Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäev ja teise juulisündmuste eest. Mina olen Marta. Päril Grauberg ligi pooled Eesti elanikud soovivad järgmise presidendina näha praegust riigipead Toomas Hendrik Ilvest. Indrek Tarandit eelistab 23 protsenti vastanutest, selgub värskest Emori küsitlusest. Kuulge, vahe on eestlaste ja mitte-eestlaste eelistustes. Venemaa president Dmitri Medvedev andis korralduse taastada elektrit tarned Valgevenele. Eurotsooni rahandusministrid langetavad täna ilmselt otsuse eraldada Kreekale päästepaketi järgmine maksem. Poola võttis Ungaril üle eesistumise Euroopa Liidu nõukogus ning lubab järgneva kuue kuu jooksul seista Euroopa Liidu uue perioodi eelarve eest. Poola eesistumisprogramm on ambitsioonikas, kuigi nagu tunnistas Poola peaminister Donald Tusk, varjutab seda Kreeka võlakriis. Kihnu saarel ei saa maksta kaardiga. Kuna ilm on soe saar rahvast täis, on see üsna suur probleem. Elion teatas saareelanikele, et rike on Pärnus ja lubas tehniku välja saata esmaspäeval. Juuli keskpaiku alustab Ida-Virumaal patrullimist valdade ülene korrakaitseüksus. Viis vald asutasid ühise menetlusteenistuse, mille ülesanne on tegude fikseerimine ja menetlemine. Öösel sajab kohati hoovihma ja võib äikest olla. Homme sajab mitmel pool hoovihma ning sooja tuleb 20 kuni 25 kraadi. Eesti rahvas eelistab järgmise presidendina näha praegust riigipead Toomas Hendrik Ilvest, selgub rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori küsitlusest. Küsimusele, keda soovite näha Eesti vabariigi järgmise presidendina, vastas 49 protsenti Toomas Hendrik Ilvest. Indrek Tarandit eelistaks presidendina 23 protsenti vastanutest, et kumbki kandidaat ei sobi presidendiks, leidis 12 protsenti vastanutest ning 15 protsenti ei osanud oma arvamust tulevase presidendi kohta avaldada. Selge vahe on eestlaste ja mitte-eestlaste eelistustes. Kui eestlastest toetab Ilvest 62, siis mitte-eestlastest vaid 21 protsenti. Tarandit toetatakse enam-vähem võrdselt, tal on 22 protsendi eestlaste ja 25 protsendi mitte-eestlaste toetus. EMORi küsitlusele vastas nädala jooksul 500 inimest üle Eesti vanuses 15 kuni 74 aastat. Poliitikavaatleja Agu Uudelepp tõi küsitluse tulemuste valguses välja kolm asjaolu. Üks nendest on see, et inimesed soovivad valimistel tavaliselt kas muutust või stabiilsust ja kui nüüd vaadata Indrek Tarandit kui kandidaati, siis tekib küsimus, et mida ta peaks pakkuma on oma kuvandilt niivõrd sarnane Toomas Hendrik Ilvesega, et ta muutust ei saa pakkuda. Ja kui ta pakub stabiilsust, siis tekib küsimus, et aga mikspärast peaks ametisoleva riigipea, kelle puhul me teame, mida oodata, välja vahetama. Mistõttu on see ka üsna mõistetav, et ikkagi enam kui kaks korda inimesi on öelnud, et las siis Ilves jätkab. Ja teine asi, mida võiks vaadata, on protsendid. Ja 23 protsenti, mis on Indrek Tarandi toetus, on täpselt see toetus, mis oli Keskerakonnal viimastel parlamendivalimistel maas. Toomas Hendrik Ilvese 49 protsenti on vähem kui 67 protsenti summaarset toetust, mis oli Ilvese praegustel toetajatel. Ehk kõigis järeldus on natukene liialt järsk, siis paistab, et Keskerakonna toetaja on valmis tarandi poolt olema, aga sugugi mitte kõik Reformierakonna, IRL-i ja sotside toetajad ei leia, et Toomas Hendrik Ilves oleks hea ja õige president. Ja arvestama peab ka tegelikult seda neid protsente vaadates, et kui Indrek veerand sai oma suure toetuse Euroopa Parlamendi valimistel siis ta oli üksi pahade parteide vastu. Nüüd pigem on ta selle ühe paha kuvandiga partei