Uudis pluss sume külaline. Head kuulajad. Meie tänane suvekülaline on Jaanus rohumaa, lavastaja ja näitleja. Ja loomulikult Tallinn 2011 kultuuripealinna programmi juht. Kuid enne, kui me jutuga alustame, laseme kõlada Ewert Sundja all koos tema ansambliga Ewert and the Two Dragons. Loo nimi on insi end värss, laul elab. Tere tulemast stuudiosse, Jaanus Rohumaa, tere. Millega on tulnud kultuuripealinna programmijuhina kõige rohkem tegeleda, on see rohkem selline kuiv administreerimise töö ja kuivõrd on seal loomingulisust? Programmi koostamise hetkel oli loomingulisust päris palju, et et panna omavahel võrduma siis olemasolev rahasumma ja siis ka selline programm, mis endale ja, ja siis ka tegijatele publikule meeldiks. Paberitööd on selle ürituse puhul muidugi palju ja, ja aga see on paratamatu. Kui, kui sellise formaadiga nagu kultuuripealinnaga tegemist on, siis see tähendab, et raha tuleb erinevatest allikatest, aru tuleb anda pärast kõigile. Nii et see on olnud, nüüd ma olen seal seda programmi siis teinud kaks pool aastat ja, ja seal on väga huvitav periood puhul, kultuuriaastat on veel ees. Ma kuulsin, et ka täna tulite just ühelt koosolekult, kus siis arutati seda, mis toimub 20. augustil, ehk siis taasiseseisvumise aastapäeval. Mida te arutasite seal? Meil on programmis üle 250 erineva sündmuse ja kvalifitseerisime nõnda, et et meil on nii tippsündmused kui tähtsündmused, tippsündmuseid on programmis üks, seitse kaheksa, mis tähendab, et need on mõeldud publiku arvule 50000 pluss. Ja jutt käis siis tõesti siis 20.-st augustist, sellel aastal, kus me tähistame enda iseseisvuse taastamise aastapäeva. Õnnelikule juhusele on sattunud ka see kultuuripealinna tiitliga kokku ja Helen Sildna, kes siis nüüd on selle projektijuht, siis temaga just arutasime järgmist etappi sellesse, et mis seal siis lauluväljakul 20. toimuma hakkab, et eelinfona võib öelda, et tuleb väga suur ja uhke kontsert koos väga paljude sõpradega. Me kutsume seekord väga palju külalisi kaugelt ja just kontserti. Mõte on selles, et me Tänak seekord enda lähiriike naabreid, meie toetajaid üle terve Euroopa ja maailma, kes meie iseseisvust tunnustasid ja tahame neile aitäh öelda ja ja ka näidata, kuhu me siis selle 20 aastaga jõudnud oleme. Niisiis, ka praegu käib veel ürituste korraldamine, esinejatega rääkimine, selline aktiivne töö ei ole nii, et programm on valmis, paks programmi raamat pandi kokku, nüüd on kõik tehtud. See tuleb jah, ellu viia, aga mõistagi teevad seda ikkagi meie enda kultuuriinimesed ja kultuuritegijad, sest et pigem me käitume ka sellise kultuuriministeeriumi ehk et kord korraldame, koordineerimine, leiame, leiame võimalused, aga, aga on ka selliseid asju, mida me tõesti ka ise teeme, et üks neist on merepäevad. Mis on siis samuti üks meie suursündmusi, mis siis nii-öelda sai alguse tänu kultuuripealinnale, neli aastat tagasi? Hakkasime neid tegema ja nüüd on ta kasvanud väga mastaapseks mitmepäevaseks ürituseks ja see aasta tuleb eriti vägev, see on siis 15.-st kuni seitsmeteistkümnenda juulini on suur programm püsti pandud ja, ja saabub ka Tallinnasse üle mitme mitme teist 10 aasta selline alus nagu gruusia Stern, mida kindlasti natukene eakamad vanemad või minuvanused inimesed mäletavad sellise suure sümbolina. Nii et toimetamist on palju ja ja see järgmine pool aastat tuleb tõenäoliselt sama tihe. Nüüd kui oli see esimene pool, suvi on loomulikult teinud meile palju rõõmu just sellega, et me oleme saanud liikuda vabasse õhku enda üritustega ja nõnda palju suuremale publikule. Üles astuda nii kultuuripealinna aasta, nende ürituste hulk on ju tegelikult väga suur ja, ja kui need ka brošüüre välja jagatakse või internetist vaadata, siis valiku tegemine on raske. Kuidas üldse hoomata seda, mida valida endale sobivad huvitavad. Kuidas üldse läheneda sellele asjale? Teie nägemuses ühe inimese jaoks on seda programmi niikuinii väga palju, sest et ei ole inimest, kes selle suudaks kõik ära vaadata ja promongi pandud nõnda kokku, kui et seal oleks erinevatele ütleme, sihtrühmadele siis või erinevate kultuurihuvidega inimestele midagi vaadata-kuulata näha ja osaleda. Et programm päris demokraatlik ja seal on