Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Ukraina on huvitatud Eesti kogemusest ühinemisel Euroopa Liidu ja NATOga. President Viktor Juštšenko rõhutas, et eesmärkidest ei loobuta. Küsimus on vaid Euroopa Liidu ja NATOga liitumise tempost. Riigikogu kultuurikomisjon ei nõustunud Keskerakonna ja Reformierakonna muudatusettepanekuga, et rahvusringhäälingu nõukogu koosneks ainult riigikogu liikmetest. Eesti kalanduse arengusuunad aastani 2013 peavad ette nägema kalurite sissetuleku kasvu, aga ka kalavarud müügiks. Rottide suurenemist lähiajal ette näha ei ole. Sõrve poolsaare tipus avastati eeliseid linde keskkonnainspektorid rannast õlireostuste leidnud piirivalvurid merelt siiski õlilaike leidsid. Televõrgu aktsiaseltse Hiina firmat Corporation käivitavad projekti Eesti täielikuks katmiseks internetiga. Tegevuskava kohaselt peaks juba järgmiseks suveks Traadita interneti 94-l protsendil Eesti pindalast. Sotsiaalkampaania kasvame koos, laps ei ole nukk pani vanemaid mõtlema, kui palju sõltub nende käitumisest lapse hilisem toimetulek. Kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuses alustas tööd DNA analüüse tegev robot. DNA analüüside kolme aastased järjekorrad peaksid olema likvideeritud juba lähema poole aasta jooksul. Välismaalt. Euroopa Komisjoni oli rahul otsusega liitumiskõnelused Türgiga osaliselt peatada. Türgi peaministri sõnul kujuneb otsusest Türgi Euroopa Liidu suhete tõsine proovikivi ja ilmast. Homme sajab Eestis vihma, puhub lõuna ja edelatuul ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss seitse kraadi. Eestis on kahepäevasel visiidil Ukraina president Viktor Juštšenko, täna kohtus ta Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilvesega, jätkab Kai Vare. President Toomas Hendrik Ilves avaldas heameelt Ukraina presidendi Viktor Juštšenko külaskäigu üle, öeldes, et Eestil jääb suhteid Ukrainaga oluliseks. Me oleme kaasa elanud ukraina arengutele meenud meenutaks ainuüksi seda, et meil võib-olla kõige tähtsamal aastaajal, kõige tähtsamal päeval, 24. detsembril kaks aastat tagasi läks üle veerandi Eesti parlamendist valimisi vaatlema. Inimesel niisama ei tee, seda. Nad teevad seda siis, kui nad peavad midagi väga oluliseks ja, ja eestlased peavad meie suhteid Ukrainaga väga oluliseks. Nad peavad demokraatiat Ukrainas väga oluliseks. Ilvese sõnul oli kohtumisel kõne all koostöö Euroopa Liidu ja NATO suunal, kus Eesti on olnud üks suuremaid Ukraina toetajaid. Ilves lisas, et ettevalmistamisel on ka uus majanduskoostööleping. President Juštšenko rõhutas, et Ukraina eesmärk on endiselt ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga. Küsimus on ainult tempos. Praegu tuleb läbi viia Ukraina poliitiliste jõudude diskussioon, kuidas täita rahvuslikud eesmärgid, sealhulgas Ukraina liikmelisus Euroopa Liidus ja NATOs. Juštšenko lisas, et Ukraina on väga huvitatud Eesti kogemusest näiteks Euroopa kollektiivse julgeoleku kontseptsiooni kohta. President Juštšenko avaldas heameelt ka selle üle, et seitsmeteistkümnel linnal on Eestis sõpruslinn ja lisaks on kümmekond sarnast projekti veel töös. Juštšenko hinnangul on see hea kanal demokraatia arendamiseks. Ukraina peaminister Viktor Janukovitši on võtnud sõna NATOga liitumise vastu, kuid president Juštšenko kinnitas, et mingit kursimuutust ei tule. Ta tunnistas siiski, et rahvale tuleb veel palju selgitustööd teha ja praegu ei oleks õige