kandidaat heade erakondade ja nende kandidaadi vastu ning see paratamatult mõjutab inimeste suhtumist. Ja kolmas huvitav märksõna on see, et tegelikult mitte-eestlaste hulgas ei ole Ilvese toetus väga kõrge. See näitab seda, et ta viimasel viiel aastal ei ole suutnud olla kogu Eesti president ja kui ta ametisse tagasi valitakse, saab see olema tema suur väljakutse olla kõigi Eestimaal elavate inimeste riigipea. Läheme välissõnumitega Leedu peaminister Andrius ku piilius saabus Afganistani, et kohtuda kõrgete ametiisikute ja seal teenivate Leedu sõduritega. Julgeoleku kaalutlustel visiidist eelnevalt ei teatatud. Kubilius kohtub Afganistani presidendi Hamid Karzai ka USA luure keskagentuuri peadirektoriks kinnitatud Natoga vägede ülemjuhataja David trossiga ja koori provintsi kuberneri Abdullah aibaadiga. Peaminister tutvud Afganistanis teenivate Leedu sõduritega külastab koori provintsi ülesehitusmeeskonda ning erioperatsioonide sõdureid ja õhujõudude nõustajaid Lõuna-Afganistanis. Leedule on Afganistanis 240 sõdurit, neist enamik teine koori ülesehitusmeeskonnas ja politsei väljaõpperühmas. Venemaa president Dmitri Medvedjev andis korralduse jätkata elektritarned Valgevenele. Venemaa asepeaministri Igor seitsmeni sõnul on Minsk tasunud oma 1,2 miljardi rublani ehk 30 miljoni euro suuruse elektrivõla Moskva piires juunikuus mitu korda elektrienergiatarneid Valgevenele ja nõudis kolme kuu arvete tasumist. Valgevene on aga viimase seitsmeteistkümne aasta rängimas majanduskriisis. Asepeaminister Igor sõitsin on kinnitanud, et minski elektri tülli ei ole poliitikat segatud. Samas üritab Moskva pidevalt survestada Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenkot müüma riigi varasid, sooviksid omandada mõned Venemaa mõjuvõimsamatest äriringkondadest rahvusvahelise valuutafondi endise juhi Dominique Strauss Khani toetajate hinnangul või mees Prantsusmaal poliitikasse tagasi tulla ja skandaalist hoolimata tuleval aastal presidendiks kandideerida. 62 aastast Rauskaani peeti võimalikuks kandidaadiks Prantsusmaa presidendivalimistel, kuni temaga rikkus New Yorgi hotelliteenija vägistamiskatsesüüdistus. Ta ütles, et on aga viimastel päevadel üha suurema kahtluse alla sattunud ning seoses sellega on hakatud rääkima Strauss Khani võimalikust naasmisest poliitikasse. Prantsusmaa presidendivalimiste kandidaatide esitamise tähtaeg on 13. juuli. Strauss Khani järgmine kohtuistung toimub viis päeva hiljem, kuid analüütikute hinnangul võidakse kandidaatide esitamise tähtaega pikendada. Eurotsooni rahandusministrid langetavad täna ilmselt otsuse eraldada Kreekale päästepaketi järgmine 12 miljardi euro suurune osamakset, teatas Euroopa Liidu diplomaat Reutersile. Kreekal on uut osamakset vaja juuli keskpaigaks teenindada oma suuri laene. Eurotsooni rahandusministrid saavutasid põhimõttelise kokkuleppe 110 miljardi euro suuruse abipaketi viienda osamakse maksmiseks. Eile õhtul toimub Ministrite telekonverents. Poola võttis Ungaril üle eesistumise Euroopa Liidu nõukogus ning lubab järgneva kuue kuu jooksul seista Euroopa Liidu 2014. kuni 2020. aasta eelarve eest. Poola eesistumisprogramm on aabits ambitsioonikas, kuid nagu tunnistas Poola peaminister Donald Tusk, varjutab seda Kreeka võlakriis. Kadri Kukk. Poola näeb Euroopa Liidu järgmise rahastamisperioodi arvet aastateks 2014 kuni 2020 kui võimalust panna Euroopa liidus alus uuele majandustõusule. Kui mitmed liikmesriigid Suurbritannia, Hollandi ja Rootsiga eesotsas sobivad, et Euroopa Liidu eelarve oleks piiratud, siis Poola nii ei