgas korraldada, et, et ja, ja, ja ka siis ka teiste erakondade arusaamist, et, et siin ei ole võib-olla mõtet väga väga laamendada või mingisuguseid suuri tormi veeklaasis tekitada, et et pigem pigem alluda siis siis Reformierakonna diktaadile. Mina siiski ütles ka, tooks siia natuke laiema pildi, et võib-olla ütleme, Reformierakonnale võib omistada selliseid noh, ütleme ühest küljest seda võib nimetada sellisteks natukene noh, kuidas öelda, mitte nagu väga positiivses märgis öelda, et Reformierakond kuidagi püüab siin saada tahtmist või aga teiselt poolt, et selle noh, ütleme, vaadates natuke olukorda laiemalt, ütleme Euroopas kontekstis meie lähinaabrite kontekstis siis stabiilsus on teatud väärtus. Et ja kui väljastpoolt vaadates, et kui Eesti jätkab sama presidendiga järgmised viis aastat, siis noh, kogu selle selles laiemas Kreeka, Läti, Soome, mis iganes kontekstis ütleme, väljastpoolt vaadata, kas see on pigem rahustav kui, kui halb märk, eks ole. Ja noh, kasvõi vaatame, mis me, mis me ise arvasime Läti presidendivahetusest värskelt, eks ole, et neile ikka tekkis ikka suur ohutunne, et mis nüüd saab, eks ole, või et kuidagi, et kas lätlased nüüd kuidagi on kuidagi mingisse mingisse segadusse saata tulnud, kuigi me tegelikult ei tunne seda Lätti uut presidenti nii hästi, et talle hakata silte kleepima mingi oligarhide sabarakk on? Läti puhul muidugi mängib rolli ka see, et seal on võimalik ainult koosseisu häälteenamusega president ära valida, et tagantjärele me peame küll Eesti Eesti põhiseaduse koostajaid tänama, et nad on kirjutanud sinna kahe kolmandiku koosseisu häälteenamuse sisse ja see tähendab seda et see kandidaat peab olema ikkagi parteideülene ja selgelt parteideülene, aga lihtsalt heiditile. Lõpetuseks, kui siin oli juttu natukene tarandi ja, ja Keskerakonna seostest või punkarlusest, siis, siis tegelikult on neil olemas väga suur ühisosa. Saan viha Reformierakonna vastu. Suur asi, see seob neid kindlasti ja selle pinnalt võib, see võib olla ka üks motiive, miks tarand on otsustanud nii jõuliselt Keskerakonnaga leivad ühte või panna seoses presidendivalimistega vahetame teemat ja sellel nädalal on Riigikogust tulnud seaduseelnõusid nagu Vändrast saelaudu. Põhjus on selles, et rahu asemikud ka minna suvepuhkusele, kuigi neil seda suvepuhkus, kui seda ei ole ja ja siis selleks üheks eelnõuks, mis vastu võeti, on see piinlikuks muutunud kodualuse maamaksu kaotamise seaduse eelnõu, mis pärast pikka piikide murdmist leidis riigikogu, kus toetuse ja sellel nädalal toimus siis arutelu ja piikide murdmine peaasjalikult teemal, et kuidas seda siis omavalitsustele kompenseeritakse. Ja noh, siin tuleb kindlasti öelda seda, et see arutelu oli mõlemalt poolt piinlik ja populistlik, eriti kui vaadata, et et selle seaduse järel võeti vastu see seaduseelnõu, mis langetas tulumaksu ühe protsendi võrra mille üle me ei kuulnud kuigi põhjalikku arutelu. Ja samas, kui me vaatame, milline on ühe või teise otsuse mõju riigieelarvele, siis selle maamaksu eelnõu kulu riigieelarvele oleks olnud 17 miljonit eurot tulumaksu langenud. Mine aga 50 miljonit eurot, et siin minu arvates on küll see diskussioon on nagu nagu pisut paigast ära ja, ja, ja me ei saa ikkagi rääkida sellisest maailmavaate, poliitilisest arutelust, et et siin on mingisuguseid teised põhjused, miks, miks seda mängu on just selliselt mängitud ja