Tänases saates riigita rahvas räägib Andrus Mölder krimmitatarlaste eest. See eestikeelne nimetus krimmitatarlased ei ole kuigi õnnestunud nimi. See vihjab justkui asjaolule, nagu need krimmitatarlased oleksid nende tavaliste tatarlaste ehk siis Volga tatarlaste, mingi etniline rühm, krimmitatarlased ja tatarlased on küll sugulusrahvad selles mõttes, et mõlemad kuuluvad türgi-tatari rahvaste hulka. Ent nad ei ole just mitte väga lähedased sugulusrahvad. Tatarlastel on palju lähedasemaid, sugulusrahvaid kui krimmitatarlased ja krimmitatarlastel on palju lähedasemaid sugulusrahvaid, kui on tatarlased. Et see nimetus krimmitatarlased on jäänud sellest ajast, kui Venemaal väga paljusid rahvaid, kes kuulusid türgi-tatari rahvaste hulka. Nimetatigi Tatarlasteks, näiteks Aserbaidžaan nimetati omal ajal tatar lasteks küll Kaukaasia tatarlastel, Taga-Kaukaasia Tatarlasteks ja nii edasi. Kui ma kunagi vaatasin Eesti entsüklopeediat, mis ilmus kolmekümnendatel aastatel, siis ka seal on aserbaidžaanlaste kohta kasutatud terminit tatarlaste. Õnneks need erinevad rahvad on tänaseks päevaks saanud omale konkreetsema nimekuju. Aga paraku jah, krimmitatarlased ei ole omale uut nime saanud. Krimmitatarlased ise kasutavad mitut erinevat terminit. Oma rahva kohta on kasutusel krimmitatarlased ehk siis krõmu Tatarlar. Aga kasutatakse ka selliste terminit nagu kõramul arr, Se kõrm, Lorr. Seda võiks tõlkida kui, kui Krimmid või Krimmi elanikud või midagi sellist. Ja ka näiteks vene keeles on viimastel aastatel järjest enam hakatud kasutama krimmitatarlaste kohta hoopis lähemalt. Just ja, ja see nimetus on siis krõmpsu. Ja nagu see nimi juba ütleb, on selle rahva ajalooline kodumaa Krimm. Krimmi poolsaar. See on siis ala, mis tänasel päeval kuulub Ukraina vabariigi koosseisu. Ukrainas on üks autonoomne piirkond, selleks on grimm ja, ja see on siis jah, Krimmi autonoomne vabariik. Krimmi elanikkonnast väga valdava osa moodustavad tänasel päeval venelased. Ega see väga imekspandav ei ole. Krimm on olnud kaua aega Venemaa osa peale seda, kui Venemaa krimmitatarlaste käest Krimmi ära vallutas. 1783. aastal peale seda on Krimm olnud Venemaa osa ka nõukogude perioodil. Pikka aega kuulus Krimm Vene NFSV koosseisu. Kui Krimmis elab täna ligikaudu kaks miljonit inimest Sis krimmitatarlasi ja neist on pisut enam kui 250000, mis tähendab siis seda, et krimmitatarlaste osatähtsus hakkab lähenema 13-le protsendile. See protsent on tõesti väike, sest 1783. aastal hinnati krimmitatarlaste osa tähtsuseks Krimmi poolsaarel üle 90 protsendi. Nii et mõnesaja aastaga on krimmitatarlaste osatähtsus Krimmis tõesti väga rängalt vähenenud ja, ja, ja õigupoolest on ta vähenenud lainet täna krimmitatarlastel on üldiselt olnud suhteliselt suur sündivus ja, ja nii on jah, krimmitatarlaste osatähtsus seal aeg-ajalt kasvanud, kuni ajaloos tuleb etta jälle mingi sündmus, kus Krimmi tatarlased on sunnitud ka sisepiirkonnast lahkuma või nad küüditatakse sealt ära või siis lihtsalt sõjategevuse käigus lüüakse neist suur osa maha. Nii et ajaloos on jah olnud korduvalt hetki, kus väga lühikese aja jooksul krimmitatarlaste hulk ja osatähtsus Krimmi poolsaarel väheneb hüppeliselt. Rimi tatari keelega on see lugu, et õigupoolest on see krimmitatari keel tegelikult kolme keele ühisnimetaja. Et jällegi on tegemist rahvaga, kes räägib kolme dialekti, mõned keeleteadlased arvavad suisa kolme erinevat keelt ja neid keeli võiks siis nimetada, et on olemas lõunarannikukeel, on olemas stepikeelse stepi, krimmitatari keel ja mäestikuala krimmitatari keel ja need kolm keelt on sellised, et see mäestikualakeel on siis selle stepikeele ja lõunaranniku keele nii-öelda vahepealne keel, kus on siis elemente nii sellest steppi sellest, kui siis sellest lõunarannikukeelest. Ja, ja üldiselt ongi viimase paarisaja aasta jooksul olnud niimoodi, et kõige enam on olnud kõnelejad just sellel mägi krimmitatari keelel, ent need, sellised tugevad keelelised erinevused on nüüd viimase poole sajandi jooksul või siis ütleme alates hetkest, kui krimmitatarlased terve rahvana ära küüditati, 1944. aastal. Vaat alates sellest ajast on need sellised keelelised erinevused oluliselt, et vähenenud ja tegelikult järjest enam inimesi räägib seda keelt, mis on ametlikuks kirjakeeleks ja ametlikuks kirjakeeleks on täna see mägis rimi Tatarrigee. Algselt kui 19. sajandil loodi krimmitatari kiri sisse loodi tegelikult selle lõunaranniku keele baasil aga 1928. aastal viidise ametlikke kirjapilt üle, siis sellele mägi krimmitatari keelele. Ja kui algselt krimmitatarlased kasutasid kirjapildis araabia tähestiku, siis 1928. aastal viidi nad üle siis sellele mäng Rimiga tarrigeelele vidinad ühtlasi üle ka ladina tähestikule. Aga sellel ladina tähestikus ei saanud krimmitatarlased ka kuigi pikka aega olla, sest juba 1938. aastal sunniti neile peale kirillitsa täpsemalt siis modifitseeritud kirillitsa, kus oli siis ka selliseid tähemärke, mida Vene kirillitsas näiteks ei ole. 1990.