Kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte naastes 26. juuni sündmustest. Meil ja mujal stuudios on Uku Toom. Töötus on langenud meil 8,2 protsendi peale registreeritud töötus, vähemalt ajakirjandusel oleks aeg analüüsida, mida ja kuidas Nõukogude Liidu ajal Soomes kajastati, et selline enesetsensuur ja surve ei korduks, arvab ajalehe Helsingin Sanomat kauaaegne peatoimetaja. Reeta merilaine on praegusel inforohkuse ajal on ajakirjaniku vastutus tema hinnangul suurenenud. Aserbaidžaani president ent Ilham Alijev hoiatas, et riigikaitsekulusid suurendatakse ka edaspidi. Juba praegu on kaitsekulutused poole suuremad kui terve Armeenia riigieelarve. See hoiatus oligi mõeldud eelkõige järevanile, kellega on endiselt lahendamata Mägi-Karabahhi küsimus. Tallinna metodisti kirik saab peagi Reali, mille ehitab prantsuse orelikoolkonna traditsioonidest lähtudes Belgia orelimeister Guido Schumacher. Tegemist on orelikunstnik Hugo Lepnurme mälestusoreliga. Ilm on öösel sademeteta, homme päeval sajab kohati hoovihma ja sooja on homme 16 kuni 22 kraadi. Töötukassa andmetel on meil registreeritud töötus langenud 8,2 protsendini, vahendab Postimees Online. Töötukassa statistika kohaselt vähenes registreeritud töötute üldarv nädalaga 715 inimese võrra ja 22. juuni seisuga oli meid Eestis 53190 298 registreeritud töötut. Räägime tulevikust. Reedel jõustub uus liiklusseadus. Esimesest juulist hakkab maanteeamet teooriaeksamil küsima ka uusi teooria küsimusi sel teemal Mirko ojakivi. Nii nagu kasvavas teooriaeksamit teha soovivate inimeste arv hüppeliselt mullu detsembris on täheldada ka praegu juhtimisõiguse teooriaeksamite järjekordade pikenemist. Autokoolide õpetajate sõnul soovivad paljud noored veel vana liikluseeskirja tundmist kontrollivate küsimustega eksamid ära teha läbikukkumisega, mitte riskida. Nii meniski teooriaeksamite järjekord üle Eesti mitme nädala pikkuseks. Tavaolukorras saab teooriaeksamile kui mitte päeval, siis kas järgmisel või ülejärgmisel päeval. Tänase seisuga ausam oleks öelda, et isegi juuni esimese nädala seisuga tekkis aga olukord, kus juuli alguseni ehk uue liiklusseaduse jõustumiseni olid kõik teooria, eksime Nad hõivatud. Maanteeameti pressiesindaja Timo viieri sõnul küsitakse eksamil ikkagi neid asju, mida näeb ette tol päeval kehtiv liiklusseadus. Neljapäeval saab seega veel vastata vana liikluseeskirja põhjal, reedel aga on tarvis anda vastuseid juba uue liiklusseaduse põhjal. Timo Viiar. Eksamiküsimused on nüüd täpselt selle järgi koostatud, milline on seadusandlus, milline on liiklusseadust, kes tuleb nüüd esimesel juulil teooriaeksamit sõidueksamit ka loomulikult sooritama, siis võetakse eksamit vastu juba vastavalt uuele liiklusseadusele. Seega lisandub uusi küsimusi, kuid muutuvad ka õiged ja valed vastused. Kuid viieri kinnitusel lisatakse uusi küsimusi järk-järgult ja isegi teoreetiliselt polevat võimalik, et reedel eksamile mineja ei saa ühtegi tuttavat küsimust. Nii palju võime eksamil tulijatele küll öelda, et et iseenesest ei ole väga väga suurt põhjust muretsemiseks, kuna see hulk küsimusi, mis muutuvad, on tegelikult ikkagi väga väike. Autokoolide liidu esimees Enn Saardi andmetel ei asuta esimestel