omaette sektsioon, lastele omaduseks on noortele omate sektsioon ütleme siis ainult nii-öelda tippkultuuriga, nõustuvatele või lepivatele inimestele jangu, selliseid kraatlikumaid, kultuurivorme, tänavateatrite ja tänavakunsti ja, ja tasuta üritusi. Nii et ega ta ei olegi mõeldud niimoodi, et sa hakkad nüüd esimesest jaanuarist vaatama ja vaatad jõuludeni välja kõik asjad ära, see ei oleks jõukohane. Aga suvi on vist ikkagi kõige tihedam periood, ta on, ta on paratamatult see meie klimaatilisi tingimusi arvestades, sest et alustasime kultuuriaastat pigem selliste eksklusiivsemad, kontsertide, näitustega ja siseruumide üritustega, liikusime üha rohkem õue, loomulikult see kliimaks siis haripunkt on nüüd käes. Mai keskpaigast kuni septembri keskpaigani on tõesti sündmusi väga palju. Teil on kodulehekülg Tallinn 2011 punkti e, kus on paremal ääres ka selline sündmuste otsingukalender ja kui vajutada siis mõne kuupäeva peale, siis tulevadki välja kõigepealt need üritused, mis on konkreetselt sellel kuube laval. Ja seejärel siis allpool on sellised pikemaajalised üritused, mis kestavad terve aasta, nagu näiteks näitused. Nii hajutangi tänase kuupäeva peale 21 juuni. Põhuteatris NO99 põhuteatris on, etendas seal Lõverte Oskaraskorzonos see on leedu geenius, kes on siis üle, ma ei tea, mitme-mitme-mitme aasta nüüd Tallinnas uue lavastusega. Niisamuti täna sai siis alguse rahvusvaheline sõjaväemuusika festival Estatu 2011. Vabaduse väljakule telgid on püsti pandud juba nii, et kõik, kes armastavad rivis marssimist, nende jaoks on see suur pidu. Aga ülejäänud on siis sellised pikemaajalised üritused, ilmselt asi ka selles, et täna on teisipäev. Nädala algus nädalavahetusele on ilmselt selliseid üritusi, ühepäevaseid üritusi. Jah, aga programmi koostades pead sa arvestama mõningate asjadega, mis, mis meie kalendris nii või teisiti on, et näiteks vabariigi aastapäev või jaanipäev, jõulud, et et inimesed tahavad siis võib-olla isekeskis olla 10 ja mitte niivõrd käia kontserte ja teatrietendusi külastamas, aga. Nendest näitustest ma nüüd hetkel soovitaksin küll, et kes on linnas või, või tulemas Tallinnasse külastada ajaloomuuseumi värsket ekspositsiooni, seal on siis püsti, näitasime ka visa hing, mis vaatab 11-le 1000-le aastale Eesti ajaloole. Ja, ja teine siis. Maailma naba, selline eneseirooniline näitleja et mis toob välja täiesti haruldased ürikud, vander, kalli katekismuse ja nii edasi, et ja samuti soovitamine kumusse vaadata Keit veisi ja kindlasti teha tiir ka mere äärde, sellepärast et et me oleme selliste noorte kultuuritegijate jõupingutusega mereääre nüüd mingilgi viisil korda teinud või, või selliseks ta vähemalt vabastanud sellise kriminaalses taagast, et seal saab nagu terve nahaga liikleja, seal on päris tore. Ma olen kohanud ka inimesi, kes on käinud kultuurikilomeetril, aga on öelnud, et seal ei olnud midagi vaadata. Saab üks mahavisatud raha, aga kui ma siis pärast küsin, et kas sa kaasaegse kunstimuuseumis käisid, kas sa ökosaarel käisid kassa disainimajas käisid Patarei merekindlusesse, vaatasid siis, oi, ei käinud. See ongi niimoodi. Et see kultuurikäsitlus peaksid natukene muutuma, sest mina valin alati selle pigem teha asju, kui neid mitte teha. Meil ei ole ka hetkel ei, Eesti Rahva muuseumit ei ole, meil, ei ole meil linnateatrit, ei ole meil väga paljusid asju ometi Linnateater ikkagi mängib etendusi ja kunstiakadeemia õpetab ikkagi inimesi. Eesti Rahva muuseum toimib ju sama sisele mereäärega ka, et et need vahendid olid väga piiratud. Ja kultuuriinimeste asi ongi tegelikult nagu teha uksi lahti või viidata mingitele probleemidele ühiskonnas ja, ja ma hindan ja tänan siin kõiki neid, kes on panustanud sellesse, et seal mere ääres elu oleks ja et anda märku nendele, kes valitsevad või, või kelle võimuses on ehitada suuri infrastruktuuri või taristu objekte. Et see koht tuleb korda teha ja, ja praegu on seal juba nagu sa juba nimetasid siis veel tegelikult disainimaja väga ilusa kohvikuga, samas kalasadama juures. Seda kultuurikilomeetrit pidi saab liikuda, rattaga jalutada ja ja tõesti, kui seal veel aasta tagasi võis lihtlabaselt peksa saada, siis nüüd enam mitte. Ja ma arvan, et