-te aastate algusest alates on toimunud jällegi selline järk-järguline üleminek ladina tähestikuga reaalsuses. Täna on aga olukord selline, et kasutusel on nii kirillitsa kui ladina tähestik. Vanemad inimesed kasutavad rohkem kirillitsas, nooremad inimesed rohkem ladina tähestikku internetis olevat krimmitatarikeelsed leheküljed on väga valdavalt ladina tähestikus baseeruvad aga samas näiteks ajalehed, mis ilmuvad, on üldiselt kirillitsas. Asi on selles mõttes veelgi keerulisem, et öeldakse isegi niimoodi, et need erinevad krimmitatari dialektid on lähisuguluses erinevate keeltega. Kõik need krimmitatari keeles kuuluvad siis türgi-tatari keelte hulka ja türgi-tatari keeled kuuluvad Altai keelte hulka ent türgi-tatari keelte seas on mitmeid erinevaid keelerühmi ja tänaseks päevaks, siis ei ole tegelikult suutnud keeleteadlased isegi omavahel päris kokkuleppele jõuda. Näiteks sellesama mägi krimmitatari keele puhul, et kumba rühmadena siis klassifitseerida, kas siis kuusi, rühma või siis ikkagi krüptšoki rühma. Nii et jah, olukord on sedavõrd keeruline, et isegi nende krimmitatari keelte täpne sugulus erinevate keeltega ei ole ühemõtteliselt selgeks vaieldud. Ja on ka selliseid arvamusi, et need kolm erinevat dialekti neil igal dialektile on siis nii-öelda erinevad lähisugulaskeeled. Tõsiselt keeruline olukord, aga olukorra jah, teeb mõnevõrra lihtsamaks asjaolu, et on olemas ka see üks nii öelda ametlik krimmitatari keel. Ja üldiselt kirjandus, mis antakse välja, ilmub selles ametlikus keeles krimmitatarlasi seal Krimmis on täna pisut enam kui 250000 inimest, tegemist on siiski suhteliselt väikese rahvaga ja kui selle rahva keel veel jagada väga selgelt kolmeks ja, ja kui tõesti nad igaüks püüab kasutada seda oma kirjakeelt noh siis sellise keele säilitamine on tõesti väga ja väga keeruline ukrainas, muidu ta, nii et ametlikult on Ukraina põhiseaduses fikseeritud, et Ukrainas on üks ameti keelson ukraina keeles Krimmi autonoomses vabariigis, reaalses elus on peamine keel vene keel ja grimmi out ronoomse vabariigi põhiseaduses on fikseeritud, et selles vabariigis kaitstakse krimmitatari keel. Selles mõttes muidugi väga positiivne, et krimmitatarlased ja krimmitatari keel on juba lausa põhiseaduse tasemel ära mainitud ja keele kaitsmine on ära mainitud. Paraku on olukord nii, et reaalselt, et väga midagi selle krimmitatari keele kaitsmiseks siiski Ta ei võeta. Probleemiks on suuresti ka asjaolu, et Ukraina keskvõim on üldiselt proovinud ka Krimmis ikkagi juurutada ukraina keelt. Kohalikud venelased on sellele väga vastu. Ja see tähendab seda, et kui kohalikud venelased on ukraina keele vastu, siis nad häälestanud ennast kõikide teiste keelte aastal et tal on tegelikult häälestanud ennast ka selle krimmitatari keele vastu. Seda enam, et Krimmis on väga selgelt tuntav poliitiline lõhe. Kui sealne venekeelne elanikkond on üldiselt orienteeritud Venemaa poole ja toetab poliitikuid, kes vaatavad pigem Venemaa poole siis krimmitatarlased selle päikese rahvusrühmana on väga selgelt nendest Krimmi venekeelsetest elanik, kest eristunud, krimmitatarlased on orienteeritud läänemeelsete parteide poole, vaatavad Euroopa suunas. Nii et see, see lõhe on jah, ka poliitiline ja, ja loomulikult, kui see lõhe juba sellisel kujul on olemas, siis on olemas juba ainuüksi poliitiliste vaadete baasil küllaltki tuntav vastasseis. Paraku ajaloolised vintsutused on loonud olukorra, kus ka krimmitatarlased, kes Krimmis elavad, paljud nendest kasutavad oma igapäevaelus vene keelt. Täpseid arve ei ole Ukrainat selle kohta avaldanud. Küll aga näiteks on siis OSCD avaldanud mõningaid ülevaateid ja 2007. aasta ülevaade. Keset Krimmis oli tol ajal ainult 15 kooli, kus oli võimalik siis lastel õppida aineid krimmitatari keeles ja sellist haridust sai siis umbes 3500 last. Lisaks siis umbes tuhatkond last õppis venekeelsetes koolides, ent neil oli võimalik õppida krimmitatari keelt, krimmitatari keelt, üldjuhul õpiti neljas esimeses klassis, nii et kokku siis umbes neli pool 1000 last pida seda krimmitatari keelt, samal ajal hinnati kõikide koolis käivat krimmitatari laste arvuks umbes 40000. Ja noh, seda on mitmed rahvusvahelised organisatsioonid Ukrainale ka korduvalt ette heitnud et krimmitatarikeelse hariduse edendamiseks ei ole väga palju suudetud ära teha. Jah, muidugi tänane olukord