miks avalikkuse ees on, on löödud laineid, seal, kus, kus oleks pidanud võib-olla tegema kiiremini ja, ja konstruktiivsemalt ja teiselt poolt maailmavaate, poliitiliselt palju suuremad rahalised otsused on, on jäänud tähelepanu. Kuigi ma olen maamaksuvabastuse toetaja, siis, siis ma nii raius seisukohta ei võtaks kui sina, sest ma mõistan, et tulumaksuvabastuse mõte on selles, et see võib siiski, et see peaks toimuma toimima siiski teatava sellise noh, turgu elavdava meetmena, kuivõrd siis maamaksuvabastus on selgelt, Ta on abi abimeede või noh, nagu abivahend, et sellel ei ole mingisugust elavdavad mõju, vaid see on siiski nagu üks üks abi või toetusmehhanism. Aga samas ma olen nõus ka sellega, et tulumaksuvabastus abistab ainult neid, kellel on tulu ja mida suurem tulu, seda, seda rohkem ta neid abistab. Et inimesi, kellel on, on väike tulu nende jaoks see, see abivahend ei ole kuigi suur, et tõesti selle võib olla makropildis makropildis on see, see abiline kogu kogu süsteemi elavdamiseks, aga aga ta elavdab siis just nimelt mida aitab kaasa või ta toetab neid inimesi, kelle, kelle tulu on suurem. No ega maamaksuga on need sama asi ikkagi, et seda maamaksuvabastuse tõelist mõju saavad naut ta, ütleme inimesed, kellel on tõesti tõsine maatükk rajoonis, kus maa hind on päris kõrge ütleme paljudel teistel inimestel lihtsalt noh, see on suhteliselt kas marginaalne või, või siis ütleme juhul, kui ta näiteks kinnisvara üldse ei oma ja näiteks üüriline ainult siis lihtsalt ajal seda vabastust ei saa, nii et selles mõttes ikkagi ka see vastus ei lähe tegelikult vastuollu parempoolsete parteide ideoloogiaga. Et mure peab olema siiski ühiskonna tugevama osa pärast. Jah, tõesti, sul on õigus, et, et see on meie, meie, praegu valitseva erakonna põhiline mure tõesti, aga, aga ma ei ole nõus sellega, et, et sellest võidavad ilmtingimata rikkad ja mind hämmastab see, et see ainult, et jah, et see debatt hästi suurelt jaolt läks üsnagi sellise klassiviha peale, et ma ise nõmme elanikuna näen seda, et, et meie tänava peal elab ka rikkaid inimesi, aga, aga ajalooliselt, et on ju kujunenud niimoodi, et, et võimaluse ehitada oma maja said nõukogude ajal need, kes korterit ei saanud ja ma näen väga palju enda tänava peal inimesi, kes on vahemikus 50 kuni 70, kes, kes ei ole veel pensionil, ütleme 50 kuni 65, kes ei, see ei ole tingimata Ta väga edukad oma elus olnud, aga kes on nendel samadel põhjustel nõukogude ajal oma maja ehitanud ja peavad seal väikest aiamaad, nendel on kindlasti tomatid kasvuhoones ja nendel on kindlasti väike väike seal mändide alune metsa alune üles haritud ja püüavad metsa all üht-teist seal kasvatada, et, et seal on väga-väga erinevad sotsiaalne kooslus väga erinev, et olen nõus sellega, et seal on väga rikkaid inimesi, aga samas on ka näiteks selline lasterohke pere nagu meie, et kes me oleme viis viis inimest perekonnas, kolm last, et et seal on tõesti väga-väga erinevaid, väga erinevaid sotsiaalseid gruppe, on, on need, kes seda vabastust nautima hakkavad. Ega ma selles mõttes ei tahagi öelda ju, et see kuidagi, õigemini minu meelest ei olegi mõtet sind tagantjärgi kuidagi rusikatega vehkida, et see otsus on, on juba, võib öelda langenud ju riigikogu valimiste tulemusega, kus selle selle vabastus pooldaja Talle anti mandaat seda seda teha, ütleme siis kirjutati see koalitsioonilepe basse ja