Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 29.-st juunist. Stuudios on Kai Vare Eesti haridusstrateegia aastani 2020 peab jõudma tagasi isiksuse arendamise juurde, kujundama ümber õpetaja ettevalmistamist ja leidma rohtu väljalangevuse haridussüsteemist. Samuti siduma hariduse rohkem innovaatilise majandusega ja kujundama digikultuuri Eesti kultuuriruumi osaks. Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Toomas Õispuu lahkub pistisekahtluse tõttu ametist. Euroopa komisjon saatis Eesti Rahva Muuseumi rahastustaotluse tagasi ja nõuab lisaselgitusi, kas raadile rajatav muuseum on pigem kultuuriasutus või pigem turismiobjekt. Kreeka parlament kiitis heaks kokkuhoiukava USA asjatundjate hinnangul on Euroopa probleem eelkõige selles, et praegused liidrid on otsustusvõimetud ja pidevalt tuleb kriisidega võidelda ja selle asemel, et neid ennetada. Rail Baltica projekt on teostatav, kuid eeldab nelja tuhandet reisijat päevas, üheksat miljonit tonni kaupu aastas, samuti riigi panust ja Euroopa Liidu tugevat toetust, selgus kolme balti riigi tellitud uuringust. Elering rajab Eestisse avariireservelektrijaama elektrisüsteemide avarii korral kiiresti elektrivool taastada ja mehitatakse kiisale. Praegu ostetakse elektrit avariilepingu alusel Latvenergo-lt, kuid see leping lõpeb 2013. aastal. Aasta lõpus valmib Jõgevamaal pain külas Eesti esimene koostootmisjaam. Lisaks elektrile ja soojale ka külma külmatarbijaks on Werol tehased. Uus koostootmisjaam sai täna nurgakivi. Ilm on meil öösel sajuta, sooja on 12 kuni 17 kraadi, homme pärastlõunast hakkab vihma sadama. Sooja on 23 kuni 30 kraadi. Eesti koostöö kogu Eesti haridusfoorumi esindajad andsid täna haridusminister Jaak Aaviksoole üle Eesti haridusstrateegia aastani 2020 pealkirjaga Eesti hariduse viis väljakutset. Kohal käis Riina Eentalu. See dokument pole mõeldud muutma olukorda paari-kolme aastaga, vaid pika aja jooksul. Kuid me peame alustama kohe, sest oleme kaotanud palju aega, ütles professor Marju Lauristin, kes esindas täna eksperte. Mis taustalt need viis väljakutsed kujunesid. Marju Lauristini sõnul orienteerub Eesti haridussüsteem liigselt keskmisele ja ses suhtes näeme head välja, kuid samas on meil liiga suur hariduseta või ebapiisava haridusega inimeste hulk kuid vähese rahvaarvuga Eestis peab suurem osa rahvast jõudma tippu, et püsida selles maailmas konkurentsis. Type on meil vähe ja need tipud on madalad. Professor Lauristini sõnul tegeleb meie haridussüsteem suure osa potentsiaalse võimekuse kõrvaletõrjumisega. Selle asemel et kogu ühiskonna võimekust koguda ja arendada. Mida siis peaks tegema? Kõigepealt peame jõudma tagasi isiksuse arendamise juurde, ütles professor Lauristin. Haridus on ikkagi isiksuse arendamise keskkond, see ei ole ainult ainete õppimisel teadmiste saamise keskkond. Teine valus küsimus on õpetaja ettevalmistus. Õpetajakoolituse sisu, õpetajakoolituse staatus, õpetajakoolituse ressursid õpetajakoolituse eesmärgil. Ja väljalangevus ehk suur hulk ebapiisava haridusega inimesi. See, et meil on tekkinud harimatute alamkiht, mis koosneb suurel määral meestest see on paljude probleemidega üks allikaid kuritegevuse probleemidega, alkoholismiprobleemidega, perekonna lagunemise probleemide lastele, järelevalveprobleemide üks allikaid ja teistpidi haritud naiste ülejääki, siis lähevad välismaale ja rahva jätkusuutlikkuse seisukohast kahtlemata väga halb tendents. Haridus peab olema teadmusühiskonna ja innovaatilise majanduse mootor ja pidama silmas kolme väärtust isiku arengut ja vajadusi, kultuuri kestmist ning majanduse arenguvajadusi. Ning lõpuks peab digikultuur kujunema Eesti kultuuriruumi osaks, mida ta praegu ei ole. Võimalused, mis on virtuaalkultuuri loovuse suurendamiseks innovaatidujuseks otsinguliseks, tegelikult ei realiseerunud haridust. