Ja kaunist suvist keskhommikut kõikidele meie kuulajatele 55 minutit rahva teenreid on valmis alustama. Tallinna stuudios on täna Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe Eesti rahvusringhäälingust ja seal kuplite keskel meie hea kolleeg Sulev Valner. Tere raamikust. Kohaoleku kontroll tehtud. Sulev on jõudnud õnnelikult oma maakodust maakonnakeskusesse ja me võime tõesti alustada. Jumala abiga on jaanipäev, jaanilaupäev võidupüha ja aasta kõige pikem päev ja kõige lühem öö selja taga ja tundub, et seekord ilma eriliste kaotusteta. Olen vähe, hukkunuid on palju roolijoodikuid, kuid õnneks silma saatuslike tagajärgedeta. Jah, kui võrrelda eelmist jaanipäeva, siis oli ju väga ränk, kui liiklusõnnetus, kus minu meelest sai kolm inimest surma. Nii et selles mõttes on seekord läinud jah, paremini. Aga roolijoodikute nagu öeldakse, tasane laotus ühele pind ruutmeetrile Eesti kohta on ikka endiselt sama. Kui nüüd ikkagi vaadata jaanipäeva tähendust teisipidi, siis ma arvan, et me võime öelda, et me oleme väga õnnelikult saanud Ilusa ehkki siin võrus sajab küll praegu akna taga vihma, aga, aga põhimõtteliselt väga ilusa jaaniaja ikkagi, et. Mul endal vähemasti see kujunes küll niisuguseks kolme-neljapäevaseks ürituste seeriaks, kus pööripäevast alates kuni eilse plaanil toimunud heinaniitmisvõistluseni nii-öelda kõik läks nagu järjest sellise jaanipäeva tähe all ja ja, ja noh, äärmiselt positiivselt. Ma arvan, et kogu Eesti rahvas tegelikult sai sellest jaanipäevast täpselt seda, mida ühest jaanipäevast peab eesti rahvas saama midagi väga positiivse emotsiooni, mis, mis aitab ühtpidi selle suure suve sisse juhatada ja, ja ka lihtsalt igasugu stressidest vabaneda. Jajah, Sulev, aitäh sulle selle lõpmatu positiivsuse eest, aga kui ma kuulsin kolme-neljapäevane, siis teadagi, mida enamik Eesti inimesi selle all mõtleb? Jah, no teisiti võib ka nii öelda, et, et käes on aasta kõige stagneerunud ja, ja kõige igavam aeg muru ei kasva, lehed ei ilmu, arvutit ei ole mõtet lahti tehagi, sest et uusi uudiseid ka online'is ei ole ja isegi isegi sotsiaalvõrgustiku sõbrad võivad rahulikult mõneks ajaks ära unustada, sellepärast et sealgi on see pestlejate hulk ikka kaduvväike. Aga teisest, teisest küljest jällegi on see väga hea, sellepärast et aastast peab olema üks hetk, noh, jõulud on ka muidugi, aga, aga jõulud vastu mitte nii. Nii totaalselt, kus, kus tõmmatakse piltlikult öeldes juhe seinast välja ja ja, ja uudiste voog arvestab sellega, et midagi midagi suurt ei tule. Olete minuga nõus? Väike puhkus kuluka meiesugustele paadunud poliitika jälgijatele. Jah, ja ega neid aastaid ju väga palju ei ole, kus jaanipäeva aegu on, kukub niimoodi, et on neli järjestikust vaba päeva siis pühad ja nädalavahetus sinna otsa. Nii et selles mõttes on ühtepidi hea, aga, aga teistpidi tuleks ikkagi tähelepanelikult, et jälgida seda, mis, mis, mis toimub liikluses, sellepärast et selline pistiline jälgimine. Mina kui ise autojuht ja, ja liikleja, kes ma siit Tallinnast sõidan ka välja igal hommikul ja tagasi, siis selline visuaalne vaatlus näitab, et neid autosid, mis kahtlaselt vingerdavad teel ikka on omajagu. Ja mind paneb natukene imestama see, et kui enne pühi teatas politsei suure aplombiga, et no nüüd pikad pühad, varasemad kogemused, kõik näitavad seda, et tuleb teha neid suuri haaranguid kõik puhuvad. Nüüd tuleb välja, et pühade ajal ja ka nädalavahetusel kuuldavasti selliseid haaranguid ei korraldata. Et suurem kõik puhuvad kampaania toimub alles esmaspäeval. Ja kui siis sai nagu vaikselt uuritud, et miks see niimoodi on, lobises küll mingi suure saladuse välja, mingisugune? Ei no mis saladus see on, kui politsei ise ütles, et terve pühade aeg korraldatakse neid kampaaniaid ja ühtegi kampaaniat sisuliselt ilmselt ei ole korraldatud? Ma ei tea, võib-olla kuskil Eestis on seda tehtud. Aga mingisugused andmed ütlevad seda, et pühade ajal seda on natukene keeruline teha, arvestades politsei eelarvelist või rahalist seisu, sest kui seda teha pühade ajal või nädalavahetusel pühapäeval, siis tuleb politseile maksta topelt paka. Esmaspäeva kohta see kehtib. Nii et esmaspäeval on kõik joodikud juba vaikselt Toma urgudes pugenud ja sealt vaikselt Loodetavasti see Judge kedagi ei, ei julgusta nii-öelda joomase peaga rooli istuma, aga ja isiklik kogemus ja isiklik kogemus ütleb ka seda. Näiteks täna hommikul tulles ühest Eestimaalähedasest asulast olid kaks politseinikku, kes usinalt ikkagi mõõtsid inimeste alkoholi. Mina olen viimasel kolmapäeval ka siis meie minuga Peetri ühisest suvisest koduvallast tulnud ja käinud ringi tiirutanud ja ja ütleb kogemused, mina olen näinud ainult ühte ühte patrullautot ja seegi mõõtis kiirust, nii et et puhumisest oli asi kaugel. Vahele jääb seega kuhugi. Täna hommikul kaks, kaks politseinikku olid alkomeetritega väljas. Kuidas te Lõuna-Eestis No on nähtud, ütleme niiviisi vähemasti kuuldavasti ise ise ei ole kohanud, aga, aga on, on nagu olnud, aga aga samas, eks see ole ka meie mõtteviisi iseenesest selline üks nagu nagu valepidi pööre võib-olla juba juba olemuslikult. Et räägime sellest, et nagu politseile vahelejäämise hirm peaks olema see, mis on nagu see, mis hoiab inimesed purjuspäi rooli istumast, kas ei pea siis, et no tegelikult see peaks ikkagi olema enesealalhoiu hirm, eks ole, et et tõepoolest, kui sa seda roolist purjuspäi istudes põhjustada õnnetuse, siis siis noh, suure tõenäosusega ikkagi see võib tähendada kellelegi või, ja võib-olla ka iseendale selliseid eluaegseid kannatusi või, või siis hoopiski kannatuste lõppu muidugi jah. Et selles mõttes see on nagu ikkagi selgelt peaks olema palju suurem risk, sest kui iganes suur ei ole see trahv, mis politseile ära tuleb maksta, ei ole see kindlasti nagu kõige suurem risk, mis purjus rooli istumisega kaasneb, et palju suurem risk on ikkagi selgelt see, et sa sõidad auto sodiks enda sodiks. Veel midagi. No Sulev, see on nüüd selline ideaalvariante ja nagu öeldakse, püüdlemine ideaalinimese pooleks seal põhimõtteliselt pole õigus, aga juba Dostojevski on kirjutanud