Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Riigikogu kinnitas täna kindralmajor Ants Laaneotsa kaitseväe juhataja ametisse. Juhatus kavatseb jätkata panustamist NATO koosseisus tegutsevates üksustesse, kasutada kaitseväge rohkem loodusõnnetuste kahjude likvideerimisel ja tagada toetussüsteem Nato üksustele konflikti korral. Tallinna linnavalitsus on valmis minema arhitektidega kompromissile ja valima linnavalitsuse uue hoone asukohaks admiraliteedi basseini äärse krundi lõplik otsus sõltub kruntide tagasiostuhinnast. Presidendi kultuurirahastu nooret, teadlase preemia läks hematoloogia-onkoloogia Kalarantsile. Tema töö eesmärk on leida efektiivne verevähiravimoodus. Balti riigid soovivad esitada balti keti Unesco maailma mälu registrisse. Eesti ajalehtede liit valis aasta pressisõbraks postuumselt Taadu Luukase ja pressivaenlaseks Enn Pandi. Raadio 80. sünnipäev läheneb, sel puhul ilmus audioraamat ja Rahvusooperis Estonia avati mälestustahvel ja fotonäitus. Euroopa Liidu siseministrid leppisid kokku tähtajad, millal kaotatakse kontroll ühenduse sisestel piiridel uusliikmetega. Ukraina president Viktor Juštšenko otsustasid. Boris Tarasjukiga peab jätkama tööd välisministrina vaatamata sellele, et parlament ametist tagandas. Ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades vihma, puhub edela ja lõunatuul ja sooja on kuus kuni 10 kraadi. Riigikogu kinnitas täna kindralmajor Ants Laaneotsa kaitseväe juhataja ametisse. Poolt oli 77, vastu kaks ja erapooletuid kolm saadikut. Kaitseväe juhataja Laaneots tõi välja oma põhimõtted, kuid ei soovinud avaldada oma seisukohta kohustusliku ajateenistuse kaotamise. Kutselise armee ülemineku kava kohta jätkab Hanno Tomberg. Kaitseminister Jürgen Ligi, kes pooldab ajateenistuse kaotamist ja kutselise armeele üleminekut, ütles pressikonverentsi algatuseks, et loodab heale koostööle kaitseväe juhatajaga. Ma arvan, et tänasega loodi väga hea alus selleks, et kaitseväe juhtimine ja suht kaitseministeeriumi kaitseväe vahel oluliselt paraneksid. Kindral Ants Laaneotsa sõnul on sattus ta ringiga kaitsejõudude peastaapi tagasi toonud. Natuke rohkem kui 15 aastat tagasi, 31. oktoobril 1991 algas Eesti kaitsejõudude loomine valitsuse määrusega peastaabi loomise kohta, mille ülemaks määrati mind lihtsalt detsember 91 kinnitas valitsus peastaabi ajutise põhimäärus, või mille järgi peastaabi ülem oli kaitsejõudude juhataja? Laaneots ütles, et kavatseb jätkata panustamist NATO relvajõudude koosseisus tegutsevates Eesti üksustesse. Samuti soovib ta kaitseväe rohkem kasutada looduskahjude ja õnnetuste likvideerimisel. Laaneotsa sõnul on kaitsejõududele oluline tagada ka vastuvõtja riigi toetussüsteem. NATO üksuste läheb konflikti korral. Samas ei soovinud avaldada oma seisukohta palgaarmee küsimuses. See on rohkem poliitiline küsimus, kummal on kaitseväe juhataja, siis ma olen kohustatud alluma võimuorganite otsusele. Kaitseminister Jürgen Ligi leidis, et selles küsimuses ei tohikski sõjaväelased oma seisukohta avaldada. Me oleme kokku leppinud neid vastuolusid analüüsides, et ei ole hea, kui me avalikult debateerima asjades, mis on tegelikult puhtalt poliitilised valikud. Küll aga kinnitas kindral Laaneots, et Eesti kaitseväe strateegilise arengukavas kuni aastani 2010 pole kutselist sõjaväeette