Jutusaate tänane külaline on moelooja ja stilist, Cosmopolitani moe- ja ilutoimetaja Tallinn, Toolse kollektsiooni autor ja muidu ka väga kena inimene. Karolin Kuusik. Minu nimi on Toomas Luhats. Tere hommikust kanalil. Tere, tere hommikust, Toomas ja kuulajad. Karolin, kas riietega mängimine ja katsetamine on miski, mis on sinu puhul pärit sellest, et isa on kunstiakadeemias õppejõud või sellest, et juba väiksest saadik emapiimaga on tulnud kaasa kunstihuvi. Ja kust sa mu isa kohta tead? Detektiiv? Tuleb ikka järgi vaadata. Või ma ei tea tegelikult, kust see pärit on, isa viis mind kunstiakadeemiasse küll endaga kaasa, kui ma olin päris pisike ja see maja tundus sellise nagu muinasjutumaailma, kus kõik oli nagu pea peale pööratud. Et ma mäletan seda, et kui ma sealt tagasi tulin, siis ma rääkisin emale suure õhinaga kodus, et et oioi. Me käisime issiga siukses kohas, kus kõigil meestel on pikad juuksed ja naistele lühikesed juuksed. Et juba see oli nagu pea peale pööratud. Ja sealt jäi jah, mingi selline nagu mõnus nagu tunne sisse, et ma käisin temaga seal korduvalt. Tänu sellele mulle meeldib, siiamaani meeldib kitsi savilõhn ja tuli skulptor või noh, on skulptor. Ja aga moeni ma jõudsin ikkagi iseseisvalt ja hoopis väga palju aastaid hiljem on aga see, et ma neid kunstiakadeemiasse moodi läksin õppima, et võib-olla tõesti see on sellega seotud, et ma ka väiksena olin seal käinud, et oli mingi tõmme selle maja suhtes ja nostalgia. Aga huvitav oleks teada, kuidas summani jõudsid või millistel? Ma arvan, et siin on palju asju kokkulangevusi aga üks asi on kindlasti see, et ema tee mulle. Ma ei mäleta, kui vana ma siis olin? Ma ei tea, õppisin koolis, ema tõi mulle Londoni-reisilt vuugi ja siis vaatasin pilte. Ja kuidagi, aga ilmselt see ei olnud nagu päris see, kust see nagu konkreetne idee hakkas arenema, formuleerima, et et mina tahan selles valdkonnas töötada. Et sa oled lihtsalt tundus, et, et see valdkond võiks äge olla. Aga ma vist veel selles vanuses, kui, kui on juba see pinge, et nii, et mida sa nüüd edasi lähed õppima, nii et ilmselt see, et lõplik otsus võib-olla tuli ka tänu nendele moekunstnikele, kes tol hetkel Eestis tegeles, tegutsesid väga nagu intensiivselt ja väga ühtselt. Et ma ei mäleta, kes kõik ühel kursusel Alidega selleni näiteks võin ütelda nimed Marju Tammik, Anu Lensment Marit Ahven, Aldo Järvsoo ja nii edasi, Jaanus Vahtra, et mingi inspireeris nende töö tol hetkel väga palju. Ja siis oli mingis mõttes asjade loomulik jätk see, et sina alustasid õpinguid kunstiakadeemias moe eriala. Ja mingil hetkel tekkis vastupandamatu soov. Kas tegelikult need õpingute noh ütleme moekunstnikke on ka selliseid, kes ei ole mitte kusagil õppinud ja on ka maailmanimed. Et kas, kas moe puhul on see, et ikkagi noh, õppimisest on, on kasu. Tundsid sa sellist tundsite sellist kasu, et vaat et kui ma ei oleks seal õppinud, siis mul oleksid need asjad võib-olla ära jäänud või, või võib ka teistpidi küsida, et kas kas mingis mõttes need sellised noh, ikkagi õpetatavad kriteeriumid panevad sind kuidagi kusagile kasti kinni? Ma arvan, et ei pane, et sa lähebki kõik õpetusest või sellest, et kuidas sa sellele nii-ütelda allud ja ja kui palju sa allud, kui palju sa ise suudad nagu sellest võtta. Aga ma ütleks selle kohta, et jah, tõesti näiteid moekunstnikest, kes ei ole moedisaini õppinud. Natukene on neid näiteid. Aga Ma ei tea, võt, elu, keerdkäigud erinevad, et nad on õppinud midagi muud, et näiteks ajaloo ühtlasi nende hulgas arhitekte kindlasti, mis on tegelikult arhitektuur, on küllalt sarnane moedisaini erialale. Aga ma usun ikkagi, et need õpingud panevad mingi aluse kasvõi sellele, et näiteks. Ma võin töötada nii üksinda sellel erialal, kuigi suures tiimis, et kui ma töötan suures tiimis, siis see tähendab seda, et sama eriala inimesed saavad minust aru, et meil on, me räägime sama keelt ja samadest asjadest, et ma ei hakka nagu jalgratast leiutama ja samas üksinda ma saan töötada tänu sellele, et ma olen seal hariduse saanud just sellepärast, et ma oskan