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul kirjutaksite sellele dokumendile kohe alla, aga poliitikas tuleb teha valikuid ja neid piiravad ressursid. Mul oleks olnud hea meel, oleks siit leidnud ka selle osunduse, et me ei ole võib-olla alati pööranud piisavalt tähelepanuga täiendavad investeeringud annavad ka näinud seda, mida noored. Ma arvan, et tuleks kokku leppida, tahaks natukene, võib-olla kui selles strateegias ja mis sellest edasi saab, et kuivõrd ta oli elus elus dokument. Ja väga paljud strateegiat meil paraku ei ole elus. Ja sinna investeerimine on kindlasti palju tulemuslikum kui, kui ütleme, formaalse heakskiidu tagamine. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitajad lootsid saada jaanipäevaks, Euroopa komisjonilt vajaliku rahastamisotsuse otsust ei tulnud, selle asemel soovib Euroopa komisjon projekti kohta lisaselgitusi. Mirko ojakivi räägib lähemalt. Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitajaid on viimase kuu jooksul tabanud mitu ebameeldivat uudist. Alles juuni alguses tühistas Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitamise sihtasutuse ehitushanke. Nüüd aga ei saabunud Euroopa komisjonilt kauaoodatud rahastamisotsust uue peahoone rajamiseks. Raha andmise asemel saatis komisjon ERMi juhtidele täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi. ERMi direktori Kristel Aru sõnul on ta Eesti inimestele lubanud uue muuseumihoone valmimise osas mitmeid kuupäevi. Nende küsimuste taustal ei julge ta enam aga midagi lubada. Krista Aru. Me tõesti ootasime ju seda Euroopa Liidu rahastusotsus, lõppotsust ei ole tänase päevani, vaid saime tegelikult järgmised küsimused. Üks suurtest murekohtadest on Euroopa komisjoni jaoks uue hoone ehitusmaksumus. Nimelt kinnitas juuni alguses nurjunud ehitushange, et hoonet ei suudeta niivõrd odavalt ehitada, kui projektis väidetakse. Kuid muresid oli veel. Nimelt soovib Euroopa komisjon saada aimu, et mida raadile siiski ehitada soovitakse, on see muuseum kui kultuuriasutus või on tegemist turismiobjektiga. Nimelt taotleb Eesti Rahva muuseum Euroopa Liidult abiraha üleriigilise tähtsusega turismiobjektide rahapojast. Krista Aru. Me ju kõik teame, et Eesti Rahva muuseum ei ole Väärtus ja mõju ja tähtsus on väga suur eestlastele eestimaalastele, ma julgen loota. Ja see arusaamine, kui vaadata Brüsselist siia Tartusse, kuhu me tahame raadiväljale seda eli ehitama hakata, siis loomulikult tekitab see küsimusi. Aru sõnul plaanivad ERMi projektiga seotud inimesed nüüd hoolimata palavast suvest ja puhkuste ajast tasuda palehigis tööle, et koostada komisjoni rahuldavad vastused. Kui kiiresti selgitused paberile saavad ja Brüsselisse läkitatakse, on vara öelda. Samas on just ajafaktor see, mis võib seada ohtu Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitamise raadile. Nimelt peab Euroopa Liidu reeglite kohaselt projektile antav raha kuulutatud olema 2015. aasta lõpuks. Muuseumi ehitamine võtab aga aega ligi kolm aastat. Seega uue aasta alguseks peaks raadil ehitajad juba kohal olema. Mirko Ojakivi Tartu. Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu lahkub esimesel augustil ametist. Postimehe võrguväljaande teatel on põhjuseks kahtlustus pistise võtmises. Õispuu ise ei soovinud oma töölt lahkumist kommenteerida, kuid põhja põhja ringkonnaprokuratuurist öeldi, et Kaitsepolitsei kahjustab, kahtlustab õispuud pistise võtmises ja pidas mehe 27. juunil ka kinni. Kahtlustuse kohaselt sai ta 10000 euro suuruse pistise detailplaneeringu menetlemise korraldamise eest. Kriminaalmenetluse huvides prokuratuur täpsemat teavet ei anna. Kreeka parlament kiitis heaks kokkuhoiukava, mis toob Kaasani maksutõusud riigivara müügikulude kärped. Paketi poolt hääletas 155 ja vastu oli 138 parlamendiliiget. Kreeka peaminister järjest Papandreou plaanib pide 2015. aastani valitsuskulutusi 28 miljardi euro võrra ja teenida erastamiselt kuni 50 miljardit eurot. Euroopa Liit, Rahvusvaheline Valuutafond nõuavad Kreekalt muuhulgas vee ja elektrifirmade erastamist. Täna jätkusid ka kärpekava vastased meeleavaldused Peina tänavatel. Inimesed tungisid parlamendihoone ette seatud turvataladest läbi. Kreeka märulipolitsei kasutas pisar, gaasimeeleavaldajad vastasid kivide ja prügi loopimisega. Umbes 30 inimest ründas rahandusministeeriumi hoonet, purustades mõned aknad ühte büroohoonesse, kus asub ka europank. Tungiti sisse ja tekitati väike tulekahju. Kreekas ja Euroopas toimuvat jälgitakse teraselt ka USA-s. Sealsete analüütikute hinnangul jäävad Kreeka sarnased probleemid vana maailma kummitama ilmselt veel pikaks ajaks, sest lahendust ei ole leitud. Neeme raud jätkab. USA-s on Kreekas toimuv viimastel päevadel elavat kõneainet andmas ning siinsed majandusanalüütikud usuvad, et Kreeka probleemid ei kao niipea ja Kreeka võib-olla vaid jäämäe tipp. Loomulikult on Kreeka probleem, kuid me usume, et eurole avaldaks palju suuremat mõju see, kui kriis leviks Hispaaniasse. See on meie jaoks suur mure. USA majandusekspertide hinnangul on Euroopa probleem selles, et pidevalt reageeritakse kriisidele, mitte ei püüta neid ennetada. Iidan Harrison bänkov, Ameerika arenenud turgude uuringute juht. Euroopa protsessid kulgevad aeglaselt ning otsuseid langetatakse vaid kriiside korral. Ette vaatavaid lahendusi ei ole. Usun, et peame arvestama mingi Euroopa minikriisiga iga kuue kuu järel ning seda seni, kuni Euroopa suudab oma probleemid lahendada või üks neist Väike-kriisidest muutub millekski palju suuremaks, ütles Harris. Tänane New York Times kirjutab oma juhtkirjas aga väga otse. Euroopas puuduvad liidrid, kes julgeksid praeguses olukorras otsustavaid samme astuda. Kõik Euroopa juhid lähtuvad ikkagi omaenda poliitilistest huvidest. New York Times nendib, et Euroopas on praegu kaalul nii ühisvaluutaallesjäämine, rahva vaba liikumine ning tegelikult ka NATO tulevik. Liibüa kriis näitas, et kuigi eurooplased soovisid jämedat otsa enda kätte võtta, tuli neil üsna kiiresti pöörduda Washingtoni poole pommide ja muu abi saamiseks. Rea Euroopa maade pikaajaline soovimatus teha piisavaid kulutusi kaitsele oli silmnähtav ning Euroopa suutmatus tulla toime sellise suhteliselt väikese väljakutsega nägu. Liibia peaks hirmutama iga Euroopa kaitseministrit. Kui Euroopa liidrid ei suuda praeguste kriisidega tegeleda, peab selle eest kokkuvõttes tasuma ka Ameerika, hoiatab New Yorgi suurleht rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, New York. Briti konsultatsioonifirma ecom tegi Rail Baltica raudteeühenduse kohta analüüsi ja pakkus ka välja, kus trass peaks kulgema. Uku Toom teeb ülevaate. Võib kohe alguses öelda, et uuringu kohaselt on raudteeühendus läbi kolme balti