nähtud. Kas te täna näete teil kaitseministriga? Teistes küsimustes erimeelsused kindlustan mingites küsimustes erimeelsused, kui kaks Eesti meest kokku saavad, siis ma usun, ei ole ühtegi sellist paari, kus kõik ühtemoodi oleks. Aga meil ei ole täna kontseptuaalseid erimeelsusi, sellepärast et me oleme. Ta on ka riigikaitse kõrgema juhtkonna tasandil ja need valupunktid tegelikult me käisime selles nõukogus, milles osales president peaministri, kaitseminister läbi, nii et ma ei näe praegu mingit probleemi selles liinis ka kaitseministri osas. Kaitseminister Ligi lisas kohe, et strateegilist arengukava tuleb kahe aasta pärast muuta. No ega ka ajateenistus ei ole vill kusagil põhiseadusesse raiutud ja on väga hea Kui ta, kui ta hoidub sellistest poliitilistest seisukohavõttudest, me oleme viimaste seas NATO-s, kes seda süsteemi säilitada, et noh, ei ole mõtet tema seisukohti nii lukku lüüa ka. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Vallo kelmsaar. Soome parlament ratifitseeris Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu, otsuse poolt oli 125 ja vastu 39. Saadikute otsuse peab veel kinnitama president Tarja Halonen. Euroopa Liidu põhiseaduslepe on praeguseks ratifitseerinud 16 liikmesriiki. 25-st Prantsus maal ja Hollandis kukkus leping rahvahääletusel läbi. Jõustumiseks on vaja kõigi liikmesriikide heakskiitu. Iraagi peaminister Nuri al-Maliki kavatseb kokku kutsuda rahvusvahelise nõupidamise, et otsida lahendusi julgeolekuolukorra parandamiseks riigis. Samuti kavatseb ta saata oma esindajad naaberriikidesse palvega aidata kaasa stabiilsuse tagamisele Iraagis. Varemone Iraak naaberriikidega kaasamise suhtes vastumeelsust avaldanud. Järgmisel nädalal on kavas Taagi poliitiliste liidrite kohtumine. Ka seal on kõne all usurühmade vaenu lõpetamine. Meil on president Viktor Juštšenko otsustas, et Boris Tarasjukiga peab jätkama tööd välisministrina vaatamata sellele, et parlament ametist tagandas. Ettepaneku välisministri tagandamiseks oli parlamendile teinud peaminister Viktor Janukovitš. Tarasjuk ise teatas, et kohus peatas ülemraada otsuse tema tagandamise kohta. Suurbritannia teatas, et lõpetab sõjalise abi andmise Fitzile ning ähvardas saareriigi Briti rahvaste ühendusest välja heita. Sellise reaktsiooni kutsus esile Fizzil toimunud sõjaväeline riigipööre. Armee blokeeris riigiasutused ja maanteed, armeejuht võttis endale ajutiselt riigipea volitused, pani peaministri koduaresti ja saatis laiali parlamendi. Valdsetest. Kokkupõrgetes siiski teateid ei olnud. Euroopa Liit mõistis riigipöörde hukka, kuid mingeid sanktsioone Fidži suhtes esialgu ei kehtestanud. Armee juht lubas korraldada ennetähtaegsed valimised ja võimu uuesti tsiviilametkondadele tagasi anda senist valitsust süüdistab ta korruptsioonis. Euroopa Liidu siseministrid leppisid kokku tähtaegades, millal kaotatakse kontroll ühenduse sisestel piiridel. Uusliikmetega ja merepiiridel tühistatakse piirikontroll 21. detsembril 2007. Lennuväljadel lõpetatakse piirikontroll 2008.