kuulsa romaani, mille pealkiri kõlab kuritöö ja karistus, ehk siis karistus on ikkagi see, mis väga paljuski hoiab igasugused pahateod ära, nii et. Ei, ma siiski, ma arvan, et mitte ainult karistus, vaid viimastel aastatel, eriti nüüd just viimase, võib-olla kahel-kolmel aastal on ikka ka, ütleme, avalik meedia ju rääkinud väga palju sellest sellel teemal ja eks meiegi täna mitte mitte juhuslikult selles saates siin ei alustanud ka roolimise ja joomise nii-öelda kokkusobimatuse teemat, vaid vaid see pidev nii-öelda veetilga kukkumine kivi peale on ikka mõjunud ka. Ja ma ei üldse ei salga, et, et ka näiteks minu mõtteviisis on, on, on väga palju muutunud, et küsimus ei ole ju ainult selles, et mitte politseile vahele jääda, küll oh küll läks õnneks, et näed, sain need õlled ära tuua või või sõitsin mingisuguse jääknähuga ringi ja külmuliku läks hästi küll, ma olen kõva mees, vaid üha üha rohkem ikkagi tiksub kukla taga see, et aga mis siis, kui, aga mis siis, kui ma ise ei olegi, ütleme õnnetuses süüdi, aga paneks kellegi alla ajanud või siis autos on, on, on süüta inimesed, kes, kes saavad kannatada ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga see see mõtteviisi muutus on, on kõige-kõige tervitatav asi, mis ma arvan, et et on, on viimasel ajal toimunud. No see oleks muidugi tore, kui ta oleks väga märgata, sest siin just eelmisel aastal raporteeriti ja üle-eelmisel aastal sellisest suurest edust nagu liiklussurmade vähendamisel ja samas nüüd oleme värskelt lugenud, kahjuks tänavu näiteks mullusega võrreldes on see surmatarbijale suurenenud. Et ses mõttes vähemasti mingit täiendavat mõtteviisi parandamist ilmselt ikkagi toimunud ei ole, et võib, võib isegi olla, et on natuke. Et see käib teatud kõikumistega. Nojah, aga need surmad ei ole alati seotud alkoholiga tingimata, kuigi osaliselt nad ja suures osas on nad muidugi on nii, et liiklus on meil nagu on. Nojah, et teine on see, et lihtsalt mingid inimesed arvavad, et noh, et Eesti teed kannatavad sõita 150 kilomeetrit tunnis, eks ole, et noh, no ikka ei kannata enamasti mõni üksik lõigukene, võib olla. Nii et loodetavasti see mõtteviis ka süveneb, kui noh, siin viimase paari nädala jooksul on olnud kaks prominentseid tegelast, kes on siis jäänud vahele üks siis nagu selgus ikkagi mitte jääknähtudega ja teine tugevas joobes võib ka nii-öelda väga sarkastiliselt, et kirjanik Kerttu rakke päästis uudistevaesel ajal nii-öelda onlain meedia klikkide vaevast, et et kui, kui nagu arvutist ei olnud enam midagi vaadata, siis tuli tuli suur uudisteta, need tuntud kirjanik on, on vahele jäänud ja, ja mitte mingisuguse nalja promilliga, vaid väga, väga tõsise asjaga. Lisaks sellele ka siis tema, tema kaassõitjad seal eriti väike laps autos pälvisid väga palju tähelepanu ja ja kui alguses kirjanikuproua ütles, et, et see on minu asi oma raha eest teen oma tükke, ise saan karistada, siis, siis pärast oli ta Delfis sunnitud avaldama sellise pika pihtimus. Noh, ma ei ütleks isegi kirja, vaid mingi siukse novellimõõtu asja. Ei, ma vaatasin just mingil hetkel, kui see kirjatükk oli siin delfis üles silmud, et kui palju sinna on kommentaare lisandunud siis väga palju kommentaariumisse, siis sel hetkel, kui mina vaatasin, siis oli 530. Ma ei mäleta ühtegi teist artiklit viimase viimaste kuude jooksul, kus oleks niivõrd palju No just just ega ma ilmaasjata ei öelnud, et, et Kerttu rakke päästis uudistevaesel ajal. Aga tegu on muidugi väga-väga kurva sündmusega, seal ei ole mitte mingisugust kahtlust. Ja loomulikult, kui siin rake räägib, et oma oma hingelisest seisundist ja, ja loomulikult meil kõigil on elus halvemaid ja paremaid aegu ja ja räägib depressioonist, siis jätab küll mainimata selle, et, et kui oleks midagi juhtunud siis oleks paljudel inimestel olnud depressioon ja, ja lein ja, ja kõik mure mure kaelas ühe sama hetkega, nii et ega jah, nendele nendele tegudele nagu õigustust ei ole. Nojah, kui inimene väidab, et on sunnitud alkoholi tarvitama sellepärast, et tal ei ole, töödedel, on depressioon, siis Eestis peaks olema vähemalt 100000 joodikut. Kes siis on töötud? Jah, nii, ta on. No eks selles suurusjärgus neid ütleme, tõsiseid alkoholi tarvitajaid ju kindlasti ka on. Nojaa, aga need ei ole kindlasti need kõik neutööris, joodi, ärme neile ka liiale, eks ole, Sulev. Ja nad ei pruugi kattuda tingimata ja ütleme, et väga paljud väidavad jälle, et nad joovad suurest rõõmust. Et see on see pidu panemine ikkagi toimub ju paljudel inimestel justkui justkui selle põhimõttega, et ikkagi nagu meil on nii tore olla, et sellepärast tuleb rohkem juua. Noh, nii ta on, loodetavasti siis tõesti see, need need arvud vähenevad ja ja Kerttu rakke ja Margus Tsahkna ja teised on oma oma vitsad kätte saanud ja rakke puhul muidugi kriminaalkaristus on, on tõsine asi, kui kui tegu on ikka ja miks ma ei peaks arvama, et tegu on korraliku inimesega selles mõttes, et kellele niuksed asjad mõjuvad, on inimesi, kellel absoluutselt need asjad ei karistata kui palju tahes või istugu trellide taga. Aga eks see toob kaasa mitmeid kitsendusi ka ja piiranguid tulevases elus kaasa arvatud ka mõned mõned reisid võivad ju ära jääda ja ja noh, see on, see on tõeliselt märk, märk kogu eluks, et et äkki äkki siis mõikab. Muide, need tagasi tulles selle uudistevaese aja juurde, ma mäletan täna hommikul haka päevatoimetaja Peeter Kaldre ütles, et noh, nüüd on see tõeline hapukurk käes. Ja sellega seoses mul tuli, tuli meelde, et, et lugupeetud riigikogu liige ja, ja ringhäälingu nõukogu liige ja kauane liige Igor Gräzin on öelnud, et, et näiteks meie rahvusringhääling täiesti valesti talitab, et et jätab suvel nii-öelda programmid ja noh, päris nii see muidugi ei ole, aga et kogu meie nii-öelda ressurss peaks olema just suvele ja kultuuriüritustele ja kogu sellele heale, mis, mis suvel toimub, olema olema suunatud, aga, aga paraku see nii ei ole, mida, mida Gräzin mõtles nüüd selle all, et me peaksime õppust võtma Alo-TV-st siis see mulle nagu nagu täiesti arusaamatuks. Aga, aga ühe asjaga ma olen kresiniga kindlasti