Tere, kuuleme huvitaja saadet tänases saates räägime aia tervisest, uurime, kuidas hinnata oma aia tervist, kuidas, olgu ta haiguseid, kahjureid ja kuidas märgata, et midagi on valesti ning tasakaal paigast ära. Samuti saame teada, milliste vahenditega koduaias toimetada, haigusi tõrjuda ning ennetada ja kuskohast informatsiooni leida. Stuudios annab nõu Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur taimekaitsealal Heino lõideke. Fotokoolis tuleb aga Kaupo Kikasega juttu tema viimasest Kolumbia reisist. Mõned hetked reisistuaalne piltide kujul ka meie kodulehekülje peal, nii et vaadake ja toidurubriigis teeme tutvust kondiitriametiga ning sellest räägib Tiina vänt ja kodulehel on ka meil rabarberikoogi retsept. Sellisena tänase huvitaja saate teemad, minu nimi on Krista taim ja head kuulamist. Küll. Väädi. Puit. Laua peal on. Siis nagu. Suvehääl Me juurde Niisiis. Ikka veel on. Siis. Jaa. Ja nüüd siis jutuaiast, kuidas hinnata oma aia tervist ning stuudios on meil Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur, taimekaitsealal Heino lõiveke, tere. Tervist head aia sõbrad. Ja palukski eelkõigepealt selgitada, kuidas hinnata oma aia olukorda, et aru saada, kas on kõik tasakaalus ja paigas või hakkab kuskilt mõni haigus sisse hiilima, mõned kahjurid ennast ilmutama, millega tuleks võitlema? Noh, see eeldab seda aednikon hoolas ja vaatab need puud ja põõsad ja lilled üle mis ta laias kasvab, kasvavad ja siis tunnused on teatud kindlad tunnused nii haigustele, kuga, kahjuritel, mida, mida peaks teadma ja ja nendest siis niinimetatud kahjustuste ja haiguste tunnused, sest ma siis järgnevalt räägiks, et mille järgi siis võib arvata, et tegemist on nende haiguste kahjuritega haiguste puhul üldiselt tekitanud seened ja mikroseened ja bakterid, viirused ja noh, veel ka mükoplasmat Viroidid ja nii edasi, et on ka teatud välistunnused. Kõige tavalisemad on siis, mida hästi märgatakse mädaniku märg või kuivmädaniku kartulil teate ja kapsapeal märgmädanikku hästi. Limased haisevad, kui nad on baktermädanik, et kui on seen mädanikud, siis üldiselt seda haisu eriti ei ole siis taimede närtsimine näitab seda juurekavas on mingisugune haigusetekitaja või ka kahjur lõpuks Times'is vaid päris ära hävida. Kurkide taimedel sageli laiksused lehtedel erineva suurusega siis Roosi laigud, noh, need võivad olla nii seen kui ka viirushaiguste tunnusteks. Samuti pigmentide laigud, punakad-pruunikad, laigud, mosaiigid, mis on tüüpilised nagu viirushaigustele, teine puudus haigustele. Aga siis sellised nagu lehepinnast kõrgemale alad, padjandid või post tulid, kus on sees pruun või, või oranž pulber, see on siis roosteseente tunnuseks. Ja mitmesuguseid kirmed, jahu ja see on siis jahukaste tunnus. Ja kui on alumisel küljel ainult seda kirmet ja väga õhukeselt, siis ebajahukaste tunnus, mitmesugused eritised võivad olla veel haigusi reetvad. Need on siis vedeliku tilgad, mis on tahkestunud taime pinnal, kummivoolus, kirssidel, mida kõik tunnevad väga hästi. Ja tungalterad võib-olla aednikud, nii hästi tunne, mis tekib siis nagu teraviljadel tera asemel, see kujutab endast siis. Ka selliste, mille pinnal on mesikaste ja on ka kasvuhäired, maandud moonded ja uusmoodustised. Nendesse ja ma pidin nendest kõige ohtlikumad on just need nakkushaigused, seened, bakterid, mis võivad edasi levida. Puudushaiguste puhul saab kahju ainult see üks taim, üks puu põõsas. Just, ja muidugi viirushaigused on ka sageli hakkavad, sellepärast need on ka nagu ja vahel viirushaigused põhjustavad lausa taimede kääbustamis, nagu kartulil mitmesugused viirushaigused. Aga siis istikutel näiteks võivad olla õunapuu muudelistikutele ka pahad juurde. See on siis nagu juure vähja tunnuseks. Ja aednikud teavad väga hästi riste seal juba noortel taimedel, teinekord pahade juurtel, mis reedab seda ohtlikku haigust. Jaa, ja lõõtsus on üks selline nähe, kus tihedalt siis nagu noored võrsed. Vana koos on siis viirushaiguste tunnus kaskedel näiteks mõnedel ilupuudel ja ka ütleme õunapuudel ja kirssidele võib sissevili teatud haiguste puhul, nagu puuviljamädanik on muutuda, selliseks muumiakse jäädagi puude külge ja need peaks ära haigele Al kõrvaldama, muidu ta levitab nüüd uuel aastal ka haigust ja lehtede enneaegne varisemine, mis on väga tüüpiline lehevarisemistõbede puhul, nii marjapõõsastel kui ka kirssidel on üks ohtlik haigus kokku koos lehevarisemistõbi. Kahjurite muidugi kahjustuse tunnused on, on teistsugused, Nahkume, näeme, suudame nagu välja, selgita kusagil lehe ülemisel alumisel pinnal vaid kahjuri, siis on nagu selgem pilt, kas on röövik või on, on lestad või on mingisugused lehedaid või või kubladaid, aga teinekord me ei näegi neid, aga näeme siis seda tulemust või tagajärgi, et löödud. Kui päris kogu lehepind on ära söödud, nagu kapsaliblikas teeb või kapsauss rahvasuus siis seda nimetatakse laus, maks, aga teinekord kaha on ainult mulgud, et seda teevad siis mitmesugused kärsakad, neid viljapuudel ja põrnikad teevad selliseid üldiselt Mardikalised ja teinekord reserve ära taksitud, päris kenasti. Väike-kapsaliblikas näiteks teeb sellist pilti. Aga suur-kapsaliblikas, nagu ma