-ks Ta märtsis tingimusel, et need riigid täidavad julgeoleku ja tehnilised kriteeriumid. Algselt oli Schengeni ruumi laienemine uusliikmetele planeeritud tuleva aasta oktoobrisse, kuid ähvardas uue infosüsteemi viibimise tõttu lükkuda 2008. aasta lõppu või 2009. aasta algusse. Uusliikmete survel otsustasid ministrid lubada kõigil uusliikmetel peale Küprose liituda olemasoleva vana andmebaasiga, kommenteerib siseminister Kalle Laanet. Kuna seal on kulude katmise küsimused, Ühendkuningriik tuli välja, et nemad ei ole nõus kulusid katma, kuna nad ei ole Schengeni liikmed, aga nad on just nimelt selle siis ühega juba ühinenud ja kulusid teinud, et siis neil ei ole põhjust kulusid teha ja praegusel hetkel otsustatakse seda, et uued liikmesriigid, kes soovivad ühineda, kas nad on nõus neid kulusid katma, selleks, et võimalikult kiiresti ühineda singel õigusruumiga, mille üks kriteeriumiks on kindlasti Schengeni informatsioonisüsteemi olemasolu, siis meil ei ole ka muud võimalust, mis see maksma läheks. Orienteeruvalt kusagil poolteist miljonit eurot. Aga siis, kui minnakse üle uuele süsteemile, siis see nõuab uusi kulutusi. Spetsialistid ütlevad, et need kulutused, mis tehakse sellele vanale süsteemile üleminekuks seda tehnilisi vahendeid ja suuresti tarkvara on mingil moel võimalik kasutada siis kahe puhul, et kulutusi kindlasti tuleb, aga, aga need kulutused ei ole tehtud nagu tühja. Minu arvamus on küll see, et Eesti saab olema järgmise aasta lõpuks valmis selleks. Keenias toimunud Baseli konventsiooni kohtumine keskendus elevandiluurannikul toimunud keskkonnakatastroofi üle ja elektroonikaga jäätmete jäätmete käitlemis. Selle Eesti rõhutas kohtumisel kehtiva regulatsiooni lünkade väljaselgitamisele seadust, mille täitmine aitaks vältida tulevikus niisuguseid juhtumeid. Rahvusvaheline merendusorganisatsioon IMO rõhutas, et propa koaala juhtum näitab vajadust täiendada nii Marpoli konventsiooni kui ka mereõiguse regulatsiooni. See teema pälvis ka Euroopa liidu teravdatud huvi. Baseli konverentsi president tunnustas Eestit provokaala juhtumi lahendamisel. Provokaala juhtumiga kerkinud küsimused lülitati alamprogrammina konventsiooni järgneva kahe aasta tööplaani, kus Eestil on võimalus oma ettepanekuid rakendada. Tallinna linnaplaneerijad ja arhitektid tutvustasid uue linnavalitsuse hoone võimalikke asukohti. Sõelale on jäänud veel viis maa-ala, millest arhitektide liit eelistab admiraliteedi basseiniäärseid krunte jätkab Hanno Tomberg. Tallinna linnavalitsuse administratiivhoone võib 2010.-ks aastaks kerkida tõepoolest admiraliteedi basseini äärde. Tallinna linnapea Jüri Ratas ütles täna Eesti raadiole, et on valmis kõne all olevate kruntide asjus nende omanikega läbi rääkima. Linnaplaneerimise ameti juht Ike Volkov lisas, et kõik need krundid kuuluvad praegu eraomanikele. Kui me teeme ühe otsuse, peab iga linnakodanik võtma taskust välja näiteks 1000 krooni, mida me teise otsuse võib-olla 500, eks ole, et igal asjal on oma hind ja me püüame läheneda, kaaluda kõiki plusse-miinuseid. Kui eestlased armeedeedi basseini, äärset ala, kui palju see linnale maksma läheb, et need krundid kätte saada? Raske prognoosida, see sõltub läbirääkimistest, seal on kõik eravalduses linnahall, selle on mõlemad pooled välistavad selle ümberehitamise. Praeguseks on linnavalitsus linnahalli säilitamise jaoks otsustanud hoonestusõiguse konkursi korraldada, kus linnahall pannakse hoonestusõiguse konkursile koos kõrvalasuvate kruntide hoonestusõigustega. Sel päeval saame asutused, mis teenindavad linnahalli ja kokkuvõttes peab tekkima