60 aastat tagasi astusin ma Peterburi Leningradi konservatooriumi, kus hakkasin õppima klaverimängu ja kolm aastat hiljem jätkasin õpinguid kompositsiooni alal. Ristide orkestri ooperiõpetajat, Klaazonov, Rempsi korsaco, olid väga vastutulelikud, minu hell tööde kandmisel. Mu esinesid sümfoonia juhatas isiklikult kosunud sümfooniakontserdil järgmisse korsacobs. Soovitus. Mu avamängu see nii orkestriklassijuhatajale ettekandmiseks õpilaskontserdil, mida juhatas tuntud kirjend kliima endisest kojaga pelist. Võin rahuldustundega tagasi vaadata oma pikaajalisusega tegevusele nii loomungulisel interpreteerimisel kui ka pedagoogilise alal, kus praegu töötan intensiivselt eesti muusikakultuuriarendusel. Loominguliselt alal olen palju kirjutanud kõiksuguseid, helitöid igas žanris. Kahju ainult, et minu OP pikemat aega, nüüd juba 30 aastat pole enam laval mängitud. Ometi on nende kolme nelja ooperi hulgas niisuguseid nagu Elga Hoffmanni žüriile mis vääriks jälle uut esitlust. Sümfoonilised kõik minu loomingus on sagedamini ette kantud, kõige rohkem on polariseeritud väiksemaid asju nagu tuntud hällilaul ja armastuse poeem viiulile. Ometi on palju kirjutatud minu poolt laule ja romansse missuguse alal jätkan praegugi oma tööd. Varsti ilmuvad trükist viiulisenatiin ja 10 etüüdi noorsoole.