Seni. Kena esmaspäev jätkub saade siin Me oleme stuudios peeke Pedaru ja meie tänane saatekülaline Hendrik Sal-Saller. Tere Henrik. Nii alustaks võib-olla sellest loost, mis kõlas hallo kosmos teie uue albumi, mis siis pole valmis, aga on valmimisjärgus. Siis esimene singel, eks. Jah, nii, ta oli meil plaanitud ja me tegelikult me tegime paargi lugu valmis ja siis mõtlesime, et vaatame, kuidas välja tuleb, et siis võrdleme, millise me nagunii-öelda esimeseks üle tüki aja paneme. Ja, ja valik jäi, jäi kuidagimoodi sellele aga kuidagimoodi, kuidas ikkagi? Noh, esiteks ta on tempokas, teiseks, ta on aktuaalne. Kolmandaks kukkus hea välja minu meelest. Nii, need sünnivad, need otsast. Ja sa võid arvata, et ma põlen ikkagi uudishimust, et kuidas lugu tekkiskuste inspiratsioonist saite. Räägi palun. No kõik ei räägi sellepärast et kuulajale peab ju ka ikkagi jääma mingisugune võimalus ise lahata ja ise välja mõelda kõik olukorda selle loo sisse ja ümber, aga aga loomulikult, inspiratsiooni tuli vasakult ja paremalt ja siitsamast kas või vasakult ja paremalt ja, ja ütleme nii, et see lugu nagu, kui ma nüüd nagu väga niimoodi keerutan ja ümber nurga räägin, siis on nagu meie bändisisene, selline keemia ja erinevad, erinevad fraasid, erinevad sellised omavahelised omavahelised naljad ja, ja meie meie selline noh, nagu mitme asja niukene kokku sulatatud sulam. Millest ma siis kirjutasin ühe armastuse laulu. Aga jah, et kuidagi ma ei tea, ma tegin selle teema nagu mõikab Lemmosid tavaliselt kuidagi mingi sihukeses imelikus inglise keeles ja ja see lugu inglise keeles oli ka sellest samast nagu sammas teemas ja siis kuidagi ei saanud enam sellest kosmosest kuidagimoodi sealt ümbert lahti ja küll ma nuputasin, proovisin kõiki muid asju, kuidagi sobis sinna nii hästi, et et ma otsustasin, et olgu siis pealegi oled sa kuulnud seda meie populaarset raadiosaadet, hallo kosmost, oojaa Me kuulame seda kogu ansambliga igal pühapäeval, kui me tuleme tagasi, siis tavaliselt laupäeva õhtul, kui me mängime, siis pühapäeval me sellel kellaajal sõidame autoga ja see on meil vägagi niukene asi, mida me tähendab mitte vägagi, vaid sädame kuulamegi. Sina ergi, et kuidas sulle tundub, ühesõnaga, et kas seda tüüpi saated nagu õigustavad ennast või, või tuleks ikkagi ütleme, kui ma mõtlen, et maksumaksja nii-öelda väiksele kõhnale raha rahakotile pigem nad võib-olla noh, tulevikus välja jätta nii-öelda eelarvest. Just vastupidi, maksumaksja raha eest tuleb kõike teha selles suhtes, et ega maksumaksja ju ise ei tea muidu, mida ta võib saada. Et talle tulebki pakkuda selle raha eest erinevaid võimalusi, sellepärast et ega kõik maksumaksjad pole ühesugused, osad maksumaksjad selgeks tegi, soovivad ühesugust saadet, teised teistsugust, et muidu oleks ju. Kui orienteeruda ainult mingisugusele teatud seltskonnale, siis see teine seltskond jääb ilma. Ta maksab maksja samamoodi. Vahel on selline tunne, et ainuke asi, mis 15 nagu rahvusringhäälingust kõvahäälsemalt ootavad, on mingisugune jutt kuskilt kirikukantslist, umbes niimoodi. Ta teadis laborist ja siis Toompealt, aga samas on elus juba palju-palju muu erakond, aga räägime muusikast, sest see esimene lugu, hallo kosmos on nüüd paiskunud raadiotes. Ja ma saan aru, et töö käib täie hooga, et sügisel plaat välja anda. Räägi natukene sellest, mis seal tuleb, nii kuidas see kõik teil seal toimub, sünergia, kõik need asjad, sest sa rääkisid enne, kui, kui me raadiokuulajale siin juttu alustasime meile omavahel seda, et see plaat tuleb natuke teistmoodi. Jah, ta tulebki teistmoodi, tähendab, et kõik ausalt ära rääkida. Siis ma pean alustama sellest, et kuidas me ikkagi oleme meie bändiga tulnud sellisesse faasi, et, et me tahame teha kõike ise ja rahulikult, et ma just olen mitu korda seda mõelnud, et, et see on nüüd esimest korda minu elus, kui ma saan teha ühte plaati rahulikus tempos niimoodi, et mul ei ole kiiret kuhugile keegi, oja mul sedasamust sealsamuses. Et tõesti mõnus teed