ka see on kultuur. Ega oleneb, mis sihtgrupile üks või teine paik on suunatud võib-olla just nimelt kaasaegse kunstimuuseum ongi teatud kunstimaitsega inimestele ja näiteks Tanel Padari kontsert on teistsuguse suunitlusega inimestele. Tallinna nagu ütleme omapära, mis aga teistel linnadel väga paljudel on muidugi see, et kultuur on kontsentreerunud ennast ainult väga südalinna siis me räägime vanalinnast ja sellega piirnevas talast. Kultuuripealinna eesmärk oli seda kultuuriareaali avardada ja selle hulka kuulub ka näiteks põhuteater, mis on noh, nii-öelda linnamüürist välja toodud ja, ja Scottimas või nii-öelda vallutamas seda tsooni, mida seni peeti tühermaaks või tööstuslikuks maaks või hüljatud paigaks samasid Telliskivi loomelinnak või üritused uues maailmas ja samuti seal mere ääres. Et kultuur ei ole ainult klassikaline ballett või klassikaline maalikunst, sest ka need on meie programmis esindatud ja, ja, ja nad on väga toredad, et nad on. Ja ongi sündmusi või siis täiesti erinevatelt tasandilt just nimelt sellised väikesed kogukonna sündmused näiteks just nimelt mainitud uue maailmaseltsis või ka näiteks kalamajas, kuhu ei oodatagi kümmet tuhandet inimest ja ajalehte, kirjutage neist esiküljel, aga kohaliku kogukonna inimeste jaoks on need tähtsad. Ma arvan ja see on tulevikku silmas pidades ülioluline, et me panustasimegi seekord põhiliselt noortele uutele tulijatele jaga kogukondadele, sest et see on miski, mis elab edasi, sõltumata sellest, kas on majanduskriis või kas eraldatakse neile kuskilt mingit raha nendele institutsioonidele, mis meil toredalt on olemas ja ma arvan, Eesti. Eesti kultuuris on praegu tegelikult hea Kuidas tundub, kas kultuuriinimesed oskasid selle kultuuripealinna aasta ära kasutada? Praegu? Jah, oskasime küll, et põhiline on see, et me selle ära tegime, sest et me teeme hetkel ajaloo kõige väiksema eelarvega kultuuripealinna kogu programm sellel aastal on tehtud viie miljoni euroga. Paar nädalat tagasi käis siin ka Euroopa Parlamendi kultuurikomisjon, kes ütles, et see on uskumatu, mis te siin teinud olete. Aga ma arvan, kes ongi eestlaste jonn ja visadus, et nad ei anna alla, nad ei viska püssi põõsasse, vaid teevad asjad ära ka nappide vahenditega ja võin öelda, et esindatud programmis küll praktiliselt kogu Eesti kultuuriladvik tipud ja ka päris suure laia kande põhja kanda, et seal oma ruumide kõikide jaoks, nii nagu öeldud, üle 250 projekti, aga sündmuste arv on muidugi mõõdetav 1000. Nii, aga kuidas tundub, kuidas siis rahvas on selle vastu võtnud nii tallinlased kui ka külalised mujalt Eestist ja loomulikult eelkõige välisturistid, keda me ju ka siia väga ootame. Teated. Kui ma teen, ausalt, ütlen, siis ma üsna kainelt seda programmi koostades mõtlesin põhiliselt eesti inimeste peale, ehk siis meie enda Tallinna elanike peale ja ja nende peale, kes siis meie enda riigist siia sõidavad, sest kui meil endal on siin tore huvitav elada, kui meil endal pakub huvi selle keskkonna arendamine ja siin kultuuri loomine, siis on teistel ka huvitav, kes siia tulevad. Ja praeguse seisuga ma arvan, on üle poole miljoni külastuse olnud kultuuripealinnal võiks aasta lõpus selguvad need numbrid, raskem mõõta neid, kes lihtsalt linnaruumis üht või teist avatud või avalikku objekti külastavad. Aga mis puudutab turismi, siis on selline rusikareegel, et ebaõnnestunud kultuuripealinnade puhul on turismi kasv 10 protsenti õnnestunud kultuuri peale nende puhul 15. Tallinnas on see protsent esimese poole aasta peale 22. Ja see, et välisturistid siia tulevad, see, et nad tõesti teavad, et tegemist on kultuuripealinnaga on ka mulle üllatus teiselt poolt Eesti on välja saatnud enda kohta päris palju häid sõnumeid viimastel aastatel, kas või seegi, et, et ta sai hakkama majanduskriisiga kui ka seda, et, et me võtsime euro kasutusele, aga ka seda, et ega Ida-Euroopast siiamaani väga palju kultuuripealinn pole olnud, on üks, võib-olla selline natuke nukker näide Vilniuse näol, kes sattus lihtsalt väga paljude õnnetute asjaolude kokku nii-öelda sellisesse lõksu. Meie saime kaks aastat tagasi sabast kinni ja saime aru, kus me oleme rahaliselt ja ja ma arvan, et me oleme hakkama saanud. No