nõus. Et meie ajakirjanduse tähelepanu on nii-öelda sügistalvisel kevadisel perioodil liiga riigikogu keskne. Et noh, tema, tema arusaamise järgi me nagu toitumegi riigikogulaste verest ja pisaratest, et, et et me ei ajakirjandusele, kui muud polegi rääkida, aga et sellest võiks nagu vähem rääkida ja siis suvel ressurssi ära kasutada paremini. Hapukurgihooaeg selline trafaretne ütlemine ja see noh, poliitikaajakirjanikke ja ka poliitikute jaoks tähendab seda, et näiteks Eesti televisiooni uudistesaates ei ole tõesti sellist põhjapanevat avalugu, mis räägib intriigidest Igor Gräzini tegemist jah, just nimelt poliitilises ladvikus, aga aga kui ta heidab ette seda, et Eesti Televisioon võiks nagu rohkem tähelepanu kultuurisündmustele sellistele pehmematele toimetamistele pöörata, siis olude sunnil näiteks aktuaalne kaamera ongi sunnitud seda tegema ja on on päevi, kus kus terve 20 minutiline uudistesaade ongi ainult pühendatud, kas siis esietendustele, vabaõhulavastustele, näitustele, merepäevadele, niiduvõistlusele, mis Sulevi lemmikteema on, et ilmselt eile oli ja nii edasi, et noh, et miks mitte, suvi on käes ja, ja ei pea tingimata olema selline raske purakas seal seal eesotsas. No aga samas on muidugi, mis teile mõlemale peaks väga meeldima minu meelest, et kui vaadata nagu välispoliitikat, siis noh, siis on nagu hapukurgist ju raske rääkida, aga kui Kreeka ja muu temaatika taustal, et et maailmas toimub ja ütleme, Euroopas toimub ju vägagi palju ja tegelikult ei saa ka öelda, et see Eesti poliitikat ei puuduta. Nojah, kas nüüd meile meeldib, mis seal maailmas Kreekas Afganistanis toimub, see on nagu iseküsimus, aga et oluline on, see on kindlasti. Meile meile meeldib see toimub, et me saaksime sellest rääkida. Mäletan, äsja just oli Facebookis näiteks üks üsna elav arutelu selle üle, et kas näiteks aktuaalne kaamera no mis on siis nii-öelda püha ja puutumatu nii-öelda klassikaline uudiseid saada. Et kas seal peaks mingisugust setode laulu päeva või ma ei mäleta täpselt, mis, mis üritus see oli, aga et noh, kas tõesti ületad nagu nagu uudiskünnise, et setod laulavad, eks. Laulab. Ma ei nimetaks seda elavaks aruteluks, ma nimetaksin seda ühe mehe väikeseks soolaks, millele. Ja hea küll, aga no ütleme, suvisel ajal on, on ka nii-öelda kärbes liha, et et igal juhul arutelu tekkis ja, ja tõesti, see võib ju olla mingisugune noh, nii-öelda mõttekoht, et suvised üritused, mis, mis tegelikult ju endast mingit nagu nagu uudiste ei kanna, eks ole, et, et kas need, kas need, neid peab nii palju rääkinud? Setode laululapsed, kui nad üles astuvad, ma arvan, on kindlasti teema, mis aktuaalses kaameras, kes on ainus uudistesaade ja telekanal ETV, kes katab kogu Eestis toimuvat, on see oluline teema kindlasti. No eks need suvised asjad jagunevad ikkagi ka, et sellisteks, mis on tõesti ainulaadsed ja erilised näiteks mis on, võib öelda, traditsioonilised, tabab härrased ja ja mille puhul ei pea tõesti seda künnist ületama, et ega siin nagu ei saa päris ühe mütsiga lüüa, et kõik suveüritused on nagu ühtmoodi sellised, et need toimuvad igal aastal ühtemoodi ja noh, ütleme seda, seda elu tegelikult siin väljaspool Tallinna on ju hästi palju suvel, et ma ise vaatan, et isegi oma suhteliselt lähedases kandis ei jõua kaugeltki kõiki tõeliselt huvitavaid üritusi ära külastada. Ja, ja selles mõttes on täitsa tore neid kasvõi vahel näiteks aktuaalsest kaamerast näha, et kohtadest, kus ma jõudnud Suviseid üritusi on, lepime kokku, head kolleegid, neid, mis väärivad kajastamist, on tegelikult ju ainult kolm. Üks on see, mis on selja taga, ehk siis võiduparaad ja presidendi kõne ja kõik see ilus ja uhke, mis sel aastal siis Tartus toimus. Järgmisel nädalal on koolinoorte laste laulupidu tantsupidu esimesest kolmanda juulini ja kolmas sündmus on kahtlemata see uudis, et kes võttis osa hundisilmal toimunud jaanipeost. Te vaatate näiteks, kuidas, kuidas see eristus teistest fotode rohkuse tõttu siis see oli täitsa selge, et, et see pakub tohutut huvi. Tuleb tunnistada pattu, et aktuaalne kaamera selle kõige olulisema sündmuse sel suvel magas maha paraku ei näidanud, ei kajastanud aktuaalne kaamera ei olnud vist kutsutud. Ega ei kuulunud, kutsuti jah ja värava taha operaatorit võtta, vist ei ole mõtet saata. Jah, aga no selle ei pea ja sellel teemal räägiti palju, et kes osa võttis ja see mõne inimese arvates näitab midagi, et kes on kutsutud ja, ja kes ei ole kutsutud. Küll tõeline hapukurgihooaja jutt juba jah, täitsa. Essellist meiega. Mina ei sa, sa, sa ei näe Aarne nägu, ta, ta üritas siin kohmaka aluma kohmakalt nalja teha, nagu alati. Ei, ma ei, ma saan aru. Aga ma lihtsalt mõtlengi, et see nüüd jah aga, aga tegelikult, tulles tagasi võib-olla selle mõte alguse juurde sinna Gräzini selle ettepaneku juurde siis või mõtte juurde, siis noh, ma arvan, et see nüüd ütleme natuke huvitav tähelepanek, et nüüd suvel peaks midagi rohkem tegema kui muul ajal. Et sellest ma väga hästi aru ei saa küll ma olen nagu nõus sellega, et, et siukest suvist ütleme väljasuremist ei peaks ka tingimata ta õigeks pidama, et et kui ma mõtlen kasvõi seda tüüpi saate peale nagu foorum, siis vaadates viimaste nädalate Eestis toimuvat, ma arvan, et igal nädalal oleks teema tegelikult, millest foorumis rääkida ükskõik kas Indrek Tarandi presidendikandidaadist või või võidupühast või Kreekast, eks ole, ja ma arvan tegelikult, et läbi suve neid teemasid oleks nii nagu meilgi siin saates tegelikult neid teemasid on, et et sellisel puhul ma küll ei näe mingit sügavat põhjust, miks näiteks peaks seda tüüpi saated lihtsalt ekraanilt kaduma või miks mul näiteks sirbi tellijana peaks lihtsalt olema praegu kuuajaline paus. Eks ole, kuigi ma noh, ütleme kusjuures eriti naljakas on see, et ma maksan Sirbiast otsekorraldusega. Järelikult ma maksan täpselt selle kuu eest, Ühe ühe osa, mille jooksul ma ei saa ühtegi lehte. Et mille eest ma maksan selle kuu jooksul, et tegelikult noh, ma ei tea mind minu minu jaoks ütleme, kes kelle puhul, et ütleme näiteks, vaatan neid teisi ajale, eks ole, kus isegi