vaikselt ja see, see kuidagi selline vaim, mis sellega tekib, on endal vähemasti jube lahe Pluutset Me ei kasutanud ühtegi stuudiot, me teeme kõiki ise mängime, lindistame kõik ka asjad ise. Me umbes salvestame ükstapuha kus, et just ükspäev kui me käisime ühel peol mängimas, mis toimus ühes mõisas, ma leidsin sealt täpselt parasjagu täpselt õige saundiga parasjagu häälest oleva klaveri, mida mul on vaja just ühte täpselt ühte tulevasse lukku. Ja siis me läheme ja lindistame selle üks päev seal mõisas lihtsalt selle loo klaveri. Niimoodi, me teeme vaikselt ja vaikselt, see on näide lihtsalt, aga pool plaadist on meil nüüd nagu enam-vähem see, see teine pool on meil plaanis kuskil suve lõpus teha, nii et sügiseks sügiseks peaks olema plaat valmis ja eks me vaikselt siin juba hakkame plaanima nende esitluskontsert nagu kuidagimoodi pool aastat vähemalt oma elus ette oskama näha, et kuidas see kõik toimub, aga, aga, aga veelkord, et noh, et kui sa tõesti läheb jälle selliseks, et et, et ta tundub, et hakkab liiga kiire olema, et siis me võtame hoogu maha ja ei anna seda sügisel välja, et, et noh, ei ole, keegi otseselt ei käsi seda teha, nii on jälle mõnusat, saad ise vabalt kulgeda olukorras. Kas neid lugusid on juba nii-öelda vähemasti nagu mõttes nagu parasjagu, et jutt käib rohkem, nagu öeldakse, ikkagi salve tegemisest või purgitamisest. Et noh, mõnes mõttes küll, aga, aga ütleme nii, et et ma tahaks teha neid rohkem, millest valida pärast, et et üldjuhul meie bändi puhul on alati olnud see, et me ei, nagu ei rõhu kvantiteedi ehk siis me ei taha nagu toota metsikult kama selle jaoks, et seda lihtsalt oleks vaid et pigem, et kui me teeme mu käest, on mitu korda küsitud, et miks tal nii lühikesed plaadid on vist 10 lugu või midagi sellist. Ma näiteks ise ei suuda kuulata väga palju plaate, millel on 14 12 14 ja veel rohkem lugu, sellepärast et nad hakkavad mind väsitama ja selgesti inimestel juba ei ole midagi öelda. Et kuigi mulle on öeldud, et, et on olnud juhuseid, kui plaadileti peal on näiteks meie plaat 10 looga ja siis kellegi teise plaat 14 loogias inimene vaatab kurat, sama raha eest on neli lugu, rohkem oskan sellega, noh see ei ole nagu see ei ole jälle nagu minu teema selles suhtes, et kui ta teeb otsuse selle puhul, et ta saab raha eest neli lugu rohkem, siis jumala eest, miks ka mitte. Nii et jah, et teeme, teeme rohkem lugu, see võib olla küll, aga valima siiski sinna plaadile sellise nagu sobiva kogused, mida kõik siuksed, lood, millega me midagi öelda tahame, et, et ei ole mõtet mingit täitakaid teha. Niisama, kas seal on ka mingi üks selline läbiv terviklik teema või on iga lugu? Ühtelugu nad üldjuhul alguses on kõik omaette lood eraldi aga kuidagi vaata selle protsessi käigus ikkagi seal mingi niukene joon tekib. Et noh, tahes-tahtmata sa teed mingi teatud noh, minul vähemasti on niimoodi, et ma teen mingi teatud perioodi neid asju. Et ma ei tee niimoodi, et ma kogu aeg iga õhtu istuksin, kidra käes ja siis tuleb vaim peale. Jääb läinud, panen, et vaat nii päris ei tee. Et mul on ikkagi niuksed periooditi maanteel lugu see ja siis siis nad ikkagi kipuvad jah, nagu lõpptulemusena, kas sa võtad selle plaadi kätte? Ma nüüd tagasi vaatan siis enamuses meie plaatidest millegipärast nagu kuidagimoodi mees, on see niuke jutt selgesti olemas. Ühesõnaga, enne kui see kaua tehtud kaunikene kunagi, eks ole, ilmub, võib olla aega. Praegu on siis meil üks lugu ja on üldiselt teada, et vähemasti teine lugu on, on, on juba tulemas kas siis mingi suve jooksul või varasügisel ka võib-olla üritab. No kindlasti ja üldse tahaks ennem seda plaati ka tutvustada materjali võib-olla rohkemgi, et tavaliselt meil on olnud hästi, et me oleme suutnud viimaste plaatide pealt ikkagi mängida kuni 10 singlit, et kaheksa kuni 10, mis on Eesti mõttes maailmarekord. Aga noh, ausalt öeldes uue uue kraami suhtes mul ei ole. Mul puudub igasugune nagu ootus selles suhtes, et ma ei tea, mida oodata, et me andsime nagu