referendumit korraldada. Juštšenko sõnul ootab Ukraina Eesti nõu ja toetust nii reformide läbiviimisel kui ka NATO ja Euroopa Liidu tutvustamisel inimestele. Eesti on hea näide, kuidas poliitilised jõud riigi eliit, kogu rahvas võib ühendada jõud riigi prioriteetide saavutamiseks, ütles Ukraina president. Peaminister Andrus Ansip, kes on Afganistanis visiidil, ei jõua enne Euroopa Liidu ülemkogu Eestisse tagasi. Peaministri pressiesindaja ütles BNS-ile, et Ansip, kaitseväe juhataja Ants Laaneots ja nende saatjad kasutavad Briti õhujõudude lennukeid, mis ei lenda kindla graafiku järgi. Seetõttu ei jõua nad täna hilisõhtul Eestisse, nagu algul kavandati. Pressiesindaja sõnul jäävad seetõttu ära Ansipi kolmapäevale kavandatud kohtumised Ukraina presidendi Viktor Juštšenko ja USA lahkuva suursaadiku Aldona passiga. Küll soovib peaminister jõuda neljapäeval Brüsselis algaval Euroopa Liidu ülemkogule ning enne seda peetavale balti riikide ja Põhjamaade valitsusjuhtide kohtumisele. Riigikogus läbis täna esimese lugemise Eesti kaitseväe missiooni pikendamise eelnõu. On erinevaid seisukohti, kas pooleks aastaks või kuni aastaks. See on siis Iraagi missiooni puudutab, jätkab Uku Toom. Kaitseminister Jürgen Ligi nentis, et kõik pole läinud mitte nii hästi, kui loodeti. Tuleb tunnistada, et rahvusvahelise üldsuse ootused Iraagi eluks on olnud läbimatud ja liialt ambitsioonikad. Tagantjärele tark olles täheldame vigu teatud strateegilistes valikutes. Hukkunute arv on mõistagi murettekitav. Aga just kõike seda arvesse võttes ei saame täna öelda, et töö on tehtud. Aeg on koju tulla, sest töö on tegelikult pooleli. Iraagi demokraatlik valitsus on ametis olnud napilt kuus kuud. Täna kahes, aga peatselt loodetavasti juba palju enamates provintsides on julgeoleku tagamine olnud antud Iraagi julgeolekujõudude kätte ja nad saavad sellega hakkama. Olgem siis kannatlikud ja abistage abivajajad selles jätkuvalt konfliktsus regioonis. Vaidlused käisid täna nii Iraagi olukorra kui meie missiooni otstarbekuse üle, aga põhiliselt ikka sellest, kas on otstarbekas määrata aastane tähtaeg. Trivimi Velliste täpsustas komisjoni poolt. Riigikogu mandaat antakse tõepoolest kuni 40-le kaitseväelasele kuni üheks aastaks alates 2007. aasta esimesest jaanuarist. Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse paragrahvi kaheksa lõike kaks alusel võib kaitseminister kooskõlastatult välisministriga igal eelnõus sätestatud kuni üheaastase tähtaja jooksul Eesti kaitseväe üksused tagasi kutsuda või missioonil olevate kaitseväelaste arvu vähendada. Et eelnõu teine lugemine ja ilmselt ka vastuvõtmine on järgmisel nädalal aga on oodata parandusettepanekut, kus kinnitatakse emissioon, kuni aastaks, aga tehakse ettepanek selle otstarbekus poole aasta pärast üle vaadata. Riigikogu kultuurikomisjon ei nõustunud erakonna ja Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepanekuga rahvusringhäälingu seaduse eelnõusse, mille kohaselt koosneks rahvusringhäälingu nõukogu ainult riigikogu liikmetest. Eelnõu teisel lugemisel kuuendal detsembril hääletas riigikogu eelnõusse kultuurikomisjoni muudatusettepaneku, kui mille kohaselt kuuluks ringhäälingu nõukogusse üks esindaja igast fraktsioonist ja neli asjatundjat ja selle sõnastusega, läheb eelnõu 20. detsembril ka teise lugemise jätkamisele. Kultuurikomisjon otsustas, et kui täiskogu hääletab eelnõusse Keskerakonna ja Reformierakonna muudatused ettepaneku, siis eelnõu lugemine katkestatakse. Kultuurikomisjoni liikme Jaak Alliku sõnul võib see kaasa tuua selle, et valitsus võtab eelnõu tagasi, kuid kultuurikomisjon jäi seisukohale, et ringhäälingu nõukogu politiseerida ei tohi. