Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju, tema vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere päevast, raadioeetris on saade olukorrast riigis, minu nimi on Anvar Samost ja tavapäratult ei ole minu kaaslaseks siin saates mitte Kalle Muuli, kes on võtnud endale päeva vaid tema asemel on hoopis Eesti Ekspressi peatoimetaja Janek Luts. Tervist. Tänase saate tegelikult vist vaatajat võiks rääkida terve saate maamaksust, aga me vist seda päris ainult ainult avastuste, mõne mõned teemad on meil siin veel räägime võib-olla Läti presidendist ja samas ka ühest soomlasest, kes Lätist toodi Eestisse ja jõuame rääkida täna veel ka praegusest peaministrist ja Tallinn 2011 tegemistest ja liiklusturvalisusest. Olukorrast riigis. Aga enne neid pikemaid teemasid, nagu ikka meie nädala sündmuste edetabel, nii nagu siin enne saadet seda kahepeale oleme otsustanud ja leidsime, et nädal on olnud suhteliselt vaikne, aga selliseks tooniandvaks sündmuseks või teemaks siin kodusel Eestimaal on olnud arusaamatult valjuks paisunud debatt maamaksu kaotamise üle, mitte küll kõigilt, aga siis teatud valikult, valikuliselt, maaomanike rühmalt ja selle põhjuseks on olnud selle vastav eelnõu, siis riigikogu menetlusse jõudmine. Teine oluline. Uudis on see, et Estonian Airi saielda taas uue juhi või ma ei tea, kas võib öelda taas, sest neid juhte on olnud viimase kümnekonna aasta jooksul väga palju seal. Ja toodi siis nüüd juhte Air Balticust ja ja võib ka öelda, et siis tegelikult kaude Soomest. Ja nädala sündmus number kolm võib vist öelda, et oli üllatus, mis ei olnud kellelegi üllatuseks. Sihtasutuse Tallinn 2011 ehk siis kultuuripealinna sihtasutuse teiseks juhatuse liikmeks sai keskerakondlane, endine riigikogu liige Evelyn Sepp. Neljandaks valisime uudise selle kohta, et liiklusturvalisus Eestis on jõudnud siis nii kaugele, et ta on Euroopas keskmine Euroopa Liidu liikmesriikide järjestuses oleme me 11. positsioonil. On see hea või halb, eks aeg näitab, aga eks meie positsioon on ka hullem olnud. Samas eelmise aastaga võrdlus näitab meil Eestis juba jälle, et surnuid või surnuks saanud inimesi liikluses on rohkem. Nädala sündmus number viis asi, millest me tegelikult mitte midagi praktiliselt ei tea peale selle, et see asi toimub telefoni teel, on siis eesti väga tuntud suusataja Andrus Veerpalu ärakuulamine rahvusvahelise suusaspordiliidu kolleegiumi poolt selles dopinguküsimuses. Me isegi ei tea, kas käib, äkki ta käib jah, et selles mõttes, et jääme huviga ootama. Olukorrast riigis. Aga nagu öeldud, sai, et siin võiks praktiliselt kogu saate täita ära väga rahvapärase ja Ja sellise. Toreda diskussiooniga teemal maamaks, et kas siis inimesed, kes on kinnisvara omanikud, kes ise juhtuvad elama selles kinnisvaras, mida nad omavad peaksid oma kinnistu eest maamaksu tasuma ja kui suur peaks kinnistu olema, et see maamaks peaks olema. Et selles maamaksust tuleks neid inimesi vabastada ja nii edasi ja nii edasi. Mis on selle asja poliitiline mõte, mis on selle asja nagu laiem ühiskondlik hüve, mis mis põhjustel poliitikud võiksid küll seda kõike teha, noh, seda me ei hakka võib-olla nii ulatuslikult tegema, sellepärast et väga paljudel on niigi selge, et mis selle maamaksu teemaga toimub ja võib-olla et kuskilt alustada, siis ma alustan sellest, et et peaminister Andrus Ansip käis ju ka esmaspäeval riigikogus. Korra, ta käis seal küll saadikute arupärimistele vastavas, mitte osalemas selle maamaksu arutelus, mis ka Riigikogus käima siis on läinud, aga ta vastas seal ka maamaksuteemalisele küsimusele ja ütles väga selgelt, et valitsusliitu on ajendanud maamaksuvabastuse eelnõu algatama. Kui ma tsiteerin, siis võimu kuritarvitamine Tallinna linnas ta küll viitab siin. Samas sõnavõtus siis tegelikult maamaksule, mille kohta ta pidavat teadma näiteid, kus Pirital ja Nõmmel on mõne kodualuse maamaks 20 või isegi 50000 krooni. Et ei saa välistada, et tõesti mõni selline kinnistu Tallinnas leidub. Aga, aga ma tõlgendasin peaministri sõnu ja ütleksin, et ega ilmselt on ju tegelikult tõesti nii, et see maamaks on eelkõige Toompea valitsusliidu ehk siis Isamaa ja Res Publica liidu ja Reformierakonna üks Üks vähestest võtetest, mida annab Tallinnas võimul oleva Keskerakonna vastu enne paari aasta pärast toimuvaid kohalikke valitsusi mingil moel kasutada ja eks neid sarnaseid sarnaseid mõtteid on tegelikult veel, mis võib-olla oma sellise poliitilise kaugelenägelikkuse ja riigimehelikkusega ei hiilga, aga mida kindlasti enne kohalikke valimisi riigikogu tasandil valitsusliidu tasandil käiku lastakse? Jah, seal peab kindlasti meeles pidama, et jõustumine sellele seadusele oleks esimene jaanuar 2013 ja me kõik teame, mis toimub sügisel 2013. Kahtlustused, et tegemist on valmistumisega kohalikeks valimisteks, kindlasti ei ole mingisuguseid kahtlusi vaja sellesse rakendada, et üsna tõenäoliselt ja läbipaistvad see nii käib, aga aga teisest küljest peaks inimestel ikkagi väga selgelt ütlema, et kui praegu esialgsetel hinnangutel koalitsiooni arvates sellest maamaksust jääb omavalitsustel saamata pärast sellist rakendust 17 miljonit eurot siis peaks ka väga ausalt ütlema nendele inimestele, et kus see 17 miljonit eurot võetakse, kelle arvelt sealt võetakse ja millised maksud siis tegelikult muutuvad, sest aga raha korstnasse kirjutamine ei tähenda seda, et seda raha siis pärast kuskilt mujalt tasemele pea võtma ja seda ei ole küll keegi rääkinud, et kust see raha siis võetakse või kelle arvel? Noh, eks ta, eks ta maksumaksja käest tuleb, sest et riigil eriti Eesti riigile, kes ei laena väga palju, on väga raske kuskilt mujalt seda raha kokku korjata ja kui kedagi huvitavamad täpsemad allikas ma arvan, et väga täpne vastus on sellele üks selline hästi ära unustatud fraas nagu dopingu Topi kordaja, et võib-olla siin nooremad inimesed ei mäleta, seda enam, oli, oli paar aastat, kus riigieelarve koostamisel kuskil 2000.