on tohutult parem. Olukorrast Nõukogude ajal pean silmas just nõukogude aega peale teist maailmasõda sest peale teist maailmasõda krimmitatarlastel ei olnud kogu nõukogude perioodi jooksul võimalik mitte kusagil õppida krimmitatarikeelses ametlikus koolis, alg-kesk- ega kõrgkoolis. Aga tänasel päeval on Krimmis olemas ka kõrgkoolid, kus on võimalik õppida krimmitatari keelt, krimmitatari kirjandust, krimmitatari kultuuri. Aga probleemiks on muidugi krimmitatari keele, õpetajate kaader, krimmitatari õpetajaid ei ole piisavalt palju ja nende õpetajate oskused ei, ei kipu ka alati just mitte väga head olema. Noh, öeldakse ka, et ka need kõrgkoolid tegelikult täna valmistavad neid õpetajaid oluliselt vähem, kui võiks. Selleks, et krimmitatarlased ikkagi tõesti saaksid oma emakeelset haridust, peaks ka neid krimmitatari keele õpetajaid nendes kõrgkoolides palju rohkem välja tulema. Krimmitatari keeles ilmuvad täna ka mõned ajalehed, on olemas näiteks kaks riiklikult doteeritavat ajalehte krimmitatari keeles kohalik telekompanii teeb televisioonisaateid. Seitse protsenti saadetest on krimmitatarikeelsed. On mõned raadiojaamad, mis lasevad eetrisse krimmitatarikeelsed saated ja krimmitatari keel on täna täiesti olemas, ka internetis on olemas erinevaid krimmitatarikeelset Taale ja kui me oleme siin ikka harjunud vaatama, et kui palju on ühes või teises keeles artikleid Vikipeedias siis selles internetientsüklopeedias Vikipeedia käesoleval ajal umbes 1600 krimmitatarikeelset artiklit. See number on suhteliselt väike. Eriti kui me näiteks arvestame, et eesti keeles on umbes 84000 artiklit baski keeles tänaseks päevaks on umbes 82000 artiklit. Noh, samas võib tuua ka sellise näite. Tšetšeeni keeles on artikleid umbes 1300 vähem kui krimmitatari keeles, kuigi Tšetšeenia kordades mitu-mitu korda rohkem kui Krimmi tatarlasi, kes elavad Krimmis või laiemat Ukrainas. Krimmi tatarlased on selline rahvas, kelle kohta nüüd maailma mastaabis numbrit öelda on väga raske. Et kui tõesti Krimmis on neid pisut üle 250000, mujal Ukrainas suurusjärgus 5000, siis maailmas tervikuna Need arvud, mida krimmitatarlaste hulga kohta öeldakse, varieeruvad väga suures ulatuses. Kindlasti on krimmitatarlasi maailmas kokku enam kui pool miljonit, aga mõned väidavad, et krimmitatarlasi on enam kui neli miljonit või isegi kuni viis miljonit ja probleem seisneb eeskätt selles, et teadmata on krimmitatarlaste arv Türgis. Türgi on siis see riik, kuhu siis omal ajal korduvalt ja korduvalt krimmitatarlased olid sunnitud põgenema Venemaa eest siis omal ajal siis Ottomani impeeriumisse põgeneti siis tänase Türgi eelkäijas. Ja neid põgenes sinna sellisel hulgal, et täna arvatakse tõesti, et Türgis võib-olla krimmitatarlaste järeltulijaid mitu miljonit. Krimmitatarlaste järeltulijad Türgis on üldjuhul absoluutselt türgikeelsed osa nendest peab ennast krimmitatarlaste, eks enamus peab ennast türklasteks. Kellel on grimmi juured, kes on Krimmi päritolu, aga kes ütlevad, et nad on tegelikult türklased ja lisaks siis Türgile elab krimmitatarlasi jätkuvalt küllaltki palju Usbekistanis. Usbekistan oli siis peamine piirang, kuhu 1944. aastal krimmitatarlased küüditati. Usbekistani kohta numbrid on väga vastuolulised. Neid on seal kindlasti enam kui 50000, mõningatel andmetel aga umbes 150000. Krimmitatarlasi on ka mõnel pool Venemaal, Kasahstanis, Bulgaarias, Rumeenias, Bulgaariasse, Rumeeniasse jällegi samamoodi Sis krimmitatarlased, Aldavate liikusid 19. sajandil, kui nad olid sunnitud oma kodumaalt põgenema ja Krimmi tatarlasi on loendatud Eestisse. Türgil on juba NSV Liidu lagunemise ajast alates selline poliitika, et jõudumööda nad püüavad aidata oma lähemaid sugulusrahvaid ja eeskätt püüavad aidata siis hariduse vallas kultuuri vallas. Türgi on seda teinud õige mitmete väiksemate rahvaste juures ja, ja õnneks on jah ka krimmitatarlased saanud sealt oma osa. Seda enam, et tõesti tänasel päeval võib küll öelda, et krimmitatarlased türklastele küllaltki lähedane rahvas ja seda nii keelelt kui kultuurilt ja isegi see tähestik, mida täna siis ametlikult kasutatakse. See on tegelikult siis tänase päeva Türgi tähestik, kuhu on lisatud kaks spetsiifilist tähemärki, mida türklastele ei ole, mida krimmitatarlased vajavad. Ja Es krimmitatarlased ise ka otsivad ju suurematelt sugulasrahvastelt tuge sest krimmitatarlaste elu on, on vägagi vaene seal Krimmis ja, ja tegemist on Ukrainas ühe noh, sisuliselt kõige vaesema rahvusrühmaga ja elatakse kohati ka tõesti karjumas viletsuses. Nii et igasugune abi väljaspoolt on teretulnud ja ja pole siis ime, et mitte väga palju aega tagasi krimmitatarlased, et olid nõus ka sellega, kui Tšetšeenia isevalitseja Ramzan Kadõrov lasi siis nii-öelda oma rahadega vehib dada krimmitatarlastele mošee. Krimmitatarlased on ajaloos olnud suhteliselt tugeva usuga rahvas. Tegemist on siis islamirahvaga ja peaasjalikult on tegemist sunniitidega. 