Raadiomuusikast. Lugupeetud saate esinejad, tänasin klassikaraadio stuudios on kui alustada daamidest. Paremal käel on klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Eesti Raadio juhatuse esimees Ain Saarna. Ja majaväline külaline on Eesti Muusikaakadeemia rektor ühtlasi muusikanõukogu president Peep Lassmann. Tänane saade lõpetab sarja raadiomuusikast muusika raadioni. Kui me vaatamegi ajas tagasi on kummaline. On välja kujunenud raadiosaadete stereotüüp. Ja see on ikka sõna ja muusika, sõna- ja muusika või vastupidi. Aga aeg on läinud kõige sedasi. Ühiskondlikult tehniliselt on arenenud ringhääling on arenenud kõik meie ümber ja selle tõttu võib-olla ka muutuvad mõisted ja ülesanded nii ringhäälingul kui kõiges selles, mis puudutab selle sisu. Kõigepealt ma tahaksingi, siin osa on meil süsteemis raadios töötavaid inimesi. Härra Lassmann on täna meil ühteaegu muusikuid esindav ja ka raadiokuulaja, kui nii võiks nimetada. Ja selle tõttu selgineb pisut võib-olla imelikuna tunduv küsimus. Et mida üldse raadio muusika kui mõiste endas võiks kätkeda nii ühe kui teise poole jaoks. Peep, palun alustame. Ja ma arvan, et tuuline on siin mitmeid, mina saan siin istuda, esindada võib-olla professionaalseid muusikuid ainult, aga aga raadio on ju mõeldud palju laiemale üldsusele puhanna ainult naastu, muusikute seltskond. Mida mina saan öelda? Mul on väga kahju, et mul pea praegu ei ole aega raadiot kuulata ja üldse pole mul aega praktiliselt ka igasuguse muu elektroonilise meedia jaoks. Mul on väga kahju, sellest jõuan vaevu tutvuda kirjutava pressiga. Aga no see on nüüd minu mure raadiomure ja, ja olla kursis raadio tegemist küll rohkem selle järgi, mida räägivad. Kolleegid. Kuulan loomulikult klassikaraadiot, aga mitte regulaarselt. Klassikaraadio kõige suurem pluss on see muidugi, ja üldse raadioringhäälingu Surblusse talle tõesti jõuab igale poole jõuab ka nendesse kohtadesse, kus võib-olla kirjutav press jõuab hilinemisega näiteks või võib-olla üldse ei jõua kohale. Ja mis puutub muusikasse, siis läbi raadiolainete kostuv muusika jõuab ka tõesti absoluutselt igale poole kabegi kaugematele, üksikutele saartele ja metsataludesse igale poole. Kes tahab. Nüüd isiklikult on minu jaoks võib-olla raadio mõju kõige suurem olnud siis, kui ma olin veel veel laps. Ei, ja see oli viimastel aastatel. Nähtavasti oligi raadio tähtsus siis palju suurem ühiskonnas paratamatult kooli esimestes klassides juba klaverimänguga ja nähtavasti huviga muusika vastu päris suur. Ja olles suveti Elva lähedal paari kilomeetri kaugusel Elvast. Ma mäletan, et ma iga päev tulin mõneks tunniks Elva raudteejaama juurde mindi põle, kuulasin raadiot. Sest et seal tol ajal oli ainult üks programmisteraalsel, tol ajal tõenäoliselt. Aga see oli päris palju klassikas, fonilist muusikat ja mul oli juba huvi, eks ennast harjuda plaate plaadimängija ei olnud, võib-olla 55. kuuendal, seitsmendal aastal olite. Istusin ja kuulasin. Me tuleme hiljem teie juurde tagasi selle küsimusega, et mida te kui muusik ootate tänapäeval ja hetkel raadial. Aga palun neid. Ain Saarna. Mida teie ütlete klassikaraadiokuulajale? Kõigepealt ütlen tere. Ja tegelikult Eestimaa rahvas on üks imelik rahvas. Kui võtta näitajaks raadiokuulamisaeg, ehk siis Euroopa Ringhäälingute Liidu uuringute tulemused näitavad, et keskmine eestlane võib öelda, aga tegelikult eestimaalane kuulab kuskil kolm pool neli tundi raadiot päevas. Meist rohkem kuulavad ainult iirlased. Siin ilmselt taga on ajalooline traditsioon. Ja ju siis eestlase vaimulaadile on raadiovastuvõetav. Ja tegelikult saab meil selle üle ainult hea veel olla, et eestlane nii imelikult raadiosse kiindunud on, aga samas ta muidugi ei kuulaks raadiot, kui sealt midagi kuulata ei oleks. Ja see, et ta kuulab klassikaraadiot, siis on ka klassikaraadiosse rosin sees ja eks me püüame neid rosinaid siis sinna rohkem. Jaa, Tiia, sina oled nüüd tõepoolest selle selle rea nagu täitunud unistuse muusika, raadiojuht. Ma arvan, et võib-olla Ainiga saate rääkida sellest, kuidas Eesti raadio tasapisi ja järjekindlalt on liikunud selles suunas, et teha üks programm, mis võib kanda oma nime ütleme täiesti muusikaraadio, see on klassikaraadio. Miks ja kuidas? Irves oled ise väga pikka aega töötanud muusikatoimetuses ja tõenäoliselt mingisuguseid aastakäike ja etappe tead sina paremini kui mina. Sest Eesti raadios on alati see kolmas programm. Ei oska peast öelda, millal need stereolained käima