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Reene Leas. Euroopa parlament kiitis heaks Rumeenia ja Bulgaaria volinikud, kes alustavad tööd nende riikide ühinemisel Euroopa Liiduga 2007. aasta esimesel jaanuaril. Bulgaaria esindajast Merlena kuunevast saab Euroopa Komisjoni tarbijakaitsevolinik. Rumeenia esindaja Leonard Orbán hakkab tööle mitmekeelsuse volinikuna. Euroopa komisjon tervitas Euroopa Liidu välisministrite otsust peatada osaliselt liitumisläbirääkimised Türgiga. Komisjoni sõnul tekib otsusega kindel ja selge baas, kust kõnelusi tulevikus kata. Komisjoni pressiesindaja sõnul on president José Manuel Barroso rahul, et välisministrid arvestasid komisjoni varasemate soovitustega. Komisjon soovitas Türgiga kõnelused osaliselt peatada, kuna garai nõustunud avama oma sadamaid ja lennujaamu Küprose laevadele ja lennukitele. Türgi peaminister Tayyip Erdogan oli otsuse üle nördinud, kuid lubas jätkata reformidega Euroopa Liidu liikmeks saamise nimel. Türgi parlamendi ees kõneldes ütles Erdogan, et otsus on ebaõiglane ning et sellest kujuneb Türgi Euroopa Liidu suhete tõsine proovikivi. Euroopa Parlamendi president Josep orell andis pidulikult üle 2006. aasta Sahharovi auhinna. Tänavune Euroopa Parlamendi inimõiguste auhinna laureaat on Valgevene. Demokraatliku opositsioonijuht Aleksandr Milinkjevitš Kiievis rõhutas auhinda vastuvõttes, et see ei ole mitte ainult tema auhind, vaid et koos temaga said selle auhinna kõik valgevenelased. Teine Valgevene opositsioonipoliitik Aleksandr kosuulin lõpetas täna üle seitsme nädala kestnud näljastreigi, kui suuline ja abikaasa on vanglaametnike teadet kinnitanud. Kosuulin, kes kandideeris märtsis Valgevene presidendiks, mõisteti viieks ja pooleks aastaks vangi valimisjärgsete meeleavalduste õhutamise eest. Ja uuest eestist Tartus arutati Eesti kalanduse arengusuundi aastani 2013, vahendab Vambola Paavo. Kalandussektor on Eestis alarahastatud ja kalurid ühe madalaima sissetulekuga Tartus toimunud kalanduskonverentsil tõdeti strateegia aastateks 2007 13 peab arvestama ühelt poolt kalurite sissetuleku suurendamisega, teisalt peab silmas pidama, et oleks varusid, mida püüda. Kalamehed sooviksid suuremat loomust, kui kvoodid lubavad. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ei luba lähiaastatel püügi kvootide suurenemist kihki näiteks kilu ja räime varuda. Soome lahes ja Läänemeres näitavat suurenemist. Püügikvoodid jäävad suhteliselt samale tasemele, loodame siin teatud liikide osas teatud suurenemist, võib-olla kilu räime samal ajal tursa olukord on siiski suhteliselt problemaatiline. Sisenejatel Peipsi, kus on meil üks kõige olulisemaid kutselise kalapüügijärvi, siis seal varu olukord on natukene paranemas, aga niisugust kiiret arengut selles suhtes, et oleks võimalik palju rohkem tänasega võrreldes kala püüda, ei ole siiski ette näha. Tartus tunti muret sellegi üle, et nüüd, kus oleme Euroopa liidus, võivad Läänemerele püüdma tulla hispaanlased, prantslased ja portugallased ning võimsate traalidega tekitada pöördumatut. Kahju. Toomas Kevvai arvata seda siiski kartma ei pea. Euroopa liidus on siiski kalaressurss ehk püügiõigused jagatud