Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 13.-st detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Riigikogu kiitis heaks järgmise aasta eelarve. Ukraina president Viktor Juštšenko kinnitas riigikogu ees esinedes, et demokraatlikud reformid on Ukrainas pöördumatud Euroopa Liiduga ühinemise suunas kindel. Eesti pank hoiatab, et laenu võtnud pered võivad järgmise aasta lõpuks raskustesse sattuda, kui Euroopa intressi määrade tõus jätkub. Panga hinnangul tekivad esimesed probleemid neil, kes on laenu võtnud hiljuti. Tervishoiutöötajate palgauuringu kohaselt on arstide palgaerinevused väga suured. Riikliku palgakokkulepe Alamäe pärast jääb madalamale vaid perearstide töö tasub. Siseministeeriumis on valminud avalike teenuste kättesaadavuse uuring. Regionaalminister Jaan õunapuu sõnul on üllatav, et kuigi 70 protsenti vastanutest on linnainimesed, pidas 45 protsenti vajalikuks abiraha suunamist eelkõige maapiirkondade arendamiseks. Valmis on saanud kunstnik Olev Subbi monograafia välismaalt. Gaza sektoris tapeti Hamasi sõjalisse tiiba kuuluv kohtunik, vaatlejad kardavad vägivalla suurenemist ning kodusõja puhkemist. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas võib välja kuulutada ennetähtaegsed valimised. Lääne-Rootsis on antud kolmanda ehk kõrgeima astme üleujutus. Hoiatus. Meilegi lubab ilmateade. Vihmasadu. Öösel on õhutemperatuur nullist kuni pluss kuue päeval on sooja viis kuni üheksa kraadini. Homseks antakse ka tormihoiatus ja lubatakse merevee tõusu. Kõigepealt riigikogust täna kiideti heaks järgmise aasta riigieelarve hagu. Toomand annab teada. Tuleva aasta eelarve tulude maht on pea 76 miljardit krooni, kulud 74,8. Suurim muutus viimase lugemise eel oli 2,35 miljardi suuruse tehingu lisamine Eesti raudtee aktsiate tagasiostmiseks. Koalitsioon on eelarvega rahul. Meelis Atonen Reformierakonnast. Selle eelarveeelistused on haritud ja tegus rahvas. Sisejulgeolek ning piirkondade tasakaalustatud areng. Eelarveeelistused saavad selgeks, kui vaatame, milliste ministri Meediumite eelarve kasvab kõige enam. Nendeks on sotsiaalministeerium. Umbes neli miljardit kasvu põllumajandusministeerium üle ühe miljardi kasvu, haridusministeerium kasvu umbes miljard. Kaitseministeerium kas üle miljardi ning siseminister seerum kasv üle miljardi. Aga teadagi on ilu vaataja silmades ja Res Publica fraktsiooni esindaja Taavi Veskimägi näeb kogu asja hoopis teistmoodi. Hariduse osakaal eelarves väheneb jätkuvalt, tervishoiu osakaal jääb samaks, samas üldvalitsemiskulud kasvavad ja kui koalitsioon räägib siin suuremast panustamisest haridusele ja tervisele, siis tegelikult praktikas toetatakse ikka bürokraatia ja valitsemiskulude kasvu. Esinesid kõik fraktsioonid, koalitsioon kiitis opositsioon leidis puudusi. Muuhulgas luges Mart Laar üles hulga asju, mida oleks saanud teha raudtee ostmiseks kulutatava rahaga. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor lõpetas oma esinemise nii. Ma lõpetan ka optimistlikul noodil, ma loodan, et sellel valitsuskoalitsioonil ei ole enam vaja kunagi ühtegi riigieelarvet. Koalitsioon väljendas oma mittenõustumist Nestoriga rohelisele nupule vajutades häältega 57 16 vastu on järgmise aasta eelarve vastu võetud. Eestis oli visiidil Ukraina president Viktor Juštšenko, täna esines ta riigikogus veel kord Uku Toom. Naine on kindlad koostööpartnerid ja nende arusaam demokraatia arengust on sarnane ja seda arendatakse Balti merest musta mereni. Juštšenko tuletas meelde meie ajaloolisi sidemeid ja tänas meie parlamenti toetuse eest, sealhulgas 2004. aasta presidendivalimiste ajal. Rääkides Eesti Ukraina koostööst, rõhutas ta vajadust meie majandussidemeid tihendada. Ukrainast rääkides kinnitas president, et demokraatlikud muudatused Ukrainas sõltumatud ja et Ukraina on kindlalt teel Euroopa liidu suunas. Euroopa Liidust rääkis Ukraina president üldse suhteliselt palju, rõhutades riikidevahelise koostöö kasulikkust. Ja Viktor Juštšenko ütles, et Eesti ja Ukraina mõistavad maailma asju ühtemoodi ja me lähme. Eesti Panga hinnangul aeglustub majanduskasv järgmise aasta lõpuks kaheksa protsendini. Samas jätkub intressimäärade tõus, mistõttu esimestel peredel võib kinnisvaralaenude tagasimaksmisega raskusi tekkida. Hanno Tomberg räägib lähemalt. Eesti pank on hinnanud, et Euroopa-keskse laenuintressimäära euribor tõustes 1,25 protsendipunkti võrra võivad raskustesse sattuda 4500 laenu võtnud peret. Täna on intressimäär 3,75 protsenti. Järgmise aasta kevadel oodatakse vähemalt üht intressimäärade tõusu. Ja selle viimase aasta jooksul aset leinud intressitõus on suurendanud intressimakseid eluasemelaenudel tsirka 400 miljoni krooni võrra. Võtame eraldi neid peresid, kes on laenu võtnud viimase aasta-pooleteise jooksul, siis seal on see risk makseraskustesse sattumise tõenäosus kaks-kolm korda kõrgem ehk mida hiljem inimesed laenu võtnud, seda näe, Maximaalsemaltena ära kasutanud ka võimaliku laenupakkumist. Ja üleüldiselt on on Eesti laenuvõtja riski suurendamaks teguriks see, et Eesti elanike säästud on suhteliselt madalad. Rahalisi sääste kui finantsvarasid Eesti peredes on kindlasti keskmiselt vähem kui Euroopas. Eesti Panga president Andres Lipstok soovitab inventuuri teha igal inimesel endal kui suured on tema kohustused ja kas ta suudab kõiki kohustusi kanda. Tehke üks Hiina turg oma rahakotis, aga tehke inventuur, ausalt, istuge maha. Üksindada Macardin ette, vaadake värki. Mis seal kotis on, mis tulla võib, palju välja läheb palju sisse. Eesti pank hoiatas ka suured tarbimislaenude mahu eest. Aastaga on eestlased võtnud tarbimislaenu kokku ligi kuus miljardit krooni enam kui aasta tagasi. Kui me kõrvutame ennast näiteks euroala keskmisega, siis lisades tarbimislaenudele ka liisingut, autoliisingut ja õppelaenudest, siis me oleme päris selle keskmise peal väga kiiresti on nüüd viimase aasta jooksul kasvanud krediitkaardilaenud ja tegelikult, kui me nüüd mõtleme ka käimasolevat jõulupuud ja kaupmeeste ootusi sellele, kui palju müügid võiks kasvada, siis on üsna selge, et vaatamata sellele väga kiirele palgakasvule ei ole võimalik neid müügiootusi täita, ilma et, et inimesed suurendaksid veelgi oma võlakoormust. Keskpanga hinnangul pole järgmisel aastal oodata ka inflatsiooni tõusu aeglustumist. Samas oodatakse keskmise palga kasvu samas tempos kui tänavu, kus palgad tõusevad ligi 16 protsenti. Siseministeeriumile on valminud avalike teenuste kättesaadavuse uuring. Vallo kelmsaar teeb