1783. aastal, kui Venemaa Krimmi ära vallutas oli Krimmis enam kui 1500 mošeed ja kui arvestada, et sel ajal elas seal umbes pool miljonit inimest siis 1500 mošeed tähendab seda, et seal oli kusagil üks mu, see 333 elaniku kohta. Nõukogude perioodil mošeesid nii palju kui vähegi võimalik hävitada. Ja otseusk on jällegi küsimus, mis tekitab piirkonnas pingeid. Sest et piirkonna enamus elanikke on õigeusklikud, nii venelased kui ukrainlased on õigeusklikud ja see vastasseis õigeusklike ja islamiusuliste vahel on, on selles mõttes tugev, et isegi rahvusvaheline üldsus on selle vastasseisukohta sõna võtnud. Ja kui me üldiselt oleme harjunud, et maailm kipub viimasel 10-l 15-l aastal sõna võtma islamiusuliste vastu ja väitma, et islamiusulised kuidagi ahistavad teiseusulisi siis Krimmis on olukord täpselt vastupidine. Isegi ÜRO vastav komisjon on siis võtnud sõna ja avaldanud siis sügavat muret selle kohta. Krimmi õigeusklike poolne selline islamivaenulik tegevus on pidevalt hoogustumas, et väga selgelt sealne õigeusklik elanikkond vastandab ennast islamiusulistele ja, ja paraku kohati jõuab see asi isegi välja teatavate programmideni. Õnneks ei ole seal päris selliseks otseseks verevalamiseks läinud ja ja tahaks loota siiski kaasa ei lähe. Sest noh, viimasel mõnel aastakümnel on Krimmis siiski üht-teist ka krimmitatarlaste heaks ära tehtud teha, muidugi on võimalik palju-palju enam. Näiteks enamasti krimmitatarlased ei saa elada piirkondades ja hoonetes, kus elasid nende esivanemad, kes olid ära küüditatud kõik on ära võetud ja seda enam, et tõsised probleemid on maaga, krimmitatarlased on küllaltki ulatuslikult Maal elav rahvas ja krimmitatarlastel on paraku jäänud sellised tõesti kõige viletsamad tükid. Ja lisaks elab siis krimmitatarlasi suhteliselt palju ka eeslinnades või isegi võiks öelda niimoodi, et eeslinnade eeslinnades, nendes lummides mida me võib-olla Ukrainas mujal nii väga ei kohtagi. Krimmitatarlaste seas on väga kõrge tööpuudus. Muidugi praegusel raskel ajal on tööpuudus Ukrainas üldse kõrge, aga Krimmiga tatarlaste seas on see enam kui 50 protsenti. Viimase 20 aasta jooksul on olnud aegu, kui see tööpuudus olnud enam kui 60 protsenti, ent see rahvas on muidugi harjunud kokku hoidma, sest ega asumisel olles ei olnudki võimalik teistmoodi ellu jääda kui omavahel kokku hoides. Ja muidugi ka oskus piskuga läbi ajada, sest ega asumisel samamoodi tuli piskuga läbi ajada. Aga jah, olukord on keeruline ja seda enam, et seda Krimmiga, tatarlaste haritlaskond parki vähe suur osa krimmitatarlaste haritlastest lahkus 19. sajandil krimist Sis Türki, peaasjalikult ja asumisel. Sealsed olud olid, olid nii rängad ja keerulisem, et see ei olnud kuigi viljakas pinnas selliste haritlaste tekkeks, nii et seda, seda kohalikku haritlaskond on suhteliselt vähe. Keskmine haridustase on üsna nigel tänu sellele, et haridus on madal, ei ole oskusedki kõrged. Nii et ega see keskmine krimmitatarlane kahjuks väga midagi teha ei oska ka, nii et tema on läbilöögivõime tööjõuturul ongi nõrk. Ja, ja noh, selleks, et seda olukorda muuta, oleks vaja ukraina keskvõimu sellist väga teadlikku poliitikat, mis on just suunatud krimmitatarlaste täiskasvanud elanikkonna õpetamiseks ja ümberõpetamiseks, sest et tänasel päeval on tõesti niimoodi, et noh, valdav enamus krimmitatarlaste lapsi käib koolis. Aga probleemiks on just need krimmitatarlaste keskealine elanikkond see, kes omal ajal ei ole mingit erilist haridust saanud ja vot neid oleks täna vaja õpetada. Aga no teadagi, terve Ukraina probleemidega maa ja suhteliselt vaene maa ja, ja lihtsalt riigil, isegi kui on tahtmist, ei ole täna majanduslikku jõudu kõikide nende probleemidega tegeleda. Krimmitatarlased on kujunenud välja väga erinevate rahvaste segu nendes need erinevad rahvad on sinna trimmi jõudnud vägagi erineval ajal, sest tõesti krimmitatarlaste kujunemisprotsessis ei osalenud mitte ainult türgi-tatari rahvad vaid selles osalesid ka mitte türgi-tatari rahvad ja see rahvuskrimmitatarlased kujunes välja vägagi erinevate rahvaste sulandumise teel. Ja võiks öelda niimoodi, et see krimmitatari rahvas ja krimmitatari keel formeerusid lõplikult välja Krimmi khaaniriigi eksisteerimise ajal. Krimmi khaaniriik on siis riik, mis eksisteeris aastatel 1441 kuni 1783 ja seda riik, ehkki me võimegi vaadelda kui krimmitatarlaste riik. Kusjuures enne veel, kui ise Krimmi khaaniriik tekkis