riikide vahel, see püügiõigus, mis on Eesti riigile antud, sõltub sellest kalavarust. Aga see, et keegi teine tuleks meie kalavaru ära püüdma, seda ohtu ei ole. Uuel Euroopa Liidu eelarve perioodil võivad kalurid saada senisega võrreldes rohkem raha rannapüügiarendamiseks ja mitte ainult selleks Täiesti uue meetmena nagu kalanduse jaoks tahame rakendada nimetatud rannikupiirkonna arengu meetme kuskohast siis kohalikud kalurid, kes on ühinenud, siis ühise eesmärgi nimel töötavad välja oma piirkonda strateegia ja saavad selle strateegia elluviimiseks raha. Me tahame panustada säästlikesse, keskkonnasõbrale, ikkesse, püügivahenditesse tahaplaanile jääga. Kalandussektori teadmiste tõstmine ja töötleva tööstuse arendamine. Selleks, et Eesti kala, mida püütakse, oleks, oleks töödeldud ja väärindatud hästi ja jõuaks võimalikult kõrgelt töödeldud tarbijani. Toomas Kevvai sõnul peaksid meie rannakalurid tegema lähiaastatel rohkem koostööd ja enam koonduma ühistutesse. Killustatud rannakaluritel ei ole seda jõudu, millega tegelikult saavutada seda, et teha ühiselt investeeringuid, saadama püütud kala eest õiglast hinda. Siin on väljapääs siiski koostöös ja ühises turustamis ühises püüdmises. Meedial on loodud mitmeid kalanduse tootjaorganisatsioone, kelle eesmärk ongi selline ühine majandustegevus. Soovin kõigile kaluritele, et nad nendesse organisatsioonidesse astuks ja neid võimalusi kasutaks. Konverentsil öeldi välja, et Eestil on võimalik saada eeloleval seitsmel aastal Euroopa Liidult kalanduse toetusi ligi poolteist miljardit krooni Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Sõrve poolsaare tipus on nähtud õliga määrdunud linde, rannast on leitud ka õlisid, kiletükke, joogi, toksikute, pakendeid ja muid naftasaadustega määrdunud jäätmeid. Sõrve sääre linnuvaatlusi teinud ornitoloog nägi eile sääre tipus kolmekümmet kahte õlise kõhualusega. Auli linnud olid lennuvõimelised. Tänapäeval startis ka piirivalve lennusalk, et teha vaatlusi merel. Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik leili tuul, mida nägid keskkonnainspektorid rannas. Nad on seal Sõrve tipus nüüd ringi vaadanud, aga praegusel hetkel rohkem teateid reostuse kohta küll ei ole. Et see, mis seal rannas oli, need õliga määrdunud jäätmed neid seal tõepoolest on. Ja ornitoloogi sõnul olevat seal ka näha, mõnesid õliste kõhtudega lindusid, aga need ujuvad seal ja on täitsa eluvõimelised ja aktiivsed. Nii et rannas kividel mingit reostust näha ei ole Ei, aga otseselt jah, määrdunud üleni määrdunud linde ei ole näha, võib arvata seda, et kuna tegemist on aulidega, Taulid on avamerelinnud et nad on kuskilt kaugemalt sinna randa randa tulnud. Piirivalve pressiesindaja Helena Loorents, mida märkas piirivalve lennusalk, kui täis seda piirkonda jälgimas? Kui piirivalve lennusalga meeskond kella kahe paiku sündmuskohta jõudis, siis oli Sõrve poolsaarest nii idas kui läänes pinnal näha selliseid musti tompe ja viirusid ja Ariste lahes oli näha ka kontrast seid musti triipe, mis ulatusid kuni kaldani. See informatsioon edastati piirivalve kalda toimkondadele, kes siis mootorpaadiga suundusid ette antud koordinaatide sisse ja Ariste lahes avastati ka reostusjälgi. Aga Kunnase reostuse kiht oli nii õhuke ja meri üsna tormine, siis proove kahjuks võtta ei anna. Istunud aga Sõrve poolsaarest idas ja kõnes täheldatud viirused osutusid õnneks kõigest vetikateks. Kui suur see