kokkuvõtte. Eesmärk oli teada saada, kuidas rikud rahul omavalitsuste pakutavate teenustega, kuhu peaks nende hinnangul suunama Euroopa abiraha ning milline Eesti piirkond on regionaalselt kõige kehvemini arenenud küsitlused tulemustes oli nii etteaimatavad kui ka üllatavat, ütles regionaalminister Jaan õunapuu. Üllatav oli tema sõnul see, et kuigi 70 protsenti vastanutest olid linnainimesed, pidasid 45 protsenti neist vajalikuks abiraha suunamist eelkõige maapiirkondade arendamiseks. Kui on siiamaani räägitud sellest, et noh, need linnainimesed on väga enesekesksed, vaatavad seda, kuidas nad oma tänavaaugud saavad ära lapitud ja, ja võimalikud teenused kodu juures kätte saavad, siis tegelikult selle küsitluse järgi tuli küll välja, et ei, linnainimesed tegelikult mõtlevad Eestile laiemalt ja just arvestavad nende kaugemate Eestimaa piirkondadega. Üllatav oli regionaalministri sõnul ka see, et vaid viis protsenti vastanutest väitis, et on täiesti teadlik kohalike omavalitsuste tegevusest mõnevõrra teadlikuks märkis end 37 protsenti. See kokku teeb 42 ja ja see on, see on vähem kui pool noh, siin on ilmselt nii kohalikel omavalitsustel kui ka riigiorganitel kas tegemata töö või vähemalt see koht, mida me tulevikus peame oluliselt rohkem arvestama. Kehvema regionaalarenguga piirkonnaks hindas üle poole vastanuist Ida-Virumaad ligi veerand, märkis Võru-Põlva- ja Valgamaad ning suhteliselt vähesed saari. Seal on ilmselt emotsionaalne pool, suvel minnakse kuskil Hiiumaale, Saaremaale või väikesaare peale, nähakse, et seal on elu nagu päris korras, süüa ka saab, saab kenasti aega veeta, et noh, sellega siis nagu inimene ei seosta, et oleks problemaatiline, aga see Ida-Viru 52 protsenti nisu jaoks natuke ülekohtune, sellepärast et tegelikult seal ju elu viimastel aastatel on arenenud ja ei ole enam ei poliitiliselt ega ka majanduslikult see Kirde-Eesti kaid kogu riigi jaoks nii problemaatiline. Mure küsimustena märkisid küsitlusele vastanud eelkõige transporti, tervishoidu ja kõiksuguste toetustega seonduvat. Regionaalministri haldusalas on olukorra parandamiseks järgneva seitsme aasta jooksul kasutada kuus miljardit krooni Euroopa Liidu toetusraha. Eks see 45 protsenti vastanutest, kes ütleb, et maapiirkondadesse tuleb rohkem toetus anda ka meie poolt arvesse võetakse. Ja kuskil kahe kolmandiku ulatuses oleme me praegu planeerinud just maapiirkondade arengut. Linnalised piirkonnad saavad ka loomulikult rahasid. Siin on kuskil mingi 800 miljoni ringis, mis lähevad otsekohe linnadele. Aga ülejäänud võimalused oleks ikkagi just kaugematele piirkondadele, väikelinnadele, väikesaartele, ka loomulikult Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, mis on? On problemaatilisemad. Sotsiaalministeeriumi koostatud palgauuringu järgi teenisid erinevate tervishoiuasutuste arstid tänavu esimese kvartali lõpuks keskmiselt 83 kroonist tunnipalka. Samas on arstide palgaerinevused väga suured. Hanno Tomberg. Sotsiaalministeeriumi koostatud palgauuring puudutas ambulatoorselt ja tervishoiuasutuste töötasusid. Uuringu kohaselt teenis täistööajaga töötav arst märtsis riikliku palgakokkuleppega, võrreldes rohkem kui 1300 krooni kuus, elab mõni aeg varem avaldatud haiglate palgauuringu kohaselt oli haigla arstide tasu vaid veidi väiksem. Samas on juhtumeid, kus mõne arsti töötasuks näidatakse riigi miinimumpalka. Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik. Kõige suuremaks mureks on see, et nii-öelda palgaerinevused on väga suured, nagu siin välja tuli, oli isegi arstidel esines mõnel arstil 16 krooni tunnis, tunnipalka maksimumpalk oli siis 627 krooni. Need käärid diferents on ikkagi liiga suur. Kõige enam erineb üldisest tasemest perearstide töötasu. Ka hambaravi erinevate laborite töötasud on suhteliselt madalad. Hambaravis rakendatakse aga tulemuspalka ja perearstid näitavad oma tulu ettevõtjatena. Esmatasandi perearstidele kuulu mudelis paneme öelda miinimumtasu, korrutame selle 1,3 koefitsiendiga, ehk siis tagame, et tõesti arst võiks endale maksta noh, nii-öelda natuke rohkem kui miinimumarsti palk ehk 75 krooni tunnis. Arstid on eraettevõtjad. Kuidas nad seal majandavad, milliseid kulutusi teevad ja näiteks, kas nad maksavad endale palgana, kus tuleb maksta nii tulumaksu kui sotsiaalmaksu või näiteks võtavad selle tulu või dividendidena välja, see on nende otsustada. Ka perearstide Liidu esimees Madis Tiik tunnistab, et perearstid deklareerivad endale miinimumtulu, et aasta lõpus ettevõttest dividende välja võtta. Juhul, kui ta näitaks endale kõrget palka, siis tõenäoliselt esiteks talle jätkuks, et maksta endale haigla arstiga näiteks võrdset palkadest puhtalt see nii-öelda rahaline maht, mis ta saab, ei võimalda seda. Sama mehhanism on tegelikult ju ka Kiiedel, eks nemad maksustatakse tulu pealt, eks ja, ja nendel tuleb sotsiaalmaksu maksta, eks, aga see on ju ettevõtjale ette nähtud, et on selline võimalus on, sest ta ei pea maksma endale dividenti. Tiigi väitel perearstid uue palgakokkuleppega nõustuda ei saa, kui tunnipalga alammäär tõuseb uuel aastal vaid 15 krooni. Kui ta jääb sellise pakutud suuruse peale, nagu ta praegu on, et sinna 87 või 90 krooni peale, mis reaalnumbrites tähendab perearstile tegelikult järgmiseks päevaks tagasiminekut? Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter laasiku sõnul on lootust, et palgakokkulepe saavutatakse siiski enne arstide kavandatavat hoiatusstreiki. Eelmisel nädalal võeti Riigikogus kolmandal lugemisel vastu seadusmuudatus, mis suurendas siis ravikindlustuse tulubaasi järgmisel aastal umbes suurusjärgus 130 140 miljonit. Välissõnumid võtab nüüd kokku Reene Leas Tundmatu kurjategija tappis Gaza sektoris valitseva Hamas liikumise ühe kohtuniku. Kohtunik töötas tsiviilkohtus ning kuulus rühmituse relvastatud tiiba. Tapmine suurendab pinget piirkonnas veelgi ning võib vaatlejate hinnangul viia rahutuste puhkemiseni ja kodusõjani. Olukord pingestub sel nädalal. Nasa linnas tapeti president Mahmoud Abbasi le lojaalse luureametniku kolm poega, president Mahmoud Abbas veid tema abide sõnul kuulutada välja ennetähtaegsed valimised, et tekkinud olukorda lahendada ning leevendada lääneriikide poolt Palestiina-le kehtestatud sanktsioone. Sanktsioonid kehtestati pärast äärmusrühmituse Hamas võimuletulekut. Araabia liiga teatas edusammudest liibanoni poliitilise kriisi lahendamisel. Vahendama ana osaleva liiga ametniku sõnul on kohtumised äärmusrühmituse Hezbollah esindajatega olnud äärmiselt