Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Riigikogu erikomisjon ei leidnud tõendeid selle kohta, et Eesti ametiisikud oleksid olnud teadlikud sõjatehnikavedamisest Estonia pardal. Samas on riigiprokurör Margus Kurm meil teada vähemalt üks Eesti kodanik, kes oli relvaveost teadlik kuid selle inimeseni ei avalikustata, väidab komisjon. Riigikogu pikendas Iraagi missiooni aega kuni aasta võrra. Suurimad vaidlused käisid selle ümber, kas vaadata otsus poole aasta pärast üle. Venemaa põhjendab endiselt kala ja kalatoodete sisseveo piiranguid vajadusega võidelda illegaalse kaubanduse ja võltsingute vastu. Eesti loodab jõuda mingisuguse lahenduseni jaanuaris. Kaevanduste sulgemise järel on hakanud põhjavesi tõusma ja võib tekitada probleeme nii ehitatud odavale Viru vanglale kui kogu piirkonnale. Järgmise paari aastaga peaks ID-kaardilugeja jõudma kõigi Eesti kodanike. Nii maailma suuremate tootjate hulka kuuluva omnegi lugejaid on sertifitseerimiskeskusel kavas turule tuua 600000. Tallinnas akadeemilises raamatukogus avati vene vanausuliste kultuurinäitus. Seal on unikaalseid esemeid, mida vanausulised muidu avalikult näidata ei taha. Välismaalt Liibüas mõisteti kuus välismaalasest meedikut surma, kuna kohtu hinnangul nakatasid nad meelega sadu lapsi aidsi. Euroopa Liidu õigusvolinik palus Liibüa valitsusele otsusele vaadata Gaza sektoris jätkuvat valitseva Hamasi ja presidendi partei Fatah võitlejate kokkupõrked ja ilmast. Eeloleval Meil sajab Eestis lund, lörtsi ja vihma, homme päeval sadu lakkab. Õhutemperatuur on homme miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Riigikogu erikomisjon, mis uuris parvlaeval Estonia toimunud sõjatehnika veo asjaolusid, esitas täna oma lõpparuande, vahendab Indrek Kiisler. Erikomisjoni esimees Margus Leivo kinnitas, et komisjonil ei õnnestunud leida tõendeid, et Eesti ametiisikud oleksid olnud teadlikud, et Estonia pardal veeti sõjarelvastust. Esiteks, Rootsi pool on väitnud meie delegatsioonile, kes külastas Rootsit, relvaveod tehti Eesti poole ja seal ja vaat et veel eesti polüinitsiatiivil relvavedudest on antud Eesti poolele edasi informatsioon. Meil ei ole õnnestunud tuvastada isikuid või organisatsioone, kes oleksid Eesti poolt kaasa löönud või selleks kaasolevat olnud. Meil ei ole tänasel hetkel võimalik väita, et relvaveod oleksid olnud Eesti huvidele vastu või nad oleksid olnud Eesti huvidega kooskõlas. Ka, kuid veod toimusid ilma tollieeskirjadest kinni pidamata siis tegelikult rikuti strateegilisi kauba rahvusvahelisi kombinatsioone. Samas Eestis on vähemalt üks inimene, kes oli vedudest teadlik. Komisjonil teadaolevalt on täna Eesti riigi kodanik, kes teab, mida veeti ja talle on seda öeldud vastava avaldusega meie komisjoni esines praegune riigiprokurör Margus Kurm, kes juhib valitsuskomisjoni. Kuivõrd aru, et temale pühendatud saladus on seotud kahe riigi vastastikuse riigisaladuse hoidmine leppega siis ta meile seda loomulikult ei öelnud ja komisjon seda küsida ei saanud. Vastasel juhul me oleksime sidunud oma käed ja jalad ei oleks saanud oma komisjoniga tööd edasi teha. Riigiprokuratuuri kommentaar Margus Leivo väitele oli aga napp. Prokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodes 14. ja 12. septembril 1994 toimunud sõjatehnika veo kohta laekus valitsuskomisjon neile erinevat infot. Mida komisjon sellest järeldas, on kirjas komisjoni esimeses aruandes, mis esitati valitsusele esimesel septembril 2005. Mida siis selles valitsuse raportis öeldakse, tsiteerin sõjalise kasutusega seadmete vedu ei toimunud ühegi Eesti Wabariigi ametkonnaga koostöös. Samuti ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et mõni Eesti ametkond oleks olnud sellest teadlik. Komisjon ei saa ka täielikult välistada võimalust, et Rootsi luureasutustega tegi koostööd mõni isik