praegu tegelikult toimus ainult vormistamine. Et ega, ega selles mõttes see selle vaidluse õige aeg oli ikkagi, ütleme kuskil riigikogu valimiste eelsetes debattides. Või siis koalitsioonilepingu sõlmimise ajal, et jah. Ja, ja teiselt poolt võib öelda ka, et see riigikogus toimunud justkui niisugune maailma tõeline niisugune barrikaadidele viskumine näiteks vähemasti Keskerakonna poolt on ju natuke silmakirjalik, kui nad ise on teinud Tallinna linnas otsus, et nad tegelikult kaotavad maamaksuaasta varem. Et noh, et selles mõttes nagu, kui nad, et kui justkui Kadri Simson Riigikogus räägib, et, et nad on nagu kuidagi maailmavaateliselt selle vastu kohutaval kombel ja siis kuidagi Tallinnas ütleme, keskerakondlased teevad plõksti nägu mingi sõrmenipsuga selle ära, mil ma isegi ma ei tea, kas parteisisest debatti selle üle pidasid, eks ole. Aga siin on tegelikult Suleviks uus miin, mis, mis kogu sellel arutelul alla on juba pandud ja tõenäoliselt me näeme üsna pea juba uut arutelu selle Tallinna maamaksu üle, sellepärast et et kõigile teistele, kelle, kelle maatükk ületab tuhandet viitesadat ruutmeetrit või ka või ka äri ärimaa ja nii edasi, nende puhul ikkagi tõuseb maa maamaks kahe poole protsendini ja ma ei ole näinud meedias arutelu, et tegelikult on, on selle sammuga Keskerakond end end kindlustama Tallinna linna tulubaasi, ehk siis ta kindlustab väga selgelt Tallinna linna tulubaasi pärast seda, kui kodualuse maa maksu Tallinnas ära kaob, siis siis valdavalt sellest mujal tõusva maksuga ta tegelikult kompenseerib selle puudujäägi ja riik kompenseerib nüüd talle selle ülejäänud osa. Seega on tegelikult Keskerakond selle selle kahe mängu peale kokku tegelikult Tallinna linna eelarvekujundamisega seoses plussis, sellepärast kaks koort, et Tallinna linn, Tallinna linn saab aastal 2013 tulusid juurde, kuigi 2012 tuleb tõenäoliselt natukene püksirihma pingutada, et tõenäoliselt kõiki tulusid päris kokku ei tule. Nii et selles mõttes Tallinna linna tulubaasi kindlustamise seisukohalt on, on see otsus täiesti arusaadav ja see on ka põhjus tõenäoliselt miks üleüldse see, see, see otsus vastu võeti, sellepärast et seda tehti väga kiiresti ja kui me vaatame, et, et juba on laiali saadetud inimestele ka ka kirjalik teavitus selle kohta ja see maksis 100000 krooni vanas vääringus ehk siis üle 7000 euro siis see on ikkagi märkimisväärne summa, mis on tehtud tehtud selle nimel, et tõenäoliselt ei tahetud ka, et IRL võtaksid, võtaksid mingisugused plusspunktid, tehti kiiresti ise ära, aga samal ajal kindlustati ka oma tulubaas. No tõenäoliselt tulubaasi kindlustamine on üks teema, aga ma arvan iseenesest tulubaasist tähtsam on ikka häältebaas, mida kindlustati 2013. aasta kohalikeks valimisteks. Õigemini üritati, ütleme, Heiditi sarnaste Nõmme elanik häälte nii-öelda siukest suurt kaotsiminekut üritatakse selle selle sammuga ikkagi nagu vältida, et IRL ei saaks nagu endale vastu rinda taguda, et meie võttis, vabastasime, tõid maamaksust ära. Nüüd ütleb ikkagi Edgar, et tegelikult ju mina vabastasin, mis te jamate, eks ole, et nemad küll noh, ütleme algatasid, aga mina tegin ära. Aga õige nii, aga nüüd läksime jälle selle maamaksu peale, aga ma alustasin oma juttu sellest, maamaks viib riigieelarvest 17 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele aga aga tulumaks vähendab riigieelarve tulubaasi 50 miljonit