hakkasid millal see ida-uga veel kolmas programm tööle hakkas, aga ta on algusest peale olnud nagu selline kergelt katsetuste polügoon ka. Seal on edastatud välisjaamade saateid, nüüd Eesti aja nii-öelda enne seda oli ta kontserdi üle kanneteks mõeldud nädala lõputi, tegime seal päris pikki aastaid stereo pühapäevaprogramme, kus paljud inimesed nende hulgas, mina näiteks said oma esimesed triibulised raadioajakirjanduse alal. Ja see kolmas programm on olnud selline uue ja katselise Koht. Ja nüüd siis ligikaudu seitse aastat tagasi õnnestus meil hõlmata see kolmas programm siis eraldi struktuuriüksusega ja hakata seal siis teadlikult pakkuma klassikalist muusikat. Ja tegelikult see otsustav pakkumine. Seitse aastat tagasi klassikaraadioga tulime, nagu turule oli see, et me saime kätte hommikuse aja raadioaeg on hommik ja see, et õhtuti lülitus tööle üks hulk saatjaid ühel sagedusel. See oli ikkagi natukene vähe, seda kuulas ainult väga, väga teadlik inimene, kes teadis, et sealt tuleb ülekanne Estonia kontserdisaalist ja mõnel õhtul midagi muud. Aga hommikuga kättesaamine oli otsustav võit ja sellest hakkas peale klassikaraadiot, meil oli hommikune vahetus, õhtune vahetus ja päeval esialgu. Need saatjad lihtsalt olid vait. Kuivõrd Ain Saarna teie kontrollite, Eesti raadio, kõikide programmide muusika osa ja kas praegu on üldise raadio üle, kui nii võiks öelda ka muusikat, kureeri silm või kõrv on vist õigem öelda? No ütleme niimoodi muusikat, sensorit ja kõige parema muusikatundjate määrajatest raadiol ei ole. Loomulikult on raadioringhäälingu selge areng nii-öelda nišistumise poole. Raadioprogrammidel tänases eetris peab lihtsalt olema ettekujutus, mida nad teha tahavad, millisele auditooriumi grupile programmi pakkuda ja tegelikult paika ka nii-öelda muusikaformaadi. Selge see, et klassikaraadiokuulaja, tema nimi ütleb ära, mida klassikaraadiokuulaja sealt kuuleb, tema kuuleb. Muusika. Kuidas nüüd öelda akadeemilise, mõtlesin fondisemat, ma ei taha öelda raskemat poolt, siis seal igal juhul vale formuleering, tema kuuleb, head muusikat igal juhul. Täpselt sinnapoole püüdlevad ka Eesti raadio teised programmid, on vikerraadiole oma formaat, et on raadio kahel ootamatult oma nooruslikku formaat. Ja loomulikult raadio neli, mis on siis valdavalt venekeelne programm. Täiesti selgelt peab seal olema teatav kogus slaavikeelset muusikat. Nii et mingit muusikat sensorit Eesti raadiol ei ole. Küll on aga Eesti raadiol oma muusikanõukogu, mida juhib ka Tiia Teder. Ja loomulikult on nende formaatide täpsustamine olnud ka raadio juhtkonna tasandil jutuks, aga, aga tänasel päeval on need formaadid enam-vähem välja kujunenud ja nii-öelda hüpak tantsu eetris naljalt enam meie programmides ei tule. Et kui saatejuht läheb oma saadet tegema, siis ta peab arvestama, kuhu programmide läheb ja milline on selle programmi muusika formaat. Aga see kõik on ikka nagu inimese isiklikul vastutusel ja oma mina ajakirjaniku, mina au üleval hoidmise tasandil ja muidugi selle kaudu siis ka raadioau ja hiilguse üleval hoidmise tasandil. Üks küsimus mul kahe kerkiski, seesama raadionõukogu muusikanõukogu. Et mis kõik selle pädevusse kuuluv oleks võib-olla raadiokuulajale huvitav teada. No seda nüüd, milline pala, millises programmis mängimisele tuleb, seda me nüüd küll ei ole tõesti arutanud ja see nagu ei ole asja mõte. Raadio muusikanõukogu tegeleb suurte muusikaprojektidega nende kinnitamise, nende vastuvõtmise, läbiarutamise ja ellusaatmise ja kokkuvõtete tegemisega. Ja põhiliselt on need suured muusikaprojektid, suured kontserdid, kampaaniad, heliplaatide väljaandmised, salvestuslepingute sõlmimised ja muud üles kerkivad probleemid, mis võivad olla väga erinevad, aga seda nüüd, et kas mingisugust sorti ansambleid mängitakse ühes või teises või kolmandas programmis? Tead, ausalt öelda ei ole seganud nagu eriline probleem olnud, ma ei mäletagi, kuna meil on praegu nii palju programme, meil ütleme kolm erinevat eestikeelset toodet. Et keegi üldse nagu oleks tõstatanud sellist küsimust, et miks ma vikerraadiost nii nihu Lähme, kuulen või, või midagi taolist, et ma arvan, et see ei ole, see ei ole vist praegu aktuaalne. Eesti kuulajal on nii suur valik praegu, et ta saab igal juhul kuulata seda, mis ta tahab ja nii Tarqawini ütleme rumalat muusikas, kui ta parajasti soovib. Ja muidugi paratamatu tõde on ka see, et Eesti raadiol ei ole kunagi olnud eesmärki teha eraldi muusikaprogrammi kui neil