-te aastate alguses või oli lausa 90. aasta lõpus ma enam täpselt ei tule meelde. Kus siis, kui oli riigieelarve koostamise küsimused, kus vastavalt siis 200 või 300 miljonit krooni võetakse, siis igaks juhuks juba mitmendat aastat järjest kirjutati riigikogu riigikogu poolt eelarvesse sisse Tallinna olümpiapurjespordikeskuse kompleksi erastamine, mida siiski ühelgi aastal ei toimunud, aga noh, siis oli tore kirjutada, et ma arvan, et küllap selle maamaksu seitsmeteistkümne miljoni euro jaoks leitakse 2013. aasta eelarves ka selline vastav topi korda üles, et riigieelarve on teatavasti mahukas dokument, seal on palju ridu ja sellega saab vajadusel üsna loominguliselt ümber käia. Jah, aga selle seaduseelnõu praegu on ikkagi nii auklik, et ta jätab väga kummalisi muljeid või kummalisi aru saama mitte muljet muljest ikka enam, aga, aga just seesama, et see 1500 ruutmeetrit. Kuidas lahendada siis nende inimeste käitumine, kes kes jagavad siis pere kaheksa ilusti kenasti et abikaasal ühe objekti omanik, teineteise objekti omanik märgivad selle oma koduks, maksuvabastus või siis sellise seaduse jõustumisega muudetakse sissekirjutus täielikuks farsiks, mis veelgi süvendab siis seda, et tegelikult riik ei tea, kus tema inimesed elavad ja milliseid teenuseid inimesed nendes piirkondades siis tegelikult vajavad. Nii et nalja saab, kui palju? See on nüüd omaette teema, et alati, kui maksuseadusi tehakse võrreldes kehtivuga keerulisemaks ja sinna lisatakse erandeid ja soodustusi ja kõikvõimalikke muid selliseid asju, siis tõenäoliselt tekib mingisugune grupp, kord suurem, kord väiksem inimesi, kes neid soodustusi saavad kasutada ka kurjasti. Kas need kurjasti, aga ütleme, et mitte päris eesmärgipärasel viisil, eks ju, et seda nimetatakse meil ju mitte ainult meil, vaid ka mujal maailmas maksude optimeerimiseks, et Eesti ei ole selles mõttes sugugi mitte väga-väga vilets kohta, et Eestis tegelikult makstud optimeerimisega väga ulatuslikult tegeleda ei saa, aga samas siinsamas Euroopa liidus on riike, kus teame, et mitmed väga suured ja väga rikkad ettevõtted on mõningatel aastatel, et ainult maksnud tulumaksu, vaid näiteks tulumaksu hoopis riigist tagasi saanud, ehkki ehkki tulu on teenitud, et siin mõni aasta tagasi räägiti sellisest suurest ettevõttest nagu News Corp, kes suutis Suurbritannias endale tekitada tulumaksumäära, mis oli vist reaalselt miinus kaks protsenti, aga, aga see minu meelest ei ole selle eelnõu puhul üldse keskne küsimus, et keskne küsimus on nagu põhimõttes ja ma arvan, et tegelikult see põhimõtte küsimus on ka see, miks reformierakonnas on vähemasti ühel inimesel tõsi küll, et tegemist on rahandusministriga, seega mitte päris väheolulise inimesega on nagu eriarvamus selles suhtes. Jah, minu meelest põhimõttest võiks ka natukene rohkem rääkida, sest et väga palju me kuuleme eriti, kui me kuulame siin Isamaa ja Res Publica liidu juhtivate poliitikute esinemist, siis me kuuleme, et tegemist ongi põhimõttelise küsimusega, et inimene ei peaks maksma selle maa eest, kus tema kodu asub ja nõrkemiseni kuuleme sõna koduomanik, mis ma usun, on selline sõnumi poolest siis nagu laetud sõna, mida ma üritan mitte kasutada siin lihtsalt selleks, et mitte seda varjatud sõnumit rohkem veel edastada. Et, et see, see on, see on kindlasti üks asi, mida võib keegi lugeda põhimõtteks, aga, aga ma ei usu, et see väga, väga selline maailmavaateline põhimõte on, et eriti kui puudut vaatame, mis on Isamaa ja Res Publica liidumaailmavaade siin varasematel aegadel võib-olla olnud. Aga see põhimõte küll, et, et teatud varad peaksid olema maksustatud just nimelt varad, mitte mitte inimese tegevus või tema tulud või tema, tema ettevõtlus ettevõtlusalane tegevus, et see on nagu Reformierakonna põhimõte olnud, nagu varasemalt ei peaks ka parempoolsetel erakondadel kõigil üsnagi üsnagi sama olema. Ja kui me vaatame ka neid soovitusi, mida nüüd küll tõsi, ei ole mitmeid aastaid Eestil enam jagatud rahvusvahelise valuutafondi või või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni poolt oma majanduse korraldamisel, aga vaata näiteks mida, mida soovitatakse Lätile või mida soovitatakse siin Kreekale, et siis ikkagi soovitatakse väga tihti seda, et maksustada tuleks rohkem vara, et tuleks maksustada eelkõige kinnisvara ja tuleks maksustada selle vara omamist ja veelgi enam selle vara omamist ilma selle nagu ratsionaalse kasutuseta, ehk siis esiteks seda maksu on lihtsam kätte saada. Teiseks, see tekitab nende varade käibe. Ja kolmandaks see on ka tegelikult, et noh, siin võib vaielda, aga see tundub olevat üsna õiglane maks, kuna inimene, kellele kuulub ikkagi suurel hulgas kinnisvara, et see on see inimene, kellelt võib maksu küsida erinevalt näiteks käibemaksust, mille osas võib täiesti nõustuda, et kohati tundub väga ebaõiglane, et väga-väga vaene inimene väga rikas inimene, maksavad käibemaksu selles mõttes ühtemoodi, et kui nad ostavad pakki piimasse käibemaksu summa neile samaaegselt. Et seda, seda diskussiooni on päris huvitav jälgida ja eriti diskussioon küll jõudnud ta ikkagi kohad. Tegelikult ma ei ole Eestis olnud, võib-olla sa aitad mind mõne mulje, et ikka sinna siis, kus oli ka kuidagi nagu oleks jõudnud või ole. Ei ole ka, asi jääb ikkagi selle omandijutu peale ja see, see, mis on tegelikult maamaksu mõte et maa oleks käibes ja maa oleks liikumises ja kohalikul omavalitsusel oleks tehnilisi võimalusi, materiaalseid võimalusi, mingeid kommunikatsioone parandada, sinna ei lase diskussioon eriti jõudnud, kuigi on hakatud küsima, et kui maamaksu mõte on see, et tuleb inimesele pakkuda siis seal piirkonnas mingeid teenuseid või infrastruktuurilisi või taristulisi lahendusi, et miks seda ei tehta ja tegelikult teinekord, kui maamaksu tõstetakse, siis või muudetakse, siis peaks ka küsima hoopistükkis, et aga milleks seda raha kasutatakse, et nagu tegelikult ka teiste maksude puhul. Aga see, kui üks maks kaotatakse ära, siis inimesed olge kindlad, see korjatakse kuskilt mujalt tagasi. Et see nüüd tehtud see jõuline fraas, mida seda kasutada, siis kasuta seda jutt, mida sinna juurde räägitakse. Ega ega see nüüd selline asja ainult üks osa ja, ja, ja ka see raha võtmata teilt, teie, Mis mind veel tegelikult selle retoorikaga, kas iga kord, kui ma seda kuulen väga tugevalt ärritab ja mis minu meelest on selline demagoogia või populismi meistriklass, millist tavaliselt me kuuleme ühe teise erakonna esindajate suust, IRL-i esindajate suust on see jutt, et miks peab inimene maksma maamaksu maa eest? Ma nüüd tsiteerin, mille ta juba korra on välja ostnud. Et no minule tegelikult meeldiks selle põhimõtte laiendamine veel väga mitmetele muudele varadele, et miks ma pean maksma automaksu, mille ma olen korra tegelikult ju välja maksnud või üldse, miks ma pean seda autot kindlustama kohustuslikus korras, et mul on see juba nagu olemas ja ja, ja siin me võime jõuda veel päris kaugele, tegelikult, et see, see põhimõte oleks päris päris hoogsalt rakendatav, aga no ma saan aru, et see on puhas demagoogiat, nii ei ole mõistlik rääkida ja noh, ütleme niimoodi, et et see, et me võrdleme maa väljaostmist ja sellele tehtud siis nagu kulusid või seda investeeringute, selle maksuga, mis tuleb maksta selle maa omamise eest, et see ei näita muud kui selle inimese soovi nagu oma valijate noh, nii-öelda kõige madalamad sel reflekside instinktidele mängida, et see, see ei ole nagu ilus ega viisakas ja tegelikult see jäta nendest inimestest, kes seda argumenti esitavad, kuigi arvukalt Muljet kahjuks. Jah, jaa. Tulen tagasi algusesse. Maamaksu kaotamise ajend on võimu kuritarvitamine Tallinnas. Eriti Pirital ja Nõmmel kus loodetakse palju eestikeelseid hääli järgmistel valimistel. Juhtunud on kuidagi niimoodi, arusaamatutel põhjustel, et valdavalt need inimesed, kellele kuuluvad eramud ja kes on vanemad