mina tartlasena tahaks ka küsida, kuidas sujub koostöö teiste Eesti linnadega, sest tiitlit saades räägiti ka ikkagi, et hakatakse tegema koostööd väiksemate kohtadega, kuidas on see õnnestunud ja kas siis toimub ka mujal midagi? Lubadusi jagati muidugi nende taotluste käigus vasakule paremale, kõikide linnade poolt. Ja tõde on see, et ega seda programmi väga ei oli selge paar aastat tagasi, et ei saa sellist nagu üleriigilist programmi teha, nii nagu me tegime Eesti vabariigi 90 ajal näiteks mida me tegime, me tegime sellise võrgustiku, võiks siis, kus on kultuuripealinna nii-öelda sõber või siis nii-öelda meie sõprusüritused, et me toetame neid kommunikatsiooni ja turundusega mõnda neist ka rahaga ja olgu nimetatud siin just äsja toimunud punklaulupidu või rabarock mis on meie programmi osad ja ka Suure-Jaani muusikafestival, mis praegu käib kuhu soovitan minna, Tartust on siis Europiidse, kellega me teeme ühiskommunikatsiooni ja, ja nõnda see ongi, et enamus neid nii-öelda maakondlikke üritusi toimubki suvel. Ja sellise sõpruse, sõpruse ja, ja üksteise toetamise teema see on, sest et meie praegu räägime nendele, kes Tallinnasse tulevad, et jääge kauemaks, sõitis Tallinnast välja, vaadake ringi, sest Eesti on väga ilus praegu ja, ja siin on väga palju head kultuuri. Aga kuidas teie arvates pidev Toompea ja Tallinna linnavalitsuse vaheline lahing on mõjunud kultuuripealinna aastale programmile, aga samas võib-olla ka mainele? Ja pidevalt käib siltide kleepimine, kas või ma olen lugenud kusagilt ajakirjandusest, et keskerakondlik kultuurikilomeeter Teate, mis vaadake, las nad teevad seda. Ega me ei saa sellepärast jätta raamatuid kirjutamata ja teatrietendusi avastamata, sest et poliitikutel on omad eesmärgid, mis, mis ka mõningatel juhtudel kattuvad jälle samal ajal kultuuriinimeste omadega või kogu üldsuse omadega. Teiselt poolt jälle tuleb eristada sellist poliitilist retoorikat. Ma arvan, kokkuvõttes on see, et linn ja riik nende kohustused täitnud kultuuripealinnaosas võimaluste piires ja ja me peame õppima veel siin paari asja lisaks sellele, et jah, see, et selleks, et skulptuur rahvaks pidada, me peame õppima ka väitlema ja meie poliitiline kultuur ka loodetavasti jõuab sinna kõrgusele, kus kunagi, kus meil on praegusel hetkel Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kaljuste. Kuidas mõjutab programmi kultuurikatla ehituse edasi? Kui mõnel Poolteist aastat tagasi ma palusin kõikidel, kes olid katlaga seotud, leida endale alternatiivne mängupaik. Kui paljud leidsid osa asju, on seal juba toimunud. Mis seal saavad toimuda, need seal toimuvad siis siis Pepeljajevi tantsiv torn, siis Peeter Jalaka lavastatud Gilgamaš jaga VAT teatri Black Rider ja stalkeri festival. Nii et ütleme, üks pooled asjad saavad küll seal toimuma, teised asjad on liikunud siis vastavalt kas siis Noblessneris või, või teistesse saalidesse. Katla puhul ma nüüd loodan, et see katel kunagi valmis saab. Et ka selle ümber ei ole ainult siin poliitikute asi, see, et mõni asi võib olla valmis, savi venib, sest et ka Eesti ettevõtjad on mõned väga osavaks muutunud ja Andrese ja Pearu kombel lakkamatult 11 kohtusse kaevates pidurdub nii mõnegi kultuuriasutuse ehitamine. Kas mõnes kultuuripealinna aastal nüüd esmakordselt toimunud ettevõtmisest võiks kasvada ka midagi suuremat, mis võiks muutuda traditsiooniliseks ja iga-aastaseks sündmuseks? Ja me alustasime tegelikult selle tööga juba kolm-neli aastat tagasi ja praegused viljad on siis see näiteks sedasama Ewert and The Two Dragons sai nüüd viimasel Tallinn Music Weekil nii-öelda peapreemia, Skype'i preemia ja Tallinn Music Week on asi, mille me kunagi alustasime, siis koos Helen Sildnaga skulptuuri pealinn oli esimene toetaja sellele et see on miski, mille üle me väga rõõmsad olema. Ja ja sedalaadi asju just äsja lõppes suur trummiti kontsert siis lasteaia selliselt trummiorkestrid, tsirkusepuu, suur, esimene tsirkuse festival. Ja ma arvan ka, et kultuuripealinna aitas nii mõnelgi festivalil nagu üle elada see vahepealne aeg, sest et me tegelikult tegime programmilisi toetusi juba viimase kahe-kolme aasta jooksul. Põhiline, mis ma loodan selle kultuuripealinna