viimasest plaadist on tükk aega möödas ja ei. Ma ei ole nagu selle peale mõelnud, ausalt öeldes väga, et kuidas, kuidas meil nüüd läheb või kuidas meil nüüd ei lähe, et see isetegemine ja see tahtmine teha asju nii, et meil ei oleks mingeid nagu piirega iga formaat ees, mille järgi me peaksime käituma, et et see tekitab selle olukorra, et ees on suur teadmatus, aga teadmatus on lahe. Jah, mulle just ma naudin seda, kui sa räägid, et kõik, see nii rahulik, et ei ole selliste plaan nagu sihuke nii, nüüd kõigepealt see suhteliselt jah, siis need suhteliselt jah, see sinna suhteliselt tänna sihtgrupile, et selline noh, klassikaline ikkagi mudel, eks ju. Ja seda oleks lihtne teha, sest ma valdan seda mudelit ja väga hästi, aga, aga aitäh. Aga lihtsalt küsimus on selles, et tahaks teha niimoodi teistmoodi, et, et oleks pärast hiljem tagasivaadetes vaadates sellele perioodile, et oleks, oleks nagu tore meenutada, et vot siis tegime nii ja siis tegime noa ja Moody see pilt videoks on seda ehk palju kutsuda, mis me täna YouTube'i üles lasime, et see on ka niukene ise põlve otsas tehtud ja, ja kogu sellest nagu ettevõtmisest siiamaani ilgelt ilgelt niuke soe ja lahe tunne. Jah, on näha või tunda sellist nagu mängulusti ja rõõmu ja seda peab olema. Et kui sa ikkagi ühes bändis mänginud nii kaua nagu mina mängin Smilers, siis siis seda mängulusti tõesti, noh, seda me peame. Me peame seda saama kuskilt, sest et vastasel juhul muutuks väga ebameeldivaks. Nii et kuuled mingi YouTube'i toksida sisse Smilers, hallo, kosmos ja näete uut värskelt täna siis üles pandud videod ka selle loo juurde, nüüd aga kuulame natukene muusikat, mida Henrik on välja valinud säkvaitalishegiis Nadoueitudaim taadelda midagi selle loo kohta. Ega ma loo kohta nagu ma võib-olla ütleks kõikide nende lugude kohta, mida me jõuame kuulata, et, et mul oli metsikult palju erinevaid lugusid, mida ma peaksin kaasa võtma ja siis me peaks tegema ühe, terve sellise päeva. Nii et kui ma hakkan sobrama, et mis mulle, mis mulle meeldib ja mis mitte, aga ütleme, et ma tegin siukse mingi hetke valiku lihtsalt sirvides natuke oma plaadiriiulit, et et noh, niisugused lood, mis millegipärast kuidagimoodi mind praegusel hetkel väga mõjutavate osad on muidugi siuksed, mis on nagu läbi aegade, kui me räägime mingist black rahuse, kuid midagi niukest, aga aga, aga võib-olla ootuspärane oleks olnud, et oleks tassinud siia sülemite kaupa AC DC, Rolling Stonesi ja Rod Stewart'it, seda ma nüüd ei teinud ja ei, ja nüüd on siis seekord sellised lood. Näru, ent ta ei, oli siis Jack Whiteealisi kiis välja valinud Hendrik Sal-Saller, kes täna meil külas rääkisime siis sellest, et nii-öelda plaat öös võib-olla sügisel jõulumüügiks. Võib-olla alles järgmine kevad, et aega munadepühadeks. Kas sa oled oma kogemuses kunagi kogenud ka seda, et Eestis suvel mitte miski ei müü, ma tean, et ajakirjad müüvad, sest inimesed lähevad randa taha, kaasajakirja jah, aga ma mõtlen just plaat, et et see on ju põhihull, Hull hirm, inimeste noh, muusikutele, et kevadel tuled, et siis nagu suveks inimesed ostavad kevadel ja sügisel, et suvel ei osta keegi midagi, suvel ei tee keegi tööd. Ma pean sulle ütlema, et ma olen teinud ainult ühe plaadi oma elus enne jõule ja seal sai otsa juba novembrikuu seas, nii et me tegime selle 2009, sest see oli niimoodi, et seda tehti just 2009 tükki ja me saime selle tiraažiga maha juba kuskil novembri lõpuks, nii jõuludeni ta ka ei jõudnud, ülejäänud plaadid, me oleme üldreeglina teinud ikkagi kas kevadel või sügisel kuskil varasügisel, et et mina, ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, sest et noh, seal on mitu-mitu asja, miks ma ei, ma ei taha sinna just noh, kõik müügijutt, see, et me ikkagi plaate ainult müügiks Eestis Pole mõtet müügiks plaate teha. Eestis sa teed plaate rohkem, ma ei tea iseenda jaoks, ma arvan, sellepärast et noh, kui sa nüüd mõtled selle tulemuse peale, mis sealt üldse võib tulla, siis selle nimel ainult pingutada, siis