kõiki neid erinevaid asju, mis mulle on koolis nelja aasta jooksul õpetatud. Et ma olin vaja jah, et keegi teine minut minu meelest midagi ära teeks ja ma lihtsalt oma nimega nagu figureeris kuskil. Moemaailm on, on karm, niimoodi me näeme, kui me vaatame mõnesid filme, filme, mis räägivad seal erinevatest kuulsatest moeloojatest, et olgu ta siis tegelikult on ja, ja sinu hinnangul, millised võiksid olla need võimalused Eesti moeloojal täna olla ühel hetkel elukas maailmas. Ma arvan, et kõik võimalused on olemas isenesest karmuse kohta no täiesti olenebki, et mis valdkonnas või mis mängu sa lähed mängima, et kuhu sa pürgid. Et ühelt poolt võib öelda, et et jah, tõesti see kõrgmoemaailm on, on väga-väga karm, et et kui nii, Ta noh, mustvalgelt siis näiteks disainereid vallandatakse iseenda imelistest moemajadest noh, nagu John Kaljanoga juhtused. Et tema nimi elab edasi, aga tema ise enam enda nimel ise teha, et noh, see on nagu, see on nagu niivõrd äriline maailm ja, ja tõesti seatud nagu eelkõige finantsidega seal tipus. Et selles mõttes on ta karm ja noh, eks kui me kooliga tulime õppima, siis meile kohe hakati selgeks tegema, et ärge mõelge midagi, et te olete tulnud lihtsalt ilusaid kleite tegema, et moodjonäri ja läbi selle prisma farmeri. Et mida glamuurse on, seda ka raskem äri, et et me oleme siin omavahel ka naljatan. Et see tundub nagu väljaspoolt nii glamuurne ja kõigile tundub, et tundub, et sellesse liiguvad meeletud summad ja kõik on nii ilus. Et tegelikult midagi muutsem, seda raskem äri ja seda, seda pikema aja jooksul. Ta toob tagasi. Et see ei ole sugugi nii lihtne Jah, aga samas on võimalik ka enda mingit väikest asja ajada, et et on ju väga palju brände, kes teevad täiesti oma asja oma nišši maailmas, kes ei lähegi võistlema nende hiiglaslike firmadega või noh, ilmade isegi ütleme kooslustega. Et siin on tekkinud uued ökomoesuunad ja noh, selles mõttes, et igaüks leiab enda tee, et on võimalik ka teistmoodi asja ajada. Aga kui, kui rääkida eestlastest, ütleme, suures suurtes moekeskustes, siis noh, justkui on mõned nimed kusagil seal, aga päris sellist uhket läbimurret vist ei ole tänase seisuga kellelgi ette näidata. Jah, nojah, et sellist imet, et keda kõik moeringkonnad tõesti teaksid, eks üldse seda niikuinii ju. Väga palju on kuulsaid moekunstnikke maailmas, aga üldse selle ikkagi ütlevad ainult mõned nimed, midagi, et noh, ma ei tea, Chanel, Karl Lagerfeld ja nii edasi. Jah, täpselt. Aga tegelikult on neid teooriaid on nii erinevaid, et ma olen siin kuulnud ka sellises vaimus kantud loengut väga-väga targalt inimeselt. Kes rääkis, et noh, et üldse, et heliks oma moebrändi teha maailmatasemel, et selleks on vaja selliseid investeeringuid, et noh, need on nii. Nonii, hullumeelsed numbrid. Minister tõi näiteid ka, et kuidas on rände loodud, et näiteks ostetud selleks, et Pariisis näiteks tegutseda moemaja tahtis tegutseda, et ostis mingi vana perekonnanime ära selleks, et tekitada see legend meeletute summade eest tekitada see legend, et see on vana ja tähtis nimi, et kuidas üldse nagu Pariisis nagu kuidagimoodi prantslastele hakata tasakesi hinge pugema ja jah, et meil kahjuks on võimatu selliseid mastaap hetkel ette kujutada. Et tuleb kuskilt tasakesi väikselt alustada ja tasakesi Sama asja teha. Aga millised on moeloojate omavahelised suhted, et kas ütleme, ühe ala inimesed, kes räägivad ühte keelt, nagu sa ütlesid saavad nad hästi läbi või on seal ka sellist rivaliteeti, sest et noh, mis siin parata, raha paneb mingil hetkel asjad paika ja, ja kellel läheb paremini, kellel läheb kehvemini? Tegelikult see on samamoodi igal erialale, et üldiselt ollakse sõbrad ja kahed, parimad sõbrad tegelevad samuti moega või noh, nii mõnedki minu panime sõpradest. Aga natukene on ka rivaliteeti, aga see on täiesti normaalne, see on igal erialal ja. Ma ise olen selline teadusehuviline, ütleme nii siis siis kui ütleme teadlaste oma vahelistest suhetest lugeda, et siis ma alati üllatunud, noh, tegelikult viimasel ajal enam mitte, et kui palju on näiteks selles