ütlesin, kapsausside teistsugust ja ka varblased võivad niiviisi ära süüa kogu lehed nagu midagi järgi ja seda nimetataksegi Roodamiseks. Teinekord süüakse ka aknad sisselehtedele, et see tähendab seda, et siis nagu epidermise on ühelt küljelt ära söödud ja on jäänud siis ühelt küljelt alles et nagu, nagu siis selline aken, sellist pilti teeb siis sageli, oi kas ta on siis kapsal või Sibulal näiteks sibulalehe sees kaevandab selline koi sihukesed tavalised lehtedel ja on näiteks ristõieliste kasvatamisel nüüd kevade, kui kasvatame istikuid, siis juba nendel idulehtedele, lohukese tseredapsist, maakirpude kahjustust, mis ütleme, soojaperioodi puhul võivad nii massiliselt paljuneda kogu selle külvi ära hävitada. No muidugi teevad nad ka auke sisselehtedesse, nagu Öörlased või käikusid ajavad lausa nagu kartulimugulate traatus ajab koopaid, vaat Öörlased on tüüpilised sellised, ütleme kes sügavaid kopad õnnestuvad köögiviljades, juurviljades. Ja näiteks tomatisse võib seal köögivilja öölane koopa kohe õõnestada. Tamsesseline maks, uss nagu meenutab natukene kapsaliblikaröövikud kapsauss, jaga tublisti jämedam ja kaevandeid teevad näiteks kaevandi, kärbsed ajavad siis pikki lehte, sellised heledad käigud on näha. Kapsakärbsevaglad kaevandavad Sis juurtesse, et taim siis lõpuks hävib, ära nõrgendid võivad moodustada nad näiteks võrgendi, koid, õunapuul või köömne lamekoi ja mitmesuguseid laikusid võivad põhjustada oma imemisega näiteks tubaka, Ripslane, aga tubaka Ripslast reedab ka lehe alumisel küljel, siis. No eriti kurgil on selgelt näha tema must väljaheide mustad tumedad täpid ja kilptäid, kui esinevad seal marjapõõsastele viljapuudel, noh siis on niisugune lame, heledama värvusega kilp ja sellisel juhul tugeval esinemisel lihtsalt need puud ja põõsad jäävad kasvus, kängu ei anna erilist saaki. Ja mitmesugused värvuse muutused tekivad ka näiteks tähnid lehtedel ja, ja nagu ma ütlesin, laigud kahjurite kahjustuse puhul, need reedavad kaadon kahjuritega tegemast. Näiteks punane Cedric lest kasvuhoones, ta võib kurgilehe Süüa kõigele Ale märkad, et see muutub lausa val valgekirjuks valge kollase kirjuks, noh siis on muidugi juba hilja midagi teha, et siis sisuliselt tuleb see välja terilise kurki ära hävita, koos lestaga. Aga võivad taimed muuta kuju tugeva kahjurikahjustuse puhul. Et lehed näiteks tõmbavad rulli, tüüpiline lehetäide puhul. Et üteldakse, et noored lehe või kasvutipud on rullis, seal on sees siis lehetäid, kes imevad lehe mähkuritavad sama Moody lehed lähevad vahel kipraja, kublad võivad moodustuda ka ütleme kas siis lehtedele või näiteks kubla täi on, on tüüpiline punasel sõstral, jah, et seal siis cuplade sees Lehte papp, cupla cuplade sees siis täidi näevad. Aunad võivad moodustada, kus Bounta sees on see kahjur ja siis tema kahjustused, Tõnis Leht kummub üles ja moodustub selline paun või muutub võrse või lehevars, muutub kõveraks. Ja harilik pahustaja maasikal, mis on ka tülikas kahjur. Et selle puhul on siis tunnuseks see, et on, on selline sülg eritub ja nemad toodid väga ohtlikud kahjurid juurtel ja vartel sageli on niiviisi põhjustavad selle tai muutub kääbus seaks näiteks maasikal ja õievarred jämenevad ja ei ole enam normaalse kuju ja suurusega. Et sellist tunnuste järgi siis me võime siis arvata, et mis kahjurihaigusega tegemist on, aga muidugi on hea, kui saab asjatundja kätte anda, see siis kindlalt ütleb ära, et vot selline haigus, selline kahjur ja siin oleks vaja, kasuta siis sellist tõrjevahendit. See on hirmuäratav kogus haigusi ja putukaid ja mis võivad meie aeda rünnata. Hülge aga kui nad nüüd ründavad ja ma ei pööra sellele tähelepanu, nad on selle ära söönud, siis nad ju paljunevad, nad ise ära ei kao. Ses mõttes, et jätan nad sinna, et noh, hea küll see aastaseid natukene järgmine aasta võib-olla jätavad järgi, et ise nad ära ei lähe. Ja ei, selles see asi ongi, et neid tuleb ikkagi tõrjuda, et kui me jätame rahule, siis anname neli hea paljunemise võimalusest, seda rohkem need järgmisel aastal on, eriti kui veel tain, tald ei ole kuigi karmi ega hävita neid talvitavaid arengu järkused ja ja siis järgmisel kevadel näha neid rohkem, on need tõrje oleks ikka vajalik ja muidugi ka naabrid võivad hakata pahandama, mõningad kahjurid ronivad ka siis, hindavad kohe ka naabritele, haigused kanduvad ka sinna ületuulega ja ja õhuvooludega, et teil võib tekkida, aga tuli naabritega siis juba. Millised haigused on need, mille puhul tuleb taim kindlasti välja võtta ja hävitada, on ta siis puu või põõsas? Noh, üldiselt välja võtma peaks selliste haiguste puhul, kui on tegemist mingisuguse juurekavas oleva haigusetekitaja, aga need on siis grupp, mida võiks nimetada naerbommist, hõbeda, eks näiteks kurgil võib-olla närmumistabi tomatil, aga väga tüüpiline astri taimedel ja need haigusetekitajad on mullas need samale mullale järgmisel aastal neid taimi istutades on garanteeritud, et siis need taimed uuesti haigestuvad. Et õige oleks need siis välja võtta, põletada ja samale kohale seda sama liiki mitte istutada. Meil oli eelmisel kolmapäeval põgusalt juttu ka puuvähist. Ja siin läksidki arvamused kohati sedasi lahked, millest