eurot ja antud juhul mina teeksin ette heita siinkohal küll ka ka riigikogu opositsioonis olevatele sotsiaaldemokraatidele, sest ma ei ole selles diskussioonis piisavalt kuulnud, et kas see on piisav, kui Erki või vabandust. Eiki Nestor ütleb selle eelnõu lõpp hääletusel oma oma sellise kõlava ja tõesti mõjuv arvamuse välja, et kas sellest, kas sellest piisab või on siiski ka mingisuguseid teised parlamentaarseid meetodeid ja ühiskondlikku debatti meetodeid, mille üle, mida võiks kasutada ja, ja mille üle võiks, võiks aru pidada, sellepärast et see on täiesti põhimõtteline koht ja põhimõtteline vaidlus ka seoses selle tulumaksuga ja seda me tahaks justkui nagu rohkem kuulda ja, ja selle ja selle poliitika eestvedajad on sotsid olnud, aga sotside hääl ei ole siin kuidagi kostunud, vaid sotsid on täpselt samamoodi läinud kaasa selle maamaksu diskussiooniga ja samal ajal üks selline väga põhimõtteline küsimus on jäänud ühiskonnas tegelikult suurema avaliku tähelepanuta ja debatid kusjuures siin oli just sotside kohustus seda debatti üleval pidada. Olen sinuga väga nõus, kusjuures see, seda, seda enam, et minu hinnangul see Eesti masust üle sai ja, ja nüüd kui nüüd, kui eurole läksime, see toimus siiski väga tugevasti vaesemate elanikkonna kihtide arvel, et see toimus selle arvel, et meile, et meil ei olnud vahendeid või me ei tekitanud vahendeid, et inimesi aidata üle nagu sellest masuperioodist. Ja, ja ma olen suga nõus, et võib-olla selliste mure nagu rikkama elanikkonna kihi pärast, nagu ka siin sure, ütles, et, et võib-olla selle aeg hakkab läbi saama, et oleks aeg pöörata, pilk ka ka on, ütleme nende nõrgemate ühiskonnagruppide poole, et see, see tõesti see, et jätkata sellel samal liinil, et vähendame tulumaksu ja sellega ka riigi tulubaasi ja sellega ka riigi võimalusi oma inimesi toetada, et, et selle, see, see aeg hakkab läbi saama, et suunda oleks vaja muuta. Muuseas, selle 50 ja olemasolev Ei, siin peab lihtsalt täpselt samamoodi tõdema, et see on asi, mida Reformierakond lubas enne valimisi sele, Nad kirjutasid oma koalitsioonileppesse ja ja tahtmata kuidagi sotse õigustada või õigemini, ma arvan, neid peakski kuidagi õigustama, aga lihtsalt ma ütlen, et tõenäoliselt nad lõid selles mõttes käega, eks nad said aru, et see on nagu üks lõpp nii-öelda lootusetu võitlus praegu, et et see on nii-öelda, et selle koalitsiooni teerull nii-öelda surub ära ja et sinna pole nagu midagi teha ja kuna ja teiselt poolt, et kuna ka selle ajaperspektiivi pandi aastasse 2015, siis vähemasti teoreetiliselt võiks ju olla veel võimalik selle teema juurde näiteks aasta või paar varem tagasi tulla. Ja kui seadus kehtib, siis ja seadus hakkab kehtima ja seadus on vastu võetud, siis on teda oluliselt keerulisem tagasi pöörata kui selle seaduse arutlemise ja menetlemise ajal. Seaduseelnõu. Ega ega kehtiva olukorra puhul ilmselt ei pööragi, lihtsalt küsimus on pigem võib-olla selles, et kui näiteks aastal 2013 või 2014 peaks juhtuma valitsus valitsuse koosseis muutub ütleme näiteks kohalike valimiste järel lähevad tülli tänased valitsuspartnerid ja, ja siis noh, ega palju variante pole siis ütleme näiteks saaks olla kas näiteks Reformierakonna ja sotside või reformierakonna Keskerakonna valitsus siis ma arvan, mõlemal juhul võiks olla üks tingimus sellele valitsuse tegemisele, et tulumaksu vähendust 2015 ei tule näiteks noh, ma