ma usun, et see vast ehk ei, ei ole päris õige õige suund, et et noh, kui keegi neid plaate tahab osta, see on tore ja mulle see väga meeldib ja ma olen väga õnnelik kõhus õnnelikus seltskonnas, et meie, meie meie smiliasse plaatidest ongi ostetud, aga aga, aga see ei ole olnud nagu see eesmärk omaette, et eesmärk on ikkagi teha lugusi, käia inimestega suhtlemas meie mängudel ehk siis me seal laval toimub meie bändi elu päriselt ja see, see on see koht, kus me oleme ja tahame olla. Smilers ütled sa ise, et kas see on, kas seal sihuke soome mõju, et sa vist on. Sellest ajast, et jah, ma kuidagi nagu ei oska teda niimoodi smile sina öelda, vahest oskan ka ja ma ei tea, no see niuke heal lapsel mitu nime minu jaoks, et ma ei ma tõesti kuidas kunagi, et ega ma sellele väga tähelepanu ei pööra ja noh, kunagi eks ju, kui sõbrants sai tehtud, siis me ju ei kujutanudki üldse, ütlevad et me üldse Eestis kunagi hakkame mängima midagi eestikeelset muusikat veel kaugel sellest selle tõttusega inglisekeelne nimi, sest me mängisime inkas. Või tähendab inglise keeles, eks ju Soomes peamiselt käisime aastas kaks korda võib-olla Eestis ka ennast näitamas ja, ja, ja täna, kui, kui ma oleksin teadnud, et, et me põhiliselt majandame eesti keeles Eestis, eks ole, siis võib-olla oleks pannud mõne eestikeelse nime bändile, aga aga jah, paraku paraku läks niimoodi torani. Kuidas teil praegu on, kas Soomes on palju keikkasid, olete ikka endiselt kuulsad, hinnad? Absoluutselt mitte, me ei ole Soomes käinud, ma ei tea, kui kaua aega ja ja, ja vaevalt, et vaevalt et lähiajal lähemegi, sellepärast et. Meil ei ole nagu. Meil ei ole siin nagu midagi viga, meile meeldib siin ja ja me ei ole. Ei ole nagu üle mõelnud seda bänditegemist, ma ei oska öelda kuidagi. Võib-olla mingil hetkel asjad jooksevad ise kuidagimoodi, et ma ei, ma nagu ei näe meeletut põhjust näha metsikult vaeva selle nimel, et olla 80 kilomeetrit Tallinnast nagu mingi tõeliselt aktuaalne mees. Et sa, et seal on tõesti. Tore olla ja mulle meeldib seal käia ja küllap me läheme ka, aga. Aga ega see ei ole seal ka mingillust ja lillepidu, et kunagi, kui me bändiga seal alustasime ütleme nii, et vahemaad on pikemad, autosse istuda oluliselt palju rohkem. Kohad, kus mängid, on noh, me oleme mänginud, meil oli põhimõte sellel ajal selline, et kui saalis on ükski inimene rohkem kui bändis sellel ajal meid oli viis laval, et siis me kontserti ära jäta. Üks kord vähemalt, aga me pidime mängimas trummar, unustas ta trummitaldrikud maha ja laenasime ühe kuti käest kohaliku käest ja see oli neli inimest. Aga kuna ta oli meile laenanud need taldrikud, siis me ikkagi mängisime, sest ta tahtis kuulata meie bändi. Panime virutasin mingi tund aega, jõle lahe oli, nii et ega see ega seal välismaal ka midagi nüüd nagunii roheliste ei ole, et, et see on ikkagi, noh, sa võid ju siin teha suuri pealik pealkirju pärast portaalides, et kuidas me panime seal ja olime siin, aga neid ma võin niisama ka teha. Keegi ju ei kontrolli. Nii et sul sellist Tohutut sisemist tungi salasoovi, et tahaks välja murda, vallutada suuri turge, vahet pole, kas see on siis Euroopa või Venemaa või üldse Inglismaal Ameerikas, et seda ei ole, et sa ikkagi oled kontsentreerunud. Praegu küll jah, ja kui, kui peaks olema selline võimalus, siis loomulikult me läheme, aga meie tingimustel, et see ei ole nüüd nii, et iga hinna eest, et on, on ka olemas teine alternatiiv, et sa pakid oma bändi oma pered, kõik asjad väiksesse fänni, võtad kidra ka sinna, siis sõidad niimoodi ja käidi, mängid neid klubisid on täiesti võimalik teha ja see on ilgelt lahe kaasas, siis sa näed, maailma reisimine avardab, samas saad mängida, kindlasti tuleb mingeid toredaid, uusi fänne, mingeid mõtteid. See kõik on jõle lahe, aga kui me nüüd räägime sellest, et Preikkama nagu suurelt siis nojah, ma ei tea, näiteks, ma arvan, et kuskil ükstapuha, kus on ühe ruutkilomeetri peal samasuguseid bände üsna mitu, et jäägem tegelikult ikkagi