ta tuleb, kust ta tuleb ja kuidas teda siis tõrjuda või mida sellega ette võtta. Viljapuudel tüvevähk on väga levinud, muidugi juurevähk on vähem levinud ja juurevähke on, ei ole kuigi ohtlik, aga tüvevähk nagu on küll tõsine ohti, eriti vanades hooldamata tihedates aedades, kus tal on nagu hea võimalus nagu uuesti ühelt poolt teisele nagu levida ja külmakahjustuste lõikehaavade desinfitseerima haavade kaudu. Ja siis ta võib mõnes aias nii-ütelda praktiliselt nagu kõik puududa, ära nakatada ja lõpuks ta sööb siis oksa või tüve sealt läbi, siis puu ise nagu sureb, aga võib kabu aastaid vilja kanda, sesse haav kasvab kord kinni ja kord jälle rohkem avaneb, et nii kuidas vähk seal siis nii-ütelda areneb nõrgemini või tugevamini. Üldiselt, et vältida nüüd seda vähi levikut, tüve levikut, siis oleks õige nagu Need lahjad nagu välja lõigata ja siis mingite keemiliste vahenditega desinfitseerida ja kinni panna. Või siis kogu sissepuu hävitada, põletada. Et vältida siis selle levikut ka kaugemale. Tüvevähk on üldiselt levinud lehtpuudel. Okas suudan nagu ei teatagi, aga see on üks raskemaid haigusi, mis või aeda tabada ja, ja muide, see tüvevähk on ka näiteks saarel ja, ja vahtra all ja pargi puudel ka, võib-olla ta võib ka sealt tulla üle. Nii et kui ta korra ümbruskonnas on, siis, siis jah, peab olema väga tähelepanelik, et sinu puukyastele ei tuleks teda. Aga muidugi noh, need koorepõletikud on, on väga problemaatiline asi, kuna seda ei märgata noore istiku ostmisel see koor natukene pruunikas, sisse vajunud ainult aga üldiselt ta sööb selle noore peenikesed v varsti läbi. Kui ühesõnaga õigel ajal ei märka, väljalõikajaid desinfitseeriv vahaga ei kata ja nii edasi, et et just see teda aja raske märgata ja vanemad inimesed üldse ei tea seda nagu jälgida, et alati, kui istiku vastata, et nii-ütelda alt kuni üles, käige hoolega igalt küljelt, vaadake hoolega läbi, et et sellist sissikoore laikused ei ole ja olgu nii odav, istikuid on ja nii ilus, kui ta on, kui neid selliseid laikusid. On ma soovitan pigem jätta see ostmata. Ja nüüd ütleme siis praegusel perioodil langu, ütleme kurgi ja tomatiistikute lilleistikute ist ostmisel oleks siis vajalik jälgida ka lehe alumisi ja ülemisi külgi. Et seal ei oleks mingisugust seda, mis on praegu noores järgus rohelised, vana vanemas järgus nad oranzid või, või punane kad, punane, Cedric less või lehetäisid või ei oleks taimed närtsinud, mis iseloomustab siis, et anda usume põletiku haige või juba närbumistades. Et need on raskesti tõrjutavad likvideeritavate asjad, et pigem siis sealt istikuid osta, kus neid esineb, neid kahjurid, haigus. Haigustega on olukord keerulisem, sest neid tihtipeale tuleb määrata lausa laboratooriumis, millega tegemist on, mis bakter või viirusputukatega, mida sa ise silmaga näed, nendega mulle tundub, et on pisut lihtsam. Võimalik. Ei et kui kan lehetäi, ma saan jaheda lehetäi ka lihtne, Cedric lestaga on vast lihtne. Ütleme röövikuid muidugi on väga palju mitmesuguseid liblikalisi on Kello röövik. Ja noh, inimesed ei erista ka lehe vaablastel on ebaröövikud, kelle nii palju jalgu ei ole. Ja need lehe vaablast ebaroovikud on väga aplad. Et näiteks marjapõõsastel ülikiiresti nädalaga nad hõivavad kõik lehed ära süüa. Et siin tuleks ilmselt kasutada siis juba käsiraamatute abi või spetsialisti abi. Me teeme siin pisikese pausi, seejärel aga head kuulajad, võtame vastu teie küsimusi numbril kuus 410 613 ja räägime ka muidugi edasi sellest, et kust leida abi, et saada siis kahjuritest jagu. Ta ei, see kulla ma olen, ma. Ja. Nii ta on Ei kuula. Meid maas. Saal, ladu. Kord. Ka seekord Luubaasi, päi kullamaale. Ma ootan sind. Ma ootan siin. Päipoolsed aknad saadama. Mees. Ei karda, andmata, jäi luba tundma. Ei, ta on lähemal kui kunagi. Maas on siis alla tuua kord lubasi kor loba. Me läheme edasi juttudega aiakahjuritest ja aiakaitsmisest ning stuudios Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur, taimekaitsealal Heino lõiveke ja telefon stuudios koos 410 613, millel siis võtame vastu teie küsimusi, esimene helistaja ongi neliinil, kuuleme teid. Tere päevast, mina sooviksin teada, millega pritsida ploome ja millal neid pritsida. Selle ploomide puuviljamädaniku vastu, mis sügisel selle saagi hävitab. Puuviljamädanik õunapuudel kui ka ploomidel, noh, on selline asi, mis üsna sageli esineb ja eriti kui ploom on viljakas ja kobaras viljad, esinevad jan vihmane suvi, sügis, et siis on eriti plooma ohustatud ja siis terved kobarad võivad nagu langeda puuviljamädaniku oht ohvriks. Et seda oleks vaja, siis teha üsna ruttu pärast õitsemist, võib-olla paar nädalat pärast õitsemist juba nagu teha üks pritsimine ja siis, kui hakkab ploom nagu arvama, et siis ka teine. Aga peab arvestama ikkagi ei saagi, koristamiseni peaks jääma vähemalt 20 päeva. Baas on see kõige levinum asi, millega võiks seda siis teha. Et see, see kõlbab ka nii õunapuudele õunapuu tal selle puuviljamädaniku Kabloomidel puuviljamädaniku tõrjeks. Võtame järgmise helistaja, kuuleme teie küsimust. Jah, küsige. Saaki kannavad praegu noored, aga no vast natuke ikka tulevad. Selge, aga ühesõnaga lehed on värvi muutnud