tulemusena, et me saame aru, et see on meie oma kultuur, mitte keegi teine peale meie seda ei tee. Ja tuurita oleme me lihtsalt üks suvaline kubermang. Et meil ei ole väga palju midagi muud ette näidata peale kultuuri, sest et kui me räägime maavaradest, siis jah, meil on natukene põlevkivi, natukene turvast, aga tegelikult see, mida meie inimesed siin ise luua suudavad, on palju suurema väärtusega ja palju suurema potentsiaaliga. Kas seda ohtu ei ole, kui kultuuripealinna aasta läbi saab, et siis kaob kultuuri finantseerimiseks raha üldse tagant ära. Paljud kunstnikud, kultuuri arendajad, kes nüüd tänu kultuurile, pealinnale, just nimelt said rahafinantseeringut sel aastal enam-vähem elasid siis ära, nüüd järgmisel aastal avalikkuse tähelepanu enam ei ole, siis tabab šokk. See on tõsine küsimus ja me oleme ka kõikidele enda partneritele öelnud, et juba sellel aastal ja ka eelmisel aastal, et hakake tegelema varakult sellega, et et te saate praegu nii-öelda jalad alla, et õpite kirjutama taotlusi kas Euroopa fondidesse või siis leidma raha eratoetajatelt, et või kuskilt mujalt, et see on, see on paraku nii, jah, järgmisel aastal kaob ära kultuuripõllult umbes 80 90 miljonit krooni ja, ja eks siin kultuuriminister peab mõtlema, mõtlema ja EAS peab mõtlema ja ma loodan seda, et et üha rohkem kultuuritegelasi leiab endas söakust minna eraettevõtjate juurde, sest et Eesti kultuur on meie kõigi ühine asi ja, ja selgitada, mida sa teed, miks sa teed ja miks sa toetamine hea on, sest et see parandab meie kõigi elukeskkonda. Ma olen väga rahul ka selle külalislahkuse programmiga, mis on meil käima läinud, et me peame treenima endas ka seda võimet olla viisakas ja, ja, ja saad aru sellest, et kedagi teenindada või külalist võõrustada on tegelikult suur au. Teeme juttu Jaanus Rohumaaga siinkohal väikese pausi, kuulame muusikat. Need on Shaliis ning Tõnis Mägi. Loo pealkiri on siuh ja need kaks meest astuvad ka kultuuripealinna programmis üles merepäevadel, seitsmeteistkümnendal juulil aga siis koos suure orkestriga. Palavat päeva käes ma ei au ega häbi. Brittide ekstra. Ja ma. Prügi täis kraam. Sõuvikat käis südamest läbi. Otse südamest läbi see on ju jagas meid kooli, nähti eide ja valab vaade, et ma ei au ega häbi. Ta ju ikka Ootsüüdi. On. Ja katki. Väike ja maandus mu käe eelvee, suur homse maa. Kabi maaneb. See vikat käis söödavest lävi otse söödale Slavee. On juttu ja mis siis, kui sa ei näinudki ma palava päeva käes, ma ei au ega häbi eest? Mitte üks raas. Meil on stuudios külas endiselt Jaanus Rohumaa kultuuripealinnaprogrammist, mis teile endale võib-olla selline kõige suurem ohoo-elamus või üllatus on laulnud, ma tean loomulikult, et kogu programmijuhina ei saanud öelda, et nii see on, kooli kõige parem üritas aga kindlasti enda jaoks mõni üllatusi oli, et läksite kohale ja avastasite, ohoo, sellist asja tehakse soovitaks teistele ka. Kui põhuteater valmis oli, siis ma muidugi seisin, suu ammuli, selle ees küll, et mõtlesin see, see, et nad nii lühikese ajaga tegid sellise asja valmis. Müts on toimiv teatrihoone koos kõikide viledega, mis sealjuures on tegelikult on see seda peaks väga kõrgelt hindama seda pingutust, mida tegelikult no seltskond on teinud ja see programm, mille nad sinna panevad, võib-olla kõigele märganud, aga tegemist on absoluutselt Euroopa ja maailma tippteatritega, kes seal nüüd suve jooksul üles astuvad ja meie enda tegijad ka. Mis veel politore lõbus enda ajas väga hästi õnnestunud oli objekt 2011, mis tegelikult koondas endasse paari nädala jooksul sadu ja sadu Eesti kultuuriinimesi ühte ruumi ja pani meid mõtlema, kui palju me oleme eraldatud sellest enda publikust rahvaste või, või milline on see kuvand meist, et võib-olla on testimine tunne, et kultuuriinimene istub, peesitaks lihtsalt soojas kasvuhoones. Ja Ma olen ka väga rõõmus sellesama rannaala üle enda selliselt arvasel karusel moel, et seal inimesed toimetavad, teevad, rajavad aedu, teevad muuseume nii-öelda nui neljaks, püüavad kasida natukene seda kohta seal ja täita selle nii-öelda kultuuri ja kunstiga. Ja selle üle ka rõõm, et peaaegu mitte miski ärajäänud planeeritud asjadest, et inimesed on pidanud enda lubadusi