välja jätta klassikaraadio. Ja kes ikka andke andeks, tahab ikka kuulata laust tümakat rahvakeeli öeldes see siis peab kruttima oma raadio mõnele teisele sagedusele. Eesti raadio ei ole seda kunagi enda ülesandeks seadnud, et ta peab tootma nüüd kõige laiemas mõttes nii-öelda väga laialt vastuvõetavat muusikaprogrammi. Siin on paratamatult teiste raadio oma programmide missid, muusika, formaadid. Jah, küsimus palun, muusika, formaat, muusika, formaat, mina muusikalise hariduseta küll, aga ajakirjandusliku haridusega inimene võin seda kirjeldada teatava kogumina. Muusikapaladest, interpreet, idest, kes on selle programmi auditooriumile nii-öelda kontimööda nii ealises kui intellektuaal, ses mõttes. Et noh, kui me viitame siin, et raadio kahe auditoorium on ennekõike noorepoolsem ja ka nii-öelda uudistealtim inimene, siis see dikteerib ka raadio, kahe muusikaformaadi mis on nii-öelda kontimööda rohkem nooremapoolsele ja kiirema elutempoga inimesi. Raadiokeskkonna sebra muusika formaadist polegi mõtet rääkida, see on programmi formaat, mida muusika väga suurel määral haarab. Või nagu sisaldab Hormaat, nagu ikka, võtame kas või arvutis nende puhta lehe lahti, siis meil on seal ka formaat, et me teame, mitu tähemärki reas ja kui laiad vahed ja mis, mis kirjapilte sinna tuleb, mida me oleme tahtnud, et et kui me sellest kinni hoiame, siis on see homme ka selline, ülehomme ka. Ja raadio praegu on ellujäämisvõimalus ongi, et tal on oma kindel formaat, ta ei ole täna üks, homme teine, et ta täna ei ole klassikaline muusika ja homme ei ole hoopis popmuusika, et sellist raadiot ei saa praegu enam turul pidada, ta lihtsalt kaob ära. See on jah, raadio paratamatu areng, et kui ühes või teises Eesti raadioprogrammis kuulaja teab näiteks nagu Tiia, viitasin jutu alguses, et raadioaeg on ennekõike hommik siis hommikune kuulaja on tegelikult natukene viril. Me teame kõik, et me hommikul ei ole just ülearu rõõmsad, kui me peame jälle oma päevaaskeldustega tõusma ja hoidku jumal, kui siis seal näiteks sinu armas raadiojaam. Ma ei hakka nimesid nimetama kuskil sinu kõige pühamal tunnil, kui sina oled harjunud näiteks kuulama. Ma ei tea, kas ilmateadet kui liiklusteateid mängib sel ajal näiteks täiesti sinule sobimatut enne teadmatult ja erakordselt vastu võetama vastuvõetamatut muusikat, nii et selles mõttes tyhja jutu jätkuks. Paratamatu on see, et raadiojaamad peavad olema oma valikutes suhteliselt konservatiivsed, seda nii-öelda programmisisest hüpak, tantsu ei tohi olla ja eriti delikaatne alal selles mõttes hommik. Ei, me võime sellest välja lugeda, et raadio peab olema ühteaegu edasi liikuv, aga samal ajal ka küllaltki konservatiivselt oma eesmärke silmas pidav. Aga meie praegused, sellised sotsiaalsed ja poliitilised tõmbetuuled panevad ju meid noh, peaaegu igal aastal mingisuguste tõmbluste ette, see on küll inetu sõna. Aga panevad meid mingisuguste probleemi, teete, kus just nimelt tahetakse midagi kogu aeg muuta, tõsta, ühendada, lahutada. Kuidas nii laias mõttes te kõige selle keskel toime tulete, kuidas sellest välja tulete? Ja kuivõrd see puudutab nüüd ka kõrvalseisjat, Ena, aga asja väga jälgivate ja asjast huvitatud muusikute ringkonda. Kõigepealt ma tahan tänada siin saates osalejaid selle ees, et meil on olemas klassikaraadio, vaatamata kõikidele nendele tõmbetuultele, mida sa virvendust meenutasid. Ma leian, et see on lihtsalt suurepärane. Eesti näitab ikkagi ellu kuulumist no mõnda nisukest tõsiseltvõetavat kultuurmaade hulka. Loomulikult muusikud ja muusikaavalikkus soovib klassikaraadiole veelgi suuremat edu. Ja soovib klassikaraadio materiaalne baas, kui nii võib öelda, oleks veelgi parem, kui ta praegu on. Soovib, et saated alati on võimalik veel paremini teha. Ja Eesti muusikud muidugi loomulikult loodavad, et Eesti muusikat ja eesti interprete oleks võib-olla pisut veelgi rohkem. Raadiosaadetes. Igal juhul Eesti muusikud, ma arvan, tõusevad tagajalgadele üles. Kui midagi võib hakata ähvardama, lask raadiot. Nii et te olete meie selja taga. Meie niisugusest tõmbetuulterikkas keskkonnas No ma saan aru, et saatejuht viitas siin umbes aasta tagusele kogemusele. Räägiti päris tõsimeeli sellest teiste raadiol. RahvusRaadiol peaks olema üks eestikeelne programm ja tema nimi võiks olla vikerraadio ja selle vikerraadio sees võiks 10 tundi nädalas mängida ka klassikaraadiot. Algajad sai tol korral ka selle idee autoritele päris selgelt öeldud, et kõigepealt, kui niisuguse