ja muudavad kevadel ja suvel. Mida ette võtta, mis, millega võib tegu olla. Noh, kuna nüüd see kirjeldus väga täpne ja detailne ei olnud, siis nii ma siin mainisin juba oma jutu sees ka eriti punasel sõstral võivad tekkida sellised punase värvusega kublad, mille sees on siis kub Lada. Ei, see pole eriti ohtlik, kahju, et mina näiteks oma koduaias isegi pole sa tõrjunud neid lehti pole väga palju olnud ja punane sõstar ka on ju väga viljakas. Aga kui ütleme neid cuplased ei ole, siis see viitab mingisugusele elemendi puudusele, siis tasuks lasta mulda uurida laboratooriumides. Üle vabariigi on mitmeid sakus, näiteks põllumajandusuuringute keskusel on laboratooriumi, kes vajavad mulla raha eest muidugi mulla siis taimetoitainete sisalduse määrata ja ja ma eeldan, et seal siis mingisuguse elemendi võib-olla Kaali puudus on üsna sageli olnud marjapõõsastele. Kaali puudusel, Kaagoi kaalitan vähe mullas, siis ei ole Margad maitsvat kaalist, oleneb suhkrute tekkimine marjades. Teine ennist mainisite, et kui teil olid need väikesed putukad küljest ei tõrjunud, milliseid putukaid tuleb kindlasti tõrjuda ja mis võivad seal rahumeeli veel olla. Üldiselt aias ühed kõige ohtlikumad putukad noh, olenes liigist muidugi, aga ütleme, köögiviljadel on üks, üks ohtlikum on, on siis punane Cedric lest. Kasvuhoonetes ta võib olla ka avamaal ja teine, mis kasvuhoonetes väga ohtlik on kasvuhane karilane, et kui te selle toote istikute endale sisse istikutega, siis sellest ka raske lahti saada ja kolmas võib-olla, mis jälle kasvuhoones kaistikutega sisse tuuakse California Ripslane. Et seal ei aita enam muu midagi, kui korralik keemiline tõrje ja kasvuhoonet desinfitseerida esines sekteerimine perioodil, kui seal taimi ei ole, tähendab sügise, kui on veel soe või kevadel enne taimede sissepanekut, kui on juba soe kasvuhoone ja siis need desovahendid peavad mõjuma seal ikka 24 kuni 48 tundi, siis tuulutada ja alles siis võib minna sinna sisse taimi hakata, istud. Aga selline kapsaliblika lend üle aia ei ole nii ohtlik kuigi samas, kui ta mu kapsad ära sööb, siis draama. Jah, ega kapsaliblikaga niiviisi, kui väga paljudel ikka aias kapsaid ei ole, te suudate võib-olla nad ise ära korjata, kui õigel ajal märkate, ei lase massiliselt paljundada, paljuneda ja muidugi arvestage sellega, et kui kapsaliblikad on heade Kressi kasvatate ka siis küll ta varsti läheb sealt need ilusad kressi lehed, gara, Kress talle väga meeldib muide oma koduaias oleva intressiga hädasid. Kapsaid Ma pole kasvatanud naabril kapsad, aga tuleb ilusasti minu krossi peale sööb Kressi paljaks. Võib-olla siit kapsakasvatajatele ideed rajage kõrvale Kressi peenar, siis nad lähevad ja söövad seal. Aga võtame järgmise helistaja, kuuleme teie küsimust. Tere päevast, Öelge kas suvelilli või padruga väetada. Adruga väetada jah? Noh, adru on ühesõnaga merest pärinev orgaaniline materjal ja ta on väga rikas mikroelementide, sealhulgas joodist, mis on ka oluline taimetoiteelement, kuigi mikrokogustes ja seal on ka teisi mikrotoitelemente, nii et adru on üks väga hea väetis, kui ta ära lõpuks laguneb, et noh, kas komposteerida teda, aga võib ka värsket adrad kohe anda taimedele ja siis peaks nagu ta sisse vaevama, siis ta paremini mädaneb, et mullapinnal ta seisab, tükk aega kuivab ära, ei lagune ja toitained, taim ei saa niipea sealt kätte, et ikka sisse kaevata. Öelge, kas üleväetamine võib põhjustada haigusi? Jah, üleväetamine on nüüd selline nähe, eriti kui lämmastikuga üle väetada, paneb taime vohama taimla tumeroheliseks annab väga palju vegetatiivset massi, näiteks köögiviljadel kapsal. On ju suured lämmastiku normid, aga näiteks lilledel, kui lämmastikku palju saab, siis muidugi kasvatab kõvasti lehti ja õitseb vähem. Kutsubki haigused kohale. Üldiselt jah, liigne lämmastikuga väetamine paneb koed vohama. Need rakuvaheseinad on sihukesed ja kahjuritele on lihtsam neid rünnata, nad mahlasemad haigustele nii-ütelda on Timesis vastuvõtlikum. Liigne lämmastik soodustab haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikkus, see ei ole soovitav, pigem vähem. Siis on asi parem ja maitse muidugi liisi lämmastiku puhul. Paljudele asjadele halveneb kõvasti, näiteks tomatitel, et kohe tuntav annetad tomatid ei ole maitsvad. Poes on sellised, näiteks. Võtame järgmise helistaja hallo, kuuleme teid. Tere päevast, kui mind huvitab see, kui aias on lumepall ja toimub seal laussöömine söödikute poolt. Ja teine, kui tikri põõsastel langevad lehed. Nädala jooksul toimub ka lehtede langemine söödikute, mis siis teha? Aitäh, kui nüüd on ühesõnaga mingisugused söödikut, ma eeldan, et seal on mingisugused röövikud siis peale et noh, siis muidugi oleks hea, kui te seal üks-kaks-kolm röövikutki kusagile paneks mingisuguse väikese purgikesi ja tooksis kusagil asjatundjate kätte, need määravad ära. Aga muidugi röövikute puhul on, on siin üks väga universaalse toimega vahend, mida peaks kasutama ja kuivõrd lumi. Kas te ütlesite lumepalve, lumepalli, aha lumepall, ühesõnaga seal on siis üks selline röövik, keda üks lehe paablane varblased söövad väga kiiresti lehed lehtedest paljaks. Et päris tugeva toimega ja väga paljude