inimesed ja, ja kellele see maamaks tõesti võib-olla koormaks on, need, need tundub, et hääletavad justkui justkui praegu ühe teise erakonna poolt, mis ei ole see piisavalt õige erakond. Alateema on ka muidugi selle juures, sest kui sel nädalal kakelda selle maamaksu üle, siis tegelikult tuli ka ju nädala alguses Tallinna halduskohtuotsused et ei rahuldatud siis Tallinna linnapöördumist, et riik peaks siis uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega pandud kohustuste jaoks andma Tallinna lisaraha. Halduskohus leidis, et ta nõustub rahandusministeeriumiga, et Tallinna linna finantsseis on võimaldanud linnal oma initsiatiivil laiendada tegevust uutesse valdkondadesse ning tööhõiveprogrammide ja pensionäride täiendavalt eraldatavate toetuste näol vabatahtlikult dubleerida ka riigi ülesandeid. Need ma ei tea, võib-olla Tallinnal jah, on ongi raha liiga palju ja tulebki see maamaks ära kaotada, osa raha ära võtta. No siin on tegelikult üks suurem filosoofiline küsimus veel, et see kohtuasi iseenesest viis mu mõte sinna peale iseenesest on päris hea, et selliseid asju lahendatakse kohtus ja see suurem asi, millele ma viitan, on see, et ega noh, Tallinn ei ole Eesti ainukene omavalitsus ja kui me räägime maamaksust ja selle kaotamisest teatud osas, siis see puudutab kõiki neid enam kui kahtesadat omavalitsust. Tegelikult, kui selle maamaks kaotatakse, riik hakkab ise lisaraha jagama teist miljonit, siis Keskerakond. See on just nimelt see suurendab keskvalitsuse kontrolli omavalitsuste üle Eestis tegelikult omavalitsused, kuigi põhiseaduse alusel nad on, kes valitses sõltumatult nende iseseisvus või sõltumatus keskvalitsusest on ju tegelikult minu meelest aasta-aastalt mitmesugustel erinevatel põhjustel pisitasa nagu vähenenud, et kogu aeg on käinud ja need vaidlused selle üle, et missugused peaksid olema täpselt omavalitsuste tulud ja vaidlused selle üle, et kes tohib kohaliku omavalitsuse volikokku kuuluda ja nii edasi ja nii edasi, et kõik kõikvõimalikud sellised vaidlused, hariduskorraldus, halduskorraldus kõik kõik need asjad, et, et minu meelest see maamaksu nagu baasi vähendamisega tehakse jälle, nagu antud juhul küll väga ebamõistlik samm, sest et see vähendab nendesamade kohalike omavalitsuste iseseisvat otsustusvõimet, mis ei peaks olema jälle demokraatlikus riigis selline päris mõistlik. Ja väljaspool Tallinnat sai tasandil seda ju reklaamimaksuga. Aga seda tasand ilmselt ka Tallinnas, ma kardan müügimaksuga näiteks paadimaksuga paadimaksuga, mida, mida tahetakse vist, müügimaks on meil juba vist tühistatud tonnini, eks järgmisest aastast. Kas see on nagu see seadus on ka ära tehtud, selles mõttes? Aga samal ajal võiks keegi ikkagi vastata, siis mis saab kohalikest omavalitsustest, milline kohaliku omavalitsuse suurus või majanduslik võimekus annaks õiguse olla tal iseseisev omavalitsusüksus? Ühele asjale tahaks veel tähelepanu juhtida siin, et seesama maamaksu summa, mis siis Andrus Ansipi poolt välja käidi, et ja võib-olla ka kellegi teise poolt varem välja öeldud, et ma ei oska öelda, et kes, kes täpselt selle välja arvutanud. Et mis siis nagu omavalitsustele saamata jääb, kui maamaks sellisel kujul maa maksuvabastus sellisel kujul kehtestatakse, et see oli vist 17 17 miljonit eurot, see ei ole tegelikult, olgem ausad. Eesti riigieelarve kogumahtu arvestades teab mis suur summa, aga ometi on sellest nüüd nädalaga räägitud, on räägitud enne seda nädalat räägitakse tõenäoliselt pärast seda nädalat. Samas siin viimastel nädalatel on palju varjatumalt palju kitsamas ringis toimunud väga tuliseid arutelusid vist selle üle, et kas siis hakata ehitama seda Narva elektrijaamade uut Alstamilt tellitud ploki või mitte hakata seda ehitama, tegi Eesti Energia nõukogu justkui nagu otsus ära käivitada see ehitusprotsess ja nüüd siis ma saan aru, et järgmine, tal arutab Eesti Energia nõukogu seda justkui nagu uuesti jälle siis on toimunud Euroopa Komisjoni suunal väga intensiivne suhtlus ja kirjavahetus. Küll on küsitud siis riigiabi luba ja kui Euroopa komisjonilt on tulnud määramatu ja tõenäoliselt ebasoodusvastus, siis on see riigiabi taotlust tagasi võetud ja ja, ja nii edasi, et seda, seda vaidlust poliitikud millegipärast meie valijatega sama sama avameelselt jagada ei taha, nagu nad jagavad meiega seda samasisuliste loosungite just vaidlus seitsmeteistkümne miljoni euro üle samasse Narva Narva jaamade puhul me ei räägi mitte seitsmeteistkümnest miljonist eurost, me räägime seal ikkagi suurusjärgus miljarditest eurodest, et tore oleks, et kui nagu see maksuteema saaks natuke tuure maha ja mõned teised olulisemad teemad saaksid nagu avalikumalt käsitletud. Jah, aga väga raske on inimestele siis teha seda hingelähedasemaks, sest see on tõsi, sest väga raske on ka inimestele teha hingelähedaseks seda, et kuulge, et arvestage sellega, et 2013 tõuseb teil ka elektri hind. Jah, see on ka õige absoluutselt, ja see vot see on see nüüd järgmine koht, kus ma kardan, et me hakkame nägema sellist populismi pillerkaari, et vaata, et, Olukorrast riigis. Aga räägime siis järgmiseks Läti presidendist, uuest presidendist, vanast presidendist, Lätist laiemalt, et meil tavapäraselt ei ole siin saates kombeks olnud välisteemasid kajastada, et oleme teinud erandeid ainult siis, kui meie olulistes naaberriikides on toimunud valimisi või mingeid muid, väga olulisi muutusi. Oleme rääkinud siin Soome valimistest, oleme rääkinud Venemaa presidendivalimistest mõned aastad tagasi ja oleme rääkinud Euroopa Liidu Venemaa suhetest, et nüüd siin eelmine saade, rääkisime juba korra Lätist, et kuna arenguid on siin päris hoogsalt olnud, saime Lätist ühe korra veel. Lätis valiti sel nädalal uus president Andres persins poliitikas suhteliselt tundmatu inimene. President ka väga tuntud eelmine president ka väga tuntud ja olnud, et tegelikult selles mõttes tuleb au anda tõele, et siis, kui voldise saates valiti presidendiks, siis ta vist Lätis oli veelgi tundmatu kui praegune, kui praegune praegune uus president. Ja enne seda, kui toodi neil ka välispresident Freiberga just samamoodi ega tema tuntud Ja siin ma pean õiendama ühe väikse eksituse, mis ma eelmises saates tegin, et ma ei olnud täpselt järgi vaadanud, ütlesin, et Freiberga valiti presidendiks kas kolmandal või neljandal katsel kuuendal, seitsmendal, seitsmendal katsel, selles mõttes ma vaatasin järgi, et see oli päris omapärane, aga noh, see see me taha siin nagu Läti, Läti valimissüsteemi, sugugi mitte nöökida, kuigi mulle tundub, et võib-olla presidendi valimine lihthäälteenamusega parlamendis 51 häält 100-st ei ole kõige mõistlikum, kuna see võimaldab tegelikult suhteliselt kitsagrupil president nii-öelda ära nimetada. Tõsi küll, sulle meeldib see Eesti kaks kolmandikku parem, ma tahtsin just öelda, et see Eesti Eesti süsteem on ju saanud väga palju kriitikat, meil siin on kõigepealt