maailmas rivaliteeti, et see on meeletu nagu selline üksteisele vastandumine, konkureerimine, et tarbinism Kõneleme Tallinn Dollsi kollektsioonist ka, et kuidas. Sul läheb. Tallinn on seal, oi, meil läheb väga hästi. Saime eest näidatud hinda järgmise kevad-suve kollektsiooni 2012 kollektsiooni. KUMUs tähistasime kahe aasta sünnipäeva. Ja meil on nüüd uus kodukord käes, et mina disainisin selle kollektsiooni, Liisi juba praegu tegeleb kuumade rannailmade, seal tegeleb nüüd sügistalvise kollektsiooniga. Liisi Eesmaa, jah, vabandust. Et jah, nüüd vaheldumisi tegutseme, anname üksteisele aega ja rohkem sellist keskendumisvõimalust. Nii, aga inimesi võib-olla kuulab noh, näiteks ka mehi meid, kes ei tea, mis asi see Tallinn Dolls on, et tegemist on siis eesti moe. Mõeldandiga millele madi Martin ja siis Kaks moekunstniku töötavad selle kallal Liisi Esma ja Karolin Kuusik, kes Annabeli täna vestluskaaslane. No lisaks Tallinn Toolsile tegeleda ka stilistina. Ja võib-olla ongi huvitav küsida, et kas võib öelda, et moeloomine on sinu jaoks rohkem hobi? Tallinn tool, siis ma pean silmas ja stilistitöö on see, mis toob suitsusingi leiva peale. Ma ei tahtnud katusena portree. Jah, sest ostma ei maitse. On mõlemad nii hobi kui ka töö tõesti või? Et selles mõttes. Ma olen hästi õnnelik, et, et ei olegi nagu sellist asja, mis nagu puhas töö või selline nagu kohustus. Et ma tõesti armastan oma tööd, aga noh, see on ka ohtlik on siis see tähendab seda, et ma võtan seda endale liiga palju, olen nõus tegema. Jah, sellega aga kui disaini eestilistikat omavahel nagu võrrelda siis oih, ma ei oskagi ütelda, disain on see, mida ma olen koolis õppinud ja millest ma olin vahepeal lahus, tegin vahepeal stilistitööd ja nüüd ma olen nagu disainiringiga tagasi jõudnud ja ja väga-väga meeldib seda teha. Ja nad on selles mõttes ka erinevatel statistika on natuke emotsionaalsem ala. Et seal on nii, et kui inimene peab lavale minema või siis mingi konkreetse pildistamise jaoks on vaja teda riietuda, siis see baseerub nagu sellel ühel konkreetsel olukorral. Et okei, et ühelt poolt on nagu selline nagu kaine mõtlemine, et noh, mis näiteks televisiooni ekraanile sobib või mis asjad töötavad teiselt poolt siis inspiratsiooni puhangisemis inimesega sobiks. Aga noh, need on ikkagi sellised kiired ja just sellele olukorrale mõeldud otsused. Aga disaini puhul on see huvitav asi, et sa pead nii palju nagu ette ennustama, kui sa näiteks mingit jakki disaininud. Et sa pead mõtlema sellele, sest on teed, mis olukordadeks kuidas üldse inimene jõuab selleni, et, et ta näeb seda poest, paneb seda tähele, ta jõuab selleni, et ta tahab seda selga proovida ja siis me selleni, et ta tahab seda osta, et seal nii palju nagu siukseid nagu ütleme, nagu puu hakkaks hargnema, et erinevaid nagu väikseid otseseid ja sealt edasi ideaalis ma mõtlen ka sellele või noh, peangi mõtlema sellele, et kuidas lõpuks kapis ripub, et mis olukordades ta seda jakki kannab ja miks, mis tujuga ja kuidas see vastu peab ja kui kaua see vastu peab. Et noh, Tallinn Dolls ideaal on kindlasti see, et, et need asjad oleks aetud, et sellepärast me ei lähtu ka trendidest vaid. Ma ei tea, kas trendide loomine on nüüd nii solideaal, aga Võinud juhtuda. Nii, aga kui, kui kunstilisi tööst nüüd veel rääkida, siis milliseid nõuandeid inimesed sinult ootavad, millised on need noh, eluvaldkonnad, kus, kus nõu küsitakse, et üks on loomulikult televisioon, sa teed väga palju televisioonis, Getter Jaani. Ütleme siis, lavaline väljanägemine oli sinu disainitud eurovisioonil, kui nüüd mõni näide tuua, aga, aga mida veel? Need on kõik, kes avaliku eluga seotud et meelelahutusmaailmast muidugi eelkõige ning suurem osa tuleb sealt. Et noh, kus meelelahutusmaailma inimesed veel üles astuvad. Et ajakirjad siis esinemised, õhtujuhtimised, mingid suured kalad näiteks. Ja sellised kohad Viimasel ajal on palju räägitud sellest ühe Eesti tuntud poliitiku nii-öelda stiliseerimisest Etelt, et kui palju näiteks Sulle tundub. Selline hea stiil annab ühele poliitikule juurde. Et