pakun lihtsalt, et see on, see on üks võimalik loogika ka, aga muidugi noh, selles mõttes nad olid praegu hambutud. Muidugi, ega siin on sulle päris nõus olla. Pigem peaks praegu ütleme vastupidi küsima, et et kui me maksaksime natukese suuremat tulumaksu ja saaksime selle eest, ütleme paremaid teenuseid lasteaedade, koolide ühistranspordi osas, et et võib-olla me inimestena, kui, kui dilemma niiviisi asetada ei oleks üldse selle vastu Ma juhiks tähelepanu, mida selle 50 miljoni euroga muuseas teha saaks, sellega saaks hoobilt valmis ehitada kunstiakadeemia hoone Tallinna kesklinnas. Ja see see diskussioon on, on, on mumeelest jätkuks sellele, mida me kuulsime eelmisel nädalal, kui arutleti selle üle, et Eesti Rahva Muuseumi hoone ehituse hanke puhul laekunud pakkumised ületasid ilmselgelt, et neid riigipoolseid võimalusi ja seetõttu sellisel kujul need hanked läbi ei läinud, et et mõneti see, see olukord praegu kunstiakadeemia ümber on tegelikult seesama, et et buumi ajal on, on planeeritud ehitada hoone, mis ilmselgelt masu ajal ja masu järgselt osutub meile liiga kalliks ja me ei tea, kuidas sellest nõiaringist välja tulla. Kokkulepped on sõlmitud, senine hoone on lammutatud, aga, aga kuidas nüüd edasi minna ja kuidas üldse kunstiakadeemia endale uue kodu leiab, see on, see on minu arvates väga tõsine küsimus ja, ja praegu me küll ajakirjanduses ei ole vastuseid leidnud nendele küsimustele, et pigem on selline mure tõhusad. Et kas üldse sellisel kujul kool on jätkusuutlik. No see oleks muidugi täiesti lubamatu, kui nii pika traditsiooniga kunstiakadeemia Eestis mingil põhjusel kinni pannakse või ära lahustataks kõrgkoolide sisse, nagu siin on sahinaid käinud, et võib-olla hoopiski kogu üritus kinni panna ja jagada, jagada olemasolevate koolide vahel laiali need struktuurid, et see, see oleks küll see oleks küll tohutu lootus ja, ja siin on ka minu meelest oluline see, et, et ühe ühe organisatsioonid, et identiteet ei saa olla kinnisvara, et see ei saa olla ainult niimoodi, et kas on vaja, siis on ka kool ja kui maja ei ole, siis kool ei ole, et see tõesti muidugi see on uskumatu, et et kunstiakadeemia maja, mis neile siiani oli, on juba maha lammutatud ja nüüd hakkavad arutelud pihta. Aga halloo, kuhu me siis nüüd läheme või mis meil see tulevik on ja võib-olla isegi väga ei ole? Mäletad, millise hurraaga see maja maha lammutati muidugi, missuguseid. Portaažid olid lehtedes ja kuidas seal nostalgialaksud, mis käisid siia ja sinna, et mis siin kõik tehtud, on ju, et, et see oli, see oli kõva hurraa ja kellelgi ei olnud kahju sellest, et see maja sai maha võetud. Jah, see paneb lausa mõtlema, ma ei oskagi seda teemat edasi arendada, jääb, jääb üle vaid loota, et, et tõepoolest leitakse, kuna ühisosa siin raha eraldajate ja rahavajajate vahel ja see asi, kas leiab, leiab ikkagi mingisuguse mõistliku lahendusega tõenäoliselt. Aga tõenäoliselt on ikkagi probleem ka selles, et see, see buumi ajal ja buumiaegsete ülesande püstitusega tehtud projekt on, on tõenäoliselt tänases tänastes oludes natukene liiga suurejooneline ja liiga kallis. Me ei pea, me ei pea tingimata ehitama uusi, kumusid juurde, mis on liiga, mis on küll väga ilusad, ambitsioonikad, aga ka tohutult kallid ja, ja ma ise, iseasi on muidugi see, et mis värk see on, et me kuuleme nüüd iga nädal seda, mismoodi ehitus siin ehitu ehitajad ei saa