kaks sajandit varem, 13. sajandil olid krimmitatarlaste esivanemate vastu nud islami. Krimmi khaaniriik on ajaloos olnud vägagi võimas riik ja, ja selline pool iseseisev oli ta siis tõesti mitme sajandi jooksul. Ent oli perioode, kui ta oli ka päris iseseisev, aga enamuse oma eksisteerimise ajast oli ta teatavas vasallisõltuvuses, Ottomani impeeriumist. Ja noh, see et uus ka erinevatel aegadel oli erinev, oli näiteks aega kui ka selle Krimmi khaaniriigi khaan määrati Ottomani impeeriumist. Ent teisest küljest oli see Krimmi khaaniriik siiski suhteliselt sõltumatu. Selle sõltumatuse näiteks võib tuua asjaolu, et Krimmi khaani riigile õiguse ajada omaenda välispoliitikat, krimikaanid, vermisid münte, krimikaanid ei maksnud makse Ottomani impeeriumile, vaid raha liikus, vastupidi Ottomani impeerium maksis krimi Chnile selle eest, et Krimmi khaan siis oma sõjaväge andis Ottomani impeeriumi käsutusse ja, ja selle Krimmi khaaniriigi elanikkonna põhiosa moodustasidki krimmitatarlaste esivanemad, kellest formeeruski siis krimmitatari rahvas, Se Krimmi khaaniriik oma hiilgeaegadel asunud kaugeltki mitte ainult Krimmi poolsaarel vaid ulatus palju kaugemale. Selles khaani riigis olid Aasovi mereäärsed alad ja, ja mitmed alad Krimmi poolsaarest põhja ja loode pool. Kusjuures riiklik moodustis oli pidevalt oma erinevate naabritega sõjajalal. Lõunas oli olukord rahulik, lõunas oli Ottomani impeerium aga muude silma kaardes pidevalt Krimmi khaaniriik sõdis oma erinevate naabritega, kusjuures need sõjad olid selles mõttes huvitav, et see sõprade ja vaenlaste vaheldumine oli väga kiire. Riik, kellega mingil aastal oldi liitlased, võis juba järgmisel aastal olla vaenlaste hulgas ja, ja vastupidi. No näiteks mingil perioodil oldi liidus Poola-Leedu ühisriigiga, mingil perioodil oldi liidus Moskva vürstiriigiga. Mingil perioodil oldi liidus Sapporissa kasakatega, aga samas kõigi nendega aga mingil perioodil ka hoopis sõditi. Ja võib üldse öelda niimoodi, et metsa Krimmi khaaniriik 16. ja seitsmeteistkümnendal sajandil küllalt pika aja jooksul oli Ida-Euroopas üks kõige tugevamaid sõjalisi jõude üldse. Ja, ja see sõjajõud põhines suuresti selle khaaniriigi ratsaväelase ratsavägi oli ühest küljest arvukas, aga teisest küljest need ratsanikud olid väga osavad, need ohtralt sõjakäigud erinevatesse ilma kaardesse tähendasid seda. Krimmi khaaniriik sõjakäikudel võttis küllalt palju vange, kusjuures neid vange mitte ei hävitatud, need vangid müüdi orjaturgudel maha. Krimmi khaaniriik oli mitme sajandi jooksul väga tõsine orjakaubandusega tegelev riik. Ja tänapäeval arvatakse, et Krimmi khaaniriigi eksisteerimise aja jooksul võis Krimmi khaaniriigi orjad turgudelt läbi käia enam kui kaks miljonit orja. Aga on pakutud ka numbrit, et kolm miljonit Doria kusjuures vägagi valdav osa nendest orjadest olid slaavlased, venelased, ukrainlased, poolakad ja nii edasi. Tänapäeva Afyodossija kunagine kahva oli kogu piirkonna sisuliselt kõige suurem orjaturg. Krimmi khaaniriigi üks tuntumaid sõjakäike on 1571. aasta sõjakäik Venemaale. Ja sellel sõjakäigul jõuti välja Moskva linnani. Meilgi enam Moskva põletati suuresti ka maha ja, ja sellest sõjakäigust võttis mõningatel andmetel osa isegi 40000 Krimmi khaaniriigi sõdurit. Nii et küllalt suur sõjavägi jõudis Krimmist küllaltki kaugele ja tegi jah, Moskvas vägagi hävitavat laastamistööd kusjuures laastamistöö oli selles mõttes tõesti hävitav. Tollane Vene tsaar Ivan Julm hakkas kaaluma, et kas mitte teha Krimmi khaani riigile teatavaid järeleandmisi. Ivan Julm oli isegi nõus loobuma mõningatest tooriumitest, mida Moskva tol ajal kontrollis selleks, et siis Krimmi khaaniriiki nii-öelda vaigistada. Noh, teadagi see 1507 esimene aasta oli selles mõttes Venemaale keeruline, et peale selle sõditi Krimmi khaani riigiga toimus ka Liivi sõda, kus Venemaa osales ja, ja just seda tegelikult Krimmi khaaniriik püüdiski ära kasutada, lootes, et Venemaa niiviisi ajast nii palju nõrgestatud. Et see Venemaa vald domine võib toimuda suhteliselt lihtsasti. Ent ajalugu näitas, et need arvestused osutusid valeks. 1572. aastal umbes 50 kilomeetri kaugusel Moskvast sai Krimmi khaaniriigi väed Vene vägedelt hävitavalt lüüa ja, ja olukord oli suisa nii tõsine, et sellega terve Krimmi khaaniriik mitte ei kaotanud ainult olulist osa oma sõjaväest. Aga terve Krimmi khaaniriik kaotas väga suure osa oma täisealistest meestest. Nii et see oli jah, selle riigi jaoks suisa demograafiline katastroof mõnes mõttes. Ja see 1572. aastal luhtunud sõjakäik tähendas seda, et, et sellest ajast alates sõjakäigud Venemaa vastu küll ei jäänud ära. Edaspidi mitte kunagi enam Krimmi khaaniriik nii kaugele oma piiridest välja ei jõudnud Venemaa vastu sõdides. 