riigi piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu abi korral teostatav ning nagu nentis majandusminister Juhan Parts, on uuringu põhijäreldus positiivne. Uuringut tutvustanud will konsteibel näitas ära nelja läbi töötatud marsruudi plussid ja miinused ning järelduste Toptima. Reaalne marsruut oleks Poola piir Kaunas paneveezis Riia, Pärnu Tallinn rääkis rajandust Bernhard Joani tsoonilised marsruudi kogupikkus oleks 728 kilomeetrit, reis kestaks reisirongil veidi üle nelja tunni, kaubarongil üle 10 tunni. Head eksperdid kogu projekti maksumuseks oleks üle 3,6 miljardi euro, Eesti osa sellest 29 protsenti ehk ole miljardi projekteerimis- ja ehitustööd võtaksid 13 aastat 2012 kuni 24 ekspluatatsiooniperiood 30 aastat 2025 kuni 2055. Euroopa Liidult loodetakse saada toetust 56 protsendi ulatuses. Majandusminister Juhan Parts tõi välja kuus eeldust, et kogu projekt teoks saaks. Iga päev reisijaid 4000 teiseks aastas kaubavedu üheksa miljonit tonni, alates Tallinnast kuhugi lõuna suunas. Kolmandaks Euroopa Liit väljaspool igasuguseid muid tavapäraseid struktuurseid fonde toetab seda projekti kuju poliitiliselt oluliste strateegiliste infrastruktuuri kahe miljardi euro ulatuses. Neljandaks on olemas meie lõunanaabrite Läti ja Leedu tahe ja kolme riigi sujuv koostöö. Viiendaks on Eesti mitte ainult valitsuse nagu avalikkuse järjepidevus, seda nii-öelda järgmist faasi vedada järgmised 10 aastat ja kuuendaks. Me peame leidma oma raha 440 miljonit eurot, et teha investeering, mis töötaks 50 aastat. Selle tulemusena me saaksime nelja tunniga sõita iga kahe tunni tagant Tallinnas Leedu-Poola piiril. Ministri sõnade kohaselt võtab valitsus uuringu analüüsiks umbes kolm kuud. Üks põhiprobleemidest on aga see, kuidas organiseerida kolme balti riigi selline koostöö formaat. Et edasine arenguetapp, mis on umbes kuus aastat kuni lõpliku investeerimisotsuseni saaks tegelikult toimima. Elering rajab Eestisse avariielektrijaama, mille ehitab värtsile Finland. Esimene plokk alustab tööd 2013. aasta kevadel ja teine 2014. aasta sügisel jätkab Riina Eentalu. Selle avariijaama ülesanne on tagada elektri varustus elektrisüsteemi avariide korral. Iga päev see jaam elektrit ei tooda, vaid käivitatakse siis, kui vajadus tekib. Jaama on võimeline tagama puuduva elektrivajaduse 15 minutiga, rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Ta täiesti ta omad juba täisvõimsus, ehk siis 250 megavatti saavutama 15 minuti jooksul. Ta kasutab selleks primaarkütuseid, mis meie puhul on see kütteõli ja gaas. Sõja mehitatakse kiisale arvestusega, et sealt on head ühendused teiste suurte sõlmalajaamadega. Ta on just selliselt valitud, et ta potentsiaalsete rikete puhul, kui elektriliinid lülituvad välja, siis ta oleks võimeline siiski toitma pea tarbimiskohtasid Eestis ja peamine elektritarbimine on Eestis. Tallinn. Eesti avariireserv asub praegu piltlikult Daugava jõel. Seni on meil avariiväljapääs olnud leping Latvenergo ka, mis lõpeb 2013. aastal. Sestap on mõistlik hoida osa reservist Eestis. Avariireservi peab olema kättesaadav sellises mahus, mis on siis kõige suurema süsteemiga ühendatud tootmisseadme või, või võrguühenduse võimsus ja praegu on selleks üks narva plokk. Tulevikus saab olema sellest Estlink kaks võimsusega circa 650 megavatti, mis tähendab, et nii või teisiti see kiisa 250 ei ole nii-öelda piisav selleks, aga selleks, et mitte kõike seda ise ehitada ja tarbijat täiendavalt koormata, siis meil on sõlmitud