kas poliitikute jaoks on mõistagi oluline sõnumi edastamine see, et nad räägivad oma platvormidesse, et nad nii-öelda hingega suhtuksid meie kõigi ühistes muredes rõõmudesse, aga, aga noh, tahes-tahtmata poliitikud peavad mõtlema kogu aeg, valimiste peale valitakse rohkem neid inimesi, kes jäävad meelde. Ma ütleks selle peale niimoodi, et kui sisu on tühi, et siis selle stiiliga midagi väga palju ära, ideed pingutage palju tahes aga kui inimesena sisu, et siis läbi stiili saab aidata, nagu selle sisul veel rohkem nagu kohale jõuda või selle imagoloogia all või selle inimese nagu mõttemaailmale, et kui see välimus läheb tema sisemusega paremini. Aga kui te ise ei oska seda välimust nii-ütelda suunata samasuguseks, nagu ta ise sisemiselt on et siis, siis ma usun, et on nii tööpõldu. Kui tihti sa oled näiteks vaadanud mingisuguseid noh, ütleme kasvõi poliitsaateid ja, ja oled tähele pannud mõne mõne poliitiku puhul, et sõber sellist lipsu ei tohi panna, on sul olnud selliseid? Jah, on küll, tegelikult näiteks seal on päriselus tänaval ma ei vaata üldse inimesi ja kuidas nad riides on. Hinda absoluutselt. Aga jah, et kui juba on selline avalik avalik esinemine kuskil et siis ikka nagu jõuavad mõtted sinnani või nagu mingi asi väga vastu karjub või mingit asja kantakse etiketi vastaselt. Et siis siis tundub lihtsalt, et ahaa, et selles valdkonnas on lihtsalt selline väike harimatuse momente. Räägime korraks ja siis ma lõpetan selle poliitikute teema ära. Naispoliitikutest ka, et kui vaadata seda, mida naispoliitikud sellest kannavad, siis väga tihti me märkame, et et ollakse kuidagi mehelikumad, kui päriselus riiet tutakse, mehelikumate on see miski, mis on poliitika puhul paratamatus, ehk et et kui naisterahvas tahab olla tõsiseltvõetav, siis ta peab olema selline või võiksin ikkagi näha rohkem naiselikkust ka poliitikas. Issand, see on nii niivõrd selline lai arutelu, et siin läheb ju asi jõuab feminismi välja tegelikult ju üsna nagu kiiresti. Kui me hakkame seda arutlema. Aga no mis seal salata, ikkagi jah. No Eestis on kindlasti ikkagi enam suuremas osas maailmas on poliitikaadomineilt meeste poolt ja ja tegelikult ikkagi kõige otsem tee ja võib-olla mõnes kohas üldse ainuke tee sellesse mängu siseneda ongi. Kasutades meeste reegleid sinna juurde käib siis ka selline maskuliinsus. Ta võib-olla ei olegi nii paha. Võib-olla mitte kuidagi peab saama eksele. Kas näiteks, kui, kui me näeksime valimistel kandideerimas palju, ütleme, naiselik, Kaunilt riides naisterahvaid, kas me valiksime neid pigem vähem või rohkem? Ma arvan, et praeguses maailmas me valiksime neid pigem vähem, aga samas mulle tundub, et maailm on hetkel nagu teel mingi sellise femiinsuse või noh, mingi balansi poole sellise, selliste nagu pehmemate väärtuste poole mida sa selle feminiinne, nagu sa ütlesid, või õnne, naise tüpaaži endast kannab. Et võib-olla tulevikus tulevikus on siis see kaalukauss rohkem nagu niimoodi Ja lõpuks loeb ju ikkagi sisu, et nagu sa tegelikult väga ilusti väljendusid, et et kui sisu ei ole, siis võib ükskõik mida seljas kanda. See on märkimisväärne. Aga me kuulame vahepeal Karolin Kuusiku lemmikmuusikat, kes on meie tänane külaline. Ja peale muusikapala jätkame oma mõtisklusi moeteemadel. Daamid ja härrad, te kuulate jutusaadet. Meie tänane külaline on Karolin Kuusik. Moeloojast helist, Cosmopolitani moe- ja ilutoimetaja ja Tallinn Dollsi kollektsiooni üks autoritest, minu nimi on Toomas Luhats. Karolin läheme edasi. Me rääkisime siin põgusalt stilisti tööst enne enne muusikat. Kui, kui küsida nii, et millised on selle stilistitöömaailma mandrid ja ookeanid või põhitõed. Muidugi me ei saa kõike siin ära rääkida, aga äkki saab anda mõned näpunäiteid, kui inimesed meid kuulavad, praegu tahavad natukene stiilsemad olla, siis kuidas me seda saaksime saavutada? Oi jah, tõesti, näpunäiteid on ju maa ja ilm, aga tahes-tahtmata ikkagi kõige tähtsam on see, et et mitte järgida teisi. Ja sellepärast ma ei tahagi kunagi nii täpselt näpunäiteid anda, et et näiteks ma ei tea, beez värv sobib