ehitada selle raha eest, mis meil mõne mõne aja eest oleksid saanud, et Duke lõhnab kartellikokkuleppe järgi, natuke lõhnab, et, et siin on mingisuguseid kokkuleppeid sõlmitud, et paneme nüüd seljad kokku ja, ja, ja surume siit neid hindu hindu ülespoole, et masu ajal sai kõvasti rihma pingutatud, nüüd oleks aeg hakata jälle jälle oma koort riisuma, et see, see tundub veider, et neid, neid sõnumeid tuleb järsku ühes aja ajaühikus liiga palju. Samas muidugi ei saa sinna kohta, kus kunstiakadeemia vana maja lammutati, kindlasti mitte. Ta ta mingisugust koerakuuti, et see ei ole noh, lihtsalt niikuinii sinna juba Viru keskuse Salarison lähedale ehitatud. Ja tegelikult me vist väga rõõmsalt selle Viru keskuse arhitektuuri üle just ei ole, ei ole, et et selles mõttes, et kui kunstiakadeemiast kujuneks Viru keskuse pikendus umbes samasuguse nelinurkse tahukana seal siis oleks suhteliselt kurb lugu, et siis siis võiks öelda, et paremini jääksid vaata või ehitaks kuhugi tõesti natuke äärelinna poole, siis midagi. Et kui on vaja mingit ajutist hoonet ehitada, see on muuseas üks Tallinna kesklinna kõige väärtust rikkumaid, krunte, kuhu tahetakse kunstiakadeemiat ehitada ja tõenäoliselt saaks selle eest märkimisväärse summa. Aga riigikogus langetati sellel nädalal veel üks oluline otsus ja nende varem mainitud põhimõtteliste otsuste tuules kiideti heaks üks mittemidagiütlev seaduse eelnõu ja kõlab see selliselt. Välisõhukaitseseaduse muutmise seadus ja tegelikult määratleb ära selle, kuidas hakkavad Eesti elektritootjad saama heitmekvoodi ja kui me vaatame, mis sellel nädalal on veel toimunud, siis kohe, kui riigikogu on selle otsuse heaks kiitnud on otsustanud Eesti Energia nõukogu kiita heaks uue põlevkivielektrijaama ehituse Narva lähedale auverre. Vahepeal leiti, et pisut võiks selle selle ehitusotsusega viivitada, kuigi ettevõte on juba allkirjad prantsuse firmaga Alstom sõlmitud lepingule andnud ja ja, ja Eesti Energia nõukogu liikmete sõnul oli nende otsus tingitud ainuaktsionäri soovist, ehk siis seda soovis Juhan Parts, et, et see põlevkivielektrijaam kindlasti kindlasti ehitatakse. Et ühelt poolt on see ju hea uudis, et nüüd on, nüüd on meil kindlus majas, et kuidas jagatakse elektritootjatele heitmekvoodi, eriti selle Eesti energia saab selle vajamineva minimaalse koguse, mis tal on vaja elektri tootmiseks vähemalt mingi ajani, tõenäoliselt siis, kuni aastani 2020 on meil olemas mingisugune selgus, et kuidas ma nüüd elektri tootmisega edasi läheme. Aga samas siin tekib väga palju küsimusi ja, ja väga palju küsimusi just ikkagi elektri hinna ja turu vabanemisega seoses, millele me tegelikult praegu vastuseid ei tea. Absoluutselt minu meelest on see selle nädala kõige suurem uudis, mis oleks pidanud olema ajalehtede esikülgedel koos kõigi nende tohutult paljude küsimustega, mis, mida, mida selline otsus tekitab. Näiteks mul tekib küsimus, mis saab tuuma ja tuumaenergiast, kas see tähendab seda, et me oleme sellest loobunud, et nüüd on selgelt suund edasi põlevkivienergiale. No loe, koalitsioonileping. Siin väga tugevat debatid ju käinud terve kevade jällegi, eks ole, et, et ma noh, küsimusi on seesama, kus, kus see raha tuleb näiteks missugused meie, missugused meie suunad edasi on. Jah, ei tõenäoliselt me muidugi ei oma isegi murdosa sellest informatsioonist, et esineda siin saates mingite spetsialistidena