jalad maha, et asjad ei ole nagunii, nagu me kõik kipume arvama, aga, aga ei noh, meil kõigile meeldib mõelda, et meie. Meie olemegi need kõik, kes me, keda oodati, on oodatud ja laiali jahib, ütleme, smiliast vähemalt on tõesti geniaalselt kohanud, siin suutnud tähendab selle noh, kokk räägime väiksest turust, aga suutnud tähendab noh, inimesed nagu endaga kaasa elama panna ja tõesti noh siin siin siin ta on, eks ole. Aga täna elavad ära. Jah, et, et, et siin on tõesti, ma arvan, et Henrik kindlasti oskab, ta võib olla ka öelda siis võib-olla siis nendele bändidele, kes, kes võib-olla mõtlevad suurelt, aga kellel oleks nagu B-plaan, et maanduda siinsamas ma maakamarat, mis, mis on siis see mis on need võlusõnad? Tegelikult ütlesin talle juba ära, rangelt mõelda võib alati suurelt, aga B-plaan peab alati olema ka, et mis p plaan siis oleksid B B-plaan on noh, nagu see p plaan, nagu minu tugevam peega. Tegelikult. Ta on minu jaoks olnud väga lihtne, et kui sa naudid seda, mida sa teed, ükstapuha missuguses kuvadraadist, siis parasjagu, et siis see ju peab sellele kuulajani jõudma ja kui ta sellest aru saab, et sa naudid, mida sa teed, siis ongi lihtne, et, et väga palju on mulle kuidagi vastu toonud sellist suhtumist, et kõik tahaks nagu kiiresti kähku ja kõike ja korraga on ju keegi ei ole nõus selle nimel eriti ei viitsita pingutada, mõnes mõttes ma saan aru ka, aga kui sa hakkad bändi tegema, siis sa pead ikkagi valima valima selle, selle tee, et noh, võib-olla on mõneti jäänud niisugune inimestele selline vale arusaamine, et kui sa nagu astud, ostad oma esimese Vaspurni, astud üle prooviruumi ukse sisse, siis pärast seda langevad kõik loobuja ja roosidega pillutakse sind poolsurnuks ja on elu on edasi näiteks Sampos, et tegelikult ei ole, et sa saad tohutu tohutu aeg, mis kulub prooviruumis, käimisele ja, ja kõikidele nendele asjadele ja, ja mitte keegi ei anna sulle ühtegi garantiid, mitte iialgi, et sa üldse kunagi võib-olla saad üldse kuhugile esinema, et see on nagu sihuke metsik peaga vastu seina jooksmine, aga mõnel puhul veab, mõnel puhul ei vea, et kindlasti on väga palju väga andekaid inimesi, kes lihtsalt ei ole suutnud enam ja pannud asjad kotti, hakanud tegema midagi muud, et noh, see on, see on, kõik on nagu juhusest, hästi, palju ka kinni, ma arvan. Tahad vii, nii räägid, Hendrik Sal-Saller, kes on, kes on kahtlemata ka üks üks kõige kõige kõvema kogemusega eestilisi rokkar, ma ei tea saadist üle 30 aasta juba nagu öeldakse, teinud tegelikult mingi teismelisena tara teismelisena ju haarasid juba juba kitarri ja siis läks asi. Pihta ma bändi teinud küll tõesti nagu vist terve elu ja sellele lisaks olema veel teinud kõik võimaliku Roudari tööd Soomes elades. Et olen vedanud juhet häälestanud Pillel, riputanud lampe, miks on tassinud sõitnud bussiga tuhandeid kilomeetreid, et see kõik on nagu ka selja taga ja see on jõle lahe, sest et ma tean, millest, millistest väikestest osakestest see kõik. Suur rakeneraaž koosneb, et, et see, see on nagu ei ole lahe mulle endale meeldib see, et ma tean seda. Kuulame vahepeal muusikat ootel Päcrous Remedi nimeline lugu, mis selle artisti kohta ütleb. Seal artisti kohta ütlema niimoodi, et see, see artist oli väga tugevaks tõukeks. Smilers sile algus algusminutitel algusmeetritel, et see on läbi aegade üks mu suuri lemmikuid olnud. Räkraavs siis vene inimene lugu ja, ja place õhus on siis Henrik Sal-Sallerit olnud siis selliseks nagu lemmikuks või ütleme, Smilersi puhul siis nii-öelda väikseks tee teenäitajaks, et Henriku puhul muidugi ongi see, et, et saad juba maast madalast rokkinud, et saaks kohe teada, et kus, kui kuidas see kõik alguse sai, ikkagi natuke vaimates musikaalsed vanemad, aga, aga ikkagi jah, sealt vist. Kodutoetuse, ja ega sa ei pääse kuhugile, kui sa ikkagi juba väiksest peale harjunud kohvris elama, et oled vanematega kõikvõimalikes kontsertmajades ja kultuurimajades ja mängu tahaks, on nii-öelda grimmitoad ja, ja, ja lavatagused, need