arva. Sügavuti mineva Euroopa Liidu integratsiooni tugeva toetaja täna usub Varssavi, et Euroopa Liidu eelarve peab olema ambitsioonikas, et rahastada üleeuroopalise tähtsusega projekte. Euroopa komisjon tuli järgmise rahastamisperioodi eelarve-ettepanekutega välja üleeile ning läbirääkimised liikmesriikide vahel algavad ses osas sügisel. Poola peaminister Donald Tusk hoiatas Euroopat tärkava euroskepsis eest. Tusk rõhutas, et ta ei pea silmas tavapärast euroskepsis, nagu oleme alati näinud Suurbritannias vaid seesugust, kus liikmesriikide poliitikutele räägivad, et toetavad Euroopa Liidu eesmärke ent tegelikult teevad otsuseid selle vastu. Poola peaminister ei toonud nimeliselt välja riike, kelle pihta kriitika käis, ent vaatlejad usuvad, et mõeldud oli Itaaliat ja Prantsusmaad, kelle ettepanekul algatati Schengeni piirieeskirjade muutmine ning Saksamaad, kes on olnud pikaldane ja andnud vastakaid signaale Kreeka abistamise osas. Poola eesistumisprogramm on ehitatud kolmele sambale. Neist esimene kätkeb Euroopa integratsiooni ja kasvu ehk siis debati eel arvember. Teine sammas kätkeb turvalisust ja kolmas Euroopa suhteid ida ja lõunapartneritega. Samas tunnistas peaminister Donald Tusk, et eesistumist varjutab eurotsooni võlakriis ja ennekõike Kreeka. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Brüssel, Ja tagasi Eestisse Kihnu saare elanikele ja külalistele teeb meelehärmi asjaolu, et sel suvel juba mitmendat korda ei saa saarel üheski poesega kõrtsis maksta kaardiga. Kihnu saarelt jätkab meie toimetaja Reene Leas. Kõigil on ju öeldud eelnevalt, et kaardiga saab maksta ja sularaha väga palju kaasa ei ole võtta maja ja, ja noh, kohalikele ettevõtjatele muidugi on ka päris suur-suur probleem, sest päris korralik tulu ma kujutan ette, jääb saamata ISIL poodides. Müüjad räägivad, et kui alguses on, on klientidel korvkaupa täis ja kui kaardiga maksta ei saa, siis päris palju sealt korvist laotakse riiulite peale tagasi. Aga mis see põhjus on, et miks kaardiga maksta ei saa? No põhjust oleme üritanud uurida siin, et alguses juunikuus helistasime Swedbankis, helistasime Elionile Eli joonist, öeldi meile, et et Pärnus pidi olema tehniline rike, tehnik lubati siis välja saata esmaspäeval. Täna on laupäev. Helistasime ka Elioni ja Elion lubas asjaolusid selgitada ning järgmistes saadetes toome teile täpsemat infot. Juuli keskpaiku alustab Ida-Virumaal patrullimist valdade ülene korrakaitseüksus. Viis vald asutasid ühise menetlusteenistuse, mille ülesanne, tegude fikseerimine ja menetlemine jätkab ürik. Jüri Nikolajev. Ühisesse menetlusteenistusse panustavad viis Ida-Virumaa valda need Vaivara, Jõhvi, Illuka, Toila ja Mäetaguse. Tänaseks on tööle võetud menetlusteenistuse juhataja. Paari nädalaga pärast peaks teele asuma ka esimesed patrullteenistujad, kes hakkavad viie valla maadel pitsitama kohalike eeskirjade rikkujaid. Ühise teenistuse eestvedajaks on Vaivara vald, mille vallavanema Veikko Luha Laidi sõnul tööd kohalikel korrakaitsjatel jagub. Suuremad probleemid on trügistamisega ebaseaduslike metsa raiumisega ehitusõigusega lisaks muidugi avaliku korra küsimused. Veikko Luha Laidi sõnul ei jätku väikesel vallal erinevalt suurlinnast vajaliku arvu menetlusametnike ülalpidamiseks vahendeid. Üheskoos tegutsedes on valdadel suurem võimekus, kuid on ka teisi põhjuseid, miks valdade ülene korrakaitseüksus tegusam on. Menetleja all ja sellel kodanikul, kelle õigusrikkumist menetletakse, võimalus nagu suuremaks anonüümseks või ei ole seda isiklikku sidet, mis võiks siia selliste