teemal, kas ta põlevkivi utteelektrijaama peab rajama või mitte. Aga et kindlasti jah, see on, on see üks hästi oluline teema, mille üle me võiksime saada avalikkuses palju, palju rohkem seda diskussiooni ja informatsiooni, et et, et ja, ja peab ilmselt ka tunnistama, et siiski see riigijuhtide nagu Soomeid nagu ausalt informeerida elektrituru avamise järel toimuvast ei ole olnud just väga siiras ja suur, et see on nagu selle Kreeka abistamise küsimuse kõrval nagu teine teema, mille puhul võib öelda et tegelikult riigijuhid nagu häbelikult üritavad jutu mujale juhtida ja selles mõttes näiteks Indrek Tarandi kandideerimine on neile väga suur kingitus, sellepärast et kuna kogu meedia tähelepanu on koondunud sellele tuhka sellest elektrijaama ehitamisest või mingist Kreeka abistamisest et pole nagunii tähtsad teemad üldse võrreldes Indrek Tarandi isikliku isiklike mõtetega Aga muuseas hämmastab mind, mind hämmastab ikkagi see, see hämmastav kiirus nende nende otsuste puhul ja tõepoolest see, et otsused tulevad samal päeval ja, ja kui me, kui me teame, et alles tegelikult arutleda ju selle üle, et, et kuidas see riigiabi Eesti energiale anda seoses põlevkivielektrijaamade ehitusega, kuna see soov Brüsselis maha laideti või, või, või tõenäoliselt tagasi lükata. Kuigi ka me ei ole kuulnud, kuidas seda Euroopas on, on selgelt põhjendatud ja, ja meil ei ole ikkagi täit selgust ka selle kohta, mille, mille üle siis selle puhul diskussioon käis, siis siis see kõik on kuidagi kuidagi ühelt poolt küsimusi tekitav, teiselt poolt see, see kiiruse küsimus on samamoodi äärmiselt huvitav, sellepärast et, et ma tahaks ikkagi küsida, kui kiire meil selle asjaga siis tegelikult on ja kas, kas meil on nii kiire, et me peame juba neid otsuseid tegema ühel päeval, ehk siis et kui Eesti Energia nõukogu on saanud garantii, et minimaalne kogus heitmekvoote on olemas, siis ta saab anda heakskiiduelektrijaama ehituseks või kuidas ikkagi sellega konkreetselt lugu on, et need küsimused ei ole meil tegelikult ei vastust saanud. No ajastus on ju väga hea jaanipäeva eelne nädal, noh, mis sest, et natuke vihmane, tundub see jaanipäev tulevat, aga ikkagi eks ole, et millal siis veel teha selliseid. Ja just nimelt säärased otsused tulevad alati jõulude eel enne vahetult enne riigikogu valimisi ja siis jaanipäeva eel lähevad kõige suuremad Aga sama, aga muidugi selle kiiruse osas ma ei tea, mulle väga tundub, et, et siiski võib ka teisipidi öelda, et me oleme nende otsustaja seda selginemiste ikka oodanud aastaid, et aru saada, mis sellest energeetikast saab, et et sellel taustal ei saa jälle sugugi öelda, et oleks väga kiirustatud, vastupidi, et et pigem on pidevalt õhus selline ärevus, et ega me täpselt ei tea, et näiteks kust Eesti aastal 2016 või 2020 oma elektriikkagi täpselt saab, et ka seda ka seda kahtlust on nagu ju varasematel aegadel üles kergitatud. Et otsustage ometi äramehed, eks ole, kaua me ootame või mis, et kauaks selline ebamäärasus kestab, noh, selge on, et tuumajaama ehitamine ei lahenda meie mõrasid lähema 10 aasta jooksul, sest tuumajaam lihtsalt ei valmi selle selle aja jooksul, et selle tõttu nii või teisiti ütleme lähema 10 aasta perspektiivis peab Eesti elektrivarustust lahendama miski muu. Nüüd on küsimus, et kas see ühtne vaba turg koos nende ühendustega suudab meid piisavalt varustada või tuleb ikkagi Eestil