positiivsed. Hezbollah Liibanoni peamine opositsioonijõud ning rühmitusel on Iraani ja Süüria toetus. Peaministrid Fouad, Siniora toetab. USA. Opositsioon soovib Siniora valitsuskabinetis vetoõigust. Alates esimesest detsembrist kestavad opositsiooni protestid Beiruti kesklinnas. Araabia liiga soovib kompromissi saavutada valitsuskabineti koosseisu ning ennetähtaegsete valimistega korraldamise osas. Kõne all on ka rahvusvahelise kohtu loomine. Endise peaministri Rafik al-Hariri mõrv uurimiseks. Euroopa Parlamendis võeti täna vastu Euroopa Liidu kemikaalide direktiiv, mis karmistab kemikaalidega asutus toodetes. Parlament kiitis riisi nime kandva eelnõu heaks ning nüüd peavad liikmesriigid selle 18. detsembrikeskkonnanõukogus kinnitama. Euroopa Liidu läbi aegade üks mahukamaid seaduse pakett jõustub tuleval aastal esimesel juulil. Rootsi lääneosa on tabanud paduvihmadest põhjustatud üleujutused, Anu Kaupmees annab teada Lääne-Rootsis on selle sügise jooksul sadanud viis korda rohkem sademeid kui tavaliselt samal perioodil ja regiooni on tabanud viimastel päevadel tugevad üleujutused. Majade keldrid on vett täis. Joteborian, Mölderi linna kaupluste põrandatel ujub vesi pahkluudeni. On esinenud maaliskeid ja kohati on majades kadunud nii elekter kui keskküte. Soe ja porist ida poole varises eile ühest sõiduteest 20 meetrit lähedal olevasse järve. Kuna raudteede aluspinnas on siin-seal muutunud vihmadest ebastabiilseks, on mitmetel liinidel rongide asemel käiku pandud bussid. Käivad rongid sõidavad aga 70 ja isegi kuni 40 kilomeetrit tunnis, mis toob kaasa suuri hilinemisi. Jötebori ja Stockholmi vaheline rongiliiklus toimib endiselt, kuid reisijad peavad ka seal arvestama hilinemisega. Mitmed sõiduteed on Jötebori lähistel suletud, kuna teeäärsetest, jõgedest ja järvedest on vesi üle kallaste tulnud ja maanteed on sattunud vee alla. Täna õhtuks oodatakse läänetuulte tugevnemist, mis võivad suruda merelained vastu kaldaid. See omakorda takistab jõgedest vee merre ära voolamist. Päästeteenistus pumpas alul vett tänavatelt ja kauplustest lähedal olevatesse jõgedesse ja järvedesse, kuid nüüd on sellest loobutud. Kuna kõik ujub tagasi maa on pikaajaliste vihmade tagajärjel läbi imbunud jõed ja järved, kallasteni vett täis vihma veel pole lihtsalt enam kohta, kuhu imbuda. Veepuhastusjaamades kulub mitu korda rohkem kemikaale vee puhastamiseks, kuna kanalisatsiooni satub tavapäraselt rohkem sodi solki. Jötebori lähistel 100. täna öösel viis kuni 10 millimeetrit sademeid. Kolmeks lähib vabaks ennustab ilmajaam vihmasaju jätkumist ja veel kuni 50 millimeetrit vihma. Uut vihmasadu on oodata juba täna õhtul. Ilmajaam on väljastanud avalikkusele Lääne-Rootsis kolmanda astme hoiatuse. See on ilmastikuolude kõige kõrgem alarm hoiatus, mis tähendab, et olukord on inimestele ohtlik ja ohtu on seatud ühiskonnale tähtsate süsteemide nagu elektri- ja veevarustuse ning telefoniside funktsioneerimine. Anu Kaupmees Eesti raadiole Stockholmist. Tagasi Eestisse ja rõõmsate sündmuste juurde valminud on kunstnik Olev Subbi monograafia. Vallo kelmsaar uuris lähemalt. Olev Subbi peab end maalikunstnikuks selle sõna kõige otsesemas mõttes, teda ei kisu piire ületama. Maalikunst on piisavalt