öeldud, et see on nagu võimatu et ei olegi võimalik üldse leida. Nüüd oli võimalik, aga nüüd ei ole keegi rahul, tuletage hästi meelde, et siin on 10 või isegi rohkem aastat räägitud sellest, et ei olegi võimalik leida kandidaati, kes rahuldaks nagu kahte kolmandikku Eesti parlamendierakondade koosseisust nagu. Ja täpselt, ja kui nüüd nüüd siis lõpuks leiti selline kandidaat on selline kandidaat siis kellelegi see tulemus ei ole meelepärane. Et Läti puhul ma usun jah, et see Läti on ka Eestile natuke õpetuseks, tegelikult 51 häält on ikkagi natukene natukene veel viletsam äkki kui see 67 häält, et nii mandaadi kui ka kui ka kui ka erakondadevahelise koostöö sellise vaate mõttes, aga, aga miks me, miks me selles Läti vesisest räägime, siis see pelsintsi valimine oli ju paljude jaoks üllatav ja ja oli ennustusi, et ei valita ei Zatlersi tagasi teiseks ametiajaks ega ei valita, aga tema vastu kandideerinud pelsinsit vaid tuleb teine ja kolmas ja ma ei tea veel mitmes valimisvoor ja siis tegelikult võivad tulla mängu sellised kandidaadid, kellest avalikult võib olla väga palju juttu pole olnud, seal on räägitud. Ekspresident Vaira Vike-Freiberga ost, räägiti parlamendi esinaisest, Solvitina Solvitab Aboltinast, Apoltinast räägiti ka ja veel mitmest nagu endist, riigikontrolöri ja nii edasi. Et need, need, need, need, need ennustused, täitumata valiti tõepoolest siis seesama pelsins, kes noh, võib vist öelda, et on väga mugav president ja ühtlasi ka signaaliks siis nende nende inimeste poolt, keda siin Eesti meedias ja Läti meedias populaarselt oligarhid, eks nimetatakse. Pelsins oli siis otseselt sedasama Ventspilsi linnapea Aivar Slembeksi taskuerakonda poolt, aga tema poolt hääletasid väga selgelt ka siis ainus seitsmes ja Andris Škele öelda esindajat Parlamendis, kuigi väga palju neid seal hetkel ei ole ja noh, häälte kokkulugemisest võib aru saada, et nende poolt hääletas ka sisse vene erakonna või siis suure venelaste osakaaluga erakonna fraktsioon parlamendis üksmeele keskus või Sascanast tsentris. Et, et tegelikult siin, Lätis oma kolleegidega vesteldes oli sel nädalal seal kohapeal seal kaks erinevat vaadet, et üks vaade oli see, et kus öeldi, et see on ikkagi väga halb ja tegelikult võib öelda, et Zatlersi parlamendi laialisaatmise initseerimisega ise tõmbas endale vee peale, tal oleks olnud lootust saada presidendiks, kuigi noh, ütleme nii, et raske on seda uskuda. Aga et kuna kuna nüüd ta niimoodi tegi, siis selle valimistulemuse näol on meil olemas nagu kättemaks parlamendi poolt presidendile, kes nende nelja-aastase ametiaja kärpis ühe aasta peale ja, ja veel enam needsamad inimesed, kes selle seisukohal, et nad ütlevad, et tegelikult sellega tõmbas saates kaudselt kriipsu peale ka sellesama valitsuserakonna Valdis Dombrovskis erakonna erakondade gruppi viiennotiiba võimalustele järgmistel valimistel, olgu nad siis selle aasta sügisel või kolme aasta pärast. Noh, see on niimoodi, et võib uskuda või mitte uskuda, väga raske on sellest sellest teooriast siiski mööda vaadata, teised ütlevad, et nendesamade oligarhide jaoks selle presidendi valimine, praeguse uue presidendi valimine on selline bürose võit. Et nad saidki endale sobiva presidendi, aga kuna president ei ole Läti sisepoliitikast teab mis keskne figuur, siis kaotus tasutakse neile kuhjaga. Võit tasutakse kuhjaga tagasi sügisel toimuvatel parlamendivalimistel, kus siis, kui need tulevad, kui nad tulevad, aga see on nüüd veel omaette teooria, et noh, tõenäoliselt mina arvan, et nad siiski tulevad, et selles väga väga vähe siiski kahtlust et see rahva nagu nii-öelda pahameel, mida võis ka täiesti selgelt sealsamas Parlamendi ees näha, et see siis kanaliseerub. Nende erakondade vastu, kes selle saate vastaskandidaadi poolt oma hääled andsid ja on inimesi, kes arvavad, et see presidendi teema üldse nagu väheoluline ja ta on lihtsalt praegu selline hetke teema, et palju olulisem teema on korruptsioon Läti ühiskonnas ja poliitikas ja nendega peab tõenäoliselt kõige enam nõustuma, et kui nüüd need valimised tõesti toimuvad, nende keskseks teemaks kujuneb mitte majandusolukord nagu kindlasti nii-öelda oligarhid soovivad seda või presidendi isik vaid kujuneb nagu korruptsiooni ulatus. Meil on siin veel üks ju 42 läbiotsimisega kriminaalasi või mitu kriminaalasja käimas et siis võib tegelikult uskuda, et äkki seal viinad tiival nii väga halvasti, äkki ikka nagu sügisel ei lähegi? Noh, ja kogu see initseerimine sellise Chrisinitseerimi politsei Chrisinitseerimine saigi selles samas korruptsiooni asjadest alguse, kus parlament, parlament keeldus luba andmast luba, et teha läbiotsimisi tuntud inimeste juures. Aga iseenesest, see on selline selline asi, kus Eestis tuleks väga tähelepanelikult vaadata, mis seal Läti pool toimub ja ja, ja ka vajadusel vajadusel välja öelda, mida me siin Eestis arvame. Usutavasti Eestis ei teata, millise huviga tegelikult on Lätis loetud näiteks president Ilvese BNS-ile antud kommentaare sedasama presidendivalimiste vabadust selle parlamendivalimiste ennetähtaegse väljakuulutamise suhtes või, või ka mingeid kommentaare ja ja noh, eks teatud osas Eesti on olnud selline peegel Läti jaoks, kust vaadatakse siis nagu kuidas endale on läinud, et kuidas võrrelda ennast, kellega, kuidas võrrelda ja ja noh, ka Eesti reaktsioonid on Lätis kindlasti kindlasti olulised, et ka ametiisikute reaktsioonide ajakirjanduse reaktsioonid. Teisest küljest jälle peab muidugi aru saama, et ega kellelegi ei meeldi, kui teda tullakse oma oma kodust oma asjades nagu õpetama, et kui siin Eesti poliitikud võib-olla liiga kõvasti hüppavad ühe või teise poliitilise figuuri nii-öelda taha ja hakkavad teda väga palju kiitma, siis ei ole päris kindel, et kas see Lätis nagu täpselt soovitud tulemust nagu annab Jah, ega Läti rahvale ei oskagi midagi muud soovida kui kannatlikkust, aga, aga nii palju kui mina olen aru saanud, siis neile on pettumuseks jäänuga see, et presidendiks valiti endine pankur. Pankureid Lätis veel tänagi ei, väga armastatud. Et mis kindlasti leiab väga-väga palju käsitlemist jätkuvalt, et persins on Läti kõige suurema pensioniga pensionär, kus sest see ei ole sugugi mitte mingisugune eraviisiline. Kolmas sammas on jah, vaid see on ongi tegelikult riigi poolt makstav pension, et ilmselt oli siis ilmselt oli siis kuskil seal 90.