kahjurite vastu mõjub selline vahend nagu teetsis nõrga d-ga teed siis Need siis ja, ja seda on siis müüa setelegi kauplustes ja ja mitmel pool Peterburi maanteel, siin on Bayer crop, Science'i kauplus olemas, settelik On olemas. Mustamäelt alla sõita Õismäe poole on suur kauplus ja mujal ka. Aianduskauplustes on see preparaat müüa ja see on lubatud ka väikepakendis, tan olemas aiapidajatele, kel taimekaitsetunnistust ei ole, ta on nendele ka lubatud kasutaja, seal on peal, kui palju, millistele kultuuride, mis ajal, kui pikk peab olema ooteaeg, kui näiteks toidukultuur, et kõik vajalik info on seal pakendil ka peal, aga see on väga hea toimega enamuse kahjurite vastu. Ja ka siis selle lume palli puhul ja mis see teine oli tikripõõsa tikripõõsa all, täpselt sama tikripõõsa lehti söövad väga kiiresti kavaablased. Ma mainisin ka, et varblased on üldse väga kiired lehtede ärasööjad ja, ja siis teised, mis seal võivad olla ka Vaksikut, Vaksikud ka võivad olla, mõlemat on siis mõlematel on, on, on siis Vaksikutel on röövikud ja vaablastel on ebaröövikud ja nädala jooksul võib-olla see põõsaslehtedest paljaks söödud. Et kui, kui märkate, ütleme tikripõõsa puhul ka väha üksikuid, siis korjake ära. Aga kui neid põõsaid on palju, siis seda ei jaksa siis esimesel võimalusel märkate, pritsige muidu kusagil nädala kand põõsatel balled. Selge ja võtame järgmise helistaja, kuuleme teie küsimust. Tere päevast. Tere, keerake raadio vaiksemaks. Selge aitäh. Üldiselt puude põõsaste istutamisega on, on selline üldine seadus, mida noh, ütleme kõik aednikud juba teavad. Et juured ei tohiks kokku puutuda värske sõnnikuga. No mereadru on teine, see laguneb aeglaselt, aga värske sõnnikuga mitte ja kindlasti mitte mineraalväetistega. Et õige oleks hakata väetama siis puid ja põõsaid, istutatud puid ja põõsaid, kui nad on juba juurdunud, sega teisel aastal, aga mere adruse laguneb aeglaselt, ma arvan, et see ei tee midagi paha, aga värske sõnnik ja mineraalväetisi ei tohiks juurtega kokku puutuda, kui puu pole veel juurdunud. Teisel aastal sõnnik ümber puu laotada. Teisel aastal mineraalväetist ka ja nii peabki olema lasta puul ära juurduda sest on juhtunud, kus inimene on kõvasti väetanud nagu istutusauku puu juurud puutuvad sellega kokku näiteks värske sõnnikuga, seal lagunemisel tekib ammoniaak, gaas ja see lase puul juurduda ja juurduja juurdu ja ei ole muud midagi saanud siis teha, kui tuleb uuesti välja võtta ja uusistutusmuld panna ja uuesti puu istutada ja lõigata siis need kahjustada tagasi. Ja lõpuks siis puu juurdub sellises keskkonnas, kus, kus ei ole seda ammoniaagi mürgist gaasi tulemas värskest sõnnikust. Kas see kehtib ka teiste taimede puhul kapsad, porgandid, et kui ma panen nad peaaegu värske sõnniku sisse? Kapsas muidugi, üldiselt talub küll värsket sõnnikut, sest tema moodustab pea, temal pole probleemi. Aga porgand ja peet värske sõnniku foonil on kehva maitsega ja porgand hakkab harunema. Teisa korralikud porgandid haruneb. Selge ma kogu aeg mõtlen, et miks need porgally harulised Ja et kui eelmise aasta sõnnik, teine lugu, värske sõnniku fonil porgand haruneb. Võtame järgmise helistaja, kuuleme teid. Väid bussikene Missussikenes, Johan ja kuidas ma teda tõrjuda, saalsest ebamugav moosi teha ja maasikat süüa, kahja hammustada kalmis maasikad seal allussikene. Aitäh teile. Jah, muide, te rääkisite väga huvitava loo, et seda isegi pole meie taimekaitsekäsiraamatutes kirjeldatud sellise kahjurikahjustust. Et oleks hea, kui te nüüd sellise ussikese tooks näiteks põllumajandusuuringute keskuse Sakus ja seal laboratooriumis laseks määrata, et muidugi see eeldab, et järgmisel või sellel aastal seda ussikese kahjustust ei oleks, ma ei kujutagi, et mis kahjur, see võib-olla seal, aga ta eeldab pritsimist enne õitsemist, sest maasikat pritsitakse õielõikaja vastu ka mis kahjustab maasikaõisi, need need õied, nagu selle õielõikaja vasse kahjustuse tõttu närtsivad, ära kuivavad ära, kukuvad ära ja vilja üldse ei tekigi, et seal noh, ei ole probleemi, et vili ja vilja sees ütleme seal, kus tupplehed on, et seal oleks ussike. Et kui te selle õielõik ka tõrje teete näiteks teed sissiga või mingi muuga, siis ma usun, et te saate selle kahjuri Kadarjuda, aga mis kahju on, et see vajaks nüüd kindlaks tegemist, sest see kahjustuse tüüp nagu teie räägite, et seal nii-ütelda marjatupplehtede all seal kinnituskohas on? Vaat see on midagi sellist uut, mida, mida ma ausalt ütelda ei oska praegu isegi ütelda, mis kahjuriga seal tegemist on. Kui palju Eestisse tuleb kahjureid, kes tegelikult siin ei peaks olema, tulevad nad siis mõndade lilledega, taimedega, Poolast, Hollandist, kust iganes. Praegustes tingimustes, kus nii-ütelda me oleme, suure Euroopa Liidu liikmed on kahjuritele haigustel Eestisse nii-ütelda sissetulekuvõimalused väga head, väga head. Et ei ole vaja mingisugust haigusetekitajad, seal eoseid nagu roostete puhujad kannavad tuuled tuhandete kilomeetrite kaugusele teraviljadel. Nüüd ühesõnaga tuuakse rongidega lennukitega elavaid taimi, seemneid, mugulaid tuuakse sisse ja kui ei ole korralikult kontrollitud ja igat mugulad ja seemet ju ei jõuta kontrollida