jutuga välja tulla, peaks pisut natukene uurima, vaatama, kuidas üldse maailmas areneb ringhääling. Täiesti võimatu on tänapäeval teha programmi kogu eesti rahvale ühte programmi, mis kõiki maitseid peab rahuldama. Mitmendat korda tarvitaks selles saates väljendit, et raadio paratamatult areneb nišistumist poole teatavate auditooriumi gruppide ootustele vastamise puhul. Keda aastal 2000 2001 ühest kõiki rahuldavast raadiojaamast on täiesti sügavalt asjatundmatu ja mul on siiralt hea meel, et tegelikult tõsiselt viimase aasta jooksul sellest enam keegi rääkinud ei ole, ju siis on vahepeal nagu õppetükid läbitud. See jutt on möödunud aastal, oli ka selles mõttes hästi silmakirjalik, ütleme niimoodi, et Eesti suurim kommertsjaamade võrk, mille nimi on Trio grupp on ise üksteise järel üha uusi raadiokanaleid toonud turule ja ikka selle mõttega, et hõlmata võimalikult suur osa turust ja minut kokkulugemist mööda neil praegu viis kuni seitse raadiojaama, et võimalikult täpselt auditooriumi enda kätte saada. Nii et loogikat selles küsimuses nagu ei ole. Et Eesti Raadiol peaks just nimelt üks kanal olema. Me lihtsalt oleme nõus sellega, et trio grupp tunneb teooriat ja areneb õiges suunas tegelikult ja me ei saa välistada, et lähemas või kaugemas tulevikus peab ka võib-olla Eesti Raadio oma programmide arvu suurendama just nimelt selleks, et professionaalselt. Ma rõhutan, professionaalselt pakkuda paremat kuulamise võimalust oma kuulajatele Eesti rahvale. Eestile. Kas Eesti Raadio on praegu rahvusringhääling, kuna ka ainus institutsioon, mis salvestab meie kultuurivaramut ja, ja seda küllaltki süstemaatiliselt? Minu teada küll ei ole salvestustegevust teistes raadiojaamades. Ja see on nüüd üks asi, mis on väga oluline meie ega meie programmi seisukohalt, sellepärast et salvestamise nagu ajalooline mõtteraadios on ju tegelikult see, et seda üles võtta, mida raadios korduvalt mängida. Alguses raadio mängis kõik otse-eetrisse, meie esimene orkester, millest praeguseks on saanud Eesti riiklik sümfooniaorkester, loodi ju selleks, et ta istuks stuudios ja lööks loo lahti. Et oleks juttude vahel ka muusikat. Ta on kõlamas. Ja sellest ajast peale on raadiol olnud mitu kollektiivi ja neid on aastakümneid lindistatud jäädvustatud, eesti heliloojate looming on üles võetud. Tegelikult on selle nagu põhiline eesmärk olnud ja seda raadios kuulajatele ette mängida, mitte selleks, et seda kuskil ma ei tea plaatideks ja aga me jätkame ka seda praegu ja loomulikult ikkagi selleks, et seda mängida raadiojaamas, mitte, mitte selleks, et lihtsalt oleks arhiveeritud, kuigi see on ka tähtis küsimus. Missugused ootused, kuidas teie vaatate kui interpreedid raadio peale ja, ja missuguseid pretensioonid on? Muusikud loodavad nii muusika kui meie muusikute sagedasemat kõlamist klassikaraadios siis tegelikult see oli niisugune kena soov. Aga selle taga on muidugi ka su tõesti selleks, et Eesti raadio klassikaraadio jätkaks. Salvestustegevust jätkaks võib-olla ka veel suurema mastaabis, kui ta praegu seda teeb. Ma saan aru, et siin on ka materiaalselt piirangud lihtsalt. Aga see on kogu ringhäälinguküsimus, see ei ole vist ainult klassik. Seda kuidagi nagu öeldakse, ei saa kirjutada klassikaraadio kraesse, klassikaraadio ei taha ja Tiia Teder on halb. Ma ei ole, ma saan aru ka. Lassmann ei väida ka seda. Ütleme siis, et Eesti raadio Suuremas mastaabis ja teiseks muidugi ka avalike kontsertide salvestusi ja nende võib-olla ka nii-öelda laiv ülekandmised oleksid ka mitmekesisemad, ei toimuks mitte ainult mitte ainult võib-olla kord-paar nädalas ja Estonia kontserdisaalist, vaid Eesti kontserdielu. Muusikaelu on ju aasta läbi niivõrd rikkalik mitte ainult suvel. Ja loomulikult toimub väga palju ka väljaspool Tallinnat aasta läbi. Suurte, millest pool põhilisemad-le. Ma usun, et selles suunas olete teiegi mõelnud ja midagi on juba toimumas. Aga see on üks niisugune soov kõmmus kõvalikkuse poolt. Et üks asi, mida ma arvan, et me teeme hästi, on avalike kontsertide ülekanded jäädvustamised ja mitte ainult jah, okei, eks asi, aga seda, seda me oleme tõesti järjepidevalt nüüd kõik need aastad teinud, et meil on ikkagi ma julgen öelda, et umbes pooled Eestis toimunud kontserdid on meil üles lindistatud, ma ei arva siia hulka võib-olla välismaa kõige kuulsamate artistide siin käimisi, sellel pole mõtet pingutada ja raha kulutada selle peale, et neid just salvestada. Aga kontserdielu jäädvustamisega ma võin