just nimelt selle värviga ja et ma lihtsalt kardan seda, et inimesed võtavad seda kuidagi nii sõna-sõnalt. Nii et see oht on alati olemas. Et parem on tõesti see, kui igaüks leiab enda mingid heas mõttes kiiksud või mingi enda nagu sellise, kes detailid või närvid või mingi sellise maailma, mis talle on südamelähedane. Ja kui sul on see leitud või see areneb, on et siis see on lihtne garderoobi koostada, et, et kui sa näiteks poes käid, sa tead juba tõesti, mis sulle meeldib või mis stiilis asjad või kiiksud sulle meeldivad. Et sisetunne, et selle enda asja ka lihtsalt lihtsamalt ära. Et ma olen näinud väga palju seda, et kui inimesed poodi satuvad, ütleme näiteks nad keevad harvad leiba poes, mis on normaalne, on ju ja ongi hea. Et siis vahest nad on nagu noored vasikad, kes on kuskile lilleaasale lastud välja esimest korda, et edele tundub kõik nii imeline ja oi issand, tahaks seda toda ja kolmandat veel, nad ostavad selle kõik endale ilma arvestamata, et kuidas seda edasi kannavad või noh, kuidas nende eelmiste asjadega, mis teil kodus on, kokku läheb. Aga kui sul on enda mingi nägemus asjast, et siis sa ikkagi kõike päris ei haara, mis sulle meeldib, et sa võtad ikkagi neid asju. Ja märkad ainult neid asju, mis Sinulikud ja siin on nagu väljatöötatud stiilile omased. Nii et see on üks selline, üks tähtsamaid soovitusi. Kohe pastakas maha jääda. Pingsalt kuulama, kas sellandavad kiiksud välja mõeldud. Võtame mõtisklema jängijatuid, mis kiiks võiks olla, ega väga ei ole, ausalt öeldes siin kolimise käigus on paljud asjad veel kastides, aga see selleks. Tegelikult on meil paljudel ja ilmselt enamusele inimestest on garderoobid mingisuguseid riideid täis ja ja siis, kui vot just näiteks kolitakse, siis on, tekib selline tunne, et ausalt öeldes tahaks kõik minema visata, et miks seda kõike nii palju peab olema. Et noh, minema visata ilmselt siiski kõik ei tasuks, pärast pole midagi selga panna, aga kuidas, kuidas leida seda tasakaalu, ütleme olemasolevate riiete ja siis mingisuguste aksessuaaride ja veel mingite lisaasjade vahel, et poes riideid osta? Sageli on ka üsna kallis paljudel inimestel. Et kas on lahenenud. Eestis on tõesti, riided on päris kallid aga kuidas oma garderoobi koostada, siis ongi nagu niisugused põhimõttelised küsimused. Et mõned rusikareeglid on selles mõttes, et, et kuidas nagu targalt koostada või kuidas koostada, et sul ka 20 aasta pärast näiteks oleks mingi kasu nendest otsustest, mida sa oled nii kaua aega tagasi teinud. Et kindlasti võiksid olla mõned klassikalised esemed, noh, mida sa tead, et mida sa saad kanda nii koos lihtsate asjadega, samasse saad sinna juurde panna ka midagi väga erilist. Välja minnes, noh näiteks väga hea valge triiksärk või ülihästi istuvad mustad püksid või väike must kleit, et noh, need on kõik sihuksed, klassikalised näited. Ja Nendega on nii, et need võivad olla aga kallimad või noh, ütleme nii, et, et ei soovitagi osta neid täiesti nagu sellisest poest, kus pidevalt kaup vahetub ja kuskil Hiinas kiiresti valmis lastud, et noh, ilmselgelt siis sa pead ostma juba poole aasta pärast samasuguse uue eseme. Aga samas, kui sa tead, et sa ostad trendi kaupa sinna juurde nendele põhiesemetele, et siis need võivad olla vabalt odavamad ja sellised, mida võib-olla aasta pärast sa ei tahagi enam kanda, ei soovita pealisriiet ära visata, et. Taaskasutus jah, kas taaskasutus või siis või siis paned pakid kokku ja paned kuskil tõesti, kui on võimalik keldrisse kuhugi kastidesse, et et seda kõike on nii lahe, ma kujutan ette 10 või ma ei tea, 30 aasta pärast kas sinul või siis su lastele või lastelastele siis pikema aja vahel möödudes avastada, et mood teeb töötavast. Ringe vaatemäng, aga see on tegelikult huvitav, mida sa mainisid, et et nii-öelda siis odavad asjad versus kallid asjad ja me ei räägi siin praegu sellest, et tõepoolest Eestis on mõned riided ikka naeruväärselt kallid aga, aga, aga mõtisklegem just näiteks seesama näite peale valge särk ja meeste valge särk, et sageli kui, kui osta selline noh, ütleme, odav, kõige