endal elektrit, et uus nii-öelda uus elektrijaam ehitada. Praegu Juhan Parts on siis ilmselt küll mitte kuidagi ainuisikuliselt, vaid ikkagi valitsuse ja võib öelda ka koalitsiooni toel, eks ole otsustanud, et see elektrijaam tuleb ehitada? Noh, võib arvata, et see otsus on selles mõttes riskantne. Need ei pruugi võib-olla väga ära tasuv olla aga teisest küljest võib öelda, et selle ehitamata jätmine võib ka olla riskantne, sest äkki meil ongi muidu olukord, et kuskil selle aastakümne lõpus ongi, ongi jama, elektrit ei ole Eestis piisavalt ja ja see olukord ütleme, et see risk tegelikult jälle strateegiliselt ja igas mõttes. Mina isegi ütleks, et see risk on natuke suurem kui see risk, et praegu võetakse natuke ebamõistliku kulu sisse. Aga ma julgen, aga. Ja tegelikult ma ei oska neid riske isegi niiviisi kaalukausile asetada, et ütleme, et et, et see otsus võib olla majanduslikult, et noh, ütleme kahtlane, aga, aga, aga samas võib-olla teatud strateegilises mõttes, et Eesti ikkagi suudaks, ütleme, elektrit toota mingite aastate pärast võib-olla see jälle nagu nii-öelda kuidas öelda turvalisuse mõttes oluline. Ma juhiks tähelepanu selle seadusega seoses veel ühele väga olulisele olulisele nüansile puudutab see lennundust ja ütleb see siis seda, et kauplemise perioodil ehk siis aastatel 2013 kuni 2020, mille kohta see seadus käib, moodustab õhusõiduki käitlejatele eraldatav summaarne luba tud heitkogus 95 protsenti, 2004 kuni 2006 aastate aastal lendude lende sooritanud õhusõidukite keskmisest heitkogusest korrutatuna, nimetatud kauplemise perioodi aastate arvuga ja minul on sellega seoses need küll väga selge küsimus, et mis saab Estonian Airis, sest kui me meenutame, kui palju lende oli Estonian aastatel 2004 kuni 2006, siis neid oli oluliselt rohkem kui praegu. Estonian Air soovib oluliselt oma lennukiparki suurendada, seega tal oleks vaja tegelikult seda uut saastekvooti ja täiendavat saastekvooti, mida ta peaks hakkama ostma juurde. Aga kui ta seda juurde ei saa või see osutub liiga kalliks, siis ta ei saa avada uusi liine ja tegelikult ta ongi mõistetud selliseks üsna tagasihoidlikuks lennukompaniis, mis ei saagi areneda, kuigi võib-olla firmajuhil on need plaanid olemas, nii et et see on väga tõsine küsimus, millel ei ole ajakirjandus siiani üleüldse tähelepanu pööranud. Jah, ja mind hämmastab siiski see, et, et sellega me oleme ikkagi otsustanud lükata ahju edasi põlevkivi, mis on üks loodus, loodust, reostavamaid, kütteviisi üldse, aga noh, samas seda meil siin maal on, et miks, miks? Aitäh nii ja me peame kahjuks siinkohal saate lõpetama ja me ei saanud arutleda ei peagi kehtima hakkava keeleseaduse üle, mis muuseas kohustab ka lennufirmat Estonian Air lisama oma nimetahvlit selle sildi eestikeelse sildi lennufirma, et kõik saaksid ühemõtteliselt aru, millega tegu ja, ja kõik laulsid pubid ja cafe peavad täpselt samamoodi panema juurde sildi, ma ei tea küll, mis, mis sinna lounge'i juurde üleüldse võiks sobida, sellepärast et neid vastajaid pidi olema väidetavalt paarkümmend, mis sobivad, aga, aga need on juba uue nädala arutelu. Ja kindlasti uus nädal toob selgust ka sellega seoses, mis toimub Kreekas ja kuidas sealne kriis eskaleerub, võim laheneb. Täna oli ta rahva teenrid Heidit Kaio, Sulev Valner ja Lauri Hussar ja soovime teile siis ilusat nädalavahetust ja kindlasti head algavat jaaninädalat.