antaksegi sertifikaat välja, ta on puhas, alati ei pruugi see asi niiviisi olla viimane kui üks seeme ja ja mugul on puhas, et mõnel võib-olla ikka mingi haiguse või kahjuri haigusetekitaja või kahju ja sellega tuleb ta meile sisse näiteks. Noh, omal ajal nõukogude perioodil toodi meile sisse ju kasvuhoone karilane Asalejaistikutega Kuusalu aiandisse, sealt ta levis üle kogu vabariigi. Ja hiljem sellised toodi meile sisse California Ripslane raskesti tõrjutav kahjur ja praegu palju muid kahjureid ka tamme äkksurm, mis on väga ohtlik haigus on sisse toodud selliselt arvatavasti kaasalia istikutega. Et need istikud ja seemned, mugulad, need on üks hea võimalus kahjurite haiguste levida riigist. Ehk kui te siis ostate, uurige hoolega ennem kui teda Iidee oma aeda, et pärast ei oleks aed surnud. Just nimelt see oli nii, võtame järgmise helistaja, kuuleme teid. Küsimus kui mul on kaks küsimust mul on ühe koha peale, olen istutanud kaks aastat järjest uue Emmaleppermannid ja iga kord, kui ta õitsema läheb ja kiil on, temal lehed kukuvad. Ja siis on tema jälle õhtal. Kuna te ütlesite istutada sama koha peale siis kõigepealt ma ütlekski üldise tõe välja, ärge kunagi sama liiki sama koha peal istutage, sest puu oma kasvuperioodil eraldab nii-ütelda ainevahetusjääke sellesse mulda, mis on talle endale sellele liigile ohtlikud ja kahjulikud. Peale selle ta kurnab selle mulla teatud toitainetest, mida ta esmajoones vajab tühjaks. Nii et, et see muld mitmel põhjusel nagu näete hobi, et ka haigusetekitajat kujutaks, ütleme näiteks juurtel mingisugused haigusetekitajad või kahjurid on ka need kogunevad samasse mulda. Et igal juhul sama liigi uusistik ei edene seal istutage teise kohta või äärmisel juhul toote kaevate suure sügava augu ja täidate kusagilt mujalt toodud uue mullaga, et siis on teil lootust sama liik sellel kohal võib edeneda, muidu küll ei edene. Ja võtame viimase kõne, sest siis hakkab meil aeg läbi saama, kuuleme teid. Tere, mina helistan Võrumaalt ja siis ma tahtsin öelda, et ütleme, möödunud aastal ka, teen maasika toormoosi, Jaba korjan ussikesi seest välja ja ma olin teinud muidugi selle õielõikaja tõrjet, aga see oli muidugi vana karbofoss ja teine saak, esimesed marjad, suured ilusad, teine saak ja mul on toormoosi sees ussikesed, et vaat seda oleks tõesti vaja olud uurida, aga no mina Võrumaalt sakusse neid ussikesi vili ma muidugi ei hakka. Tänan teid selle väikese kommentaarist Jah muidugi, mis nüüd karbafossi kohta ütelda, et kui ta vana preparaat on, siis võib-olla ta isegi seda õie lõika, tõrget korralikult ei teinud, eriti vedeleb taradid, kui nad saavad veel talvel ka külma, siis nad kaotavad oma oma toimel pulber preparaadid mitte kaugeltki kestavad aastaid. Ja noh, praegu ma ütlen, et on tõhusamaid palju, nagu ma mainisin, siteetsis ja vastackija ja teisi preparaate, mida võiks kasutada õielõikaja muudeks muude kahjurite tõrjeks. Et Teil ilmselt tulebki nagu kaasaegsemaid preparaat hakata kasutama, aga mis ussike seal nüüd ühesõnaga sees on? Õie lõika ussikese ei ole, sest nagu ma ütlesin, õielõikaja kahjustab selliselt, et muneb avanemata õies ja see vastes põie sisu ära ja õienupp lihtsalt kuivab ja langeb ära. Et õia, lõika ussike nagu marja siis ei lähe. Vaat see on nüüd omaette küsimus, et kes seal nüüd marjades ja see on, see on ilmselt mingi teine kahjur. Teate, meil saab aeg läbima, paluksin teilt veel kiirelt nõuannet, et kui inimesel on mõned haigused aias probleemid, kuskohast ta leiaks informatsiooni on mõned leheküljed või saidid, kuhu pöörduda, et saada selle kohta teavet. Noh, kui ühesõnaga ei saa asjatundjate poole pöörduda näiteks maaülikoolis taimekaitseosakonna, poola või Sakus põllumajandusuuringute keskuse poole või ka Maaviljeluse Instituudi taimekaitsetöötajate poole, et siis on olemas ka internetis selline portaal nõu anda teabeportaal aianduspunkt. Et seal on siis ka foorumile, võib küsimusi esitada saada vastuseid on ka nimekiri ajalehtedest, aianduslikest, ajalehtedest, ajakirjadest, raamatutest, teleri, Aadria saadetest, et sealt saab sellise vajaliku info siis on olemas põllumajandusministeeriumi kodulehe veel üks alajaotus, põllumajandusvaldkonna asutused ja organisatsioonid. Ja seal on Eesti Lilia Liit Eesti aiandusliit, kust võib leida ka vajalikku infot. Ja siis muidugi üks väga hea allikas on põllumajandusameti kodulehekülg, kust tuleb siis leida üles selline rubriik väikepakendites taimekaitsetunnistuseta. Eraisikutele lubatud keemilised taimekaitsevahendid on kõik üles loetud, milliseid insektitsiidide, millised Akkaritsiidid lestade tõrjeks, millised haiguste tõrjeks Vungitsiidid ja seal on siis ka kirjeldatud, milliste kahjurite vastu ja kust neid saab osta. Et see annab väga vajalikku infot, peale selle on olemas ka käsiraamatuid väina palluv siin omal ajal andis välja suure taimekaitseraamatu, et seda võib kasutada ja ma isale andnud välja 95. aastal taimekaitsekäsiraamatu. Ja nüüd, hiljuti, aastal 2010 ilmus tõlgitult inglise keelest taimekahjurite ja haiguste käsiraamat, kus on üle 500 lehekülje ja üle 600 lehekülje värvi slaide haiguste kahjuritega kust saab siis nende piltide