igasugused rippuvad kardinad, et siis paratamatult lihtsalt midagi ei ole teha, et Exust niukene tuleb nagu minu arust on väga, väga tihti sa vist ei meigi? Ei no ei meigi ennast, see tähendab selga ei viitsi tegeleda. Mul on küll sõpruse seri, kes meil alguses mängis meie bändis tema olis mäki kunagine liige ja tema oli niisugune mees ta üldse õue ei läinudki, ennem kui ta omale silmu pähe joonistanud, aga aga jah, me, me ei ole sellega tegelenud, nõia ta nüüd enam, et see jäi kuidagi kaugesse minevikku ja. Midagi ei ole aga okei, kas, kas isa Tõnu ja siis noh, ikkagi noh, tuntud laulja Anne Velli ema olid ka siis minuti nagu repertuaari kujunemisel või kuidagi su suunanäitajad, ma arvan, et mitte. Pigem nad on olnud niuksed, rahulikud vanemad, et et kui ikkagi noormees hakkab korraga Sex Pistols, sest lugu pidama, siis isa, kes mängib sümfooniaorkestris ja on meeletu Jatsu mees ja ema, kes peab nagu pigem klassikalist muusikat üldse muusikaks, siis eks nad viltu vaatsed ja või noh, tähendab, nad lasid mul nagu selle etapi rahulikult läbi teha ja kõik need muud etapid mu elus, et ega nad ei ole, ei ole öelnud, et poiss, et et ära nii tee, vaata Vivaldil on hoopis parem lugu või Beethoven elatvaid, kuula seda ja mängi seda, et selles suhtes on nad olnud olnud olnud ikkagi väga head vanemad, et et eks nad mu sinna muusikakeskkooli panid. Aga sama targalt nad võtsid mu ära ka sellepärast, et neil hakkas oma lapsest kahju, kes pidi lihtsalt juba teises klassis mingi neli kuni kuus tundi klaverit harjutama ja ülejäänud lapsed mängisid õues kõik igast lahedaid mänge. Ja jah, et, et nad on selles suhtes lasknud mul kasvada selliseks nagu. Ma tahan, et või kuidagi, milleks ma olen kasvanud, ma ei tea, kas see on hea või halb, võib-olla võib-olla oleksin ma jube hea kontsertpianist, kuigi ma kaldun arvama, et pigem mitte sellepärast, et harjutamine ei ole minu teine nimi. Ja, ja et noh, jah, ma, ma usun, et, et kõik läks nii nagu pidi, et, aga, aga loomulikult, et noh, ma usun, on seda kõike sees, et noh, ma olen isaga käinud lugematud korrad väiksest peale kõik ta mängis ETV Kustas Kikerbu ETV bändis, eks ole, peale selle sümfooniaorkestris, et ma olen olnud proovid ja esinemised ja emaga samamoodi et lihtsalt eksalt, eks sealt ikkagi midagi sinna kahe kõrva vahele jääb. Arold, Entel-Denteli ja mis seal oli horoskoobi repertuaari tulid seal absoluutselt sõja hea, sest et sellel ajal ju väga nagu plaate vast nii ei kuulatud, et olid vist hiljem meloodia omad tulid, aga horoskoop tehti plaadil alles, ma ei tea, mina olen. Et eks ikka telekast pidi seda vaatamata, et see oli sihuke omaaegne superstaarisaade, ilmselt siis horoskoop. Tahtsin just ilmselt küll, ja mis, mis bändile või artistile nagu kuidas öelda, siis nagu süütuse kaotasid või sa läksid sinna Sex Pistolsi seda jah, no see oligi. Tegelikult, eks ma juba vaikselt hakkasin, meil oli mingisugustel imepõhjustel, oli kodus steppenbulfi näiteks ja siis ma sain juba aru, et ta teadis, Ethan hulk palju kuulati, biitlasid näiteks niisugust asja kodus noh siis igast muid asju ka sinna juurde, aga need Stepan, mul stabiilsus, jäid mulle nagu hästi meelde ja ma sain aru, et noh, et nüüd on nagu et väga hästi, et see on see õige suund ja siis, kui ma kunagi nägin yldo tähti oli minu meelest saada Soome televisioonis, aga seal näidata mulle esimest korda. Johnny Rotten, anarhiin juukeiga paugutas, vot siis ma sain aru kõik, et nüüd nüüd ei ole enam tagasiteed mitte kuhugile ja sealt see algas, et no ma mingil hetkel arvasin, et et peale punkmuusika minu ellu enam midagi rohkem ei tulegi, aga, aga võta näpust, tulid igasugused muud asjad. Et ongi selle punkmuusika lõpufaasis, kus hakkasid tekkima igasugused hoidja, muud asjad, noh, minu jaoks, kus musa läks kiireks paugutamiseks, siis mina keerasin hoopis käinud kas vasakule või paremale, sellelt teelahkmel hakkasin mootor hääli kuulama, sedakaudu jõudsin AC DC ja ma ei tea tyyp Blini ja milleni iganes