oled töötanud. Ei tulnud kõne allagi selline mõte, et kuu aega nagu ei ilmuks või siis et võiet avaldaks kordusmaterjale või kuskilt kevadel ilmunud lugusid uuest või see ei tule ju nagu mõeldav, et Ekspress, Maaleht ütleme, ilmuks niiviisi, et tegelikult kordame uuesti seda lugu, mis märtsis nagu. Nojah, aga, aga ka päevalehed praegu ei ilmu, eks ole, kolm päeva järjest ja eks me siis esmaspäeval nüüd loeme, mida näiteks president Ilves võidupüha paraadil ütles ja millised need kõige olulisemad momendid olid, et see on ka absoluutselt ebanormaalne, aga, aga mis teha, aga ma olen täitsa nõus sinuga, et et midagi sellist tõsist peaks alati olema. Loodan, et Igor Gräzin. Ma võin muidugi olla väga ebapopulaarne praegu paljude netikommentaatorite seas, aga ma ma loodan, et Gräzin ka tegutseb selle nimel, et rahvusringhääling saaks oma oma vana eelarve taastatud ja natukene võib-olla juurdegi, sellepärast et et käsil ja muidugi omad ettepanekud. Sport näiteks peaks päris ära kaduma meie meie eetrist. Et seda võiks nii-öelda teksti televisioonis näidata. Teksti televisioon on sisuliselt ju ammu olnud juba varju varjusurmas selle, selles mõttes Gräzin on täiesti ajast maas. Aga, aga loomulikult, kui on ressurssi siis ja, ja head tahet siis loomulikult, ega praktiliselt täisprogramm võiks jätkuda lihtsalt mõnede asendusliikmetega. Nii nagu riigikogus käib. Nojah, ja ka riigikogu, lugupeetud riigikogu liige võiks ka siis selle eest ju ka ise hoolitseda, et oleks nagu uudist, mida, mida siis kajastada sellist tõsist uudist, mingi avaldus, geniaalne mõttekäik. Ta ütles, et ETV põranda, mitte keegi, sellega ta pälvis suurt tähelepanu. Hea küll, aga, aga nädala uudis oli kindlasti see, et, et meil oli võidupüha ja võidupüha võidupühaks, aga, aga paraadil peetud president Ilvese kõne pälvis kindlasti väga palju tähelepanu, seal oli mitu olulist momenti. Lisaks kaitsejõudude ülesehitamise kaitseväekiitmisele ütles Ilves muuhulgas ka seda, et ajateenistusest Eesti kaitseväes on saanud Eesti noortele meestele auasi ja mitte sunnitöölaadne karistus, nii et õnne sõnades küll natukene kahtlen. Kuulates seda, mida, kuidas noored mehed isekeskis räägivad ajateenistusse minekust, aga elu siis president peab esindama sellist, sellist mõõdukat optimismi, et, et asi, asi võib-olla sinnapoole liigub. No presidendi kõnes oli nagu noh, minu jaoks oli üks, üks olulisi momente ikkagi see Üleeilne välispoliitiline mõõde, mis tuli, tuli välja tema selles lõigus, kus ta rääkis sellest, kuidas Euroopa riigid, Euroopa, Nato riigid kahetsusväärselt vähe panustavad kollektiivsesse kaitsesse ja lasevad nagu öeldakse, musta töö ära teha Ameerika ühendriikidel, kes teps mitte ei vähenda oma kaitsekulutusi, et ka masu ajal on neid suurendanud. Kui ma seda lõiku kuulasin, siis mõtlesid, et see oleks nagu üks ühelt üks-ühele maha maha kirjutatud USA kaitseminister Robert Gatesi sõnavõtust hiljuti Brüsselis, kus ta ütles umbes sama mõttekäigu välja, et et eurooplased on priileivasööjad ja, ja, ja Ameerika ei kavatse kaua tolereerida seda, et nad nende seljas liugu lasevad, nii et noh, selles mõttes oli, oli presidendi selline välispoliitiline pagas, lõi ka selles kõnes välja. No nüüd sa, Peeter, saad kindlasti kuskil, keegi tõlgendab seda sellena, et Ilves on ameeriklaste sabarakke lihtsalt kordab seda, mida ameeriklased ees ütlevad. No aga siis nad ei ütle midagi uut. Et see on ju kindlasti, et selles mõttes see kindlasti läheb ühe kivikesena jälle sinna kapsaaeda, aga inimestele, kes väga tahavad öelda, et noh midagi halba ilvesega No sel juhul olen ameeriklaste sabarakk, sest ka mina kirjutasin Maalehes hiljuti umbes samasuguse mõttekäiguga kolumn. Et mõned asjad on paraku paraku lihtsalt on sedasi. Nojah, aga põhimõtteliselt on ilvesel õigus, sabarakk või mitte, aga aga seda tunnistavad ju paljudega, see pole Robert Gates vaid, vaid tegelikult ka kõik Euroopa liidrid tunnistavad NATO peasekretäriga eesotsas. Jah, et Euroopa tähtsus maailma nabana järjest kahaneb nagu kasutades Ilvese Ilvese sõnavara. Millal see Euroopa need viivad ja maailma naba oli, aga, aga, aga põhimõtteliselt on taliõigused, et Euroopa nii-öelda ühtekuuluvus ja, ja ohuhinnang ja kõik need on, on ikka kõvasti langenud ja väga palju nii-öelda lõivu makstakse sisepoliitikale ja hetke majandusolukorrale. Ja noh, et Eesti peab olema mingisugune eeskuju, Eestit tuuakse eeskujuks, aga Eesti on, on nagu loomulikult väga väetike selles selles globaalses poliitikas, aga, aga aga põhimõtteliselt on tal õigus, et Euroopa on, on, on tõsises identiteedi ja muus kriisis, nii et et selle üle selle üle peaksid nüüd küll Euroopa Liidu ja NATO Euroopa liitlased tõsiselt mõtlema, et et mida see endaga siis ikkagi kaasa toob olukorras, kus, kus kolmas maailm tõstab pead, kus, kus on suur naaber Venemaa ja nii edasi. Aga mida, mida nüüd kõige rohkem muidugi Ilvese kõnest tsiteeriti siis oli see, et just seda lõiku, kus Ilves ütles, et me teeksime suure vea, kui näeksime täna ja edaspidi Eesti iseseisvuse ohuallikaid vaid vaid välistest teguritest. Et me jääme rahvana vabaks, nagu ütles Ilves, juhul kui kaitseväe demokraatiat, õigusriiki ja me õigustame oma oma viimaste kümnendite tööd. Ja, ja siis ta viitas mõnele mõne kilomeetri kaugusel Tartu vanglas istuvale kõrgele riigiametnikule, noh selgelt siis Herman Simmile, kuigi kuigi Simmi nime suhu ei võtnud Ta pidulikul hetkel kes siis müüs Eesti ja NATO saladusi ja tõmbas just nagu just nagu paralleeli. Et midagi midagi taolist on ka nii-öelda legaalselt toimunud, kus, kus nagu nagu kuritegu ei, ei nähtagi. Ja Ilves ütles, et me oleme alles hiljaaegu elanud läbi sisepoliitilise vapustuse, kus oldi valmis ostma teise riigi raha eest endale paremat valimistulemust ja andma end rahastajatega. Ja point ongi, noh, see ei ole nagu just nagu paralleel, vaid see ongi lausa paralleel, et siin tõmmati Ilvese poolt ikkagi võrdusmärk Herman Simmi, Edgar Savisaare vahel ja see on niivõrd läbinähtav sellest lõigust, et siin ei ole mõtet vaielda. Jah, ütles Sulev vaikselt. Tegelikult ei