-te teisel poolel seadustes mingi selline tore võimalus, mida mitmed inimesed ka ära kasutasid, sealhulgas tollal uni panka juhtinud Andres pelsins ja nüüd ta saab vist eurodes kuskil 6000 euro ringis pensioni kuus, et mis oleks ka mitmes Lääne-Euroopa riigis ülimalt Tähelepanuväärne pension, et, et siin on rohkem kui norra keskmine palk, et jah see on hea, et siin on tegelikult öeldud, et see oleks justkui nagu tore, et ma kuskilt lugesin, et ta sellist pensioni saab siis tan presidendil aus inimene. Noh, ma ei tea, natuke naiivne sellepärast et see pigem viitab sellele, et tegemist on isikuga, kes oskab oskab seadusi kasutada sellisel viisil, nagu nad võib-olla päris mõeldud algsel viisil ei ole ja noh, see on pigem selline eetilise eetilise hoiaku küsimus. Aga aga veel kord, et, et kindlasti see presidendivalimiste nüüd sündmus on ainult üks väike osa sellest protsessist, mis siin suve jooksul Lätis toimuma hakkab ja tõesti huvitav oleks nüüd teada, et kas et kas see referendum rahvahääletus valimiste toimumise kohta tõesti toimub, sest et vist on mingi juriidiline võimalus, et uus president võib vana presidendi otsuse tühistada, kuigi keegi seda reaalselt ei tahaks uskuda ja siis et valimised tulevad siis enne seda on ju palju küsimusi seal selle kohta, et kas Saatlers rahva seas hetkel väga populaarne inimene, kas ta läheb, liitub mõne olemasoleva erakonnaga, tõenäoliselt võimalus oleks tal liituda ainult sedasama viinatiiva erakondade plokiga või siis ta teeb hoopis mingi uue erakonna ja selles osas on ka erinevaid arvamusi, et osa arvab, et finatiiv oleks kahtlemata väga kasulik valimistulemuse mõttes, kui ta nendega liituks ja osad arvavad jälle, et väga-väga-väga mõistlik oleks, et kui saates pakuks sellise uue Populaarse puhta väljundi nendele inimestele, kes mingil põhjusel ei taha hääletada ei oligarhide erakondade poolt ega venemeelse selle üksmeele keskuse poolt aga, aga, aga, aga ei taha hääletada veenatiiva poolt, et et Lätis väidetavalt nelja kuuga erakonna loomine on täitsa tehtav. Jah, seal on pisut teistsugused reeglid, kui meil seal ei ole seda 1000 liikme piiri ja nii edasi ja nii edasi, aga aga samas kõige vähem, mida lätlased praegu vajavad, on see, et oleks veel riigipoliitiliselt ebastabiilne, sest majanduslikult ei ole kahjuks veel päris päris kõik lõppenud. Selle poliitilise stabiilsusega neil ju tegelikult ei ole seal hästi olnud ka nüüd alates valimistest, et kui me nüüd vaatame tähelepanu nendest viimastest oktoobrikuistest valimistest, et et kui hakata vaatama tähelepanekute, milline valitsused, töine sise, sise õhkkond olnud või et kuidas on teatud olulisi poliitilisi otsuseid tehtud siis valitsuse valitsuse üheks suureks partneriks on ju üheks koalitsioonipartneriks on sedasama lembeksi roheliste ja Põllumeeste mis iganes siis liit või mis ta on, et ja noh, mitu korda on valitsus olnud samade kärpeotsuste ja mitmete ministrikohtade täitmise osas, on olnud nagu kriisi lävel ja need kriise pole lihtsalt toimunud, sellepärast et et nad on ära hoitud mitmesuguste kompromisside hinnaga, aga ühel hetkel on selge, et kui juba esimese aasta jooksul neid murdekohti nii palju oli, et mingil hetkel oleks kindlasti tulnud ka selline päris päris lagunemine, et siin küsiti ju ka kohe presidendivalimiste tulemuse selgumise järel samal samal päeval mõni tund hiljem, et kas praegune valitsus nagu püsib üldse nende erakorraliste valimisteni, et kas tuleb äkki uus valitsus, noh, selles osas võib vist kindel olla, et praegu keegi viimasel hetkel seda valitsusvastutust nagu aga võtta ei taha, aga, aga, aga ega see poliitiline stabiilsus ei ole Lätis olnud nii, nii nii suur või Eestiga võrreldav nagu seda võib-olla siin paista ennast. Välisteemad ära lõpetada, siis võib öelda, et ei maksa unustada, et ka Soomes on väikene kriisikene, sellepärast et ei ole suudetud siis valitsuskoalitsiooni moodustamiseks läbirääkimisi edukalt läbi viia. Tuleb otsast peale alustada. Raamatusituatsioon, et Eesti on nagu selline stabiilne kraatia saar, stabiilsuse oaas, demokraatiat meil ju väga paljude hinnangul enam nagu seetõttu ka ei ole, eks stabiilsuse demokraatia tunduvad mõnede inimeste jaoks olevat 11 välistavad välistavad kategooriad saab olla kas demokraatia või stabiilsus, aga see vahepealne, see, see tundub võimatu. Aga jätkame tegelikult tühja-tähja, aga, aga lihtsalt see tundub nii markantne. Mõned aastad tagasi, kui Tallinn 2011 kultuuripealinn juhatusest lahkus Mikko Fritze siis toonane nii-öelda nõukogu ja, ja ka juhatuse esimees teatasid, et ega meil ei olegi mitut juhatuse liiget vaja, meil on niigi tore olla ja saame kõikide tööde asjadega hakkama ja ja nüüd, kus pea pool kultuuriaastast on selja taga ja teine poolekene siis kultuuriaastast on veel jäänud, siis äkki selgus koos lume sulamisega välja vajadus, et siiski on vaja veel ühte juhatuse liiget. Ja kui kaks-kolm nädalat selle üle spekuleeriti, et noh, et kuulge, mis te nüüd nalja teete, te panete sinna Evelyn Sepa? Siis siis seda algul ehitati, aga, aga no mis sa nüüd teed, noh see nädal siis tehti avalikuks, et tiheda konkursisõela kõige edukamalt läbiski Evelyn Sepp. No, ega, ega mina ka ei oska siin midagi öelda selle kohta, et mulle tundub, et ainus asi, mille üle me võiksime rõõmsad olla, on see, et et millegipärast kogu see kultuuripealinn 2011 üritus ise ei ole väga hullusti vussi läinud, et ma mäletan, et kui siin, no aga sa tead, mida sa ootad või ema umbes ma tahtsingi võrrelda, et mul on ka selline nagu peegel alati taskust võtta, mille pealt saab siis võrrelda, et kui ilusad või koledad Me oleme, et siin sama balti riikide võrdluses, et Vilnius oli ju kaks aastat tagasi Euroopa kultuuripealinn, nendel tegelikult kogu see kultuuripealinn ikkagi pöördus lõpuks selliseks tohutuks. Anti kultuuri peale anti kultuuripealinnaks, et neil seal vahetult kultuuripealinna aasta alguses ju Vilnius oli Euroopa pealinn vist, kus praktiliselt pele Riia ja Stockholmi ja Tallinna ei olnudki võimalik kuhugi lennata, ta seal kohalik lennufirma pani oma poe kokku ja teised teised lennufirmad olid juba enne lahkunud, et et seetõttu nende kultuuripealinna külaliste saabumine ja, ja, ja muu kõik selline suhtlus jäi, jäi nagu kandma sellist. Väga negatiivselt pitserit ja raha võeti neil seoses alanud majanduskriisiga kõvasti palju vähemaks, et nendel olid ootused olid väga suured tegelikult ja siis tuli majanduskriis Eestis noh, õnneks neid ootusi vist väga olulisi ei olnud, et on siin mingisugune hulk päris toredaid sündmusi planeeritud, aga aga sellist asja jääb kogu aeg, et noh, et kas need üritused oleksid olust siis kanalit all ei ole, Tallinn kaks, aga, aga noh, see selleks, et selles mõttes nagu vähemasti kellelegi ei olnud ootust, et nüüd kogu Euroopa tuleb siia meid vaatama ja ja, ja noh, need, kes on meid vaatamas käinud Soomest ja Lätist ja Rootsist ja Venemaalt, et näiteks need käivad ikka ja võib-olla tuleb mõnikümmend 1000 turisti kuskilt mujalt veel, et väga tõenäoliselt statistika seda näitab, aga aga, aga ma arvan, et meie, meie õnn, et selle kultuuripealinna projektiga ongi see, et ootused olnud üsna madalad. Majanduskriis oli juba alanud mitu aastat varem, enne kui Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks sai, eks. Jah, aga siiski tagasi, tulles selle selle põhjuse juurde, miks me sellest rääkima hakkasime, siis siin väga selgelt kumab ju seesama, et vana hea Murphy