järgi ühe või teise haiguse või kahjuri ära tulla. Aitäh teile saatesse tulemast, Heino leeveke, meil jäi palju rääkimata, ka suvi on veel ees ja ma usun, et kohtume teiega veelgi ning head kuulajad õige varsti juba fotokool ja siis läheme juttudega Kolumbiasse. Fotokooliga ning stuudios Kaupo Kikkas, Kaupo hiljuti olid sa päris pikalt ära, kuigi võib-olla eraldi kuulad seda tähele ei pannud. Sa käisid Kolumbias olid seal ligi kuu aega pildistades sealset loodust rännates mööda seda maad koos oma sõprade-tuttavatega. Miks sa sinna läksid, oli sul mingi kindel eesmärk? Mu kindel eesmärk on pandud sellise nii-öelda kogu elu lõikes ehk siis elukestev eesmärk reisida meie sinisest planeedist nii palju läbi kui vähegi võimalik ja, ja see oli osakesele eesmärgi täitmisest, et eks me kindlasti on omad, lähimad eesmärgid, on mingid riigid paika pandud, kuhu ma arvan, et on mõistlik minna, on mingid riigid, mida ma hoian nii-öelda tagataskus ja ootan, mis seal juhtuma hakkab ja mingid kolmandad riigid, mida ma hoian vanaduspõlveks, kuhu ma ei lähe praegusel hetkel, kuna ma tean, Need on nii turvalised ja, ja seal on lihtne ja mõnus reisida, et lähen sinna kunagi siis, kui ma võib-olla sellistesse veidi veidi seiklusrikkamates riikides enam minna ei taha. Nii et Kolumbiasse juhtusin ma tegelikult see valik sai üsna spontaanselt tehtud, kuna üks sõber kutsus ja ütles, et, et tal on reis valmis ja tal on veel mõned inimesed puudu ja nii ma panin kokku väikse väikse fotograafidest seltskonna ja läksimegi kulunget avastama. Liikusid läbi seal džunglites kõrvedest, kus te kõik ära käisite, said sa kogukol umbes sellise pildi, et mismoodi see kliima või mitte, kliima, vaid see loodus seal muutub. Ja selle reisi nii-öelda suurim suurim märksõna oligi see, et me käisime tõesti väga paljudes erinevates paikades. Me lendasime viis-kuus siselendu, näiteks lennukiga. Kuivõrd Kolumbiasse üle kogu riigi teedevõrgustik ei ole sugugi mitte väga arenenud ja väga hea siis samuti turvalisuse pärast mõistlik mõningad ased lennukiga teha, kuigi see lennukiga lendamine võib ka väga aeganõudev vahel olla. Et selle lennuki peale saada, et sealt ükskord maha saada ja veel kuskil vahepeal ümber istuda. Aga sellegipoolest on see on see nii-öelda turistile suhteliselt ainuvõimalik tee, sest teine alternatiiv oleks, et mööda mööda mägiteid ja, ja koos kohalikega ja noh, näiteks, et buss katki läheb, on seal pigem reegel, kui et ta ei lähe katki. Nii et selliste asjadega peab seal arvestama. Kui sa oled distsiplineeritud, et selle ajaga, et sa pead ühel hetkel olema kuskil ja sa pead teisel hetkel, kuna koju lendama, siis need bussi katki minemised ja paaripäevased venitused võivad väga-väga kurvaks teha, sest et sul jääb midagi nägemata. Aga tõepoolest, mul oli suur õnn käia nii täiesti kõige lõunapoolsemas punktis Kolumbias. Kui te nüüd võtate gloobuse Te vaatate, kus Kolumbia asub, siis Kolumbia lõunaosas on üks selline pikk-pikk maa direp, mis ulatub Amazonase jõeni ja sealsele maa maa derbi, peame me käisimegi oma reisi alustasime ja ma väga põnevat džunglimatka. Seal on selline džunglilinna kuuletišiia, mis on tõesti võrratu, kuna seal praktiliselt välisturiste ei oleme, nägime seal, ma olin, neli päeva päeva olin kokku seal linnas ja selle aja jooksul nägin kahte valget gringod peale meie enda ja siseturism küll, et Kolumbia on selline huvitav riik, Ta on lõuna pool, piir on selleks ju Peruu ka ja, ja, ja teine naaber on tal Venezuela ja natukene ka Brasiiliaga piiri. Aga ütleme, kui Brasiilia on selline nii-öelda uus tõusev majandus, siis Venezuela oma oma sellise vasakpoolse liidri showeesiga teatavasti on siin lõuna teatud pidur ja, ja tõepoolest ütleme näiteks neid kahte liiki kõiki omavahel võrrelda või isegi Peruus ja Kolumbias võrrelda väga hea ja kuidas tegelikult Kolumbias ikkagi asjad tunduvalt paremini käivad ja, ja Kolumbias tekib tohutu kiirusega sellist edukad keskklassi ja edukas keskklass saab endale lubada ka mööda Kolumbia reisimistest. Kolumbia on tegelikult väga suur riik, seal on väga palju erinevat loodust ja tõesti siseturism hakkab seal aina rohkem pead tõstma, nii et ma olen öelnud sõpradele ka, et kes minna tahab, et siis minge kohe, sest et ma kardan, et viie aasta pärast võib vabalt olla juba nii üle turististunud ja just nimelt eelkõige nende kohalike turistide poolest. Aga minnes tagasi sinna džunglisse Eletišesse siis me istusime paati, sõitsime Amazonase džunglisse ja Meie eesmärgiks oli jõuda ühe väiksele ühele väiksele harujõele, mis on seal ja varii jõgikonnas, mis on igipõline tikunade kodu. Ja tahtsin ka natukene saada pilt Nendestsamadest tikuna indiaanlastest, kellest osa elavad suhteliselt veel autentselt, osa elavad küll väga nii-öelda linnastunult ja osa elavad seal kuskil kahevahel, et nad elavad Amazonases. Nendel on väga vähesed kontaktid linnaga, aga samas jällegi näiteks nad võivad vaadata vabalt oma täiesti metsikus külas generaatori valgel satelliit televisiooni. Nii et nii kummaline kui see meie muutuv maailm praegu ka ei ole näiteks selline pilt. Ta avanes mulle täiesti, et me läksime ühte tikuna külla. Väga sümpaatsed, vaiksed