seal. Ehkki märkimisväärne ja ilmselt mitte kogemata selles kõnes esinev ka, ütleme, selle presidendidebati taustal kindlasti mitte, aga aga teisest küljest ka sellele Mu meelest ta ei saa ka sellisele-sellisele sõnastusele midagi ette heita. Et see oli väga korrektne sõnastus, ütleme selles selles küsimuses, eks igaüks loeb sellest välja ju seda, mida ta siis et kas talle see, see nii-öelda vihje meeldib või mitte, aga. No Savisaare puhul ju tegelikult kuigi jah, ütleme veel kord välja ta Savisaare nime ei nimetanud ja kordas ta sisuga Herman Simmile mitte ja ta kordas sisuliselt sama mõtet, mille ta ütles välja aastalõpuintervjuus aktuaalsele kaamerale, kus ta väga teravas toonis mõistis Savisaare raha küsimuse raha küsimise hukka ja ta on selle eest kõvasti nahutada saanud, ta üldse sellise sellise mõttekäiguga aastalõpuintervjuus esines ja ma kuulsin ka sina, Sulev ei olnud päris nõus sellega, et ta niimodi ütles. Jaa, jaa, välistas välistas Savisaare saamise peaministriks, enne kui ta ei ole nagu vabandanud, kahetsenud seda, seda sammu. Aga ma arvan, et ta ei oleks, võib-olla ma mõtlen, president ilvest selle mõttekäiguga nüüd võidupüha kõnes esinenud, kui ei oleks seda juba selles saates ka mainitud Indrek Tarandi fenomeni. Sest meenutame, et kui Indrek Tarand eelmisel laupäeval esines Keskerakonna volikogu ees siis ta ju ütles, kust, kust temast sai siis Keskerakonna presidendikandidaat ütles ta välja sellise mõttekäigu, et 21. kui ma nüüd ma paragrosseerindama mõttekäiku, et 21. sajandil on poliitikul õigus kahetseda või, või vabandada seda, mis ta on teinud, mõeldes just idaraha skandaali, tegelikult minu mälu küll nii kaugele ei ulatu ja niikuinii lai ei ole. Ma oleks kuskilt isegi Savisaare poolt vihjet kuunuks, et ta kahetseb või vabandab sedasama. Tarand väitis, et just nagu Savisaar oleks kas selleks valmis või seda lausa teinud. Ja see lõik, kui, kui Ilves ütleb niimoodi, et et Savisaar ei ole vabandanud, aga kahetsenud, siis oli minu meelest nagu otsene vastus Indrek Tarandile. Jah, aga siin tuleb kindlasti siiski tähele panna, et ka Indrek Tarand ütles, et, et see idaraha küsimise skandaal on äärmiselt halb. Et selle koha pealt ta vähemasti ütleme ei erine tema hoiak ju ilvesest, et et seda teguviisi kui sellist ei saa kuidagi heaks kiita. Ja selles mõttes noh, ütleme võib öelda ju, et mõlemad võimalikud presidendikandidaadid mõtlevad ühtemoodi võib-olla ainult et nüüd kui tuge, poliitiline järeldus sellest jah, edasi teha seal on ilmselt noh, ütleme Indrek Tarand ei ole küll vastanud otseselt küsimusele, et kas tema arvates Edgar Savisaar võiks olla näiteks järgmine peaminister, kui, kui järgmine valimistulemus või mingi riigikogu kombinatsioon sellise ütleme sellisele sellise nagu situatsiooni tekitakse, et see peaks nii minema, et president peaks talle ettepaneku tegema, aga aga noh, et Ilves on selle nagu välistanud, et põhimõtteliselt nagu selles hoiakus idarahaskandaalile tegelikult nende kahe võimaliku kandidaadi vahel ja selles osas nagu ju erinevust ei ole, mõlemad mõistavad selle selgelt hukka. No häda ja õnnetus tegelikult ju selles ongi, et ega kahe kandidaadi vahel ju ei olegi olulist erinevust tähendab maailma nägemises hoiakutes. Küsimus on ainult selles, et, et suur vahe on see, et, et üks on üks on mängur ja teine, kes võib-olla oli kunagi mängur või natukene meeldis ka nii-öelda kombineerida, on, on presidendile on näidanud, et ta on vägagi konservatiivne. Nii et tegelikult noh, maailmavaateliselt ju kaks, meil on kaks ühesugust presidendikandidaate. Noh, aga ega see, mis häda siis on, miks see, seda ta on? Ei häda midagi, ei häda midagi, ainult et noh, nagu nagu erisust tahaks, siis sellisel juhul näha, aga loomulikult oli, oli, oli tarandi esitamine noh, olgu siis kus see algatus tuli, kas tarand enda poolt või Keskerakonna poolt. Aga oli, oli geniaalne käik, selles mõttes ütles, et terveks suveks on, on paras segadus külvatud. Aga noh, et kas nagu ütleb Mihkel Mutt, kas see on siis nagu see mängukoht jällegi parafraseerides loomulikult Mihkel Mutt. Et, et kas see on nüüd siis nagu mängukoht, kus, kus me räägime nagu eesti olulisim olulisimast visiitkaardist laias maailmas ikkagi meie riigipea institutsioonist, et kombineerida ja, ja vangerdada ja, ja muid muid tükke teha malelaual on, on väga tore, aga ja mängu mängu ilu pead nagu, nagu öeldakse, ikkagi säilima, aga kas, kas, kas see on nüüd see koht, kus seda tingimata peab tegema? Jah, et kui me mõtleme jah selliselt nagu meelelahutuslikus mõttes suve täitmisele huvitavate teemadega, siis, siis ju kindlasti, eks ole, superstaarisaade lõppes ära ja et ei olegi nagu midagi, eks ole, et peaks nad Indrek Tarandi ja ilvese ütleme, vastasseis tuli siis nagu asemele. Aga et nii, et selles mõttes oli, see on see jah, kindlasti nagu üks, üks motiiv, teine küsimus on tõesti, et et selline sisuline, et sisuline nagu kaalumine. Et kuidas Eesti endale parima võimaliku presidendi saab. Ehkki ma arvan, et ka siin osas ei ole paha, et, et Indrek Tarand on üles seatud Ilvese kõrvale või vastupidi, et see on väga hea, et et seda võib-olla selgemalt, ma arvan, lähema kahe kuu jooksul lihtsalt noh, ilmnebki tegelikult, et ka noh, ma ei taha midagi öelda, et Indrek Tarandi ei oleks tugev kandidaat, on tugev kandidaat, aga ma arvan, et ka ilvese tugevus tegelikult tema kõrval tuleb väga selgelt välja. Ja see on päris hea selles mõttes, et ja, ja isegi kui peaks minema niimoodi, et tõepoolest riigikogu presidenti ära ei vali ja läheb valimiskogusse, siis noh, see mees, kes saab valimiskogust selle mandaadi lõpuks igal juhul on veelgi vähem saab pärast keegi kobiseda, et presidendil nagu mandaat olla Noh, valijameeste kogus võib mandaadi saada ju väga, väga selge kombinatsiooniga Edgar Savisaar, seda ei ole välistanud, vähemalt tema kandideerimist valimiskogus ei ole välistanud ka ju tema suur sõber ja mõttekaaslane Enn Eesmaa, kas on artikli lausa pealkirjastanud? Ei ole välistatud Savisaare kandideerimine valijast kogusse valimisvalijameeste kogus. Sellepärast et ma