18. sajandil toimusid juba Venemaa sõjakäigud krimmi kusjuures Venemaa sõjakäigud Krimmi olid selles mõttes julmad. Et üldjuhul kasutas Venemaa musta maa taktikat. Ehk siis hävitas sisuliselt kõik, mis sõjakäigul ette jäi, hooned kui ka siis inimesed ja kariloomad. Nii et ei ole siis ime. 1773. aastal hakkas Krimmi khaaniriiki valitsema valitseja, kes oli juba väga sõbralikes suhetes Venemaaga, keda oligi nii-öelda valitsema aidatud Venemaa poolt. Ja, ja kuigi 1773. aastal vormiliselt sai Krimmi khaaniriik täiesti iseseisvaks ta ei olnud enam sõltuv Ottomani impeeriumist siis sisuliselt me võime siiski näha selle iseolemise taga üsna tõsist sõltuvust Venemaast. Nii et mõnes mõttes siis muutus Krimmi khaaniriik Venemaa salliks laeva ja miks seda siis 74 kuni 1007 83 toimus Krimmis pidev võitlus Venemaa ja türklaste toetajate vahel ja ta on seitsme 83. aastal sekkus sellesse võitlusesse Venemaa keisrinna Katariina, teine ja Katariina teine lasi piirkonna ära vallutada ja moodustas Krimmi khaaniriigi asemele Venemaa koosseisu kuuluva Tauria oblasti kusjuures seal Tauri oblasti juhiks määras Sis Katariina teine vürst Grigori Potjomkini ja see Grigori Potjomkini on siis seesama kuulus mees kelle nime järgi on tulnud väljend Potjomkini küla. Peale seda, kui Venemaa vallutas Krimmi khaaniriigi ära muutus Krimmi poolsaar Venemaa jaoks sisuliselt eelpostiks Türgi vastu. Ja juba 1784. aastal loodi siis Katariina teise korraldusel Krimmi ka Venemaa Musta mere laevastiku baas Sevastopol ja see tähendas ka seda, et Venemaa surve Krimmis muutus kiiresti väga tõsiseks kohaliku elanikkonna vastu. Venemaa õigeuskliku riigina ei usaldanud kuigivõrd krimmitatarlasi, kes Krimmis elasid ja see tähendas seda, et väga kiiresti hakkas Venemaa soosima slaavlaste siis eeskätt ukrainlaste ja venelaste elama asumist Krimmi. Ja samal ajal tehti kõik selleks, et krimmitatarlaste elu muutuks keeruliseks. Ja nii ei ole siis ime, et 1700 seitsmekümnendatel aastatel lahkus Krimmist väga palju krimmitatarlasi. Kui 1000 seitsmeteistkümnenda aasta algul elas siis Krimmis umbes 500000 inimest, kellest enam kui 90 protsenti olid krimmitatarlased siis Venemaa esimese rahvaloendusel 1793. aastal loendati Krimmi poolsaarel ainult 128000 inimest kellest umbes 88 protsenti krimmitatarlased. Vaatamata asjaolule, et palju krimmitatarlased olid sunnitud Krimmist lahkuma Tsaari-Venemaa ajal siiski Krimmis välja isegi krimmitatarikeelset ajalehte. Ja, ja selle ajalehe eestvedajaks oli krimmitatarlased haritlane Ismail ka spiraali kusjuures selle mehe teened oma rahva ees on tõepoolest väga suured. Sest lisaks asjaolule, et ta oli krimmitatarikeelse ajalehe väljaandja oli see mees ka initsiaator. Krimmitatarlaste koolide asutamisel ja Krimmis loodi siis küllaltki lühikese ajaga enam kui 350 kooli, mis olid mõeldud Krimmiga saarlastele ja kus hariduse andmine käiski spetsiaalsete programmide alusel, mis oli siis krimmitatari haritlaste poolt välja töötatud. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal, kui olukord Vene impeeriumis muutus keeruliseks tuli kokku esimene krimmitatarlaste rahvusparlament. Seda rahvusparlamenti nimetati puruks tai kurult. Tai on sõna, mis on kasutusel tegelikult paljude erinevate rahvaste juures. See on kasutusel nii erinevate türgi-tatari rahvaste juures kui ka erinevate mongoli rahvaste juures ja see tähendabki siis sellist rahvakogunemist, mida tänapäeva mõistes võib vaadelda parlamendini. Krimmitatarlasi oli tol ajal Krimmi elanikkonnast juba vähem kui 30 protsenti. Krimmitatarlaste juhid said aru, et neil on võimalik Krimmis midagi ära teha üksnes siis kui nad kaasavad nendesse tegemistesse ka teisi rahvaid, kes Krimmis elasid. Ja nii jõutigi siis mõtteni, et Krimmist võiks kujuneda riik kus oleks hea elada kõikidele seal elavatel rahvastel. Ja eeskuju taheti võtta Šveitsist. Šveits, mis siis teatavasti oli, on vägagi mitmerahvuseline riik kus erinevad rahvad suudavad väga mõistvalt koos eksisteerida. Detsembrist üheksa ja 17 kuruttai kuulutaski välja Krimmis Krimmi rahva vabariigi. Kahjuks sai see riiklik moodustis eksisteerida vähem kui kaks kuud aga sellest hoolimata oli tegemist väga mitmes mõttes olulise sündmusega, mitte ainult krimmitatarlaste jaoks, aga islami rahvaste jaoks laiemalt. Et see Krimmi rahva vabariik oli kogu islamimaailmas esimene, demokraatlik ja sekulaarne riik, see tähendab riik Sis, kus usk, riigivõim oli DNS lahutatud, nii et ühest küljest sekulaarne, teisest küljest demokraatlik ja tol ajal oli see islamimaailmas tõepoolest midagi erakordset. Järgnev riik, kes samaga hakkama