sünergia, mis aitab rekonstrueerida. Jälgida seda linnahalli amortiseerunud maja, nii et see on terviklik otsus ja, ja me linnahalli oleme välistanud. Millise hoone lõbuks tulla võiks? Imeilus ja kaasaegne arhitektide liidu juht Ülar Mark lausus, et arhitektide ja linnaplaneerimise ameti ühine töögrupp katsub ühise seisukoha linnavalitsuse hoone asukoha suhtes leida detsembri lõpuks. Me usume lihtsalt seda, et, et kui kõik läbi kaalutakse nii rahaliselt kui ka visionäärselt, siis siis lihtsalt saab. Saab õige otsuse tehtud, meil ei ole ühte kindlat krunti kindlasti, mida meie toetaksime, et seal on ikkagi terve ala, mida me toetame. Uue linnavalitsuse hoone rahvusvaheline arhitektuurikonkurss kuulutatakse välja jaanuaris, mille järel soovib linnapea Jüri Ratas tutvustada konkursi Euroopa linnades kavandades selleks ringsõite Pariisis, Berliinis, Londonis ja meie lähiriikides. Linnapea soovib uude administratiivhoonesse ära mahutada peaaegu kõik linnavalitsuse ametid, samuti linnavolikogu tööruumid. Planeeritav hoone suurus on 35000 ruutmeetrit. Eesmärk on, et linnavalitsuse hoone oleks kergesti leitav ja ligipääsetav. Tallinn on seadnud tingimuseks, et hoone peab asuma mere ääres. President Toomas Hendrik Ilves andis üle presidendi kultuurirahastu 75000 kroonise noore teadlase preemia. Meelis Kompus räägib lähemalt. Preemiale kandideeris üheksa noort teadlast, kuid valituks osutus ematoloog onkoloog Alar Aints. Ta töötab immuunteraapia projekti kallal ja kõige lihtsamalt öeldes on selle kaugem eesmärk leida efektiivne verevähiravimoodus. Projekt kujutab endast seda, kuidas nii-öelda purgis kasvatatud rakkude abil saaks ravida eelkõige kasvahelisi haigusena, võib-olla ka vaidluses. Oleme esialgu küllaltki alustatud staadiumis, suuri avastusi veel teinud ei ole, aga me oleme üles seadnud tehnoloogia, mis võimaldab siis hakata reaalselt midagi ära tegema. Asi on veel väga algusjärgus ka kogu maailmas, nii et ega täpselt ei teagi, kuidas seda kõike tuleb teha, katsetada. Tervislik te olete, et just näiteks Tartu teadlased ja siis ka teie midagi tõeliselt revolutsioonilist selles vallas võiksid avastada. Tõeliselt revolutsioonilised asjad juhtuvad ikkagi väga harva, aga ma arvan, et tubli tööga on ka võimalik kaugele jõuda. President Toomas Hendrik Ilves avaldas heameelt, et Alar teeb oma uurimusi Eestis ning sellega on ta eeskujuks ka kõigile teistele noortele teadlastele. Meie tulevik siiski peitub teadvuses, mitte odavas allhanketööd. Te olete ühelt poolt läinud Rootsi 10-ks aastaks õppima tegema taktoride. Aga mis on meile olulisem on, et üks noor andekas teadlane on tulnud Eestisse tagasi Tartusse. Meie tulevik sõltub nendest teadlastest, kes leiavad oma tee tagasi Eestisse. Allar Ants märkis, et hematoloogia on Eestis küll piisavalt, kuid küll küllale liiga ei teeks. Samal ajal laureaat optimist selles osas, et Eestis hakatakse aru saama teaduse võimalustest ning vajadusest uuringuid toetada. Kogu maailmas on ikkagi immuunteraapia üheks perspektiivikaks alaks tunnistatud ja nüüd teaduse arenedes pärast mitukümmend aastat uuringuid, tegelikult on hakanud ka esimesed viljad valmima, aga siiski üksikud patsiendid sellest abi saanud. Esialgu sellesama liini peal on plaanis edasi töötada, hiljem tõenäoliselt ka geeniülekandeabilist, eelkõige