odavam valge särk, siis seda saabki ühe korra kanda peale pesuta kuidagi selliseks hallikaks koledaks. Aga kui, kui see valge särk on, on sellisem, võib olla veidikene kallim, tan paremast materjalist, sinna on rohkem tööd sisse pandud, inimesed on rohkem vaeva näinud, sellega siis tegelikult seda valget särki võib kanda tõepoolest aastakümneid. Et ja, ja ta istub sul iga kord hästi seljas ja ta tekitab sus iga kord sellise hea tunde. Et, et ega palju inimesed sageli ei mõtle. Jah, ja tegelikult on olemas veel siukseid nagu naljakad arvutused. Nii ka päris ei tasu elada, aga päris huvitav on hädas teda välja näiteks rõivaeseme ühe korra nagu kandmise tasu. Et kui sa näiteks ostad mingid kingad maksavad teatud summad, kui sa kannad neid kas viis korda või 50 korda, et siis mis kandmise tasu tuleb näiteks viiekoda puhul või siis 50 korra puhul. Et need on ka päris niuksed, huvitavad arvud, aga muidugi on olemas ka sellised nagu erilised esemed, mis on nagu mingis mõttes investeeringud. Et kas või näiteks, kui sa ostad Eesti moeloojate loomingut, et siis see on ilmselt midagi sellist, et, et millised tõepoolest mitte kunagi ära ei viska, et et näiteks kasvõi kui sul on Aldo Järvsoo kleit kapis Jaanus Vahtra ülikond, et see on kindlasti selline asi, mis nagu kuulub sinna sellesse kategooriasse, et sul on mingi näidiskallis kell mai tea, mansetinööbid, mida sa võid veel lastelastele edasi pärandada, et seal on midagi, mida sa hädaldad edasi ja mis on nagu selline uhkuse asi nagu sinuga. Siis siin on veel teine, teine nüanss ka, et, et kas osta kolm odavat ülikonda või osta üks korralike kallis ülikond. Palju me, sest seda ülikonda tänapäeval ikka nii väga kannale. Oleneb jah, et kui kellelgi on see ülikond, on selline asi, mida iga päev nii-ütelda nihitakse. Vabandust väljenduse pärast, et võib-olla siis on mõttekas vahet teha, et et millise, mis päeval ja kuna kannad, kui tihti? Aga lähme suve moe juurde ka, et või noh, suve moesuveriietuse juurde rohkem, et kui siin vahepeal olid 30 kraadi sooja ja ilmselgelt tuleb juulikuus, viskab suvel meil loodetavasti mõned soojad päevad ja tahaks siis noh, paljudel juhtudel on tõepoolest nii, et läheb selga ka tööle maika või, või selline T-särk ja, ja varba varbavahe plätud ja, ja lühikesed püksid, et võib-olla see ei ole päris õige tööriietusega, näiteks kui tüll konditsioneeri ei ole, siis, siis midagi pole teha, et kuidas siiski ütleme ka ilma konditsioneerid ta töökohal suvel inimeseks jääda. Oi selle käsitööga hästi inimesest, et. Ja nüüd ma mõtlesin, on see, et, et millised on need alternatiivid, et, et ei peaks siis võib-olla päriselt Lätade ja ja selliste lühikeste pükste ja maikaga tööl olema. No vot see ongi see, et tuleb poodi minna ja vaadata, et kindlasti üks asi on see, et keskenduda materjalidele, et Edgašikimaid asju tehakse ju looduslikest materjalidest, et noh, mis seal nii väga higistama ja mis lasevad hingata. Linane ja puuvillane puuvill pidi varsti päris kalliks minema, et Hiina siin tembutada. Et moetööstused värisevad. Aga, ja esiteks materjalid niisamuti jalanõude puhul ka, et et on olemas mingitest materjalidest siis mitte plätusid või noh, kinnisemaid jalanõusid, mis samas lasevad väga mõnusalt jalal hingata. Ja noh, naistel on muidugi see, et ei pea olema ju ma ikka ja lühikesed püksid, et võib-olla ka mingi ilus pikk hõljuv lilleline kleit või midagi sellist mis on vist iga naise unistus, et saaks kasvõi mõningaid suvel kanda midagi sellist pikka ja romantilist praegu nii moes kaja. Seda võib soovitada kõigile koolilõpetajatele, sest ma arvan, et praegu veel mõned koolilõpetamised täiesti ka peale meie saadet on järgmisel nädalal ees. See on tõesti jah, aga ma arvan, et nemad on küll vist juba kooliõpetajad on juba probleemid lahendanud. Poistel on ilus ülikond olemas ja tüdrukutel vahvad kleidid. Ja kuigi tegelikult vist ei olegi veel täitsa lahendatud, sellepärast et ma kõndisin Montoni poest läbi ja siis ma vaatasin, et seal tavaliselt meeste poole peale nagu vähem proovijaid ja naiste poole