millegipärast arvan, et kui asi läheb nagu öeldakse, põllule, siis ei ole ei ilvesele ka tarandil väga, väga selgelt ülekaaluga toetust, küll aga võib võib-olla seal šanss ja tugev šanss Edgar Savisaarele, nii et Savisaare saamine presidendiks on vähemalt hetke kombinatsiooni alusel tunduvalt tõenäolisem, kui tema saamine kunagi. Ministril on nende, me oleme sama sama libedale teele läinud, et me ennustame ja kombineerime siin kõikvõimalikke teoreetilisi vahendeid või teid aga, aga noh, ootame ikkagi nagu selle ära, et ei, ma tahtsin nagu asja lähemalt. Sulev läks juba veelgi kaugemale. Kas tarand teeks Savisaarele ettepaneku valitsus moodustada? Nojah, siis me võiksime arvatava, kes pärast tarandit presidendiks. Aga, aga oma omavolikogu kõnes, mis ilutseb ka ilusti, siis kesknädala ajalehe kesknädala ava avaküljel online'is Sulev Keskerakonna esimees sind ka meenutab. Hea sõnaga. Oled sa lugenud? Ja kure tsiteerin, et, et ütleb siis Edgar Savisaar, et juba on hakatud rääkima isegi süüdistavaldoonil sulgudes Sulev Valner ja Eesti Päevalehes. Et Keskerakond tahab hääli ilvese tagant üle lüüa ja et justkui ausam olnuks Keskerakonnal esitada keskerakonda kuuluv kandidaat. Ja siis Edgar Savisaar, aga ma ei pea siin sellist jama pikemalt kommenteerima. Kolleeg Waldner, mis sa siukest jama ajad? Noh, ei no eks see on need mina ei pea ka seda jama pikemalt kommenteerima, võib olla, mis jälle omakorda, aga ei noh, see on ilmne motiive, eks ole, et Ilves ei saaks riigikogus presidendiks valitud, noh see on ilmne nii-öelda kaasnev motiiv Indrek Tarandi ülesseadmisel ja noh, ma ei tea, kui Edgar Savisaar seda tõesti tahab kategooriliselt eitada, siis noh, see kõlab nagu natuke imelikult, et minu meelest see on nagu, see on täiesti legaalne, ma ei heida talle seda ette või, või kellelegi, eks keskerakonnale, selles mõttes see ongi nende nii-öelda nende seisukohalt vaadates ju täiesti mõistlik mõistlik motiiv. Et Ilves presidendiks saaks ja nad teevad kõik võimaliku, et ta isa Kas see just nimelt ma, ma ei saagi aru, mida, mida selle all mõeldakse ilvese tagant kui ütlesite, et Ilvese tagant tahetakse hääli üle lüüa. Et mis, mis see eesmärk siis on, et minnagi Tarandiga Riigikokku ja ja minnagi miinus kaheksa hääle peale või, või, või mis, mis see eesmärk peaks nüüd olema, et selle kandideerimisel? Aga pigem on minu jaoks nagu huvitav küsimus see, mida ka Mihkel Mutt sel nädalal Postimehe artiklis välja tõi, et tegelikult väga vähe on küsitud, et mida siis ikkagi Indrek Tarand presidendina teisiti teeks, mida ta paremini teeks kui Toomas Hendrik Ilves ja huvitaval kombel ühestki Keskerakonnast esindajatega Indrek Tarandi jutust? Ma nagu eriti sellele nagu vastust ei ole küll suutnud välja lugeda. Et kogu jutt käib nagu selle retoorika ümber, et lihtsalt esitatakse alternatiivi, et justkui justkui Toomas Hendrik Ilves on mingisugune kokkulepe kandidaat ja umbes lihtsalt temale nii-öelda vastaskandidaadi pakkumine on nagu eesmärk ise, siis noh, võib ju ka nii muidugi asjale läheneda, aga see mu meelest nagu väheke sihuke pingutatud lähenemine asjale, et küsimus on, et see alternatiiv peaks siis tõepoolest esitama veenvalt kuidagi, et ta teeks midagi teisiti. Ta teeks midagi paremini, nii nagu Toomas Hendrik Ilves ja noh, ma, eks selleks on meil nüüd vähemalt kaks kuud muidugi aega kuulata, et minu meelest kogu see jutt sellest, et kuidas presidendi ütleme, et ilma Indrek tarandit presidendikandidaatide debatt oleks jäänud puudulikuks või teist kandidaati poleks tulnud või see on kuidagi nagu väga enneaegne, sellepärast et me ei tea seda, et kas seda, kas see debatt oleks olnud kuidagi teistsugune ja ja teisipidi, me ei tea ka, et vastust küsimusele, et kui ei oleks Keskerakond esitanud Indrek Tarandit, kas nad siis ei oleks esitanud mitte kedagi või nad oleks esitanud, ütleme näiteks kui Indrek Tarand oleks ei öelnud või kelle nad siis oleks esitanud, oleks nad siis tõesti jätnud esitamata või. Ja, ja kui siis oleks nagu nemad jäänud sellesse olukorda, et miks te ei esita, Ena teil on hääle Segaduse külvamiseks on tarand muidugi absoluutne kandidaat, tuuri tipp, seal ei ole mitte mingisugust kahtlust, ei ole ühtegi teist teist sellist persooni hetkel võtta, kes, kes, kes suudaks nii palju segadust külvata. No lapsesuu Aivar Riisalu ütles selle motiivi välja, miks, miks toodi tarand Keskerakonna mängu tema olla kuulnud kuskilt, et on kokku lepitud juba, Siim Kallas saab pärast ilvest, kui nüüd Ilves saaks presidendiks, saab 10-ks aastaks presidendiks. Et mis kokkulepe, mis tagatoakokkulepe see nüüd on ja siis otsustati, et tuleb mängu tuua üks kõva mängud. Nii et see maailmavaateline jutt, mida siin ka Edgar Savisaar püüab ajada, et umbes, et parandan see, kes tooks talendid koju ja takistaks inimeste äraminekut Eestist, et see on nagu sulaselge demagoogia, et siin on ikka küsimus ainult et teha teha. Ilves oli üks väike tüng ja see kandidaat, nagu sa ütlesid, on superõnnestunud selles mõttes. Ei noh, aga ega samas olgem ausad, ega Indrek tarandil kandidaadil on, midagi viga ei ole. Ta on hea kandidaat ja las nad väitlevad ilvesega, see on ju tore tegelikult, et meil on valida heade kandidaatide vahel ja kahtlemata noh, ma ise tean ka Indrek Tarandit juba ülikooliajast, eks ole, sellest ütleme, 80.