ise küll öelda, et süda on puhas, et me oleme teinud kõik, mis meie võimuses ja paraku ei ole ka siin midagi teha ka interpreetide nõudmised oma raadioülekannete tasudele täpsustuvad iga kuuga. Ja meil on järgmise poolaasta leping ausalt alla kirjutamata päris paljude kontserdikorraldajatega ja ma ei ole päris kindel, et me saavutame kokkulepped, mis on tasakaalus meie eelarvega. Nii et ega ka siin ei ole midagi nagu lihtsamaks minemas. Meie materiaalne maailm on tunginud kõikidesse kõige kaunimate kunstide kõikidesse valdkondadesse ja nende sündimise etappidesse. Et selles mõttes nii-öelda võimaluste piires. Pealegi meie võimalusi ahendab ka see, et meil on tegelikult väga väike toimetuse koosseis. Meie neli tegevtoimetajat toimetab ära 24 tundi programmi päevas, salvestab muusikat ja teeb veel ka saateid ja tegeleb, käis autoritega, kasvatab järelkasvu ja maast Esko loetelu, ühesõnaga neil on võrreldes näiteks oma välismaa kolleegidega, kus on noh, me võib-olla ei olegi mõtet võtta kõige rikkamaid raadioid ja ka näiteks Soome raadios teeb sama tööd üle 20 toimetaja, kes on ka väga hästi materiaalselt tasustatud. Nii et noh, eks meie võimalused on sellised, nagu nad on ja ja ma arvan, et see vahekord selle kulutuse ja ja toote vahel on, ma arvan, küllaltki hea. No see on nüüd koht, kus tõepoolest tuleks siiralt kiita meie klassikaraadio väikest, kuid töökat kollektiivi ja kui see kõik kanda üle kogu Eesti Raadio mastaapidele, siis kiita kogu eesti raadio töökat kollektiivi, sest kui liikuda kohtuda kolleegidega Euroopast, siis üldiselt on see täiesti pretsedenditu juhtum, et. Mu jumal, te teete nelja programmi 24 tundi ööpäevas ja teil on mingi 270 280 töötajat, see ei ole sible. Ja tegelikult see tõesti nii on, aga paratamatult on see meie riigi suuruse juures niimoodi välja kujunenud ja, ja kui ringhääling tahab areneda ja mitte nokitseda ühe programmiga olla, siis, siis on see meie valik olnud ja meie inimeste tööintensiivsus lihtsalt on paratamatult suurem. Nii-öelda reporteril ei ole kahte julgustavat julgestavat ja materjali ettevalmistavat toimetajat taga ja toimetuses ei ole professionaalset deegeetiat, mida võib endale BBC näiteks lubada. Aga ega me ei arva, et ma sellepärast siis need kurvemad oleme ju tegelikult meie programmide ja ka klassikaraadiokvaliteet ei ole selle võrra kuidagimoodi nõrgem, et siin vähem inimesi töötab, aga inimeste tööintensiivsus on tõesti suur. Ja kui te hakkasite juba võrdlema siin teiste raadiotega siis nüüd on veel üks teema mida võib vaadata kahte pidi, kas on suur taandareng või lihtsalt teisenemine ja see on muusikakollektiivid raadiote juures. Siin me ei saa nüüd enam üldse kaasa rääkida Euroopa teiste raadiot, ega ma ei tea, võib-olla Tiia oskab nimetada, on veel raadioid kelle juures ei olegi praktiliselt Kui Eesti ei ole poisike oma muusikakollektiive muidugi selliseid raadioid ja kahjuks neid tuleb aina juurde. Ma tulin nüüd just EBU seminarid kaks nädalat tagasi ja seal rääkis Norra kolleeg, kuidas tarvetama sügistan, täitnud võitlus selle eest, et ka järgmine aasta säiliks Norra raadio sümfooniaorkester. Ja see võitlusel nüüd hetkeseisuga nagu võidetud orkester jätkab, kuid õhus on tema jaoks ei jätku raha ja see oleks olnud esimene Põhjamaade raadiot, sest kus orkestri suletakse. Aga samas ka prantsuse raadios, kus seminar toimus, oli alles hiljuti nõli sümfooniaorkestrit, meil on praegu neid kaks ja noh, eks kaks on ka ju nagu natuke palju ausalt öelda, eks ole. Kaks täismõõdus sümfooniaorkestrit ja BBC on neid neli, Need on rahvuste järgi siis nagu sotti ja veel siia ja nii edasi ja üks on siis selline, kui meelelahutuslik oma muusika orkester. Aga kui me vaatame siit noh, endasuguseid riike, siis Leedu raadios, Pole, isegi muusikaprogrammi, Läti raadiol on väga edukas ja väga võimas koor, aga orkestrit ei ole juba ammu. Nii et eks seal ajalooliselt olid need kollektiivid mõeldud selleks, et mängida muusikat otse-eetrisse ja ja vahepeal siin, rikkamatel aegadel olid nad ka selleks, et väga palju lindistada muusikat, väga palju teha just nimelt seda mittekommertslik repertuaari, seda kohalikku kunsti ja heliloomingut. Et seda edendada, see oli, see oli tähtis ülesanne praegusel ajal orkestrit, garaadiot, orkestrit, näiteks just täna õhtul, kui me räägime, esineb meil siin käeulatuses Soome raadio väga kõrge kvaliteediga sümfooniaorkester. Ja nende nagu mõte on ju selles, et salvestada just nimelt ja edendada