lätlaste, leedulaste, valgevenelaste ja Venemaa elektrisüsteemiga selline leping, et, et nemad siis igaüks hoiab täiendavalt seda sadat megavatti lisaks meie enda 250-le, nii et me saame ilusti 100 650 650 megavatti avariireservi kätte, juhul kui näiteks Estlink kaks läheb katki ja me peame kiiresti selle asendama. Eesti avariireservjaama ehitamine maksab 130 miljonit eurot. Püsikulu on üsna madal ja kastmega valiti just sellise tehnoloogia kulu, mis me teeme selleks hetkeks, kui ta seal seisab ja ootab seda avariid parasjagu on see kulu väike ja siis, kui tõesti tekib see avarii, on võimalik kiiresti tõsta see elektrijaam, töötaja ja tõesti siis tema nii-öelda kasutatav kütus on, on selle võrra kallim. Eesti energia pani täna nurgakivi pain küla koostootmisjaamale Werol tehaste juures Jõgevamaal. Tegu on esimese tootmisettevõtte juurde rajatud koostootmisjaamaga. Eesti energia soovib taolisi projekte aga veelgi ette võtta. Toomas Kelt, kes kohal. Koostootmisjaamad on meil ja mujalgi võrdlemisi tavalised, praeguseks on neid päris palju üle Eesti. Jõgevamaal Werol tehaste juurde ehitatav jaam on aga kahes mõttes ainulaadne. Esiteks muidugi sellepärast, et lisaks elektri- ja soojusenergiale toodab see veel ka külma. Varem taolisi jaamu Eestisse ehitatud pole, aga Eesti Energia jaoks teeb projekti ainulaadseks veel teinegi asjaolu, rääkis ettevõtte juhatuse esimees Sandor Liive. Me oleme pikka aega otsinud endale nii-öelda just nimelt tööstusettevõtteid, mille juurde niukseid koostootmisjaamasid rajada ja Werol on siis esimene tööstusettevõte, kelle juurde me selle rajama. Ja meil on plaanis ka teisi projekte, sest kui me vaatame Niukest elektri, soojuse koostootmistervikuna Eestis, siis suurtes linnades potentsiaal on väga paljuski ära kasutatud, kuid me näeme just väga suurt potentsiaali elektri ja soojuse koostootmisjaamade ehitamiseks tööstusettevõtete juurde, kes vajavad soojust ja Weroli pulga külma. Ja teiseks loomulikult väiksemate paarid, väiksemad linnad alevit, kus on kaugküttesüsteemid. Kuigi aasta lõpuks valmiva jaama toodetava energia suurim kasutaja on Werol tehased, mis vajab õli tootmiseks jahutusenergiat ehk külma on kasusaajaid teisigi. Nimelt on arendusel pain küla tööstuspark, välja ehitatakse sinna suunduv raudtee haru ja platsid tööstustele. Tööstuspargi arendamisega tegelev Weroli nõukogu liige Aivar Kokk rääkis, et kümmekond huvilist ettevõtet on juba olemas, nende seas nii sooja kui külmatarbijaid. Tänane arendus on siin, agrei tööstusala on tomatikasvatus, kalakasvatus on söötade segamiskohad, meil ei oleks olnud võimalust ja võimsust täna pakkuda nii tomatikasvatajatele, kasvanutele, soojust või, või täna on elu on näidanud, et viimasel kahel aastal on kalakasvatajat suvel hädas sellega, et las vaja hoopis vett jahutada, mitte soojendada, et siin on olemas täna külma ja soojavõimsused ja ka see võimalus, et ka koostootmisjaama hiljem laiendada, kui see vajadus tekib. Sügisel valmiv koostootmisjaam suudab toota 4,3 megavatti elektrit 1,7 megavatti sooja ning kaks ja pool megavatti. Külmajaam läheb Eesti energiale maksma ligi viis miljonit eurot. Toomas Kelt Tartu. Ilmast peaks tulema sajuta, puhub ida- ja kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on 12 kuni 17 kraadi. Päeval sajab mitmel pool hoovihma, võib olla äikest. Saju võimalus on suurem. Pärastlõunal puhub ida- ja kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on homseks oodata 23 kuni 30 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.