ja, ja siis läbi suurepäraste igasuguste Jesside, muude nihukeste vägevate proge bändi ta siis jõudsin kuidagi tagasi kuhugile niukses Rolling Stonesi ja biitlusi ja ma tea sellisesse maailmasse, kus ma nüüd siis käin ja blingin siiamaani, mis esimene bänd olin. Minu esimene bänd oli kindla peale onu rõõmus, anta morning, tripper, millest, mille, millest me hiljem tegime bändi nimega punk Heetsest veidi kindlasti punk olema, selles samas tegelikult oli asi nimelt selles, et Valdeku, kes meil seal passi mängis, isa oli teinud lihtsalt niukse vägeva plakatid oli niukene. Kunstnikesse joonistas erinevatele firmadele ettevõtetele niukseid, au tööle, plakateid ja siis ta oli mingile kolhoosile Dentali sihuke plakatikunstnik oli kolhoosile teinud mingi ilusa plakati, kus oli lehmapea ja siis lüpsja pea olid koos niimoodi õrnalt-õrnalt võimutsevad pilgud silmades ja siis me mõtlesime, et see plakat sobib meile sinna, trummid, et ei ole hästi ja siis panime bändi nimeks punk. Need olid need esimesed, aga sealt juba edasi tulidki. Mind kutsuti koolibändi, mille nimi oli pohmell. Ja siis genekas tuli sealt edasi ja siis. Trenniga on ikkagi see, et kuidas nad telekasse said, sealt seal vist oligi paljude jooks nägid nagu läbi televiisori pildi siis seda, seda ilmutust ja sealt äratati nii mõnigi, et, et see oligi üks imeasi. Viime asjaga ma ausalt öeldes, ega ma ei tea, me seal mingeid erilisi kanaleid pidi vist kedagi nagu ära ostmas ei käinud, et kuidagi aeg läks niukse ilge vihinaga kogu aeg mööda ja midagi toimus, et eks me võib-olla Sudisime ka ise siia ja sinna ja proovisime, aga mingi nipiga see oli mingi asjade kokkulangevus jällegi, et mingil imelisel põhjusel tehti niimoodi, et ühel aastal, eks ole, ongi bändid korraga seal 200 jäta saates, et muidu olid ju ainult nagu lauljad ja siis noh, võeti vaadata mingi koolibänd, et võtame selle ka ja meil on niisugune lugu. Otseselt midagi halvasti ei öelnud kellelegi, harjusime niisama, tulge appi, köike ja kuidagi see läks, aga see oli meie jaoks selgesti niukene murdepunkt bändile, et sealt edasi oli meri põlvini. Nii toredad need memuaarid, kas ei ole mõelnud raamatut kirjutada, praegu ju kõik kirjutavad. Selgel teil mingi aeg, see oli vist nii ammu kui, kui Erik Morna vist kirjutas. See raamat on Eeriku kirjutatud ja kusjuures väga lahe raamat seal niukses alfabeetilises võtmes kirjutatud, et aa nagu ja siis p nagu ja see on jube lahe raamatule juurde ja ma arvangi, et ma peaksin rääkima, et äkki ta täiendab seda kordustrükk, täiendatud. Et siis sinna saab juba üht ja teist, aga niisuguste eluraamatut ma arvan, et ei ole praegu mul on küll jah ettepanekuid tehtud, aga aga mul ei ole sellist tunnet veel, et et ma tahaks või kas üldse peab ütlema, et ma ei oska öelda seda. Ei, no kõike tahavad teada, kuidas ikka roki. Mis seal lava taga ainult? Jah, jah, et Fextrajaks rock n roll see põhiline, mida inimesed igatsevad. Jah, see on niukene ka naljakas lugu, et sellest on tehtud millegipärast mingisugune niukene üle mõistuse oluline osa sellest kõigest viimasel ajal ongi jäänud nagu pigem selline muljetakse musa nagu väga kedagi ei huvitagi, et pigem on see, et oh, mis siis nüüd ja nii ja naa ja kui sa siis ei käi kogu aeg silmad pahupidi peas, sest ta nagu ei olegi üldse mingi vend. Et ja et ma ei oskagi seda nagu, kuidas see niuke pikem jutt selle kogu selle asja peale, et see on niisugune, tegelikult on see üsna niisugune noh, ütleme nii, et väga palju selleks vaja ei ole kõrvade vahel, et seda kõike nagu teha või, või, või sellega laiata kuskil lahti. Inimesed on erinevad, kõik mõtlevad oma jaoks maankuidagi olnud eluaegsete hiilge nagu kuidagi selle vist valepidi lähenenud sellele asjale, et mul on juba oluline seal mängimine ja see, see, et kuidas, kuidas bänd nagu toimib, et kõik muu asi ei ole nii oluline minu jaoks olnud. Et see sisu on olulisem, kui see saada staariks tänapäeval nii tihti on levinud ja see, et sulli feimi tahan saada kuulsaks, aga