seda rahvusliku heliloomingut ja interpreet. Aga kuna nad peavad kõik leidma vahendeid oma eelarve täitmiseks, peavad nad tegelema ka nii-öelda kommersliku kontserttegevusega ja raadio orkestrit, problemaatikast korraldaja Peep õunaosa eraldi seminare, sellepärast et kuidas hakkama saada orkestriga on üks kahjuks eraldi teema. See ei ole üldse mitte niisama lihtne tänapäeva ühiskonnas leida seda motivatsiooni, miks seda orkestrit kaitsta eelarve kaitsmise koha peal ja, ja kuidas sealt ka võimalikult palju välja pigistada seda, mida raadio vajab. No ilmselt Eesti-sugusel Eesti-suurusel riigil ei olegi ausalt öeldes palju valikuid. Õigupoolest on kaks valikut, üle ühe suure sümfooniaorkestri Eesti riiki ära ei mahu. Ei leidu finantseerimist ja valida, kas ta siis nüüd on iseseisev, ehk siis nüüd tänasel päeval ERSO, nii nagu ta oma seisundis on, või on ta siis raadio juures, nimetame teda siis raadio orkestris, omal ajal peeti paremaks viiede raadio alt välja. Nii sündis nii on. Me teame, et on me jõekene vennakene, kellega on täpselt üks sünnikuupäev. Ja, ja see on olnud Eesti valik, aga oleme realistid ei mahuks siia lihtsalt teist sajaliikmelist tõsimeelset sümfooniaorkestrit. Kas Eesti muusikanõukogu arutab ka raadio ja raadiomuusika ja muusikakollektiivide probleeme ja kuidas ta vaatab sellele kõigele? Loomulikult muusikanõukogu on arutanud ka raadio, muusikakollektiivide küsimust ja raadio musklis tegevust ja me võtsime näiteks aasta tagasi väga selge seisukoha klassikaraadio säilimise suhtes. Aga nüüd ütleme seda, kas raadio peame tekitama uuesti midagi selle asemele, mis on juba ära kaduma raadiost? Seda küsimust me tõesti arutanud ei ole, kui ma ütleks oma arvamuse selle kohta, siis kõigepealt väga lihtne ära kaotada. See on miljoneid kordi lihtsam praeguses majanduslikus olukorras kui millegi uue tekitamine. Ja ma olen realist, ma ei näe erilisi võimalusi mingi uue kollektiivi tekkimiseks Eesti Raadio, kuigi see oleks väga tore, et see oleks tegelikult muidugi, midagi võikski olla. Lastelauluansambel Kadri juhtimisel on Ei, tegelikult ei ole asi traagiline. Nüüd ansambel ja kuigi ta ei ole meie palgalehe peal, tähendab seda, et ta siin majas ei ole, meil ei ole temaga väga kasulikke lepinguid. Meil on õigus, et kõik nüüd ansambli kontserdilt ülekande ilma täiendavate kulutustega, noh, ma ei lasku detailidesse, aga igatahes on meil väga rõõmustavat suhted ja nüüd ansambel on tegelikult viimased aastad täitnud seda eesti muusikasalvestaja osa väga hästi. Me oleme ära lindistanud tõesti kõik, mis on heliloojad neile kirjutanud, korralikult ära lindistanud ja ilmumas on ka kaks Eesti heliloojate loominguga plaati. Nüüd jaanuarikuus kus suurema osa fonogrammidest on sisse mänginud nüüd ansambel ja kohe nüüd selle aasta lõpus saab valmis nüüd ansambli enda album, mille annab välja küll üks väljaspool raadiot, tasu äriettevõtja. Kuid koostöös Eesti raadioga ja fonogrammid on seal eesti heliloojat seal tüürist ja tule vist ja nii edasi, noorem generatsioon ja plaadi nimi on nüüd ehk praegu. Nii et nüüd ansambel tegelikult täidab meil praegusega. Jah, nüüdi kodu on tegelikult ju raadiomajas ja, ja me peame teda ikka enda omaks ka, nii et ega me, ega me nii viletsad vennad nüüd ka päris ei ole, aga aga Roomas tõesti ei olnud. Sellepärast ei ole lepingulistele alustel tegutsev. Nii et ma uuesti kordan seda sõna, et on toimunud lihtsalt teisenemine, teisenemine suhetes, muusikutega, teisenemine suhetes muusika kollektiividega, aga põhimõtteliselt ju raadio jääb kandma üsnagi konservatiivselt ikkagi neid samu eesmärke naljakas küll, mis juba 75 aastat tagasi vist nagu iseenese likult sündisid koos selle fenomeni ringhäälingu koos selle tehnilise võimalusega. Või eksin? Lisada veel siia ei eksi. Aga ma tahaks lisada lihtsalt, et raadio ei ole mitte ainult ainult konservatiivselt ütleme jätkanud kogu aeg oma liini, vaid raadiol on ka üks uus tegevusala. Ja see, mida ma tahaks tervitada, laskraldad ja mille arengut ka Eesti muusikud hea meelega näeksid edasist arengut saa nimelt plaadid, ostmine. Ja just Eesti muusika heliplaate tublid Eesti. Nojah, ma pean eesti interpreetide esinemist ka eesti muusikat just nimelt laias tähendus. Me täname muidugi härra Lassmanni selle rea sõna eest, aga tegelikult Eesti raadio ei ole endale nii-öelda plaaditootmist. Kommertseesmärgil ülesandeks küll seadnud, jah, me oleme teinud arhiiviprojekte päris edukaid ja viimane suurim neist on