sai, oli siis Aserbaidžaan, aga see oli siis pisut hiljem Krimmi rahva vabariik likvideeriti eriti siis juba veebruaris 1918 ja see likvideerimine toimus siis eeskätt bolševike poolt ja eeskätt siis bolševike musta mere sõjalaevastiku madruste poolt. Ja juba märtsist 1918 lõid bolševikud Krimmi Stauria NSV võim tol perioodil käis Krimmis pidevalt käest kätte ja aprillis 1900 18 läks Krimm näiteks hoopis Ukraina rahvavabariigikontrolli alla. Ent 1921. aastal kinnitusid Krimmis taas Nõukogude näed ja, ja 1021. aastal loodi Krimmi A S N-v siis Krimmi autonoomne sotsialistlik nõukogude vabariik, mis 1935. aastal muudeti Krimmi ANSV-ks. Krimm siis Vene NFSV koosseisuametikeeleks määrati Krimmis esialgu vene keel ja krimmitatari keel. Kusjuures huvitav on asjaolu, et kahekümnendatel aastatel ja 30.-te aastate algul seda krimmitatari keelt oli tõesti võimalik seal ka tegelikkuses kasutada. Et see ei olnudki mitte ainult järjekordne Potjomkini küla, vaid fassaadi taga oli olemas ka tõesti tegelikkus. Ja 20.-te aastate lõpus ja 30.-te algul toimus seal mitmeid suhteliselt positiivseid rahvuslikke ilminguid. Näiteks 1930. aastal loodi Krimmis rahvuslikult külanõukogud. Kõige enam muidugi oli vene külanõukogusid, aga oli ka näiteks 144 krimmitatari külanõukogu. Krimmis oli tol ajal ka näiteks kaks eesti külanõu. Lisaks siis oli krimmitatarlastel lausa olemas viis rahvusliku rajooni ja lisaks krimmitatarlastel oli siis oma rahvuslik rajoon olemas ka juutidele, sakslastel kusjuures 20.-te aastate lõpus ja, ja päris 30. Ta algul toimus mitmel pool Krimmis ka õppetöö, mitte ainult vene keeles, aga ka kohalike vähemusrahvaste keeltes. Nii et ka osad krimmitatari lapsed said koolis õppida krimmitatari keelt. Lisaks rahvuslikele koolidele olid olemas ka krimmitatarikeelsed ajalehed, isegi tegutsesid krimmitatarikeelsed teatrid, ent 1900 kolmekümnete aastate teisel poolel kõik need positiivsed ilmingud väga kiiresti hävitati, toimus totaalne venestamine, suleti vähemusrahvuste, sealhulgas siis krimmitatarikeelsed koolid, suleti krimmitatarikeelsed ajalehed, teatris, muud kultuuriorganisatsioonid ja väga paljud piirkonna haritlased, sealhulgas haritlased, kes oli krimmitatari rahvusest kas tapeti või saadeti vangilaagritesse, Nõukogude võim mõjus krimmitatarlastele vägagi laastavalt. No arvatakse, et ajavahemikus 1917 kuni 1933 vähenes krimmitatarlaste arv Krimmis umbes poole peale sellest, mis ta oli olnud 1000 900 seitsmeteistkümnendal aastal. Seda vähenemist põhjustasid ka korduvad näljahädad. Ta on üks 39. aastal loendati Krimmis umbes 218000 krimmitatarlaste ja nad moodustasid piirkonna elanikkonnast umbes 19 protsenti. Novembris 1941 langes krim sakslaste kätte ja sakslased kavalate vallutajatena püüdsid esialgu teha kohalike elanikega koostööd ja, ja eeskätt püüdsid nad Krimmis koostööd teha krimmitatarlaste kasest. Krimmitatarlased oli teadagi väga rõhutud rahvas ja samas asjaolud krimmitatarlased olid islami usku, sakslasi mitte kuidagi ei seganud. Ja niiviisi siis antigi kiiresti krimmitatarlastele juurde mitmesuguseid õiguseid. Ja ei ole väga ime, et krimmitatarlased hakkasid unistama sellest saksa võimu all luua oma riik kusjuures luua siis riik, mis oleks sõltuvuses Saksamaast, mis oleks mõnes mõttes Saksamaa protektoraat, aga mis samas oleks siiski krimmitatarlaste riik. Ja tänu sellele sakslaste sellisele suhteliselt sõbralikule käitumisele. Paljud krimmitatarlased, kes olid alles hiljuti üle elanud, väga ränkasid repressioone nõukogude võimu ajal mõistagi asusidki sakslastega koostööle, ent unistus oma riigist jäi paraku teostamatuks ka sakslaste ajal, sest Saksa valitsejatel puudus igasugune tahe, mingeid kohalikke elanikke, riiklikku moodustist Krimmis luua. Ja üsna jah, kiiresti tehti siis selgeks ka krimmitatarlaste juhtidele, et te võite siin tõesti oma keele ja kultuuri arendamise mõttes palju ära teha, aga mingit krimmitatari riiki siin kindlasti luua ei ole võimalik. Sakslased olid sunnitud Krimmist lahkuma mais 1944 ja piirkond tagasi tulnud Nõukogude väed asusid kiiresti represseerima krimmitatarlasi, süüdistades neid siis koostöös sakslastega. Kuigi paljud krimmitatarlased suhteliselt sakslastest suhteliselt positiivselt otsene koostaja siiski massiline ei olnud kusjuures väga palju krimmitatarlased tegelikult hoopis sõdisid armees sakslaste vastu. Ja krimmitatarlasi oli ka näiteks partisanide hulgas, kes tegutsesid sakslaste vastu krimmimetsades. Aga see Nõukogude juhtkonnale korda ei läinud. Ja 11. mail 1044. aastal võeti vastu otsus küülitada krimmitatarlased ja Krimmis elavad armeenlased, bulgaarlased ja kreeklased. Ehk siis tegelikult oli eesmärgiks