Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Ukraina on huvitatud Eesti kogemustest liitumisel Euroopa Liidu ja NATOga. President Viktor Juštšenko rõhutas, et eesmärkidest ei loobuta. Küsimus on vaid Euroopa Liidu ja NATOga liitumise tempos. Peaminister Andrus Ansipi tagasilende Afganistani visiidil viibib, kuna kõik, mis on seotud lendudel. Ta on Afganistanis väga komplitseeritud. Eesti kalanduse arengusuunad aastani 2013 peavad ette nägema kalurite sissetuleku kasvu, aga kala varud. Köögikvootide suurenemist lähiajal ette näha ei ole. Sõrve poolsaare tipus keskkonnainspektorid rannast õlireostuste leidnud piirivalvurid merel siiski õlilaike, leidsid. Põlvamaa esimese kultuuripärli preemia pälvis 25 aastat fotograafina tegutsenud Renee viljat ja ilmast. Homme sajab Eestis vihma, puhub lõuna ja edelatuul ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss seitse kraadi. Eestis on kahepäevasel visiidil Ukraina presidendi Viktor Juštšenko, täna kohtus ta Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilvesega, jätkab Kai Vare. President Toomas Hendrik Ilves avaldas heameelt Ukraina presidendi Viktor Juštšenko külaskäigu üle, öeldes, et Eesti peab suhteid Ukrainaga oluliseks. Me oleme kaasa elanud ukraina arengutele, meenutaks ainuüksi seda, et meil võib-olla kõige tähtsamal päeval, 24. detsembril, numbril kaks aastat tagasi läks üle veerandi Eesti parlamendist valimisi vaatlema. Inimesel niisama ei tee, seda. Nad teevad seda siis, kui nad peavad midagi väga oluliseks ja, ja eestlased peavad meie suhteid Ukrainaga väga oluliseks. Ilvese sõnul oli kohtumisel kõne all koostöö Euroopa Liidu ja NATO suunal, kus Eesti on olnud üks suuremaid Ukraina toetajaid. Ilves lisas, et ettevalmistamisel on ka uus majanduskoostööleping. President Juštšenko rõhutas, et Ukraina eesmärk on endiselt ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga. Küsimus on ainult tempos. Praegu tuleb läbi viia Ukraina poliitiliste jõudude diskussioon, kuidas täita rahvuslikud eesmärgid, sealhulgas Ukraina liikmelisus Euroopa Liidus ja NATOs. President Juštšenko avaldas heameelt ka selle üle, et seitsmeteistkümnel linnal on Eestis sõpruslinn ja lisaks on kümmekond sarnast projekti veel töös. Ukraina peaminister Viktor Janukovitši on võtnud sõna NATOga liitumise vastukütt. President Juštšenko kinnitas, et mingit kursimuutust ei tule. Ta tunnistas siiski, et rahvale tuleb veel palju selgitustööd teha ja praegu ei oleks õige aeg referendumit korraldada. Juštšenko sõnul ootab Ukraina Eesti nõu ja toetust nii reformide läbiviimisel kui ka NATO ja Euroopa Liidu tutvustamisel inimestele. Eesti on hea näide, kuidas poliitilised jõud riigi eliit, kogu rahvas võib ühendada jõud riigi prioriteetide saavutamiseks, ütles Ukraina president. Kell kuus teatasime, et peaminister Andrus Ansipi tagasilend Afganistani visiidil viibib lennuplaani tõttu. Nüüd saime telefonile meie reporteri Jüri Nikolajevi, kes peaministriga kaasas on. Praegusel hetkel peaks lennuk Kandahari lennuväljalt startinud olema, aga Jüri Nikolajev räägib stardieelsest meeleolust. No juhtub see, nagu meile öeldi, mis juhtuma pidi. Et Afganistanis kõik, mis on seotud lendudega, on äärmiselt komplitseeritud. Kõigepealt teatud Eesti delegatsioonile, et meie äralend viibib ühe ööpäeva võrra, pärast pikendati seda aega kolmele päevale ja nagu esialgne väide oli selline, et ameeriklased, kes opereerivad Kandahari lennuväljal, ei andnud luba brittide lennukile maandumiseks, kas need pidid meid ära korjama? Miks see nii oli, väidetavalt oli tegu turvamingite probleemidega ehk politsei ameeriklastele infot selle kohta, et teda, lennukit võidi rünnata. Kuid esialgne info osutus natuke valeks. Pärast selgus siiski, et lend viibis sellepärast, et kolm riiki, need olid siis Gruusia ja Aserbaidžaani ja Türgi ei andnud brittide lennukile lihtsalt koridori, selleks et nad saaksid kandraharia lennata. Praegu olemas ikkagi juba Kandahari