peal kabiinlase rohkem proovijaid. Aga seekord oli, meeste pool oli täitsa lukus ja täiesti täis sest et oli näha, et tõesti kõik noored poisid siis sätitasid neid ülikondi seal endale selga, et noh, seal on nii hea hinna-kvaliteedi suhet. Ent siis olid kõik oma vanematega seal. Mida näiteks kui anname praegu veel mõni noor poiss, läheb sel nädalal ostma omale ülikonda, mida sa soovitad, mida tuleks jälgida selle ülikonna ostmisel? See on jällegi selline asi, et ilma pillitan, seda raske seletada. Aga sellistesse nii-ütelda professionaalsetes poodides. Kus on nagu eraldi meeste osakonnad olemas on, sellised müüjad on tõesti väga-väga hästi koolitatud. Ja just tasub küsida, sest et võib-olla isegi naiste koha pealt nad ei ole nii hästi koolitatud, aga just meeste koha pealt need on, sest et mehed ju alati vajavad kuidagi nagu rohkem abi. Aga kuidas ülikonda kanda, et eksin ka väga tähtis asi, et alumine nööp peab alati lahti olema. Ent seda võiks küll esimest korda ülikonda kandes praktiseerida, meelde jätta kogu kogu eluks, et ei toimuks siukest nagu jämedat etiketi rikkumist või siis see, et näiteks seal särk, triiksärgi mansetid peaksid paistma ülikonna varruka alt välja, otsast välja, natukene paar senti. Ja noh, sellised asjad. Lae kas Caroline, sinu praktika juures on olnud ka selliseid momente, kus kus sa oled sattunud vastamisi täiesti kohutavalt riides inimestega ja ja üritanud neile anda nõu ja nii-öelda klient on, ta ei kuulasin, ta ei tahagi su nõuannetega samastana, justkui ikkagi on siin palganud. Vaata raske on kuidagi meelde tuletada. Kõigi nende aastate jooksul kindlasti on midagi juhtunud. Aga kuidas ma neid situatsioone lahendan? No minu mõte on ikkagi selles, et et punkt number üks õnneks on mul võimalik endale tõid valida. Et ikkagi mingit juhtumit, mis siinset pakutaks näiteks mingit sellist tööd, kus ma, et ma tunnetan juba ette, et tegelikult ma ei saa aidata või kuidagi sihuke sulusituatsioon tekib, et ma siis pigem ei hakka ennast lõhkuma mingi asja nimel, mis üldse tulemust ei annagi. Noh, aga kui, kui ma olen ikkagi sattunud sellesse olukorda, siis noh, ega tegelikult ikkagi lõppkokkuvõttes ei ole nagu minu asi inimestel kuidagi kuidagi väga peale suruda, et ma võin nende jutu ära rääkida ja küllalt veenvalt seda teha endaga põhjendusi, miks ma soovitan mingeid asju, aga Mul ei ole mõtet, nagu selle näiteks ma ei tea, tunni või poole tunniga mis vahest on aega, et mingit tööd teha või mingit ühte komplekti välja valida. Et mul ei ole mõtet selle inimese maailmapilti hakata muutma, et see on täitsa võimatu, et ma teen nii palju, kui on minu võimuses. Aga ma ei võta seda nagu maailma lõppu, et jah, tõesti, kui ma ei suuda kedagi mingist halva stiilist väeste või midagi, et lõppkokkuvõttes on ikkagi ju kõige-kõige tähtsam see, et inimene tunneks ennast hästi nendes riietes, et ma ei oskagi ütelda, ütleme, kui ma surun talle midagi selga, mis on minu arust õudselt hea ja väga hästi sobib talle, aga teiste hädatis ka, aga samas ta tunneb ennast väga-väga halvasti. Et võib-olla see ikkagi ei olegi parem olukord selles, et kui ta jääb selle juurde, mis sobib talle halvasti, aga samas tema tunneb ennast hästi. Et riided on ikkagi inimeste pärast mitte nagu vastupidi, et inimese enesetunne on ikka kõige tähtsam. No sa oled üks võib-olla tänasel hetkel üks kuumemaid selliste ja ja Tallinn Toolsi kollektsioon ja see töö veel Cosmopolitani ilu ja moetoimetajana, see kõike ilmselt tähendab seda, et see on hästi-hästi kiire ütleme siis hooaja sees, suvel natukene lihtsam, aga kas sul jääb aega unistuseks ka? Ja jääb küll, noh, tegelikult ongi, et sügisel, talvel ja kevadel ja aga nüüd, kui viimane superstaarisaade oli ka ära nüüd ma hakkasin jälle unistama Millest unistad? Näiteks tööalaselt? Väga isiklikuks, selles mõttes lähevad isiklikud unistused ikka jäävad inimese enda sisse. Ei tea mul õnnist pärisse abstraktsed unistused. Unistan ikka kogu aeg sellest, et tahaks inimesi aina ilusamaks ja ilusamaks teha ja luua maailma juurde. Ilusaid asja. Kas kole