Esimest korda Estonias ma Estonia laval Clinton aastal 1915, see oli ooperis pajatasid. Hellat-Lemba kutsus mind sinna laulma Silvio osa. Ja muidugi ma kartsin, et võib-olla on see nii ka mulle nii lavale minekuks, sest ma olin alles siis nii asjaarmastaja, aga proovida tahtsin siiski. Ja see esinemine õnnestus mul nii, nagu rahvas seda rääkis ja see andis mulle julgust sõita edasi õppima Itaaliasse. Teises osalises neto osas oli siis Hellat-Lemba. Ani osas oli Tõnu Virooni, juhatas Raimond Kull, lavastaja oli sällik, säiliks oli minuga päris tegu kohe sest Aluldajat, kui noor lavale läheb, ta ei oska mängida ja nagu Säälik ütles, et sa ei liigu paigastki nendes käppisimenteerisii et nüüd liikuma panna. Menukas ainukene kord, kus ma siis olin seal, kui ta mind taga ajab. Kui ta nettaga mind meid kohtumisest tabab, siis vall või olen üle aia ronima. Hüppasin nii kiiresti, kui sain, teadsin, säilikud veel, nobedam, järsku raba mind aia pealt kinni. Peale seda esimest katset tuligi mul siis nii soov sõita õppima. Alles ma tutvusin Rootsi pedagoogika Carli ning Riniga Carney gren kutsus mind kontsertreisile sinna Rootsi. Ja kui ma nägin, et on väga hea kook ja võib mind vil palju abistada, mina palusin teda, võtaks mind ka oma õpilaseks ja ta oli, tal oli väga hea meel, ta ütles, et ta ei oleks isegi suvatsenud seda mulle ettepaneku teha, olgugi et ta on sellest nii mõelnud. Vot kaks aastat sai õppida siis Rootsis nüri juures. Tema oli väga suure traatse sisuga inimene ja aitas mul lahti mõtestada kõik minuni aariat. Ja selles mõttes oli tema andis mulle suurt abi, sealt tagasi tulles tuligi mulle, siis tehti ettepanek astuda juba Estonia teatrisse professionaalina. Ja see sündis siis 1923. Esimeseks ooperiks, mis me hakkasime läbi töötama, oli madalik. Siin on väga hea märkida, et tuli mängida niukse toreda artistiga ja meie ooperi kui ka operetti lauljaga nagu Alfred sallik. Tema oli üks väga hea partner. Ta nii hingelise tungis osas ja nii hingeliselt mängis, ta kiskus koheva vastase endaga kaasa. Edasi lavastati kordadeni, hellad, seal mul oli osa. Siis oli deemon deemoni osa mul ka, kui laululiselt laulusetest õnnestus paremini kui mänguliselt siis üks parematest osadest, mis Pololini mängida. See võib-olla oli Tšaikovski Jevgenia niiginal. Ja see jäi mul kanisus ajalooliseks mänguks. Sest minu vastaspartneriks oli seal siis oli. Tatjana osas oli Marta Rumgi. Ja kui me olime juba terve nii talimänginud seda vastamisi niiviisi lõpuks otsustasime lõpumite nii jätta, nagu ta saloneegini son, vaid otsustasime, otsustasime abielluda. Siis, kui ma jõuan neid varem juba lauljale, siis ma olen nyyd juba mänginud Greeninit k Marta rongile.