uuringuid ja hiljem ka praktilist tööd tegema. Unesco maailma mälu programmi kuulub 120 teavikuid 57-st riigist. Järgmise aasta lõpul soovivad Eesti, Läti ja Leedu esitada programmi nominendiks ka balti keti, jätkab Hanno Tomberg. Kaks päeva arutasid Eesti, Läti ja Leedu ning Poola eksperdid Tallinnas võimalikku kandidaati Unesco maailma mälu registrisse milleks Balti riigid on ühiselt valinud balti ketiga seotud dokumendid. Unesco Eesti rahvuskomitee esindaja Doris Kareva. Kõige tuntum Eestis on võib-olla maailmapärand, kuhu kuulub Tallinna vanalinn. See puudutab füüsilist pärandit, loodus- ja kultuuripärandit ja ajaloo pärandit. Teine on suuline ja vaimne pärand. Koha kuulu Kihnu kultuuriruum ja Eesti, Läti, Leedu laulupidude traditsioon ja maailma mäluprogramm on Unesco maailmapärandi vaste dokumentaal parandi vallas. Balti riikide eksperdid on kokku leppinud, et balti ketiga seotud materjalid Unesco järgmise aasta detsembris käsitatakse. Eesti pooldab seejuures videofilmi esitamist, mis valmis kolmes balti riigis 17 aastat tagasi. Mulle tundub, et kõige parem variant just tehnilistel põhjustel ei ole saanud seda videot kõik koos läbi vaadata, nii et selle selle tõttu viise lahtiseks. Enamus eksemplare on lihtsalt viga saanud aja jooksul, see on valminud koostöös Läti, Leedu ja Eesti televisiooni vahel. Film on üles võetud 10-ga, koeraga palju on võtteid ja me oleme sellest näinud ühtegi Rondiku, mis puudutab Eestit ja siis digitaliseeritud varianti mis on olemas filmiarhiivis. Ka Unesco maailma mälu programmi juht Abdel Aziz abid toetab dokumentaalse videofilmi esitamist. Tema sõnul peab see dokument olema kergesti jälgitav tervikasi, millel on tähendus maailma arengule. Abidi sõnul soovib Unesco talletada viimase paarikümne aasta vältel toimunud sündmusi, mida pole tehnika kiire arengu tõttu piisavalt suudetud arhiveerida. Liididel. Piiritud Anifent, maailm muutub digitaalseks ja meil on küllalt palju materjale digitaal sellisel kujul, mida ei ole osatud säilitada. Kui meid ei täna midagi selle nimel, et sellele pääseksid juurtega tulevased põlvkonnad kujuneb meie tänasest ajastust omamoodi must auk. Balti keti dokumenteerimisel on kaalutud ka ühislaulu, ärgake Baltimaad esitamist nominendiks, samuti Läti rahvarinde säilitatud veekeelsete kirjalike dokumentide esitamist. Läheneb Eesti raadio 80. aastapäev ja sel puhul esitleti täna raadioraamatut ja avati fotonäitus. Seda tehti põhjusega Rahvusooper Estonia majas. Esitlusel käis Meelis Kompus. Raadioraamat pealkirjaga rääkiv plekk gruusia teisi raadiojutt meenutab raadiot ka väliselt. Minge mõnesse pimedasse ruumi ja te näete, kuidas raamatu kaanele joonistatud sagedustabloo helendama hakkab just nagu vanadel headel aegadel toanurgas kapi peal seisval suurel raadiovastuvõtjal lehitsedes aga on täna rohkem tabatav kui kauged ajad. 80 aastat tagasi tõdes ka raamatu koostaja Kerttu Soans. Pearõhk selles raamatus ongi tegelikult ikkagi tänasel päeval siis fotodes suur osa on tehtud täna just praegu sellel aastal 2006 aga tekstid on savidega ilukirjandusse. Ma ütleks, et kuna ma ise olen ajakirjanikele härra juba selja pööranud ja ilukirjandust üle läinud, siis sinna kuulub ka minu süda ja mulle tundus, et ta kõik teised, kes kirjutasid, on ilukirjanduses võimelised. Nii et selline