millega ükskõik millega. Jah, sellest on kahju, sest selle tõttu ma, ma kardan, et selle tõttu jääb nagu palju ilusaid huvitavaid asju tegemata. Fookus läheb kuhugile valesse kohta täiesti. Kas me jõuame kuulata veel natuke muusikat mis meil ootel on, seal? Michel Brothers, see on ilusaid laule. Seal ma mõtlesin, et kui mina oskaks tantsida nagu Michael Jackson, siis ma teeks seda, aga ma olen nii kehva. Ei oska? The Michel Brothers, Michael Jackson oli selle loo nimi ja on veel meil viimased viis minutit meie tänase külalise, Hendrik Sal-Saller iga. Tõesti, Errecklesin, püüdsime selgitada vahepeal, kas sa oled nüüd mingi mingi väga, väga kummalisi huvitava uue hobi endale siis leiutanud, sest et eks, eks ole sulgi juba neid aastaid natukene kogunenud, aga ma sain aru, et teid mitte midagi, et kuidas siis nii igavat elu elad? Tõesti kujutad ette, nii igav ongi mulle, et et hobi. Mul ei ole põnev elu, sellepärast et kui mul oleks igav, siis mul oleks hobi, aga kuna mul ei ole igav, siis ma lihtsalt ei ole seda hobi omale jõudnud võtta, et mul on tõesti väga väga huvitav ja põnev olla. Iga päev ärkan ülesse ja hakkab jälle. Kuidas sul siis poja kantserdamine läheb, poiss on seal juba üle kolme poole neljane. Just ise ütleb, et on poole neljane ja ta on väga lahe tüüp, temaga antserdamisega me tegeleme. Ja või noh, see ongi tegelikult see, mis siis mis siis nagu sisustab aega lõpmatuseni põhimõtteliselt, et et nagu vaba hetke, ma arvan küll, ei tohiks tekkida ühelgi inimesel, kellel on poole neljane kodus. Kas Sebastien on juba ilmutanud mingeid musikaalsuse märke, taob vaikselt trumme või hoopis olete rääkinud, et kelleks ta tahab saada või kuidagi? Tean, ma nii väga ei ole, ausalt öeldes või me ei ole ausalt öeldes kumbki teda niimoodi utsitandega jälginud, et sa ei, sa ei pea pea ilmtingimata olema nii, et et ta peab kellekski saama asetasteks. Toron, inimene kasvab, et see on nagu maarne praegusel hetkel. Aga noh, eks ta ikka jäljendab oma isa ja, ja noh, tal on ka see õnnetus, et eks ta peab muganetektroomides kaasas käima ja eks ta võib-olla ütleme, käib kontserditel keskmisest rohkem, ütleme oma vanuse, lapse kohta ja nii. Aga, aga eks ta valikud ikkagi, ma loodan, teeb ise, et me anname talle selle võimaluse, et, et ma ei ela oma oma elu, temal seal väljaga. Aga minu abikaasa praegu jääb, jääbki mulje, et sina põhiliselt tegeled poisiga, et kas siis ema on, et ei mis siis? Peeriti, poiss on kaasas kantslerit. Ta ei, ta kogu aeg ei ole enam roosa, ta on ikka meie mõlemaga kogu aeg, et tegelikult seda muljet ei saa väga jääda, lihtsalt, et ma olen teda võtnud kaasa sellepärast, et ta ise tahab tulla, ta pakib oma väikse mini kidra kaasaja ja siis ta tahab tulla. Ja üks päev justkui sõitsime taksoga, siis mees ütles, et kuule, et kas Läheme panoraami ka, et panoraam on sealpool niuksed kohad, et teised lapsed võib-olla teavad, et seal kuskil on Juku mängumaaga, tema teab fenomiiga ja panoraam, et need on tema jaoks nagu sellised selgelt kontsertkohad, kus tuleb käia ja talle väga meeldis nüüd kui me tegime siin Vanemuises oma teatris neid Kukerpillidega koos need folkkontsert ja siis olid uued ja suured, põnevad majade täi. Aga jah, et me oleme hästi palju, võimalikult palju aega veedame kõik koos kolmekesi, et selles suhtes see minu töö on niisugune, nagu ta on, et üsna palju liikumist ja ei ja ja sinna tuleb kuidagi kogu pere nagu selle sisse majandada. Et et saaks nagu võimalikult koos palju aega veeta, see selle tõttu me liigume nagu pigem rohkem kõik koos kui et et mina ainult ja, ja nii, Hendrik, mis sa ütled lõpetuseks meie kuulajatele. Ma tean jah, et ma peaks midagi tõesti sügavat-sügavat ütlema, aga no mis ma siis nüüd kogu selle jutu ma ütleks, ma annan teile lootust, kallid kuulajad, et ühel päeval mul on üks pikk-pikk saade mille jooksul ma jõuan kõik. Selge, me jääme seda saadet ootama, suur aitäh sulle, Hendrik Sal-Saller, kõike head, ootame ka sinu sügisel ilmuvat Pluuti ei plaati.