seadus, et teie seisukohad sõltuvad teie istekohast. See väga ilm ilmselgelt sai selgeks, kui, kui noori uske tegin siin poliitilisi tähelende ja, ja teie seisukohad sõltuvate istekohast nagu nüüd Evelyn Sepa puhul natukene selgemaks saanud. Sest kriitikatulv, mis, mis tema suust välja lendas pärast seda, kui ta sisuliselt riigikogu valimistel panti sellisesse positsiooni, et talle mingitki lootust seadusandjana jätkata. Aga pärast seda, kui on üsna tõenäoliselt selgeks saanud talle endale, et temast saab järgmine Tallinn 2011. Sihtasutuse juhatuse teine liige on, on vaibunud need demograafilised hüüded. No see on selline tavapärane vaade toimunule, pakuks ühe vähem tavapärase vaate siia lihtsalt kõrvale, et et oletame, et mina olen selline põhimõtteline konjunkturist inimene, kes vaatab, kuidas oleks vahvam elada, toredam ja rahulik, oleks parem tööd ei peaks eriti tegema ja mõtlen, et millise erakonnaga peaks oma saatuse siis nagu siduma, et seda kõike saavutada. Et isegi isegi olukorras, kus sa oled riigikogust välja jäänud tülis väga paljude erakonna liikmetega, sealhulgas ilmselt ka erakonna juhiga, erakond ei jäta sind haavatuna lahinguväljale, erakond korjab süles, teeb sulle toreda ametikoha, et, et sellest vaatenurgast vaadates on Keskerakond ikka väga vahva erakond, et ei vaata omasid maha ei jäta tõeline sõjavägi, tõeline sõjavägi selles mõttes, et ma ei oskagi selle kohta midagi midagi muud lisada, et küllap seal kultuuripealinnas asjad kulgevad olenemata sellest, kas seal juhatuses Mutli või sepp Jah, aga ainuke, mis selle kõige juures väga tugevalt-tuntavalt häirib, et kui tehakse selliseid, mitte kultuurseid, poliitilisi mänge, millel tegelikult kultuuriga ja selle kultuuripealinna projektiga midagi pistmist ei ole, siis muidu väga sõnakad ja otseütlemisega kultuuritegelased kes väga paljuski nende projektidega seotud on, istuvad küll väga vagusi ja vaguralt ja ja ei, ei näe põhjust, kas juhatuses on üks liige või kaks liiget, kas raha, mis on eraldatud kultuuripealinna ürituste tegemiseks jagatakse lihtsalt funktsionäridele nii-öelda töötajatele või tehakse sellega tõesti mingeid sündmusi. Aga loomulikult, ega sellest sai ka sündmus ja ja eilses Päevalehes väga hästi Kivirähki kirjeldas siis tegelikult Evelyn Seppa olemust antud positsioonis rollis. Olukorrast riigis. Eesti Eesti lennuühendusest meil juba peaaegu nagu oli, Jutasime, mainisime, et leedulastel õnnestus jääda olukorda, kus neil kultuuripealinnaks saamise aasta alguses puudusid praktiliselt regulaarsed lennuühendused välisriikidega. Eesti nüüd siis juba 90 protsendiliselt riigile kuuluva lennufirma Estonian Air sai sel nädalal uue juhatuse esimehe, tegevjuhi nimi oli ajakirjanduses läbi käinud, tõsi küll, juba mõned nädalad tagasi, aga ametlikult siis kinnitus ja ka isik ise saabusid vist kui ma ei eksi kolmapäeval sinna lennujaama kõrvale kaunikujulisse büroohoonesse ja olen lugenud neid päris paljusid intervjuusid, mida Tero Taskila, Air Balticu taustaga uus juht on andnud ja ma pean ütlema, et äkki sellest asjast isegi tuleb midagi päris toredat, et kui ma seda loen, et vähemasti vähemasti ei räägita enam põrkestrateegiast ja ja, ja noh tundub, et ka valikutest on päris õigesti aru saadud, et siin ühes ühes usutluses Tero Taskila ütles väga selgelt, et omanikel on tarvis valida, mida siis tahetakse, kas tahetakse kasumlikkust, mis siiamaani on olnud saavutamatu või tahetakse seda, et Tallinnast saaks võimalikult paljudesse kohtadesse otse lennata ja mõlemad on tehtavad ja mõlemil puhul mõlemal on oma hind, eks ju, kasumlikkus hinnaks on see, et väga paljudesse kohtadesse otse lennata siit Tallinnast ei saa ja selle selle hind, et me saaksime seda teha, on siis see, et see ettevõte peaks olema veel mõnda aega kahjumis ja võib-olla omanikul tuleb täiendavat kapitali sinna paigutada. Noh, jätab see tema intervjuude lugema sellist see kahtlus, et noh, et kas nüüd päris täpselt saab aru, et, et kui ta käest küsiti ka, et kas riik võiks olla ja peaks olema Estonian Airi üks osanike või omanik ja siis siis ta väga tungivalt eitas seda arvab, et see ei tohiks seal olla. Samas me teame, et kui pikaajaliselt lasta firma kahjumisse ja rääkida sellest, et õudselt hea oleks, kui saaks väga kaugetesse paljudesse punktidesse Tallinnast lennata Tallinnasse saabuda, siis miks peaks eraomanik väga sügavalt oma raha sinna alla põlema panema? Seda ma, mina ei käinud kuskil intervjuus seda, et oleks väga eitanud seda, et riik peaks olema omanik, ta ütles, et sa nagu omaniku otsus rohkem vist, või midagi taolist, et et tegelikult ma usun, et sellise riigi puhul nagu Eesti, kus on 1,3 miljonit elanikku ja ümberringi asub terve hulk suuremaid lennujaamu ja suuremaid lennufirmasid, et see lennufirma riigi omandis pidamine ei ole sugugi mitte halb mõte, et see kindlasti on praeguse valitsuskoalitsiooni poolt palju parem otsus kui omaaegne Eesti raudtee taasriigistamine. Küsimusele vastav vastus küsimus oli, kas Estonian Air peaks olema riigifirma, pole õiget lennufirmad, on riigi omanduses. Nojah, võib-olla, et, et sellisel juhul ma pean ütlema, et küllap ta siis võib-olla õpib seal oma ametis, et ma usun, et kui see strateegia Estonian Airil on paika pandud sellisena, et prioriteediks on need kõikvõimalikud lennuühendused otseühendused Tallinnast, et siis noh, siis peaks õigeks tuge küsimus, siis peaks riigilt tuge küsima sellega riigi huvides riigi huvides ja see on nagu kusjuures ka Tallinna huvides Tallinna huvides sellega muidugi väike väike jama, sellepärast et tegelikult sellist asja teha vastavalt Euroopa Liidu sisestele konkurentsireeglitele ametlikult isa, et muidu ma kujutan ette, et meil oleksin veel päris palju neid riike, kes oma lennufirmale lihtsalt selleks peale maksaksid, et lennufirma mujalt maailmast massilistes kogustes turiste kohale veaks. See puudutab siis nagu riigiabi ja riigiabi andmine sellisel viisil, et soositakse ühte kindlat ettevõtete, et seal Euroopa komisjon võib sellise loa anda, aga ma usun, et lennufirmade puhul on see kaasus vist juba läbi käidud ja sealt vist sellist tuba saada võimalik ei ole teinud muidugi väga palju mööndusi Tallinna lennuväljale ja see ei puuduta siis konkreetsetele Estonian Airi, vaid ka seal ka seal tegelikult on, ma saan aru ikkagi väga selgelt konkurentsireeglid paigas ja neid mööndusi ei saa teha päris ühele firmale, et kui need riik näiteks Tallinna lennujaama Estonian Airi omanikuna tahaks teha seal lennujaamast soodustus ainult Estonian Airile, nagu näiteks Air Balticule Riia lennujaamas, ainus lisasi transpordiministriks oleku ajal tehti, et ma arvan, et sellega tekkis kohe probleem ja sama Air Baltic, Finnair ja kes iganes veel tuleksid, annaksid Eesti riigi lihtsalt kohtusse. Võib-olla Tallinna lennujaama. No airBaltic, mitte kunagi Riia lennuvälja kohtusse kaevanud No tegelikult seal on päris mitu