küüditada kõik Krimmis elanud, mitte slaavi rahvad, kes seal olid elanud pikemat aega, jäta krim üksnes slaavlastele. Ja mõistagi asjaolu, et osa krimmitatarlasi olid teinud koostöös sakslastega, see oli lihtsalt otsitud põhjus selleks, et kuidagi millegagi põhjendada seda, miks krimmitatarlased tuleb ära küüditada. Kusjuures küüditati siis umbes 191000 krimmitatarlaste ja igalt kolmandalt krimmitatarlased võeti allkiri selle vastu, et ta on tutvunud väljasaatmisotsusega ning küüditamise järgse elukohapiirkonnast põgenemist karistatakse kui kriminaalkuritegu kahekümneaastase vanglakaristusega. Küüditamise osaks ei saanud mitte ainult Krimmis elanud krimmitatarlased vaid küüditati äraga punaarmees võidelnud krimmitatarlased. Seda tehti siis peale seda, kui nad olid armees demobiliseeritud, kusjuures enamus krimmitatarlasi küüditati siis Usbekistani. Vähemal määral küüditati neid Kasahstani ja Venemaale. See küüditamine mõjus krimmitatarlastele väga laastavalt. Isegi ametlikel andmetel hukkus küüditamise järgse esimese aasta jooksul enam kui 20 protsenti küüditatud krimmitatarlaste eest. Krimmitatarlaste mõned organisatsioonid aga väidavad, et tegelikult hukkus enam kui 40 protsenti krimmitatarlaste, seda 1009 45. aastal muudeti Krimm ANSV oblastiks aga üheksa aastat hiljem anti Krimm Venemaale, et Ukrainale enamus rahvaid, kes NSV Liidus täies koosseisus 1943. või 1009 44. aastal küüditati said 1950.-te aastate keskelt tagasipöördumisõiguse entse tagasipöördumisõigus ei kehtinud krimmitatarlaste kohta. Ta krimmitatarlased said õiguse oma ajaloolisele kodumaale Krimmi tagasi pöörduda alles 1989. aastal. Ja seda siis vaatamata asjaolule, et krimmitatarlaste erinevad organisatsioonid ja krimmitatarlaste erinevad üksikisikud olid tegelikult korduvalt ja korduvalt teinud pöördumisi nii NSV Liidu juhtorganite kui ka NLKP juhtorganite poole ja palunud luba Krimmi tagasipöördumiseks. Et sellist luba ei antud. Ja seda vaatamata asjaolule, et näiteks 1967. aastal taastati krimmitatarlaste õigused kodanikuõigused sisulises mõttes kuid seda ilma loata Krimmi massiliselt tagasi pöörduda. Nii et massiline tagasipööre algas alles 1989. aastal. Paraku nendel, kes Krimmi tagasi pöördusid, ei olnud elu kuigivõrd kergem kui elu kodumaast kaugel. Sest ega Krimmis tegelikult tagasipöörduvaid krimmitatarlasi mitte keegi ei oodanud ja tagasi pöördunud krimmitatarlastel ei olnud ka lihtsalt elementaarset tööd. Samuti oli probleemiks elamine, et kus kohas elada, tagasipöörduv krimmitatarlastel ei olnud võimalik elama asuda paika, kus nende esivanemad või nad ise olid välja saadetud. 1991. aastal muudeti Krimm jällegi autonoomseks Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja 1992. aastal muudeti Krimm autonoomseks vabariigiks. Autonoomne vabariik on siis kringa. Käesoleval ajal. Nüüd, 91. aastal toimus Krimmis teine kurult tai krimmitatarlaste rahvuslik parlament TAI poolt loodiga Sis krimmitatarlaste rahvusliku omavalitsuse süsteem kusjuures kurult taisse toimuvad valimised iga viie aasta järel ja valimistest võivad osa võtta kõik krimmitatarlased, kes on Ukraina kodanikud ja vähemalt 18 aastat vanad. Kurultaist pannakse muu hulgas kokku krimmitatarlaste täidesaatev võimuorgan metsis. Nüüd, kui mõelda krimmitatarlaste tuleviku peale, siis ega see väga roosiline selles mõttes ei ole. Et, et Krimm on ja jääb ilmselt pikaks ajaks piirkonnaks, kus vastasseise on õige mitmesuguseid, kus vastasseis on ühest küljest kohaliku enamuse ja Ukraina keskvõimu vahel, teisest küljest aga kohalike põliselanike krimmitatarlaste ja, ja sealsete venelaste vahel. Ja ega ei ole tegelikult võimalik niimoodi nõiaväel neid neid vastuolusid ära likvideerida. Seda enam, et Krimmis elavad erinevad rahvad tunnetavad oma positsioone väga erinevalt. Krimmitatarlased täiesti õigustatud tunnetavad, et nemad on Krimmi põliselanikud, et nemad on see esimene rahvas, kes Krimmis juba tõesti ammu-ammu elanud. Ent paraku venelased, kes moodustavad Krimmi elanikkonna enamuse, täna tunnetavad, et hoopis krimmitatarlased on sisse tunginud, nemad on harjunud. Krimm on olnud Venemaa osa juba mitu sajandit ja tõesti, vahepealsetel mitmetel aastakümnetel mingeid krimmitatarlasi Krimmis ei olnud. Ja, ja seetõttu venelased tunnetavad Krimm ongi nagu nende oma ja krimmitatarlased, kes siis on alates 1989.-st As Krimmi tagasi pöördunud, et nemad on justkui sissetungijad. Aga noh, ega sellist suhtumist üleöö ei ole võimalik muuta. Ent ma siiski usun, et krimmitatarlased on rahvusena olemas ka 10 20 või 30 aasta pärast. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas seekord rääkis Andrus Mölder krimmitatarlaste eest.