ja ja publikut on käinud, nii et ma olen väga-väga rõõmus meie tegijate üle. Olgem ausad ka, ega eesti kultuuri üldiselt vintsutatud kogu aeg ühtegi ühtegi sellist aega, kus oleks olnud nagu väga hea ja rahulik olla või kus kõigil oleks nagu nii palju ruumi võimalust kui, kui just parasjagu tahetakse, aga on toime tuldud ja, ja siis seesama kogukondliku see küsimus, et me kunagi nii-öelda rahvuskultuur tekkis läbiseltside läbi vabatahtliku tegevuse 19. sajandil, kui me räägime tänapäevasest, euroop, kultuurist, siis selles ongi, ma usun, see võti ja saladus sellest peale hakkamises ja ise asjade ärategemises. Aga kultuuripealinna juhtimise ja sellega tegelemise kõrval olete jõudnud ka oma vana armastuse ehk lavastamise juurde tagasi ja Rakvere teater. Ta mängib rahvaaias 10. juulini teie lavastatud Noor-Eesti tükki. Kuidas see nii-öelda projekt üldse teoks sai, kuidas te Rakvere sattusite? Mul on, miks see noor eesti teema? See oli mul muidugi mõte, mis mind ammu nagu huvitas, et teha Siuru sünnist tegelikult üks lugu. Aga ma ise arvasin, et ma teen seda võib-olla siis, kui kogu see kultuuriaasta läbi saab, aga siis Üllar Saaremäe ütles, et kuule, sul on ju puhkus ka nagu seaduse järgi võimalik välja võtta ja puhkasin kinud natukene Rakveres, et see oli väga intensiivne periood ja me tegimegi Siuru sünnist etenduse, sest et ma olen ise nagu kirjandus, kooli taustaga inimene ja minu jaoks on eesti luule väga oluline haruldane nähtus ja vaatasime seda perioodi siis kus meie jumalad, Underid, Tuglased, Visnapuu ja Gailiti olid alles sellised verisulis, algajad loojad otsisid alles võib-olla seda oma rada ja ja ma tahtsin teha ühte rõõmsat etendust, kus tegelased ei virise ja ma ei teinud ka etendust Siuru lagunemisest, vaid tegi, need on siis loomisest. Et väga hea oli väga näitleja, tulid ja. On täiesti hämmastav asi, on juhtunud, et ma võtsingi sinna mõned kunstnikud, seekord, kes varem teatrit polnud teinud, arhitektid Kadarik ja Tüür Uku-Kristjan, Küttis ja Prits Amazon ja nüüd ma vaatan juba järjest mitmetes rahvusvahelistes suurtes arhitektuuriajakirjades on meie lavastus sees. Et see lavakujundus on omaette vaatamisväärsus, mis sinna parki ehitati ja ja see oli väga hea korraks, et ma sain dokumentide, paberite ja rahanumbrite vahelt ka ise korraks loomingule keskenduda, mis tunne siis tekkis? Esimene nädal muidugi need hammasrattakesed ikka ei läinud päris niipidi tööle. Ja siis, kui ma kavalehele hakkasin lõpuks tutvustavat teksti kirjutama, siis ma sain aru, et ma olen omandanud täieliku kantseliidi, et ei suuda enam poeetilist juttu kirjutada, niisama naljalt, et aga lõpuks sain soone peale, jah, jaa, jaa. Ja tundsin väga suurt rõõmu näitlejatega kohtumisest. Muidugi. Ootasin põnevusega publiku reaktsiooni, ikka täismäng kõik, et 10. juulini, jah, on veel mõned etendused jäänud, nii et passige peale. Kas päriselt põhikohaga teatri juurde tagasi ei igatse? Põlvkonnast kursonovas muide, kelle tüki täna õhtul põhuteates näha rääkis sedasama asja, me oleme ühevanused ja ja ta ütles ka tema alustas 21 aastaselt lavastamist. Ja sellise põlvkond, kes lihtsalt tegi väga palju. Ma töötasin linnateatris 17 aastat põhikohaga lavastajana. Mis tähendas, et sa, lavastajad, kogu aeg ja nagu teed asju ja plussiskav, mõned asjad väljaspool. Et ma arvan, see paus oli vahepeal väga hea, et õppida uuesti hindama seda, mida tegelikult teater endast kujutab ja milline väärtus sellel on. Ei oska praegu öelda, mõnuleping lõpeb kultuuripealinnas järgmise aasta aprillis. Kindlasti ma teatriga ühel või teisel viisil tegelen, aga esialgu tundub, et ei hakka veel minema kuhugi nagu paikseks, sest et Linnateater näiteks on väga toredaks läinud, see on hoopis teine juba nagu aeg ja hoopis teine seltskond, võib-olla seal 90.