lennujaamast. Prikid leidsin pika otsimise peale ühe reisi, mis saab meid viia Katari. Brittidel on samuti muret neelanud. Olemas veel viib delegatsioon, kes peab kiiresti jõudma Londonisse. Sellepärast olid neil käed-jalad tööd täis, seda lendu meile ikkagi organiseerida. Praegu oleme me Kandahari lennujaamas, tegeleme sellega, paneme selga soomusveste ja kiivreid, kuna kohalik nõue on selline, et ilma nende atribuutide, et ükski inimene lennukisse lihtsalt ei pääse. Meeleolu on seiklushimuline, sellepärast näiteks välisministeeriumi ametnikud, kes on delegatsiooniga kaasas, uurivad hoolega maailmakaarti, et kuhu me veel võiks täna lennata, sellepärast väidetavalt isegi Katar pole täiesti kindel koht. Kui me saabume saabub, siis Katarist on plaan jõuda Saksamaale Hannoveri sisse ja sealt edasi Prahasse raha seal viimane variant ja Prahast edasi liikuda Tallinnasse, kus graafik õnnestub, siis jõuame Tallinnasse, homme keskpäeva paiku ja võib-olla isegi peaminister käib enne Brüsseli sõitudega Tallinnast läbi ja lend peaks kohe-kohe algamas. Me oleme juba check in-is, et mõne hetke pärast lendaks algama. USA kongressi jõudis liitlasriikidele lubatud viisavabaduse laiendamise eelnõu eelnõu annab välis ja sisejulgeolekuministrile aastase tähtaja viit USA liitlasriiki puudutava pilootprogrammi väljatöötamiseks. Tegemist on riikidega, mis senistest reeglitest lähtudes viisavabadust ei saaks. Eelnõu sisaldab kolmeaastast katseaega. Kandidaatidelt tuleb rakendada USA-s heaks kiidetud julgeolekunõuded, mis hõlmavad teavitamist kaotatud passidest ning kurjategijate ja terroristide nimekirjadest. Samuti tuleks kandidaatriikidel suurendada dokumentide ja lennuväljade julgeolekut. Uuest Eestis. Tartus arutati Eesti kalanduse arengusuundi aastani 2013, vahendab Vambola Paavo. Kalandussektor on Eestis alarahastatud ja kalurid ühe madalaima sissetulekuga Tartus toimunud kalanduskonverentsil tõdeti, et strateegia aastateks 2007 13 peab arvestama ühelt poolt kalurite sissetuleku suurendamisega, teisalt peab silmas pidama, et oleks varusid, mida püüda. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ei luba lähiaastatel püügi kvootide suurenemist, ehkki näiteks kilu ja räime varuda Soome lahes ja Läänemeres näitavat suurenemist. Püügikvoodid jäävad suhteliselt samale tasemele, loodame siin teatud liikide osas teatud suurenemist, võib-olla kilu räime samal ajal tursa olukord on siiski suhteliselt problemaatiline. Sisenejatel Peipsi, kus on meil üks kõige olulisemaid kutselise kalapüügijärvi, siis seal varu olukord on natukene paranemas, aga niisugust kiiret arengut selles suhtes, et oleks võimalik palju rohkem tänasega võrreldes kala püüda, ei ole siiski ette näha. Uuel Euroopa Liidu eelarve perioodil võivad kalurid saada senisega võrreldes rohkem raha rannapüügiarendamiseks ja mitte ainult selleks Täiesti uue meetmena nagu kalanduse jaoks tahame rakendada nimetatud rannikupiirkonna arengu meetme kuskohast siis kohalikud kalurid, kes on ühinenud, siis ühise eesmärgi nimel töötavad välja oma piirkonda strateegia ja saavad selle strateegia elluviimiseks raha. Me tahame panustada säästikesse, keskkonnasõbralikes püügivahenditesse, tahaplaanile jää, kalandussektori teadmiste tõstmine ja töötleva tööstuse arendamine. Toomas Kevvai sõnul peaksid meie rannakalurid tegema lähiaastatel rohkem koostööd ja enam koonduma ühistutesse. Killustatud rannakaluritel ei ole seda jõudu, millega tegelikult saavutada seda, et teha ühiselt investeeringuid, saadama üritad kala eest õiglast hinda. Siin on väljapääs siiski koostöös ja ühises turustamis ühises püüdmises loodud mitmeid kalanduse tootjaorganisatsioone, kelle eesmärk ongi selline ühine majandustegevus. Soovin kõigile kaluritele, et nad nendesse organisatsioonidesse astuks ja neid võimalusi kasutaks. Konverentsil öeldi välja, et Eestil on võimalik saada eeloleval seitsmel aastal Euroopa Liidult kalanduse toetusi ligi poolteist miljardit