huvitav. Ei, minul pole tõesti olnud, kuna mind niivõrd huvitab maalikunst ise. Et ma olen meelega hoidnud vennas kitsastes piirides, et need vahendid, mida ma püüan otsustada, et need oleks puhtad maali oma, see tähendab, et tase pinna tükk lõigatud nelja küljega ongi see ala, kus maalimise tegeleda, kasutab värve. Ühesõnaga ma jõledad, püüdnud ruumilisi objekte värvis teha ega ühes suunas laiendada. Eero Epner koostatud subi monograafia hõlmab kunstnikku kogu loomingut, selles on 99 suurt reproduktsiooni tegelik maalide register 339 maaliga, samuti vestlus kunstnikuga ning loomingu analüüs. Lisaks näituste loetelu ja haruldased arhiivifotod. Kõik tekstid on eesti ja inglise keeles. Kunstikriitik Harry Liivranna arvates on tegemist väga põneva raamatuga, mis peaks algatama diskussiooni. Võiks öelda, et ühelt poolt on tegemist Olev Subbi generaalkataloogiga, kuid teisel poolt on muidugi tähelepanu väärib ka Eero Epnerile tehtud intervjuu kunstnikuga ning kindlasti mõtlemis- ning vastuvaidlemise ainet pakub palju Kairo hüpneri enda tekst. See on tekst, mis võiks käivitada meile üldse laiemalt ka diskussiooni traditsioonilisemat kunsti hindamisest. Tänapäeval. Olev Subbi ise on raamatuga rahul kõik 44 aasta jooksul maalitud tööd on seal kirjas. Ma mõtlesin oma pildiomanikke peale 330. selles pildis on minu käes umbes 10 enne kõik nad on kuskil maailmas väga mitmel maal. Nad kuuluvad muuseumidele, erakogudest. See on käsiraamat bussikogujatele käsiraamat, muuseumidele, see on lihtsalt üks töö, mis peaks olema tehtud alati. Aga tihti on mehed pidanud enne lõpetama, kui nad on seal kokkuvõtte teha. Minul vähemalt 60 teises, kuni 2006. aastani on kõik kirjas. Laskesuusatamise maailmakarikasarja etapil Austrias saavutas oma senise sportlaskarjääri parima tulemuse Eveli Saue. 15 kilomeetri distantsil sai ta viienda koha. Saue eksis vaid kolmandas tiirus võitjale sakslanna Andrea hankel ratas meie laskesuusataja poolteise minutiga. Nüüd aga ilmast. Eesti meteoroloogia-hüdroloogia instituut annab neljapäevaks reedeks tormihoiatuse. Homme õhtul tugevneb edelatuul, merel ja rannikul ulatuvad tuuleiilid kuni 28 meetrini sekundis. Sellise tugevusega torm kestab reedes pärastlõunani. Tormis võivad murduda suured oksad ja nõrgemad puud. Edelatorm toob endaga kaasa meretaseme tõusu kogu Eesti rannikumeres. Veetase hakkab tõusma homme hommikupoolikul ja saavutab maksimumi 15. detsembri kesköö paiku. Pärnus võib merevesi tõusta kuni 160, Haapsalus kuni 150, Mänd Narva lahes kuni 180 sentimeetrit üle keskmise. Tuletame meelde, et jaanuaritormi ajal tõusis mere veetase Pärnus kohati 290 sentimeetrit üle keskmise. Ja nüüd konkreetsemalt arvude juurde. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, öö hakul sajab vihma. Pärast keskööd saju võimalus väheneb. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel nullist pluss kuue kraadini. Päeval pilvisus tiheneb ja alates saartest hakkab vihma sadama. Hommikupoolikul puhub lõuna ja edelatuul mandril viis kuni 12, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Pärastlõunal tugevneb edelatuul 10 kuni 15, puhanguti kuni 20 õhtul saartel 25 meetrini sekundis. Sooja on homme viis kuni üheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.