emotsionaalne lugemine, aga raamatu kaane vahel on CD ja seal on siis raadiohääli, aga mitte raadioajakirjanikke hääli, vaid rohkem eesti kultuuriloo kajastus. Eesti raadio 80 aasta jooksul. Ka ülesehituselt meenutab raamat raadiot, esindatud on palju, žanre arvamusi, intervjuusid, meenutusi just nagu raadioeetris. Raamatu toimetaja on Reet Valing. Et aastail 1927 kuni 44 tegutses ringhääling Estonia teatri keldris, siis eemaldati aastaga päeva puhul sinise saali seinal lina. Just sellist teadet kandval tahvlilt. Rõdudega jalutusalal on üleval ka fotonäitus maja täis mälestusi just noist aastaist. Eesti ringhäälingu muuseumi direktor Juhan Sihver ütles, et välja pandi kõik, mida vähegi nende aastate kohta oli leida. Pilte on nii tehnikast kui ka inimestest. Üks osa näiteks nendest fotodest on tehtud fotograaf Vaidla poolt, kes oli 30.-te lõpus ringhäälingus praktikal ja kellel on kõik negatiivid kenasti alles vabal kokku korjatud ja see, mis näitusel väljas on, see on võib-olla üks niisugune ilmekam osa nendest fotodest, et kuigi me peame tunnistama, et ennesõjaaegne Eesti ringhääling fotodel koosneb ikkagi suuremas osas Felix Mori fotodest, et tema oli meie selline täht ja raadioonu ja mitte midagi ei ole teha. Raadio hakkab sünnipäeva eel ja ajal tänu Eesti televisioonile ka pilti näitama. Eetrisse jõuab Vahur Laiapea käe all valminud dokumentaalne omamoodi raadioseriaal. Esimene osa seitsmest on eetris juba sel reedel. Täna sai selgeks, kellele Eesti ajakirjanikud sel aastal au annavad ja kellele mitte. Ehk ajalehtede liit selgitas pressisõbra ja pressivaenlase Ajalehtede Liidu nõukogu esimees Eerik Roose alustab pressi vaenlasest. Pressivaenlaseks Sis osutus Enn Pant, tegu on suure börsifirma juhiga keda on usaldanud sajad kui mitte tuhanded inimesed ja kes probleemide kerkimisel noh, mingisuguseid selgitusi ja üldiselt on andnud selge signaali üleolevast suhtumisest ajakirjandusse ja avalikkust tervikuna. Võib-olla võiks veel ära mainida küll küll teise koha omaniku vaenlase nimekirjast. Kultuuriminister Raivo Palmaru ja peamine põhjus oli just ajakirjanduse usaldusväärsuse kõigutamine ka olukorras, kus alati see ei olnud sugugi mitte põhjendatud ja parem uudis. Ja parem uudis on, pressisõber on natukene unikaalne just sel aastal ja nimelt on see esmakordselt valitud postuumselt. Härra tulukas, Adrukas oli inimene, kes alati suhteliselt pressiga tuli midagi asjalikku öelda ja keda iseloomustas tugev respekt avalikkuse suhtes, olles tagasihoidlik, hoolimata oma positsioonist üldise ühiskonna. Praeguses olukorras tundus Aadu Luukas majakas, keda võiks eeskujuks tuua ja kuhu, kelle asemele pole tegelikult sellist ettevõtjate kõnejalt tekkinud, see koht on vaba ja me üritame siis ajalehtede liidu poolt anda signaali, et selliste arvamusliidrid kinni on vaja ja me tunneme sellisest inimesest puudust. Eeloleval ööl on Eestis pilves ilm, aeg-ajalt sajab vihma. Puhub lõuna ja edelatuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul 13 kuni 18 ja puhanguti kuni 23 meetrit sekundis. Sooja on öösel viis kuni üheksa kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma. Puhub lõuna ja edelatuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis ja sooja on homme kuus kuni 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.