inimesed. Ja sa oled ikka muna küla, nii-öelda kurb asjaolu oli see, et et võiks arvata, et sellised, kuidas öelda jõuga ristimised, ristiretked on nagu nagu paarisaja aasta taha jäänud või veelgi rohkem siis tegelikult, et näiteks 1999 aastal, mis on siis noh, kümmekond aastat tagasi tulid sinna linn sinna külla misjonärid, ehitasid sinna plekist laineplekist ja papist kiriku ja nimetasid selle tikuna keelse küla lihtsalt ümber neljanda novembrikülaks, eks. Meil on nad sinna jõudsid, mis on ju tegelikult täiesti hirmuäratav, sest et lihtsalt tullakse, sõidetakse sellest põliskultuurist üle ja ja noh, tegelikult on see igati aus kaup, sest et ega tiku nad said võib-olla selle eest ka natuke laine pleki, et oma majadele katust panna ja nad said sinna toreda kiriku, kus vahest koguneda ja, ja võib-olla said ka mõne riidehilbu või midagi. Aga tegelikult Ta on, see on see hirmus kurb, et seda põliskultuuri niimoodi nii lihtsalt ikkagi jalge alla tallatakse. Ja kui neid inimesi kirjeldada, siis mulle tegelikult netti kuula, indiaanlased väga-väga meeldisid. Pärast ma korraks mainin kava juu indiaanlasi, kes on kõrbe indiaanlased ja kes on üks nii-öelda ise päisemaid kogukondi ja tänu sellele ülihästi säilinud tegelikult, et nemad elavad üleval põhja, Kolumbia ees põhja või need zuelas laguaczyra poolsaarel. Aga tik kuulad kunagi ajalooliselt, need olid esimesed, kellega üldse Hispaania konkistatoorid kokku puutusid. Amazonasele jõudes ja, ja loomulikult kasutasid Netikunasid roppu moodi ära, aga tikk uned olid omamoodi kuulsad selle poolest, et nad oskasid kasutada mürk. Ja nendel olid sellised mürginooled, mis nii loomi kui inimesi väga hästi tapsid ja see tekitas nendest teatava aukartuse nende vastu, nii teistel indiaanlastel kui ka kui ka pisut konkistatooride ja võib-olla tänu sellele on nad vähemalt hõimuna säilinud, kuigi me ei saa rääkida enam mingisugusest suurest võimsast hõimust, mis ta kunagi oli hoovades seal tervet jõgikond, eks ju. Aga sellegipoolest on nad vähemalt alles. Ja natukene mõnede kohalikega rääkides palju kahjuks jääb, jääb mul keelebarjääri taha siis mida on tore näha, et seal on ka selline väike nii-öelda indiaanlaste ärkamise aeg ärkamisaeg selle sõna nagu siis malbe, see pehmes mõttes, et nad lihtsalt veidi lähevad tagasi oma kultuuri juurde, hakkavad huvi tundma oma juurte vastu, ehitavad küladesse näiteks uuesti selliseid kodasid, kuhu kogu küla kokku tuleb ja kus tehakse teatada riitusi ja talitusi. Et see ei tähenda sugugi seda, et nad peaksid suled peas ringi käima ja tegema, eks ju, aga, aga lihtsalt see, et, et nad tunnevad huvi omaenda juurte ja ajaloo vastu. Nii et seda oli tegelikult väga kihvt näha ja see oli väga mõtlemapanev ja, ja ma lähen kindlasti sinna tagasi. Kas või nendesamade tikunade, aga kindlasti mõne teise hõimu juurde ja võib-olla kui õnnestub juba juba järgmisel aastal, samal ajal, kui me praegu siin räägime, oleme kuskil seal. Jaa, jaa. Ja peas mõlguvad koos ühe sõbra, antropoloog sõbraga väike uurimustöö ja võib-olla näituski teha nende elust ja, ja nendest inimestest. No sa said neid pildistada, olid nad lahkelt nõus lubama endast fotot teha? See on selline nii ja naa küsimus, et, et vot kuna needsamad hõimud, eks ju, kui sa igal pool, kus mingi hõim eksisteerib igal pool, sa leiad nii-öelda sellise kohaliku turistiküla, kus inimesed käivad, suled peas ringi, maksad kuskil külavärava peal mingit piletiraha, eks ju, ja mina ise irvitades nimetan neid vabaõhumuuseum näiteks, et noh, et, et see on täpselt sama hea, kui Ameerika turist tuleb Eestisse, läheb vabaõhumuuseumisse, pildistab selle üles, mis ta näeb, läheb tagasi Ameerikasse, ütleb, et Eesti elu on selline, on ju, et täpselt sama jaan, kui mina lähen Kolumbiasse, lähen, maksan seal selle indiaani küla piletiraha, tulen tagasi piltidega, ütlen, et Kolumbias elatakse nii, eks. Et see on nagu see asi, mida ma kõige vähem tahaksin teha. Ja kui sa seda teha ei taha, siis see tähendab juba alati seda, et sa kas A lepid kuidagi kuskil külas kokku, et sa saaksid seda külaelu vaadata, mis tähendab, see on väga hea läbirääkija olema. Sest et ega need hõimud, kes üritavad elada oma elu suhteliselt gringo vabalt ehk siis nii-öelda valge inimese sekkumiseta, ega nad ei ole maailma kõige sõbralikumad valge inimese suhtes. Nii et Meil oli see hea võimalus, et meie enda rajaleidja Ramirez oli ise Kadikuna päritolu ja see Lotš või see metsa nii-öelda majake, kus me elasime, seal töötasid naaberkülast samamoodi tikunad ja me saime sinna külla minna, vaatame seda külaelu niimoodi, et see küla oli täiesti rõõmus, et me tulime ja nad olid selleks valmis, et eks nad tunnetavad, et see on selline väike vastukaup, et kui nemad saavad seal Lotšist tööd, siis vahest tuleb mõni kringoga nende külla lasta elu vaatama. Nii et, et see, see oli küll suhteliselt põgus kokkupuude, see ei olnud selline, et ma oleksin saanud seal päevi veeta, nende igapäevaseid toimetusi jälgida. Aga, aga siiski, see andis mingi mingi esmase pildi, kuidas, kuidas üksik, ükski üks hõimu küla elutseb tänapäeval džunglis. Aitäh, Kaupo Kikkas ja järgmisel kolmapäeval jätkame juttu.