-te keskel, kui seal Jaan ja Marko ja Indrek Sammul ja vennad ojad ja, aga nüüd on uus seltskond uued lavastused, aga ma tajun, et see vaimsus või see hing on ikka nagu samaks jäänud. Nii et ja Eestis on endiselt väga palju head teatrit minu suureks rõõmuks olemusele kultuuripealinna aasta jooksul nagu aru saanud. See, mis teater programmi koostades meil oli eesmärgiks muuta seda rahvusvahelisemaks. Ehk et sellel aastal siis tuleksid siia välismaised lavastajad või lausa näitlejad, teeksid meie omadega koostööd. Et ka see on tegelikult tähtis, et me peame sellest häbelikkusest hakkama vaikselt vabanema ja katsuma nii-öelda Euroopas ja maailmas läbi lüüa, et me oleme väärt küll, lihtsalt on vaja natukene julgust ja usku sellesse. Et see, mis me teeme Ma küsin siis niipidi, et mida te tahaksite eesti teatris teha veel? Ma tahan teha eesti dramaturgiat ja mul on järgmiseks aastaks mõned plaanid juba olemas ja minu meelest on see midagi, võib äkki välja öelda? Noh, ma ei tea, võib-olla veel vara, natukene räägime parem sellest aastast, see on siin on kõvasti aega veel, aga on paar plaani küll. Millega te veel tegelete, kas te annate endiselt nõuga presidendile? Jah, see on. See on siis nüüd neli pool aastat olema, siis olnud tõesti presidendi koosseisuväline nõunik, mis tähendab, et minu koht mul on küll koht seal olemas, aga ma ei, ei pea viibima kantseleis hommikust õhtuni nagu poliitilised nõunikud või kaitsenõunikud. Ja. Tegelesime sellega, et et ühelt poolt hoides presidenti kursis kultuurivaldkonnas ja teiselt poolt jälle ka natukene värskendada sellise riikliku protokolli poolt, et viia presidendi vastuvõtu Eesti erinevatesse paikadesse ja ja samuti ka mille üle ma olen rõõmus, et president Ilves algatas sellise asjaga nagu 20. augusti loomeinimeste vastuvõtuiga-aastase, mis on väga kenaks traditsiooniks juba muutunud. Et tõsta just esile Bloomi intelligentsi panust kunagise iseseisvuse taastamisel. Kuidas see tööprotsess käib, kas teie lähete oma ettepanekutega Kadriorgu või siis härma härma tallu ja siis ehitate nii, hakkame nüüd neid asju tegema või siis on see rohkem lihtsalt selline jutuajamine ja sealt siis võrsuvad ideed. Presidendi kantselei töö on väga täpselt süstematiseeritud ja, ja üldiselt on kõik väga korrakohane ja, ja reglementeeritud, nii et on regulaarsed koosolekud ja on ka loomulikult nii-öelda välk väljakutsed ja on ka nii-öelda tavapärane suhtlemine. Aga peab ütlema, et et meie presidendi näol on tegemist väga sügava kultuuri huviga ja väga mitmekülgse inimesega. Nii et ma võin öelda, pannes käe südamele, et see on küll inimene, kes loeb väga suure huvi ja tähelepanu kui näiteks Eesti kultuuriajakirjandust. Et ta on sellega kursis ja, ja see on olnud ka väga põnev kogemus, sest et ega minu töö on olnud seal kantseleis ka näiteks sellesama Eesti vabariigi 90 ürituste koordineerimine ja ma olin seal ka valitsuskomisjonis. Nii et need niimoodi need neli pool aastat läinud on pool aega siis Eesti vabariigi 90 ja pool aega siis kultuuripealinn. Nii te olete näinud nüüd ju siis ka administreerimise poolt nii presidendi kantseleis kui ka kultuuripealinna programmi juhtides. Kas sellist isu, et kunagi tulevikus poliitikasse minna kas või reaalselt kultuuriministriks pürgida ei ole siit tekkinud, et et te tõepoolest midagi ka praktiliselt nii-öelda administraatorina kõige kõrgemal kultuuri tasandil ära teha? Poliitikasse on ikka kutsutud ja ma usun, et suurem osa Eesti inimestest on sellega ühel või teisel viisil nii-öelda selle võimaluse peale mõtelnud. Seni, kui sul oma kunstis midagi öelda, siis sa teed seda nende kunstivahendite kaudu. Kui need otsa saavad või sa näed, et see enam ei aita, siis tõenäoliselt tuleb poliitikasse minna. Mõni mees lühendanud ka Jaak Allik näiteks? Jah, jah. Jah, Jaak Allik on muidugi võib-olla natukene teine näide, noh, tema on selline elukutseline parteilane olnud minu meelest kogu elu, et ta, mis ta on olnud kokkuvõttes viies või kuues erakonnas, aga aga see admistreeriv töö ehk kultuuriministri töö, kui me räägime, sellest on see ei ole kuigi loominguline töö, seal on vaja väga, võiks ju olla võiks ju olla, kas nüüd loomingu koht, sellepärast et lastel seal on ikkagi põhiliselt tegeletakse nagu raha jagamisega ja, ja seal on väga palju nii-öelda just arvutamist. Ja ka Sul peab olema noh, pigem on see, et need nõunikud on olulisemad võib-olla strateegia loomisel. Kultuuriminister ei olegi üldse, muide, kõikides riikides on nii-öelda kabineti liige on küll, on nad kokku viidud turismiga ja küll on nad kokku viidud haridusega ja kõige