muidugi kuuest plaadist koosnev Georg Ots antoloogia. Olgem ausad, keegi teine seda lihtsalt ka teha ei, ei saanud ja meil kõigil on väga hea meel, et see tühik ja see võlg Georg otsa ees on nagu täidetud ja ta on toodud muusikalises mõttes elule tagasi ja, ja teda on nüüd ka juba võimalik raadiojaamades rohkem kuulda. Aga nii-öelda kommertsalusel plaatide tootmist Eesti Raadio endale siiski eesmärgiks ei ole võtnud, sinna alla ei käi see näpuotsaga toodetav klassikaline sümfoonilise muusika, mida siis Tiia Tederi eestvedamisel tõesti meie plaadi seerias on ikkagi toodetud. Aga meie mahud jäävad tänasel päeval väikseks, mis ei välista koostööd kõik võimalik firmadega, kes nii-öelda teevad selle proosalisema poole ära. Suurem osa Eesti klassikalise muusika plaatidest on salvestatud stuudiotes ja vastastikku kasulik ikka lepingute alusel ja ausalt öelda teistmoodi need plaadid ei olekski tõenäoliselt ilmunud üldse, sest et raha, mis selles sfääris seda avalikku raha ja toetusraha on ikkagi ausalt öelda väga vähe ja ja lootusi nüüd Leida tehnilist eraettevõtlust, see ei ole niisama lihtne, nii et et meiega koostöös on tegelikult suurem osa Eesti muusikaplaate üldse ilmunud. Nüüd viimastel aastatel. Loomulikult teiega seal nõu hau, hea materiaalne baas, pluss avalike funktsioonide täitmine, mets kolm olulist asja on täiesti teiega, season. Kid võrdluse teinud. Jätkake. Ja ma arvan, et meil on kindlasti võimalik seda kunagi arutada väljaspool mikrofone ja kuidas see kõik võiks välja näha. Aga ma tahtsin tegelikult ühele hoopis teisele aspektile juhtida tähelepanu nagu Raadio ja muusika kontekstis, et me võime klassikaraadiot vaadata ühtepidi raadio kontekstis, eks ole seal üks raadioprogramm, mis on elitaarne, millel on vähe kuulajaid võrreldes mõne väga suure kuulajaskonnaga väga mõnusa muusikaga programmiga. Aga kui me vaatame klassikaraadiot muusikali kontekstis, siis on see üks kõige odavam võimalus, kuidas inimestele teha kättesaadavaks kultuuriväärtusi. Näiteks ma toon ühe näite euroraadio kontserdihooaeg kust me tellime aastas 600 kontserti, mis on toimunud liia aegu maailma parimate interpreetide esituses. Vaadates kontserdisaalides ja kõige selle pilet maksab praegu järgmisel hooajal tõenäoliselt 150000 krooni. See on aasta peale osavõtumaks ja selle eest meil piiramatu valika ees ooperietendusi ja väga hea tasemega kontserte. Kui me jagame selle ära oma kuulajat arvu peale, saame nende piletid hinnaks ikkagi väga väikese summa. Ei saa selle raha eest ühe korragi käia kontserdil Eesti kontserdisaalis, mis seal pealegi nende enda maksudest laekunud rahaga ju väga suurel määral dateeritud. Just eile õhtul tegelesin ühe kontserdi eelarvega. Mind tabas must masendus, kui kallis on üks kontsert, kui arvutada kokku interpreedid, tasud, maksud, saaliüürid, kirjastused ja veel väiksem pudi-padi sinna otsa. Ja kui veel integreerida sinna sisse korraldajate palgati inseneride palgad ja transport ja küte ja, ja kõik, mis veel siis tuleb tegelikult välja, et kuulaja, kes sellel kontserdil käib, et tal oleks nagu ulatatud näiteks 1000 krooni või 2000 krooni, ütleme, et kuidas sulud kohale maja oleks olnud, pimekontsert jääb ära ja kõik selle peale nagu planeeritud raha oleks talle lihtsalt nagu tagasi antud. Et kontserttegevus ja muusika tegemine ja kunstitegemine on Eestis väga kallis asi. Ja sellega võrreldes klassikaraadio peale tehtavad kulutused ühe kontakti kohta. Ta on väikesed. Ja seetõttu on see nagu ka kasulik. Ja ausalt öelda olen ka ise mõelnud selle peale. Kusagil kaugemal Tallinnast kaugemal võimalustest kõlab klassikaraadio kuidagi hoopis teistmoodi, nagu tunned tema hinda ja mäletan, kuidas ma olin ühes Eesti väikelinnas poe ees väike vaene pood oli, läksin poodi ja kõrval seisis teine auto. Ägime, kuulsin, et, et seal autos mängib seesama lugu, mis mull. Et ka nemad seal kuulasid. Et need on sellised head äratundmised, et saad nagu olla kusagil Tallinnast väljas ja seal, kus võimalusi on vähe ja võimalused on teatavasti kallid, nii et et eesti muusikali kontekstis ma arvan, meie tegevus on majanduslikult kasulik. See kõik ei oleks võimalik sellisel tasandil ja eriti need euroülekanded, otseülekanded, mida me suurte päevade ja pühade puhul saame tõesti tundide kaupa. Kui tehnika areng ei oleks seda kõike võimaldanud. Ain, üksainus väike ja väga võib-olla pinnapealselt vastust ootav küsimus, sest me ei ole siia kutsunud ühtegi raadiotehnika poole inimest. Kuidas