kohtuvaidlust iseenesest, et nüüd on asjad muutunud omakorda jälle. Air Baltic on Riia lennujaamale päris märkimisväärseid summasid võlgu ja selle üle käib kohtuvaidlus, et kas nad peavad need summasid maksma, mitte aga mis ma tahan öelda, on see, et ega, ega, ega riik võib ju olla omanikuna võib valida mitmesuguseid selliseid horisonte, et võib valida sellise väga lähedase horisondi, mille, mille puhul nagu otsustatakse kasumisse jõudma, aga võib valida ka mingisuguse, väga kauge horisondi ajahorisondi mõttes, et me võime seada eesmärgiks näiteks, et Estonian Air peab olema kasumis aastaks 2030, miks ka mitte selleks ajaks, kindlasti on Eesti jõukus oluliselt kasvanud ja inimesed jaksavad kinni maksta kallimad, kallimad piletid nendesse sihtkohtadesse, mis need huvitavad, aga vahepeal sõja võib lihtsalt juhtuda niimoodi, et äri ei õnnestu. Et on küll plaan kasumis olla aasta alguses, nagu me teame, et ka erakapitali omanduses on väga palju selliseid firmasid, kus oktoobrikuust, kus tehakse plaan, kus oktoobrikuus kinnitatakse järgmiseks aastaks äärmiselt optimistlik eelarvega, siis kuskil juba mais-juunis hakkab selguma, et mitte ei taha õnnestuda. Ja siis järgmise aasta oktoobris kinnitaks uuesti selline eelarve, et miks mitte ei võiks olla Eesti riigi omanduses ka üks selline ettevõte OP-i koefitsiendiga kui stopi koefitsiendiga üks, võti, miks Eesti riigi omandis olla üks selline lennuettevõte, kes muidu on väga tubli lennufirma, lendab punktuaalselt, lennukid on puhtalt korralikud, teenindus on hea, midagi traagiliste juhtumite kunagi, inimesed saavad Tallinnast lennata. Lisaks Stockholmi Kopenhaagenil, Helsingile ka Madriidi Madriidi, Pariisi, Londonisse ja Ateenasse, eks ju. Ja vastupidi, aga, aga üks asi, mis ei taha õnnestuda, on selle firma kasumisse jõudmine. Et see, see on küll eesmärgiks võetud, aga ta mitte ei õnnestu ja mida siis omanik peab tegema, omanik peab lihtsalt sinna lisakapitali vanemad, minu meelest tuleks päris hea strateegia ja ma ma väga loodan, et äkki äkki sedasi mõtlevaid inimesi on seal Estonian Airi nõukogus ja mis kõige tähtsam, siis nagu tulevaste majandusministrite seas ka nagu sest et see oleks asi, mis kindlasti tooks riigile selle raha, mis aktsiakapitalile paigutatakse tagasi, tooks raha tagasi, noh kõigepealt siis juba käibemaksuna, mida turistid Eestis tarbitud teenustelt Eestisse jätavad, aga ka kõikidelt nendelt tekkivatel töökohtadelt makstavate makstava tulumaksuga ja veel veel veel otsesemalt siis ja ja kindlasti kasulikumad mõttes nende investeeringutega, mida seal paremate lennuühenduste olemasolu Eestisse kindlasti tooks, sest et tõepoolest, see kõlab küll triviaalselt, aga eelmine nädal just kuulsin ühest ettevõttest, mis asutati Eestisse selle asemel, et arutleda liitu just nimelt sellistel triviaalsetel põhjustel põhjuseks ei olnud see, et ettevõtte asutaja investor oleks leidnud, et ja et Eestis on nii hea tulumaksust teen või et ja et Eestis on nii läbipaistev ettevõtluskeskkond või et tööjõud on siin, nii nutikas, poliitiline situatsioon. Politsei situatsiooni nii stabiilne põhjuseks oli tegelikult hea transpordiühendus ja see, et see inimene oli tänu heale transpordiühendusele ühe korra Tallinnasse sattunud ja leidnud, et noh, siin võiks ju teha küll, ta ei hakanud enam Riiga sõitma, et kontrollida, et kas seal äkki võiks asi veel meeldivam olla, et selles mõttes nagu ma usun, et Ma usun, et need, neid, neid võimalusi peaks olema. Tuleme jutuga tegelikult algusesse tagasi, et kui me hakkasime rääkima sellest, et see Tero Taskila on see mees, kes, kes sundis meid Estonian Airist ja lennuühendustest rääkima, siis muidugi me Tero Taskila puhul peab ära märkima, et tal on õnnestunud teha ikkagi väga paljudes lennufirmades tööd juba vaatamata sellele, et ta on 36 aastane. Kas see nüüd hea või halb, seda peab nüüd aeg näitama, aga, aga tema c5 on töötamine nii. Finnairi, Lufthansa. Et siis ka Estonian Air, jah, ju tal on sidemeid ja ta on siis päris palju, tegelikult, aga, aga loodetavasti jääb siia Tallinnasse pisut kauemaks küsima kui nendele varasematele töökohtadele. Samas kui me vaatame, mida Tero Taskila Balticus suutis saavutada nende nende nende mitte just väga pikkade tööaastate vältel, siis tegelikult peab au andma, et seal see tulemus on olnud muljetavaldav kõik need liinid, mis avati. Riiast erinevates Skandinaavia ja eelkõige Soome linnadesse see turundus, mis Soome ja, ja Põhjamaade suunal tehti see tulemus ka, mis Eestis on tehtud, tegelikult see oli ikka päris muljetavaldav, et ma usun, et seal omanikele pisut teised strateegilised eesmärgid kui, kui Estonian Airi omanikul omanikel ja loodetavasti Tero Taskila suudab seda strateegiat siis Eestis nagu ellu viia, aga, aga mis ma tahan öelda, et siin kohe lähiajal peaks, siis me peaksime siis kuulame uudiseid selle kohta, et mismoodi Estonian Air oma lennukiparki laiendab. Kuna kui eesmärgiks on rohkem sihtkohti, siis siis kindlasti nende olemasolevate kas vist oli kaheksa lennukit, kaheksa lennukiga, ei ole võimalik senisest suuremat arvu sihtkohti kindlasti mitte teenindada, sest et vahel ka Estonian Airi teenuseid kasutava reisijana. Ma saan aru, et lennukite väike arv ongi see põhiline põhjus, miks muidu päris täpselt lendav Estonian Airi lennud aeg-ajalt ära jäävad, sest et kui ikkagi lind juhtub lendava valesse avavus lennukis, siis lennuk võetakse käigust ära ja siis järgneb Estonian Airi puhul ahelreaktsioon siis jääda mitte üks lend, vaid siis jääb ära mitu lendu ja mõned lennud kindlasti hilinevad, et see, see on see, mis on tõenäoliselt Estonian Airi puhul reisijaid ka nende väheste otselendude puhul kõige rohkem häirinud. Jah, loodame, et, et kuna meil kõigil taas, kes on natukenegi lennanud, lendama pidanud rohkem kui üks kord aastas, siis ta oleks sattunud ka Air Balticule. Et nüüd siis, kuna sealt on uus juhtuvaid Estonian Airi, et siis rohkem lendaksime. Kas Tonyan Airiga, sest ma olen juba õnnestunud niimodi lennata Euroopasse Euroopast tagasi, et Estonian Airiga kokkupuudet. No nii on õnnestunud väga paljudel eestlastel juba lennata, et see ei ole sugugi mitte ainus näide. Olukorrast riigis. Aga me räägime siis poliitmaastikust veel, et kui kogu aeg on pildil üks erakond ja tema esimees, kes tõenäoliselt seda tähelepanu naudib ja, ja ausalt öeldes ma arvan, et teinekord ka täiesti täiesti teenimatult ikka ja jälle suudetakse üks erakond ja tema esimees esile tuua. Ja tõenäoliselt kõige suurem karistus talle tegelikult mõningate väljaütlemist ei avakontsert ja mõnikord ka suhteliselt halva käitumise eest olekski see etaste tehta mingi aeg välja, vaatame ta siia vastu peaks, räägime korraga Reformierakonnast ja sel nädalal sai teatavaks, et et Andrus Ansip on Reformierakonna ainuke nii-öelda siis esimehe kandidaat, sest sellel aastal peaks siis 20. juunil Pärnus toimuval üldkogul valitama jälle Reformierakonnale uus esimees. Ja, ja ka Eestis suuremad erakonnad ei ole ju väga suurtes tõmbetuultes üldse olnudki, et erakondade vahetamisega erakonna juhtide vahel. IRL on siin kindlasti üheks erandiks ilmselt sest et kuigi Mart Laar on jälle jälle Varts, aga ta on seal olnud vaheaegadega mitu korda, mitte järjest alates 1991.