kuudel teooria eksamitel täiesti uusi küsimusi küsima küll modifitseeritakse olemasolevaid, kuid sellest hoolimata tahavad ka tema õpilased enne esimest juulit eksamil ära käia. Ensard. Nii palju kui mina tean, praeguseks uusi küsimusi juurde tehtud ei ole massiliselt midagi. Rohkem on lubanud autol, kes keskused, et ülemineku ajaks võetakse välja segased küsimused, et küsimus on ju palju ja seal jätkub, et kui saad põledes kaks, 30 või isegi 40 küsimust välja, siis ei ole midagi hullu. Need, mis väga segased on nagu, mis on kahtepidi mõistetav. Uue liiklusseadusega. Et eksami eesmärk on kontrollida teadmisi, juhtimisõigust, ei saa anda inimesele, kes liiklusseadust ei tunne. Kõige kindlam on eksamit läbi pääseda ikka siis, kui liiklemise põhimõtted on selged. Mirko Ojakivi Tartu. Liiklusest veel nii palju, et maanteeamet tuletab meelde ja hoiatab, et Tallinnasse saabujatele tuleb arvestada ummikuga Tallinn-Narva maanteel Maardu tee-ehitusobjekti lähistel, Pirita jõe silla ja Maardu viadukti piirkonnas jääb liiklejate käsutusse lõiguti mõlemas sõidusuunas vaid üks sõidurada ja kiirus on seal piiratud 30 kilomeetrini tunnis. Niisiis palutakse liiklejatel olla tähelepanelikud, varuda aega ja kannatust ja pidada kinni kehtestatud liikluskorraldusest. Aga välisteemadele. Helsingi suurema ajalehe Helsingin vanemad kauaaegne peatoimetaja ja merilaine lahkus juuni algul ametist. Ta on Helsingin Sanomate töötanud 40 aastat, neist viimased 20 peatoimetajana ja Kai Vare tegi reeta Merile asjaga. Intervjuu. Reet Merilaine on 40 tööaasta jooksul näinud võimude vahetumist ja ajakirjanduse muutumist. Tema sõnul on praegu avalikkusel suurem võim kui kunagi varem ja see ei ole alati hea. Tundub, et paljusid asju tehes arvestatakse vaid seda, kuidas avalikkuses paistab ning missugune tegu isik avalikkuse tähelepanu pälvib. Minu meelest on selline mõtteviis vale, ütles Merilain. Tema sõnul sõltub ajakirjaniku ametioskustest, missuguseid saadud vihjeid kasutada ja kuidas seda teha. Helsingin Sanomate 120 aastase ajaloo jooksul on küll nii ajakirjanikud kui ka poliitikud nii mõndagi õppinud. Merilain meenutab aga, et näiteks Nõukogude Liidu aastatel kehtis Soome ajakirjanduses omalaadne enesetsensuur. Seda pole tegelikult Soomes analüüsitud ega see tsensuur polnud äkki liiga tõhus. Kas midagi olulist jäi teadmata ja kas on selliseid Soome seisukohalt tähtsaid asju, mis veel praegugi päevavalgust ei kannata? Sellist analüüsi oleks vaja mitte süüdlaste otsimiseks, vaid mõistmiseks, kuidas selline surve ja enesetsensuur toimib, et see ei korduks, rääkis Edda Merile. Samas usub ta, et vaatamata kõigele peaks iga ajakirjanik püüdma tõeni jõuda ja sellest ka kirjutada. Ta meenutas oma kogemust Moskva olümpiamängude päevilt, kust ajakirjanikuna viibis. Kui tuli meeste odaviskeaeg, mõjutati võistlustingimusi ilmselgelt staadioni väravaid avades sellest lihtsalt pidi kirjutama, kuigi Nõukogude liit oli sel ajal veel võimas, ütles Merilain. Praegusel ajal, kui info palju avalikum ja seda on palju rohkem, on ajakirjaniku roll ja vastutus muutunud, leiab ta. Tere, Facebook ning muu sotsiaalmeedia mõjutab ka traditsioonilist ajakirjandust. Traditsioonilisest ajakirjandusest peab