muuga. Eesti on selles mõttes ikkagi unikaalses olukorras, et meil on kultuuriminister, kes kes vastutab ja hoolitseb, peaks hoolitsema nii-öelda kultuurivaldkonna igakülgse arengu eest, sest et meil on kaks suunda, üks on see, et mida säilitada ja teine on see, mida juurde luua ja ma väga loodan, et et siis meie uus kultuuriminister siis tegeleb selle uue loomisega sama innukalt kui ka selle vana hoidmisega. Saime siis õigesti aru, et teie vähemalt esialgu ei püri poliitikasse, kuna meil on palju huvitavat teha, aga tulevikus Eveliste. Jah, ei ole mõtet üldse midagi välistada, sest et ega me ju ei tea, kuidas meil siin üldse asjad lähevad, et ma arvan, et inimene peab olema rõõmus ja ta peab tundma, et ta on kasulik selles valdkonnas, millega ta tegeleb. Et kui ta enam ei ole seal kasulik või kui tal ei ole seal funktsiooni enam, siis tuleb midagi muud teha. Et olla seal, kus sind praegu kõige rohkem vaja on. Ma usun, et see on kõige-kõige parem reegel. Väga rõõmustav oli tegelikult sellel aastal mitu asja peale sellele, et kultuuripealinn oli see, et ma siin lavastusega maha sain, tegelikult loodi ka kultuurikoda, mis langes ka toredalt siis kultuuripealinn aastasse, mis ei ole küll omavahel otseselt seotud, aga, aga siiski mingi märk jälle ühest liikumisest. Sest kultuuri prestiiži-ga on selline lugu, et, et kui me sellesse ise ei usu, siis ei usu seda ka nii-öelda kõrvalt keegi teine. Ja, ja seda, et selles peituvad võimalused ühelt poolt kultuur teeb meid rõõmsaks, ta avab meile vaimseid uksi. Ta annab meile hingekosutust. Ta on üks osa nii-öelda mälust, mida me tegelikult mäletame, millest koosneb meie identiteet. Aga kultuur võib olla ka selline hästi toimiv majandusharu. Ja ma saan aru, et, et ongi see, et kultuurikoja ja kultuuriministeeriumi ja EAS-i ja, ja kõikide teiste vahel käib nüüd selline palli põrgatamine. Et et sellest, et just hakata jõudma rahvusvahelistele turgudele välja, et me ei müüks ainult toorest metsamaterjali, vaid hoopis lahendusi. Nii kui meie juttu nüüd hakata kokku tõmbama, siis ülehomme on ka tegelikult üks kultuurinähtus eesti rahvale omane jaaniõhtu on ju ka eesti kultuurile selline ikkagi väga omane ka lähirahvastele siin. Kuidas seda kultuurselt tähistada? Mina lähen ise Hiiumaale ja Hiiumaal on kõik igal aastal väga kultuurne, ma võin teile öelda rahuliku südamega. Ma ei tea, kuidas mandril on. Paarist asjast räägime, kui me räägime siin seda kultuurijutu lõpuks. 10 aastat tagasi ma käisin Rootsis lavastamas ja olin pikka aega Rootsis ära ja siis tulin koju tagasi ja ja siis hakkasin ka harjumuspäraselt lihtsalt rootslaste kombel nendele autodele, kes selle sebra juures kinni pidasid, mõni pidas tookord kinni ja hakkasin lehvitama, noh, et nagu sõbralikult, et hei, hei, et aitäh sulle. Siis mulle need rusikad sageli, et umbes mingi võõras tüüp lehvitab ja ja ka eriti pidid mõnikord pikalt ootama seal sebra juures, nüüd 10 aastat hiljem ma pean ütlema, et Tallinnas on see üle tee saamine palju lihtsam ja autojuhid viitavad üksteisele käega. See on osa kultuurist ja suhtlemisest. Seega see, kui keegi sõidab purjus päienda bemmiga vastu puud, sõbrad peal, see on kultuuri küsimus. See ei ole politsei küsimus. See on väärtushinnangute küsimus, mida sa siin elus hindad ja mida mitte. Ja ma loodan, et see jaanipäev läheb väheste ohvritega ja, ja kes kuni mõni mõni noormees kuuleb siin, kes on ujumishuviline ja mõtleb, et võtaks napsu, läheks ujuma, siis, siis ärge seda tehke, sest see oli eelmisel aastal väga kurb statistika läks selliseks Taali jutluseks, aga aga see on ka kultuuriosa. Et neid ei ole nii palju, et me võiks lihtsalt nagu lolli nagunii kuidagi rumalalt hukka saada. Et ma loodan, et see jaanipäeva läheb kultuurselt. Väga meeldiv oli vestelda ja need viimased mõtted olid ka väga õigesse kohta. Kas teie puhkused on siis puhatud, kuulsime puhkuse ajal hoopis lavastasite. Jah, aga see aastasel kultuure, seda saab otsa jooma, siis puhkan järgmisel aastal pikemalt. Suur tänu, Jaanus Rohumaa tulemast vikerraadio stuudiosse, saime kuulda nii natukene Tallinn 2011 kultuuripealinna aasta kohta, kui ka laiemalt mõtteid eesti kultuurielust. Uudis pluss sume külaline.