krooni Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Sõrve poolsaare tipus on rannast leitud õliseid kiletükke joogi, topsikute, pakendeid ja muid naftasaadustega määrdunud jäätmeid. Päeval startis ka piirivalve lennusalk teha vaatlusi merel, aga keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku leili tuule sõnul inspektorid rannast reostust ei leidnud. Rohkem teateid reostuse kohta küll ei ole. Mis seal rannas oli, need õliga määrdunud jäätmed, neid seal tõepoolest on. Ja ornitoloogi sõnul olevat seal ka näha mõnesid õliste kõhtudega lindusid, aga need ujuvad seal ja on täitsa eluvõimelised ja aktiivsed. Võib arvata seda, et kuna tegemist on aulidega, Taulid on avamerelinnud, et nad on kuskilt kaugemalt sinna randa randa tulnud. Piirivalve pressiesindaja Helena Loorents, mida märkas piirivalve lennusalk, kui täis seda piirkonda jälgimas? Kui piirivalve lennusalga meeskond kella kahe paiku sündmuskohta jõudis, siis oli Sõrve poolsaarest nii idas kui läänes merepinnal näha selliseid musti tompe ja viirusid ja Ariste lahes oli näha ka kontrastsed musti triipe, mis ulatusid kuningaldani. See informatsioon edastati piirivalve kalda toimkondadele ja Ariste lahes avastati reostusjälgi aga Kunnase reostuse kiht oli nii õhuke ja meri üsna tormine, siis proove kahjuks võtta ei õnnestunud. Aga Sõrve poolsaarest idas ja läänes täheldatud viirused osutusid õnneks kõigest vetikateks ja kuna seal piirkonnas on see nähtavus ikkagi üsna halb ja Laine kõrgus alates seal kolmest meetrist rohkemgi veel, et siis esialgu. Me jätkame järgnevate päevade jooksul aktiivset ranniku, patrull ja mereseiret, et kaardistada selle reostuse tegelikku ulatust ja ja võimalikke uusi reostusjälgi. Eesti Kultuurkapital hakkas rahastama maakondlikke aastapreemiaid Kultuuripärl Järvamaa esimese preemia pälvis 25 aastat fotograafina tegutsenud Renee viljat, teatab Olev Kenk paidest. Järvamaa esimese preemia pälvis 25 aastat fotograafina tegutsenud Renee viljad, kes on tuntust kogunud vanade fotode ja raamatute väljaandja ja fotoajaloo jäädvustajana. Sel suvel ilmus uus raamat Ambla vanadel fotodel, mis on juba ühe tuntuma photography Jacob Bockmani tööde tulemuse vili, kes pildistas Ammlat ja selle lähiümbrust ligi pool sajandit. Kõige armsam on siiamaani ikka see esimene lapsukene, mis ilmus mõned aastad tagasi Paide vanadel fotodel. Meil on ilmunud Türi vanadel fotodel Albu vald, fotosid läbi sajandite ja siis sel suvel Ambla vanadel fotodel, mida sinu kogu peamiselt sisaldab. Peamine rõhk on mul pandud ikka Järvamaa fotodele ja ka muidugi Eesti vabadussõda kajastavad fotod, nii seda ennast, tehnikat kui üldse Eesti riigi loomist. Kui on olemas vanad fotod, siis peavad olema olemas olnud ka vanad ja kuulsad fotograafid. Võite mõnda nimetada, kes on siinmail tegutsenud, ma pean kõige tugevamaks muidugi Biden, photography, jaan, ellurmet, tüli, photography, Aveliinus, Tõnisson, ja muidugi siis ka Amblova trahvi Jacob Bockmani, kui nüüd keegi meid kuuleb ja tahaks sulle vanu fotosid pakkuda, mille järele hing kõige enam igatseb, praegu, kõige rohkem paneb ikka liigutama, kui näen mõnda Eesti vabadusaegset soomusrongi ja puht ajaliselt on ta nii kauge minevik ja eks sõja ajal oli muudki tegemist, kui neid pilte teha. 20000 kroonise preemia saamise kriteeriume selgitab Eesti Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe. Eelkõige peab tulema maakonna inimene, kes viib edasi maakondliku kultuuri arengut. Kindlasti peab tal olema ka käesoleval aastal mingisuguseid saavutusi millegagi silma paistnud Olev Kenk Eesti raadiole paides. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma ja lörtsi. Puhub edelatuul neli kuni 10 meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kuus kraadi. Homme päeval on pilves ilm, sajab vihma, puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 18 meetrit sekundis. Ja sooja on homme kaks kuni seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.