kahtlaste keelatud suheteni võib olla ja võib-olla mõnes kohas silma kinnipigistamine. Veikko Luha Laidi sõnul on vallavanemate ootused tööd alustava menetlusteenistuse suhtes suured. Samas pole valdade ülese korrakaitseüksusega kogemust Eestis veel olemas, nii et tegemist on ka pilootprojektiga, mille maksumuseks võib ühele vallale kujuneda vanas vääringus kuni pool miljonit krooni aastas. Menetlusteenistuse juhataja Marek Ranne on varem töötanud Narva politseis ülem Komissarina ja Tartu linnavalitsuses menetlusteenistuse juhataja enam. Tema hinnangul oleneb ettevõtmise edukus koostööst erinevate riigiametitega nagu politsei, päästeamet ja keskkonnainspektsioon. Kuna Eesti seadused valdade üleseid struktuure ette ei näe. Seadus võimaldab küll kohalikel omavalitsustel erinevaid kiita ja ameteid, kuid seadus ei võimalda kohtuvälise menetleja pädevust. Tahangi jõuda nii kaugele, et siis vastavad seadusemuudatused saaks sisse viidud. Kuidas siis patrullteenistuja korrarikkuja käitub? Kinnipidamispädevust ei ole aga dokumente võime ikka küsida. Kui ta nüüd oma dokumente ei esita ja tahab lahkuda sündmuskohal, siis takistada seda kahjuks ei saa, aga kindlasti me saame selle olukorra fikseerida, pildistada. Hiljem saame tõendusliku fotomaterjali abil selle isikuga tuvastada. Esimesed kaks menetlusteenistuse töötajad vormistatakse korraga viide valda null koma kahele ametikohale, neil on ette nähtud vorm ja patrullauto Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Kumu kunstimuuseumis toimus teatri performans sürr šveiks piir, lähemalt räägib Madis Järvekülg. Rahvusvaheline teatriprojekt kumu kunstimuuseumis koondab kolme teatristuudiot vene teatrikool Tallinnast, Essdeebeege, uus stuudio Peterburist ja määdnik stuudio Podstamist. Performance'i teemadest räägib lähemalt teatriprojekti üks eestvedajatest Irina Krotova. Performans, mis on pühendatud teemale karjäär versus perekond ning võetud on seks piiri looming. Kolm teost, Mckbed, Hamleti kuningas, liis, kuidas Sekspiri loomingus on kajastatud pere ja karjääriteemad? Koostööprojekti kutsus ellu Saksamaa päritolu kultuuri mänedžer Robert Seegner, rääkis Krootova. Kolm aastat tagasi ta mõtles sellise projekti välja, siis tegi kolm aastat tagasi koos Peterburi trupiga siis järgmine aastes eelmine aasta ta kutsus ka meie trupi Eestist ja me tegime seda Potsdamist ja sama rühmaga ja sama koosseisuga me teeme see aasta ka, see on nagu viimane lõppetapp. Krootova sõnul on kolme teatri koostöö sujunud hästi. Et välismaa trupid on sellised teatristuudio, et kes on avatud mängule ja koostööle, nad ei tegeledes sellises klassikalises žanris või pigem teevad performance'i ja kas mängu teatri meetodit? Täna lõppesid lauluväljakul homse noorte laulupeo kontserdi proovid ning kell kaheksa algab samas tantsupeo viimane etendus, 11. noorte laulu ja tantsupeo maa ja ilm. Rongkäik algab homme hommikul kell üheksa, mistõttu on Tallinna liikluses mitmeid ümberkorraldusi. Arvestada tuleb, et homme hommikul alates kella seitsmest on liiklusele suletud Tallinna südalinn Kaarli puiestee toompuiesteeni ning Luise ja Endla tänavad. Nendel tänavatel on peatumine ja parkimine keelatud juba alates täna õhtupoolikust. Nüüd aga ilmast. Öösel sajab kohati hoovihma ja võib äikest olla. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel 15 kuni 20 kraadi. Homme päeval sajab mitmel pool hoovihma, võib olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja tuleb homme 20 kuni 25 kraadi. Niisugune oli Päevakaja päeval, teisel juulil. Ilusat õhtut.