-test alates ja mul ei ole nagu noh, mingit kahtlust, et tegu on äärmiselt isamaalise tubli inimesega, mingit mingit probleemi. Ei no eluülesandeid on olnud sõimata ja Norritada Keskerakond. Ei no mina ootan ka väga-väga põnevil, kui on kaks või rohkem presidendikandidaate, kes väitlevad omavahel ja esitavad täiesti vastandlikke arusaamu elust ja inimestest, aga ma nagu senise kogemuse põhjal ei näe, mille põhjal või mille üle tarand ja Ilves hakkaksid teravalt debateerima vaidlema, sest nende maailma nägemine on laias laastus. Ju sarnane, aga mis ma enne ütlesin, et neil on üks maailma mädanevad vaidlesite vastu. Väga tore, et kui kaks maailmavaadet omavahel, mina ei öelnud seda. Nad on koos töötanud välisministeeriumisse. Me kerime lindi tagasi ja siis me kuulame, mida sa aga. Kordan ikkagi seda mõtet, mida ma ükskord siinsamas rahva teenerites ütlesin ja siis ma sain Keskerakonna käest päris paraja peatasuga. Ma avaldasin mõtet, et tegelikult peaks ikkagi Ilves vastu minema. Edgar Savisaar. No ja õigesti said peapesu, ühes kesknädalas roogiti mind sinu pähe. Savisaar ei teinud kahel häälel vahet ja siis sinu sõnad pandi minu suhu, aga see oleks olnud, see oli see jutt riigimehelikkuse, see oleks. Vaidluse koht olnud ja see oleks huvitav jälgida olnud, aga ma ei tea Tarandi ja Ilvese väitlusel maine erilist mõtet. Intellektuaalselt huvitav väitlus igal juhul jah, selles selle vastu keegi. Ei tea jah, kas seda Edgar Savisaart ikka üldse sellesse nii-öelda selles mängus üldse praegu ikka kõne all on väga tõsiselt mõtet võtta nab teoreetilise variandina küll, aga ma ei usu ka väga sellesse valimiskogus esinemisse, sest kui ta, kui ta ikkagi rahulikult hääli võib-olla juba on ammu kokku lugenud ja noh, vaadates kasvõi seda tulemust, mis Keskerakond sai viimastel Riigikogu valimistel ütleme üle-eestiliselt just nimelt piirkondades väljaspool Tallinna see tulemus oli ju tegelikult kehvapoolne. Ja kui nüüd eeldada, et valimiskogusse tulevad, et kohapealt inimesed, eks ole, eesti korralikud eesti inimesed kohalikest volikogudest valdavalt üsna isamaaliste sellist noh, heas mõttes mitte parteide ses mõttes IRL-ilik, vaid isamaaliste vaadetega. Ja nad ja nad hakkavad nüüd, et siis hirmsal kombel Edgar Savisaarele hääli andma. Ma vaatan, kuidas tule praegu ütles, et isamaaliste, mitte IRL-i like vaadetega. Kas ma sain õigesti linti tagasi kere ja ema mailis? No ma mõtlen selle mõiste laiemas nii-öelda algses tähenduses, eks ole, mitte parteilisest tähenduses lihtsalt lihtsalt laiemas mõttes, nad võivad olla seniselt erakondlikult kuuluvuselt, noh, ma ei tea, rahvaliitlased näiteks, kuigi see on, see on üks hästi huvitav küsimus, et kui me teame, et, et kohalikes volikogudes on veel hästi palju inimesi, kes on nagu oma poliitiliselt taustalt nagu rahvaliidu taustaga. Aga kes nad siis tänaseks on, eks ole, ütleme noh, sisuliselt ju rahvaliitu enam ei ole. Kuidas ei ole, alles hiljuti oli neil suurkogu ja nad otsustasid jätkata kuni võiduka lõpuni. Nii rahva uue esimehe nimi Peeter käigult suudab meenutada. Ma pean mõtlema natukene. Jah, jah, ei. Tuleme tagasi selle selle vastasseisu juurde, kui see on nüüd nii-öelda selle kohta, ütles, võib öelda vastasseis, ilves, ilves, tarand, sa enne ütlesid Sulev, et et tarand ei vaated ja kõik on väga selged, aga, aga ma küsiksin su käest ikkagi, et kas me me, et Tarandan haruldane fenomen ta on, ta on kogu aeg olnud pildil, me teame tema suguvõsast peaaegu kõike. Me teame tema eluloost peaaegu kõike. Alates ülikooli lõpetamisest, kus Edasis ilmus, oli tulnud juba Postimehes. Kuulutas, et Indrek Tarand lõpetab ülikooli, ootan pakkumisi. Me teame temast kõike. Aga, aga mida me teame Indrek Tarandist poliitikuna me tea, Indrek, tere. Vabandasin. Vabandust, aga mina ei tee mitte midagi. Mina ka ei tea, ma ei ole lugenud ühtegi tema sellist põhjapanevat artiklit, kuidas ta näeb näiteks maailma maailma praeguseid ohte. Pole kuulnud tema sõnavõtte kuskil rahvusvahelistel foorumitel, kuigi ta võiks seda teha Europarlamendi liikmena aega küll. Üksikuid Twitterdusime, me kuuleme mingitel mingitel teemadel, et kuidas mingit asja on näiteks europarlamendis arutatud ja seda küll väikeseid asju paljude jaoks on ta on ta väga hea semu ja, ja loomulikult väga laia silmaringiga inimene. Me teame, tema kaklusi omal ajal välisministeeriumis, eks ole, aga mida me, mida me teame, mida me suudame üldse nii-öelda eeldusena teada, milline võiks olla Indrek Tarand presidendina? No absoluutselt mitte midagi. Tähendab, võib ka öelda muidugi, et, et me ei teadnud seda ilvese kohta, kuigi noh, ütleme ilvesel oli olnud väga väga kaalukad postid juba juba enne seda. Ja ta oli, ta oli, ta oli nad kirjamees ja, ja ta oli, ta oli ajakirjanik, kes, kes ei varjanud oma oma vaateid ja kes neid pidevalt avaldas. Ja võime seda ka öelda, et Ilves on kõvasti muutunud ja väga paljude jaoks on, on ilves olnud paras pettumus. Loodeti nagu, nagu rohkemat loodeti, võib-olla ma ei tea Lennart Meri reinkarnatsiooni või, või midagi taolist ja kuna seda ei ole toimunud, siis noh, ütleme paljudele ütleme paljudel Ilves ei sobi. Aga, aga me teame, mis ta on või kes ta on. Aga aga ma, ma väidan küll, et tarandi kohta Mei see teadmine praktilised, nulli lähedale. No aga selleks meil ongi nüüd vähemalt kaks kuud ja selleks ongi ajakirjanikel ju tegelikult võimalus. Nii otseselt nendes debattides, kuidas, mis siis võib-olla vahetult enne seda valimist tulevad, ehkki karta on, et sealt, ega neid seal väga palju ei saa tulla, sest juba see ülesseadmise protseduur puhtformaalselt jätab ainult paar päeva, eks ole, üldse selleks selleks võimaluseks täiesti eelõhtul saab ühe debatti pidada ja kõik ega rohkem rohkem lihtsalt füüsiliselt ei saa meie valimiste eks ole, kandidaadi ülesseadmise protseduuri kohaselt. Jah, aga, aga ütleme ta rahvusringhäälingus kohta on see, et tõepoolest tuleb kandidaatide vahel üks debatt ja siis tuleb veel paar paar sellist pikemat saadet nii-öelda presidendi institutsioonist ja kandidaatidest ja nii edasi, aga mitte enam kandidaatide osavõtul. Ei no tahaks, tahaks teada, tahaks kajastada, aga ma pean tunnistama, et näiteks et Indrek Tarand on tegelikult samavõrd osa poliitik kui Edgar Savisaar. Selles mõttes, et ta suhtleb ajakirjanikega siis, kui tema seda vajalikuks peab. Mitte siis, kui on mingisugune sündmus toimunud ja ajakirjanikud tahavad oma kommentaari saada. Siis, kui oli eelmisel laupäeval Keskerakonna volikogu ja Indrek Tarand oli seal sõnavõtuga esinenud, siis me tahtsime aktuaalses kaameras, sa saadad oma kommentaari või selgitust selle esimese kohta ja ta lihtsalt ei andnud ennast kätte. Lihtsalt ei võtnud telefoni, ei vastanud sütele. Samas näitab see jälle tema väga lihvitud poliitiku head vaistu ja väga hea, kui Savisaar noh, võib öelda, et nagu Savisaar, aga ilmselt ka