aga välja paistma, et seda teevad oma ala asjatundjad, kes suudavad saadud infot hinnata ja välja pakkuda ka lahendusi, mida sotsiaalmeedia ei suuda. Aserbaidžaan peab president Ilham Alijevi sõnul olema tugevat taastada materjalid, reaalne terviklikkus, jutt käib ikka märgiga Mägi-Karabahhist. Presidendi sõnul on Armeenia okupatsioon viiendikul Aserbaidžaani aladest ajutine nähtusega igavesti kesta. Ta toonitas, et Aserbaidžaan jätkab oma sõjalise võimsuse paisutamist, lisades, et riigi praegused kaitsekulud on poole suuremad kui Armeenia kogu riigieelarve. President lubas, et kaitsekulud on riigieelarves esikohal seni, kuni armeenlased ei ole Azary maad vabastanud ja rahulepingule alla kirjutanud. Armeenia poole seisukohad on loomulikult kardinaalselt vastupidised Mägi-Karabahhi suhtes. Põhja-Osseetias Vladiga gaasis sai gaasiplahvatuse tagajärjel vigastada 55 inimest, neist 11 on üliraskes seisundis, teatas Venemaa eriolukordade ministeerium. Plahvatus juhtus pulmapeo ajal ja juhtunu põhjuseid selgitab juurdlus, kannatanute hulgas on ka kuus last. Aga piiridega maanteel ja kultuuri teemadel. Tallinna metodisti kirik saab peagi oreli, mille ehitab prantsuse orelikoolkonna traditsioonidest lähtudes Belgia orelimeister Guido Schumacher. Tegemist on orelikunstnik Hugo Lepnurme mälestusoreliga ja sel teemal jätkab Brüsselist Kadri Kukk. Belgia orelimeistri Guido Schumacheri orelitöökoda on perekondlik ettevõte juba enam kui poolsada aastat. Tehasele pandi alus pärast teist maailmasõda puhtpraktilistel kaalutlustel. Belgias ja Saksamaal oli vaja restaureerida sõjas kannatada saanud oreleid ja ehitada uusi. Tänaseks on Schumacheri orelitöökojas tehtud üle 3500 Reali. Tallinna metodisti kirikusse tuleb Hugo Lepnurme. Mälestusorel on kaasaegse disainiga nii nagu metodisti. Kirik jätkab orelimeister. Guido Schumacher. Metodisti kirik on üsna moderne oreliehituses lähtunud samuti kaasaegsest disainist. Oreli sisemus seevastu on traditsiooniline. Se tehnika pärineb 18.-st ja 19.-st sajandist, kõneles orelimeister. Kuidas Schumacheri orelitöökojas tehakse kõik käsitsi, alates oreli puitdetailidest kuni vilede ja muusikalise häälestamiseni orelit töökojas töötab 14 inimest. Tabeli tegemine võtab umbes aasta. Kuidas Schumacher. Me püüame luua muusikalise kõla, mis pärineb prantsuse orelikoolkonnast. Mõte on teha Eestile orel, mis erineb teistest Eesti orelitest. Suure osa Eesti orelitest on ehitanud saksa orelimeistrid 19. sajandil. Meie teeme teistsuguse oreli, ütles Schumacher. Prantsuse orelikoolkond paneb suurt rõhku keeleregistrite, nagu trompet, oboe, tarnet võiba. Saunem eesti orelile tuleb 22 registri. Muusikaline töö tähendab kõla kõrguse ja tugevuse paikaseadmist. Võla tekke ja varjundid peavad olema head. Orelis on palju registreid ja õhukanaleid, mis kõik annavad kõlale varjundit. Mõnikord tuhmimaks, mõnikord selgemat kõla, mõnikord kõrgemat, mõnikord madalamad kõla. See ongi orel, ütles Schumacher. Orelihanke korraldas sihtasutus Hugo Lepnurme nimeline orelifond. Esimene avalik kontsert metodisti kirikus uuel orelil toimub Oktoobri lõpus. Belgias toimus kontsert veel valmimisjärgus orelil. Juba eile tähistati orelimeister Guido Schumacheri uue