-st aastast. Jah, aga teisest küljest, kui ma räägin Reformierakonnast, siis neil on ainult ainult kaks esimest. Et eelmine reformiga esimees Siim Kallas oli selles ametis 10 aastat. Andrus Ansip valiti sellesse ametisse esimest korda 2004. aastal, et nüüd valitakse ta edasi. Kuigi, kuigi ega jah ei ole minu asi neile öelda, kes oleks aeg vahetada või mitte, aga mulle mulle lihtsalt natukene selline valitsemist ja seda kõrvalt vaadates selline tunne, et ega valitsemisväsimus on vähemalt valitsustasandil suhteliselt suur. Kas ka erakonna tasandil, seda peab erakond ise hindama. Minu meelest Reformierakonna selline kõige enam kritiseerimist vääriv häda ei ole sugugi mitte see, et neil on viimased. Valimistuleb seitse aastat sama esimees olnud, et tegelikult on pigem Reformierakonna suurim häda see, et sealt erakonna seest ei paista tavaliselt nüüd see maamaksu teema on erandlik, tavaliselt ei paista sealt väga olulist nagu sisemist diskussiooni välja, et bürokraatiat seal erakonnas on väga palju inimesi, kes on rahul täpselt sellega, nad saavad selle erakonna liikmed olla. Eriti, kui nad saavad seal erakonna liikmetena kuulda Riigikokku, siis nad siis nad on lihtsalt erakonna tublid liikmed. Jah, aga samas ega see ei ole ka Eestis elanud. Samas pean tunnistama, et kui me enne tõdesime siin ühe teise erakonna puhul, et enda langenuid ja langenud tähti ei jäta ka maha, vaid lihvitakse teinekord ikka üles tagasi kunstitakse teises kohas siis see ka Reformierakonna käitumine suhteliselt sarnane. Jah, aga mis puudutab Andrus Ansip, et noh, mina ei oska nagu soovitada, erinevalt paljudest inimestest, kes kes on juba välja pakkunud, et kes võiks Reformierakonna sees, mis sealt nagu Andrus Ansipi vastu kandideerima hakata, ma ei tea, kas see on hea mõte, halb mõte, et seal keegi veel kandideeriks, et erakonnas enda sees võiksid tegelikult olla muidugi erinevaid arvamusi, mida siis esindaksid, erinevad inimesed, kes budiksid erakonna esimeheks, oleks ilmselt mõistlik. Diskussiooni võiks olla nii, nagu me nutame taga, presidendivalimistel ei ole diskussioon, aga, aga nüüd, kui me vaatame väga pragmaatiliselt, võtame sellise eestipoliitikale omase väga pragmaatilise vaatajale, ma siin teen jälle sedasama esitamata vähem populaarsed seisukohta, et vaatame väga pragmaatiliselt nagu Reformierakonna situatsioonile nende erakonna esimees praegu peaminister ja, ja peaks olema ikka päris hull seis erakonnasiseselt, kui erakond võtaks olemasolevat peaministri erakonna esimehe ametist maha, et seda on siin-seal ette tulnud ka siis, kui siis kui see peaminister Donald populaarne, aga seda ikkagi alati vaadatakse kui sellist suurt šokki ja üllatuste reaktsiooni millelegi väga ebaõnnestunud. Millal erakondade esimehed lahkuma teravdanud esimesed lahkuvad pärast ebaõnnestunud valimisi pärast väga ränku kriise, mingisuguseid lahkhelisid erakonnas või, või, või siis lahkuvad lausa kriminaalsetel põhjustel, eks ju. Aga olukorras, kus erakonna esimees on peaminister, tanud seal peaministri kohal läbi kahe valimistsükli, tema populaarsus on päris kena, tegemist on Eesti populaarsema erakonnaga, ärge unustage seda, et sellises olukorras esimees sealt maha valida, et see oleks ikka päris hull tükk, et ma usun, et keskmisel Reformierakonda selleks ikkagi noh, ütleme niimoodi, et arusaamatu ja keskmisel Reformierakonna valijale veelgi enam arusaamatu. Jah, aga situatsioon läheb ju järjest kriitilisemaks, mida lähemale jõuavad kohalikud valimised, aga, aga õnneks koalitsioonipartner suudab praegu tublisti vaeva näha, et, et nende populaarsus üleliia ei kasvaks. Jah, aga mis puudutab kohalikke valimisi, siis see on üks teine koht, kus, nagu võiks öelda, et tegelikult valitsuserakondadel on valitsuserakondade nõrkused paistavad oluliselt selgemini välja kui erakondade erakondade juhtide puhul või nende erakondade juhtide valimisprotseduuride puhul, et see mikspärast kohalikud valimised peaksid Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu väga murelikuks tegema, on ju see, et kohalikult Islandil tugevad poliitikud nendel erakondadel vähemasti Tallinnas, mis on olulisem kohaliku omavalitsuse puuduvad, noh me teame, et Reformierakond on äärmiselt tugev Tartus ja kuigi ka Tartust oli sel nädalal kuulda, et neil on seal väikseid omavahelisi vastuolusid, aga see on nagu terve erakonna tunnus, ma usun. Aga mis puudutab Tallinnat, siis noh, seesama maamaksu teema näitab, et et need ideed, millega suudetakse välja tulla, on sellised väiksed ja, ja vabandage väljendust, odavad ja samas ka poliittehnoloogiliselt poliittehnoloogilised ja neid säravaid isiku isikuid, keda tahaks seal kohaliku omavalitsuse tasandil näha poliitikuid, kes siis tuleksid oma värskuse ja ideede ja karismaga ja võtaksid need hääled. Ikka, mida tehakse praeguse linnavalitsuse osas või praeguse valitseva erakonna osas Tallinnas, et see oleks asjalik, konstruktiivne ja samas mõjus, aga mitte lapse lalin, nagu ta tihti on või, või siis pigem on üldse käega löödud kritiseeritagi nii-öelda. Aga istutakse, vaid neid isikuid ma seal ei näe ja ilmselt keegi teine, et ega, ega muidu ei juhtuks niimoodi, et järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel näeme jälle seal kandideerimas inimesi, kes, kes muidu kohaliku omavalitsuse teemaga viimased neli aastat ei ole tegelenud, kuna meil ei olnud tegemist kas ministeeriumides, riigikogus, kui mujal Või doktorikraadi ootusega läheb pressiesindajaks kaitseministeeriumisse nii nagu kuulutuses kirjas et eeldus on. Toriks seda kulutust ma ei ole näinud, aga, aga jah, seda ma tahan öelda, et ilmselt see Reformierakonna puhul ei ole ju häda selles, et meil on erakonnal olnud. Aastaid sama esimees, pigem on probleem olnud selles, et erakonnast ei ole sellist uut pealetulevat nagu verd, et see peaks ju algabki sealt kohalikke rahutusi. See peakski algama sealtsamast kohalikult tasandilt, et tulevad uued inimesed, kes esitavad väljakutse nii erakonnasiseselt, kui nad esitavad väljakutse ka teistele erakondadele, kes on sealsamas kuskil võimul, eks ju, et see on Rõivas, Pentus, need ei ole uued või no ma arvan, et sinu nii-öelda sujuvalt tulnud tsitaadi põhjal võib otsustada, et Pentus rõivas, kes seal veel oli? Pevkur Pevkur on ju tegelikult inimlik aastat Eesti ajakirjanike jaoks vähemasti sellised väga peast ja keelelt veerevad nimed. Aga sellega tänaseks ka lõpetame. Tuletan meelde, et raadio kahes stuudios olid ajakirjanikud Anvar Samost ja Janek Luts ja järgmisel nädalal on siin koos minuga Kalle Muuli kehad. Olukorrast riigis.