nagu paljud teised kõik poliitikud, kes lihtsalt ei ütle midagi rohkemat, kui nad peavad ütlema. Et selles mõttes jah, on ta ju noh, eks ta tald tulebki. Kuidas siis need seisukohad ju nagu välja välja pressida, aga mõnes mõttes ka ilmselt jääb see tõepoolest selliseks olukorraks, et kui Aarnesin nimetas nagu ilvese puhul teatud teatud inimeste võib-olla pettumust, et ta ei ole olnud, ma ei tea, võib-olla siis presidendina noh, nii või teistsugune, siis mina ütleks selle vastupidi, et väga paljude inimeste jaoks on ilmselt olnud väga meeldiv üllatus, et Ilves on olnud presidendina palju tasakaalukam, kui võib-olla ma mäletan, viis aastat tagasi nende debattide ja sellel ajal arvati, et tast saab selline võiks öelda niisugune natuke arrogantne, üleolev noh, selline ütleme eesti lihtsaid inimesi, mitte mõistev president, et see seda tegelikult ei ole juhtunud. Selles mõttes on ta palju rohkem olnud selline rahvamees kui võib-olla 105 aastat tagasi tema presidendiks saades tegelikult arvati. Et noh, tegelikult ma ütleks ikkagi minu tulevad just nimelt väga paljud paralleelid Lennart Meriga nagu kuidagi silma ette ja ja kui ma mäletan Lennart Meri tagasi valimiste aastal 96 ja ma mäletan seda päris hästi, sest ma ise juhtisin ETV-s, siis neid valimisdebatte sel ajal et, et siis ei olnud ju sugugi mingit praegu tagantjärgi on selline justkui justkui üldrahvalik üleüldine konsensus, et Lennart Meri oli hiilgav, ideaalne Eesti president. 96 oli väga terav vastasseis. Tohutult palju oli inimesi, kes väga tigedalt ründasid Lennart Merit, ta ei kõlba mitte kusagile. Et tal on see ja see ja see viga. Ja see oli ikka, ma ütleks, see oli väga räige, tegelik väga räigelt võib öelda, jagunesid hääled pooleks ja ega riigikogus Lennart Meri sai suhteliselt vähe hääli. Selles mõttes suhteliselt vähe väga kaugele sellest presidendiks saamise künni, sest ma vaatasin just järgi, ta sai riigikogu esimeses voorus 45 häält ja kolmandas voorus sai 52 häält. Ja valimiskogus sai suhteliselt napilt valitud, et 196 häält, 374-st natukese üle 50 protsendi. Ja noh, et ütleme me tagantjärgi nüüd meenutame, et 15 aastat tagasi, et siis oli nagu justkui kõik olid justkui seda meelt, et Lennart Meri protest vooru presidendina jätkama tuhkagi ei olnud. Tegelikult seda oli väga ägedalt, ütleme nii, rahvaliitlased, keskerakondlased, noh, tolleaegsed tol ajal ei olnud rahvaliit, siis oli KMÜ veel. Et nad olid väga ägedalt selle vastu, tegelikult see, see lõhe oli väga tugev, et et tagantjärgi me ütleme, et jumal tänatud, et nii läks, eks ole. Mis oleks. Igal juhul, 29. august ja see hääletamine missist olla tuleval esmaspäeval toimub on, on kahtlemata väga huvitav, ma olen mõelnud nagu omaette, et et need rahvasaadikud, riigikogu liikmed, kes ei taha ilvest või, või kellele ilves ei meeldi või, või kellele ilves on astunud nagu varba peale. Et mis, mis nagu tundega ja millises nahas nad need tegelikult on, kui, kui on valida selliste kandidaatide vahel kui kui, kui Ilves ja ja tarand tähendab see, et, et Keskerakond ei hääleta ühtselt. Mulle tundub, et et see võib küll nii olla, jah. Sest ma vabandust, aga ma ei kujuta ette, kuidas, kuidas Kalle Laanet hääletab nii nagu, nagu, nagu teised. Aga noh, see on, see on üks hääl, aga praeguse seisuga on siis nii-öelda ilvese esitajate ja ilvese, mitte esitajate vaheline seisukord miinus miinus või noh, antud tur pluss kaheksa ehk miinus kaheksa opositsiooni poolt vaadates Keskerakonna poolt vaadates, et et mis, mismoodi need need, kellest räägitakse, need need reformierakondlased ja sotsid ja ja Isamaa Res Publica liidu liikmed, kellele, kellele Ilves ei meeldi või mingil põhjusel, kes ei tahaks nagu tema poolt hääletada vaadates neid kahte kandidaati, et mida nad siis nagu ette võtavad või või, või kuidas hääletavad, et selles mõttes on, on 29. august kindlasti Toompeal. Jah, aga lõppkokkuvõttes ma ikka seda teada, sest hääletamine on teatavasti salajane. Kui me saame teada seda, kas, kas hääled läksid minema Ilvese tagant koalitsiooni poolt põhimõtteliselt me saame ju teada ja, ja eks rahvasaadikud on meil ka mõnikord ikka väga-väga jutukad, nii et et ma arvan, et nii mõnigi tuleb välja mingisuguse seisukohaga, et miks ta kavatseb või hääletas nii, nagu ta hääletas. Ei, mina usun ka, et tegelikult kogu see jutt ja ütleme nüüd Edgar Savisaar püüab nagu praegu inkrimineerida ilvesele sellist sõda valitsuskoalitsiooni puudli rolli, eks ole, et umbes, et Ilves on nagu käpiknukk, keda siis ütleme siis Reformierakonna juhitav valitsus nagu juhib, mis on ju noh, ütleme, kui me vaatame ikkagi Ilvese tegutsemist läbi mitme aasta, siis ta on ikka päris tegelikult päris teravalt öelnud, sageli ütleme selle valitsuse tegevuse kohta. Ta saatnud ühte ja teist ikkagi riigikokku tagasi, mille üle on käinud päris ägedad debatid ja no ei ole olnud kaugeltki kõige mugavam võimalik president, ma ei ole üldse kindel, et näiteks Indrek Tarand oleks ebamugavam president Andrus Ansipi valitsusele kui Ilves Jah, nagu huvitav ja täiesti täielik niisugune imelik anakronism oli see, kuidas Keskerakonna esimees tõi ühe keskse peamise argumendina volikogul siis kes tahab, võib seda, seda tema kõnet lugedes kesknädalast esile selle, et, et tarand on juba ka sellepärast parem, et ta on kodueestlane. Hillar saanud väliseestlane. Tule taevas appi pärast viit viit presidendi aastaid rääkida väliseestlasest ilvesest on, on noh pehmelt öeldes ei saagi öelda, pehmelt. Ja aga paljuski ma olen nõus ka nende arvajatega, kes ütlevad, et tegelikult tarandi kandidatuuri esitamine võib-olla kõige kasulikum, kui me räägime nüüd kas erakondadest persoonidest hoopis praegusele president Toomas Hendrik ilvesele, sest kui mina vaatasin igatahes tema esinemist võidupüha paraadil, siis ma ei ole üle tüki aja näinud temalt niivõrd selget, vaoshoitud ja väga resoluutselt esinemist. Ta on olnud sageli kobav. Nii siia kohta tõmbame nüüd kohe rasvase paksu punase joone alla. Sulev Valner, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja nautige suve täiega ja mõõdukalt alkoholi.