reostus olla võib selle põhjal, mida need piirivalve sai näha? Üsna raske on nagu öelda sellise tormise merega, kui suur see kogus tegelikult kokku on ja kuna seal piirkonnas on see nähtavus ikkagi üsna halb ja laine kõrgus alates seal kolmest meetrist rohkem mingi veel, et siis esialgu. Me jätkame järgnevate päevade jooksul aktiivset ranniku, patrull ja mereseiret, et kaardistada selle reostuse tegelikku ulatust ja ja võimalikke uusi reostusjälgi. Televõrgu aktsiaselts Hiina firma CT Corporation käivitavad projekti Eesti katmiseks internetiga. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Televõrgu aktsiaselts kuulub Eesti Energia kontserni. Seni on televõrgu kliendid olnud riiklikud struktuurid, pangad ja muidugi ka elektrivõrgud. 450 megahertsise lairibatehnoloogial põhineva traadita interneti pakkumiseks on seega televõrgu riistvara olemas. Hiina ettevõtet CT Corporation annab vajaliku tarkvara televõrgu aktsiaseltsi juht Urmas aiaste. Kahtekümmend kaht tugijaama Me paigaldame parajasti, osad neist on ka juba olemas, 22. mastis on juba antennid ja ülejäänud lähevad suvel siis. Kui palju on siis Eestis veel internetiga katmata alasid? Sideameti peadirektori asetäitja Priit Soom Külateeprojekti käigus on suhteliselt mitmeid maakondi juba kaetud, kuid mida ma kindlasti tahan, külade konkursi käigus ei laekunud pakkumist Saaremaale seega kindlasti kindlasti üks maakond, kus nagu ei ole sellist maakondlikku vaatlust, et ma usun, et enamus, enamus haavandi küladega kaetud, aga kuna seal on tegu nii-öelda seal kõrgemal sagedusalal ehk siis kolm pool gigahertsi üldjuhul võib-olla ta ei jõua nagu igale poole kohale, nii et selles suhtes kindlasti 450, ta nagu toetab seda teiste võrku. Millega peab arvestama kodutarbija, kes soovib traadita internetti televõrgult veel kord Urmas aiast? Internet hakkab tulema läbi õhu ja tegelikult on vaja lisaseadmeks, on vaja siis kas modemit või sülearvutisse sellist spetsiaalset kaarti, modemi kaardi kodutarbija võiks arvestada seda määravaks saada tema asukoht ja elamise kaugus just sellest tugijaamast, ehk ehk siis Eesti Energia alajaamast mitte sellepärast, et oleks leviga probleeme, vaid mida lähemal, mida paremana antennisüsteem, seda suuremaid kiiruseid taga võimalik. Keskmine sidekiirus on televõrkude traadita internetile ehk 600 kilobitti sekundis. Samas tuleb uue traadita neti teenuse ostmiseks hankida ka vastav modem, mille on välja töötanud CD Corporation. Nii modemeid kui ka arvutikaarte hakkavad levitama Eesti Energia teeninduspunktid tuleva aasta suvest. Eesti Energial võimaldab sidevõrk kiirendada rikete likvideerimist Urmas aiast ja lubas, et Eesti Energia klientidele mingit täiendavat hinnatõusu traadita netiteenuse pakkumine kaasa ei too. Ja kaitseliit ning perekeskus sina ja mina tegid kokkuvõtteid kampaaniast, kasvame koos, laps ei ole nukk, jätkab Kai Vare. Kampaaniaga kasvame koos sooviti panna inimesi mõtlema, kui oluline on lapse jaoks olemas olla ning kasvada samas ise koos lapsega. Eelkõige keskenduti laste enda sõnumile, mida nemad mõtlevad ja tunnevad. Jane Leesment perekeskuse sina ja mina peab septembris käivitatud kampaaniat kordaläinuks. Kasvame koos kampaania eesmärk oli juhtida tähelepanu laps vanem suhtele ja pöörab tähelepanu sellele, et kuidas lapsevanema igapäevane käitumine mõjutab siis seda last ja tema hilisemat toimetulekut ja heaolu. Eesti konjunktuuriinstituudi sotsioloog Liia lepane tõdes, et kuigi kampaania kasvame koos ei olnud sama hästi märgatav kui suured kommertskampaaniad võib siiski rahule jääda. Iga teine või poolegi elanikkonnast panid Canituda kampaaniat tähele ja kui oli peres alla 18 aastasi lapsi siis nende vanemad pereliikmed märkasid seda kampaaniat veelgi enam. Protsendid on siin siis lastega peredes 48 protsenti märgatavus ja üldse kogu elanikkonnast 42 protsenti. 