inetu peab ka mingitel tingimustel olla ilus. Siis ta juba ilus ja. Aga mingi selline robustsus võib kuidagi mõjuda. Selles mõttes ma sain küsimusest aru, et tõesti ma ei mõtle selle ilu all nagu sellist nagu peenikest või noh, jah, kitsas niši vaid minu jaoks on ilu väga-väga-väga lai mõiste. Aga räägime sellest, ilustatav. Üldiselt inimesed alati tahavad olla ilusad, nad tahavad olla ilusti riides, nad tahavad olla võib-olla peenemad, kui nad on ja nii edasi, et kas, kas neis krit keeriumis mõeldes saab olla ka nõnda, et inimene näiteks, kes, kes on selgelt veidi ülekaaluline, et, et ta, ta võib olla tegelikult väga ilus ja ta võib olla väga ilusti riides, et, et kui palju riided sellisel puhul aitavad? Muidugi muidugi ja ongi ilus, aga olengi jälle, kuidas seda asja võtta, et kui me räägime ülekaalulisusest inimestest, siis on, ongi kaks teed üks tee on see, et kas sa püüad seda pigem nagu ennast riietega kuidagi optiliselt pehmemaks teha või teine variant. Hästi hea näide on siis bändi kostsid laulja Beftideo. Kes no vot, ma ei, ma ei oskagi tuua neid Eestis ei olegi nagu tõesti nii suurt inimest, mina ei ole näinud, kui ta on, et et tema on näiteks sellise suhtumisega, kui te nüüd arvate, et on väiksest peale armastanud moodi teda üldse ei huvita mingid reeglid, et mida nagu suured inimesed võivad ja mida ei või mida soovitatakse. Et ta kannabki horisontaalseid triipe mis justkui peaks teda mingite tõdede järgi nagu laiemaks tegema, kuigi noh, tegelikult kui peale vaadata, siis minu arust see idee, et jah, ta kallab kõike, mida ta soovib ja samas tal on tõesti väga suur fänkond ka moemaailmas on tekkinud väga suur fänkond on. Ta on ilmunud erinevate moe ja naisteajakirjade kaantel ja jah, et on nagu mingis mõttes uksed nagu jalaga pauh valla löönud sellisele suhtumisele, et, et et ma ei tahagi ennast peenemaks muuta, et mina olengi ilus ja, ja kannan kõike, mida ma tahan ja samamoodi mängin moega nagu peenikesed inimesed. Natuke ilusa vastuse sai minul nii abstraktselt laialivalguv ole küsimusele et aga küsimuse või vastuse mõtet kokkuvõttes võib öelda, et head asja pole kunagi liiga palju. Millised on su suveplaanid, kuidas puhkad kuidas lõõgastud, kuidas saab pinged, mahalaadid? Loeng kindlasti hästi palju alustasingi. Tõesti. Nüüd kohe esimesel vabal päeval läksin niimoodi, selline pidulik hetk oli, läksin raamaturiiuli juurde ja valisin sealt pidulikult. Matu välja. Mees, kes ta võib-olla ma hääldan valesti kal juusidaga taia. Et nüüd see on feministlik. Ei ole Tandmegi prantsuse autoriga tõlgitud inglisekeelne inglise keelde siiski prantsuse keelt ei räägi, noh, eks. Ja, ja otsustasin, et ma ei reisi mitte kuhugi, sest et Eesti suvi on nii ilus. Ja see loodus on nii ilus, et ma lähen kindlasti Setumaale ysna mitu korda suve jooksul ja ja tappa need asjad, aga ei, selles mõttes, et jah, et füüsilist tööd tuleb seal kõvasti teha. Aga see on niisugune lõõgastav ja mõnus. Kas võib eeldada, et sul on Setumaal juurikaid? Ja viimane küsimus. Ideaalsed pühapäeva hommikut, kui sa juhuslikult ei pea vikerraadio stuudios istuma ja intervjuud andma, siis kuidas sa neid ideaalseid pühapäeva hommikuid omal sisustada? Oi, ma ei teagi, mis on ideaalne sellepärast et nüüd mitu kuud olin, ma töötati superstaarisaatega ja pühapäeva hommikuti tõustes hakkasime siis asju pakkima. Et, et stuudiosse jõuda. Normaalselt pühapäeva hommikul polegi tükk aega olnud. Jah, et ma ei ole tegelikult tõesti ei ole olnud selles mõttes, et täna ongi esimene nii-ütelda nagu normaalne, aga samas. Aga, aga samas mulle meeldis ka seda saadet teha, et selles mõttes see oli ka ideaalne. Noh, võib-olla väiksed pannkoogid ja mõnus moos ja midagi sellist Ka võimalik ja ja selline aeglane tempo ja päeva nautlemine või selline nagu sissejuhatus päeva, mis, mis ongi tervenisti naudingute seni ta. Suur aitäh sulle täna saatesse tulemast. Vaat see oli Karolin Kuusik üks andekas moeinimene ja muidu ka väga vahva tüdruk. Ja selliste aeglaste nautivat pühapäeva soovime teile kõigile, minu nimi oli Toomas Luhats.