orelitöökoja avamist rahvusringhäälingule raadiouudistele. Kadri Kukk, Eupen belgia. Muusika tegemise teemal ka järgmine lugu. Pärnu linnaorkester on saamas uut direktorite ametikoha täitmiseks korraldatud konkursikomisjon valis seitsme kandidaadi hulgast välja Tõiv Tiitsu. Miks juht vahetub ning millised on uue direktori plaani tuuris. Ülle Allik. Pärnu linnaorkestri veel praeguse direktori Kaija Velmeti tööaega jääb linnaorkestri kasvamine Pärnu filharmoonia Xio kahandamine tagasi orkestris uueks ametiks ja eks ta direktori ametisse ei kandideerinud. Konkursile laekus seitse avaldust nii Pärnust kui kaugemalt, nii muusiku kui muu haridusega inimestelt. Otsustavale lõpp. Vestlusele pääses neist kolm. Konkursikomisjoni liikmed, Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja ela. Tomsoni sõnul oli konkurents tihe ning esindatud visioonid orkestri tuleviku kohta huvitavad. Osa neist realistlikud ja teised ulmemaile kerkinud. Tema visioon oli üks realistlikumaid, tal oli veel üks eeliskomisjoni liikmete silmis, nimelt Taali, Pärnu linnaorkestri direktor juba varem ma ei oskagi öelda, et oleks olnud mingisuguseid niisuguseid väga alla kriiksutamist väärt etteasteid, tõendid sul aga, aga ta rääkis nii, nagu asjad on ja kujutas üsna realistlikult ette, mida praegustes majandustingimustes orkester teha saab. Kaks ja milline roll orkestrile, Pärnu linna, muusika ja kultuurielus võiks olla? Tõiv Tiits on 1994. aastal loodud Pärnu linnaorkestri direktori ametit pidanud kolm aastat seda aastatel 1995 kuni 98 ehk siis päris alguses. Tegemist on muusika suunal kultuurikorraldaja hariduse saanud mehega, kes töötanud Eesti raadio kooris lauljana ja oli praeguseni ametis Sindi gümnaasiumi muusikaõpetajana. Vahepeale mahub veel aastat hoopis teist laadi tööd logistikajuhi ja müügikoordinaatorina Paikuse saeveskis. Koorijuhi amet on mahtunud aga iga töö kõrvale 20 aasta jooksul. Tegemist on Tõiv Tiitsu olemisega, seekord mitte aga uut, vaid majanduslikult kõvasti kärbitud tiibadega kollektiivi elu korraldama. Orkestri loomisel püstitatud eesmärgid on ju ikkagi samad ja sellest lähtudes ma leian ka, et Pärnu linnaorkestri tegevuse juures tuleks neid printsiipe silmas pidada Pärnu orkester antud, kel on pigem selline kontserdimaja saali orkester, kuigi on ka olnud väljaspool kontserdimaja avalikke esinemisi selleks, et laiendada kuulajaskonda ja publikuarvu, siis midagi pole teha, tuleb ka ennast üles sättida, kuskile linnaväljakutele anda, kui vaja, see ei ole midagi uut. Kui ma ei eksi, siis 97. aasta pärnusuvi alati Georg Friedrich Händeli tulevärgi muusikaga otse Pärnu rannas, mille taustaks oli siis just nimelt uhke tulevärk. Linn võiks toetada hea sõnaga. Järgmine küsimus oleks loomulikult, et orkestri eelarve võiks hakata kasvama. Ilm on meil öösel vähese või vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta, Lääne-Eestis võib tekkida kohati udu. Puhub loode ja läänetuul kolm kuni üheksa meetrit kandis, sooja on öösel seitse kuni 13 kraadi. Homme päeval on vahelduv pilvisus, kohati sajab hoovihma, puhub loode ja läänetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on homme 16 kuni 22 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.