60 protsenti nendest, kes kampaaniat märkasid, täitsa pani neid rohkem mõtlema laste ja lapsevanemate suhete üle ja sellisel tõrjuval positsioonil oli 22 protsenti. Liia lepane soovitas edaspidiste sotsiaalkampaaniate puhul mõelda, kuidas jõuda ka vähem haritud sihtrühmani. Lastekaitse liidu juhataja Alar Tamm nentis, et sotsiaalkampaaniate mõju oleks suurem, kui nende korraldajad ühiste jõududega tegutseksid. Kui vanemad oleksid teadlikumad, siis ei oleks ehk lastekaitse seadustki vaja, leiab tamme. Kas lapsena kaitsta? Ja pane kellelegi uudis. Ja lapsevanem on lapsele kõige parem suuna. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus sai roboti, mis hakkab tegema DNA analüüse. Tõnu Karjatse käis vaatamas. Robot kujutab endast klaaskappi, milles mehhaanilised tõstukeid katseklaasidega askeldavad. Tööd juhitakse arvuti abilase kandis Šveitsis kokku meie kohtuekspertide soove arvestades. Mida ma siin siis võimaldab, seletav DNA ekspert Anu aaspõllu. See masin võimaldab meil siis DNA ekspertiiside käigus analüüsitavad Rovette valmistada, ehk siis meile esitatakse bioloogilised proovid ekspertiiside käigus me peame need ette valmistama, peame nendest proovidest venna puhastama mõõtma selle DNA koguse tegema valmis õige kontsentratsiooniga lahused ja siis segama kokku reaktsioonid määratleda DNA-profiil ja DNA-profiil on siis see lõpptulemus analüüsi käigus, mida omavahel hakatakse võrdlema ja mille alusel antakse eksperdi arvamus kes on siis selle DNA ekspertiisi lõpptulemus, on see eksperdi arvamus. DNA analüüsi robot peaks kiirendama kohtumenetlusi, praegu ootab tegemist ligi kolme aasta jagu ekspertiisi. Kui me räägime siin nendest ekspertiisi järjekordades, siis see ei tähenda seda, et meil väga tõsised lood on seal 2003.-st aastast tegemata 2003.-st aastast, neljandast aastast, viiendast aastast on tegemata ja järjekorras need lood, kuhu ei ole ühtegi kahtlusalust veel ilmunud või meil ei ole seda selle kohta teavet laekunud. Ehk siis need on lood, millele võiks tulla, kahtlusalused tahavad DNA andmekogust, nüüd need kriminaalasjad ja nendes kriminaalasjades määratud DNA ekspertiisid, kus on kahtlusalused või mis on rasked isikuvastased kuriteod, näiteks need ei ole järjekorras ja need tehakse ja kogu aeg tehtud ka kohe ära, et need ei lähe sinna järjekorda. Piisava eelarve juures saab roboti abil järgmiseks aastaks järjekorra likvideerida. Pooleteist tunniga teeb DNA roboti 96 analüüsi, mis tähendaks kohtuekspertiisi keskuses täid tööpäeva neljale inimesele. Spetsialistid saavad asuda teiste tööjärkude juurde, millega masin hakkama ei saa. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma ja lörtsi. Puhub edelatuul neli kuni 10 meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kuus kraadi. Homme päeval on pilves ilm, sajab vihma, puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 18 meetrit sekundis. Sooja on homme kaks kuni seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.