raadio selles suhtes on arenenud ja veel edasi. Lähitulevikus areneb. No ma julgen siiski väita, et tervikuna Eesti raadiol ei ole häbeneda midagi, seda on öelnud ka meie Euroopa kolleegid, kes siin vaatamas on käinud. Möönan tõika, et klassikaraadiotingimused võiksid pisut paremad olla, aga hetkel on ka nii-öelda installeerimisel nii-öelda toimetaja programm nimega raadio männ. Ja klassikaraadio toimetajate töö muutub mõnevõrra paindlikumaks ja ma eeldan, et seda paneb ühel ajahetkel tähele ka kuulaja et programm läheb kuidagi sujuvamaks. Tiia, kuidas toimetaja, toimetaja kui niisugune Praegusel hetkel kahaneb selle tehnikaga ja nende ülesannetega, mis nüüdistehnika seab toimetaja ette, tähendab ei piisa ju praegu muusikatoimetajal sellest, kui ta oskab ainult ütleme, lugeda ja kirjutada ja on õppinud head muusikat halvast või keskpärasest eristama. Annaks tegelikult meie toimetajad on varustatud ka tehniliste vahenditega, kui need jätta välja üks teatavat tüüpi arvuti operatsioonivõimalus, mida me väga unistan ootama, et me saaksime sedasama juttu praegu siin näiteks välja lõigata arvuti peal, mis oleks väga lihtne kõik köhimine ja ja ta heietaminegi välja võtta väga lihtne arvutiga, aga me loodame, et uus aastasele kõik meile toob. Aga mina olen küll märganud, et inimesed kohanevad väga kiiresti väga lühikest, aastatega on väga suured hüpped toimunud, alles olid käärid ja linte ja nüüd on minidiski montaaž, mis on väga tüütu asi, väga kerge on eksida ja kõik maha kustutada, aga saavad hakkama. Ja isegi mitte mitte ainult noorukesed vetikaga, küpses eas inimesed saavad hakkama. Aga ma olen märganud, et rohkem on defitsiit alati olnud ikkagi see vaimne potentsiaal ja see mõte ja see fantaasia, selle värskus, et nagu tehnika, ükskõik kui hea, see jääb ikkagi kõige tähtsamaks. Sa ennetasid mu küsimuse, ma just tahtsin tulla selle juurde. Üha materiaalsemaks muutuv maailm, kui palju ta stimuleerib tegelikult fantaasiat ja ja seda vaimutegevust. Ilma selleta ei saa ju isegi ükski muusikasaate nagu hinge sisse. Ma arvan, et siin meie juures ei pea vastu ükski inimene, kes muusikat ei armastaja, kes ei ole uudishimulik ja kui ma mõtlen näiteks selle peale, kuidas töötavad koolikaaslased kuskil mujal, kasvõi til muusikaakadeemias. Neil ei ole nii palju võimalusi, kui meil siin on. Meil on selline fonoteeki, meil, me saame iga nädal pea kosta uusi plaate või vahetada neid reklaami vastu. Me oleme tohutu hästi kursis, mis toimub. Meil on euroraadio kontserdi needid rehva kuulama, kese jõuabki neid kõiki kuulata raadiost, aga meie kuulame nüüd ära. Meil on tegelikult väga suured kogemused, me oleme väga hästi kursis ja meil on väga suured võimalused midagi uut ja vahvat kogeda. Ja ma ütlen ma uudishimu, ta ei saa seda tööd kindlasti teha, sellest ei tule midagi välja. Ma arvan, et sellel tööl on väga palju õnnelikke külgi. Saate lõpetuseks tahaksin raadio sünnipäeva puhul kõikidele palju õnne soovida Tiiale ja ainult sarnale ja lassmann ja kõikidele muusikutele. Sest see on just see, mis meie kaudu liigub ja liigub pidevalt. Täna on ja kui mina olen kõikide muusikute esindaja, siis mina omakorda õnnitlen klassikaraadiot ja tema koduga eesti raadiot. Ei läheneva suure juubeli puhul soovin eelkõige klassikaraadiole meie seisukohalt lähtudes kõike head ja palju edu tulevikuks. Ja mina ei ole, kasutan võimalust ja tervitan meie kaksikõde sünnipäeva puhul, kelle neiupõlve nimi oli Eesti Raadio sümfooniaorkester ja praegu on tema nimi ERSO ehk Eesti riiklik sümfooniaorkester, olgu tervitatud ka nemad selle päeva puhul. Kuulsite viimast saadet tsüklist raadiomuusikast muusika raadioni. Nagu ringhäälinguelu ja areng on meid toonud tasapisi klassikaraadio sünnijategevuseni. Nii oli ka tänane teema muusika raadio juubeliaastal. Stuudios kõnelesid klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, Eesti Raadio juhatuse esimees Ain Saarna ja Eesti Muusikaakadeemia rektor Eesti muusikanõukogu president Peep Lassmann saatesarja toimet ja oli Virve Normet, helioperaatorid Helle Paas ja Katrin maadik. Et meie sarjad tunnusmuusika, millega me 10 korda alustasime, oma meenutusi raadio minevikust oli Erkki-Sven Tüüri illusioon, siis praegusel hetkel kuulame selle pala lõpuni. Ilusat raadio, juubelipäeva ja juubeliaastat kõikidele. Kõlas Erkki-Sven Tüüri illusioon. Meie saadet jääb lõpetama Emmanuel šabree, pidulik Polaneez mängib Detroidi sümfooniaorkester, dirigeerib Neeme Järvi.