eraviisiliselt. Samasugune segadus valitseb ka ühe teise väite osas. Nimelt esitas komisjoni aseesimees Evelyn Sepp raporti juurde oma eriarvamuse kuna tema väitel olevat komisjoni liige Trivimi Velliste 13. detsembri komisjoni istungil kinnitanud Edwellisti kui toonane välisminister teadis relvaveost. Velliste ise nimetas seda väidet valetamiseks. Tema olevat rääkinud vaid seda, et rootsi eesti tegid sel ajal ja hiljemgi julgeolekupoliitilist koostööd. Kuid kes ja milline Eesti uurimisasutus peaks nüüd välja selgitama, kas Eesti ametivõimud olid seotud relvaveoga või mitte? Küsisin seda komisjoni esimehelt Margus Leivo. Selle küsimusega võib tegeleda oletatavalt edasi järgmise parlamendi vastav komisjon, kui parlamendi enamus seda otstarbekaks peale sellise uurimisega peaks tegelema tegelikult spetsialistid. Parlamendi uurimiskomisjon on selliste volituste raames ennast tänasel hetkel ammendunud. Komisjoni lõppjäreldustes on ka ettepanek valitsusele, et valitsus jätkaks nende isikute otsimist, keda olevat laevahuku järel nähtud elusana, kuid kes on siiani kadunud. Rootsi kaitseminister Michael Adenberg lubas ja teiste ametiisikud saavad enda käsutusse kõik Rootsi võimude käesolevat, parvlaeva Estonia hukku puudutavad materjalid, vahendas Soome agentuur STT Rootsi agentuurile antud intervjuud. Agentuuri andmeil on Eestis soovitud, et Estonia haki juurde sukeldunud, vabastataks vaikimiskohustusest. Oodenbergi sõnul pole Rootsi valitsusel selle vastu mitte midagi. Minister meenutas siiski, et vaikimiskohustus on kirjas Norra sukeldumisfirma ja Rootsi meresõiduametilepingus ning selle tühistamisega peavad ka need kaks nõus olema. Oodarberg lisanud, et kavatseb kohe pärast jõulupühi anda Rootsi keskkriminaallaborile korralduse, et Estonia vrakile jäädvustatud videomaterjalid antakse uurijate käsutusse, vahendab BNS. Riigikogu pikendas Iraagi missiooni täpsemalt räägib hukkuda. Selles, et Eesti üksuste missiooni Iraagis on vaja pikendada, olid kõik üksmeelsed või peaaegu kõik. Vaidlus käis selle üle, kas kuni ühe aasta võrra pikendatud missiooni otsuse peab poole aasta pärast üle vaatama või mitte. Riigikaitse komisjoni esindaja Trivimi Velliste tuletas meelde, et. Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse paragrahvi kaheksa lõike kaks alusel võib kaitseminister kooskõlastatult välisministriga ajal eelnõus sätestatud kuni üheaastase tähtaja jooksul Eesti kaitseväe üksused tagasi kutsuda või missioonil olevate kaitseväelaste arvu vähendada. Ühtlasi võib ka riigikogu vajadusel muuta käesolevat otsust ja lühendada mandaadi. Kesk Keskerakonna esindaja Toivo Tootsen põhjendas omakorda Keskerakonna ja Rahvaliidu parandusettepanekud, põhjendades seda asjaoluga, et ÜRO Julgeolekunõukogu arutab küsimust poole aasta pärast. Iraagi missioonil osalemine on niivõrd tähtis küsimus, et riigikogu võiks talitada analoogselt ning vaadata oma mandaadi üle hiljemalt 2007. aasta juunis. Peame Iraagi missiooni Meil osalemist väga oluliseks ja seega on igati põhjendatud, et riigikogu, mitte ainult valitsus. Peab arengute Iraagis sarnaselt silma peal ja arutab neid. Parandusettepanek hääletati maha häältega 28 47, hilisem lõpphääletus läks juba palju libedamalt poolt 70 vastu kolm arutlustest veel nii palju, et jätkus kõike nii küsimusi, kes on süüdi, et me üldse Iraaki läksime, kui arvamusi, et mõned erakonnad püüavad jätta taas muljet, et nad on mõlemal pool korraga, aga kogu sellel arutelul oli oma järelmäng, Isamaa ja Res Publica fraktsioonid taasesitanud kord juba koalitsiooni poolt välja hääletatud eelnõu uurimiskomisjoni moodustamiseks suurimaks maavahetustehinguid. Põhiseaduskomisjoni seisukoht oli taas loogiline välja hääletada. Aga ilmselt Iraagi missiooni parandusettepanekut silmas pidades otsustas nüüd reformile erakonda omakorda iseloomu näidata. Jättis hääletamisel osalemata ja koalitsioon jäi vähemusse, hääled olid 30 27 ning eelnõu on endiselt menetluses. Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel kohtus täna Moskvas Venemaa peaveterinaararsti Jevgenile paklonoviga. Peateemana kerkis esile Venemaa otsus vähendada piiripunkte, kala ja kalatoodete sisseveoks. Partneri sõnul viitas Vene poolile kaalsele kaubandusele ja võltsingutele. Meelis Kompus küsis, kas kohtumine kahe asja edasi viis. Täna selgus, et Eesti suhtes faktilisi pretensioone ei ole, samuti sai üsna põhjalikult selgitatud, kuidas toimib eksportija transiitsuunalt venesse, kuidas on see järelevalve, korraldatud sertifitseerimine ja nii edasi ja nii edasi ja loomulikult oli ka meie poolt tungiv soov ja palve omada vähemalt ühte sellist piiripunkti, kus siis Eestist poleks võimalik otse venesse kalajaga beibi. Kuidas teile tundub, kas jää hakkab liikuma või oli see praegu ühe pikema tee algus? Noh, pigem nimetaks seda võib-olla tõesti jää liikumiseks, et loomulikult täna ei oldud mitte mingisuguseid otsuseid edasi, kommunikatsioon sai paika pandud, mis võiks toimuda kirja emaili teel, aga kindlasti võimalus on olemas. Aga mingeid konkreetseid lubadusi, mida Venemaa ehk kandistena Väga konkreetsetest lubadustest ei saa rääkida, aga seda võimalust kindlasti ei välistatud. Aga kuidas teile tundub, kas olukord siiski laheneb või, või on see selline venitamistaktika, mida Venemaa võib praegu kasutada Eesti suhtes? Ma arvan, et see võib laheneda, see oli venelaste otsus ja see otsus on suureks ka täiesti kooskõlas memorandumiga, mis on sõlmitud Euroopa Komisjoni ja Venemaa vahel, kus vene ajal on õigus määratleda piiripunktid erinevate kaupade maaletoomiseks. Aga noh, antud juhul on ta siiski tihti käitlejatele üsna kitsendav ja vaieldamatult on ka meie soov ja tahe tõestada, et kõik, mis meie pool toimib, toimib korrektselt ja et ta on liiga kitsendav. Kas mingitest ajapiirangutest või sellistes perspektiividest Soomega praegu rääkida või on seda praegu raske öelda, kui kaua see asjaajamine ja see meilivahetus, millele te viitate, kõik see aega võib võtta? Kindlasti ei tasu olla lõplik optimist, aga kui mingi lahend peaks tulema, siis ma usun, et ta võiks tulla jaanuarikuu jooksul. Jätkame sõnumit ka välismaalt ja neist teeb ülevaate Kai Vare. Liibüa kohus mõistis kuus välismaalasest meedikut surma, kuna kohtu hinnangul nakatasid nad meelega sadu lapsi. Aidsi viis bulgaarlased, meditsiiniõde ja palestiinlasest arst on vanglas olnud alates 99.-st aastast, kuna neid süüdistatakse 426 lapse nakatamises. Praeguseks on 52 last surnud. Meditsiinitöötajad on süüd eitanud ja kinnitanud, et lapsed nakatusid HIV ka juba varem hügieenireeglite eiramises. Too haiglas. Uuringud on näidanud, et samas haiglas oli HI-viirus tõesti varem sees. Euroopa Liidu õigusvolinik Franco Fratiini ütles, et on otsusest šokeeritud ja palus Liibüa võimudel surmanuhtluse määramine üle vaadata. Vaatlejate hinnangul on aga vähetõenäoline, et Liibüa valitsus asjasse sekkub. Vähemalt mitte avalikult. Meditsiinitöötajatel on Liibüa seaduste järgi nüüd võimalik veel ainult ühe korra otsust edasi kaevata. Gaza sektoris jätkuvad valitseva Hamasi ja presidendi partei Fatah võitlejate kokkupõrked. Haridusministeerium otsustas sulgeda kõik koolid, kuna vähemalt viis õpilast on rühmituste tulevahetuses haavata saanud. Konflikt teravnes pärast seda, kui president Mahmoud Abbas teatas otsusest kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Hamas tuletas meelde, et on võimule tulnud demokraatlike valimiste teel ning nimetas presidendi otsust mässu katseks. Pühapäeval sõlmiti relvarahu, kuid kokkupõrked ei ole vaibunud. Hamasi ridadesse kuuluv Palestiinlaste peaminister Ismail Khani ja peaks täna hilisõhtul pidama kõne, milles kutsub üles vaoshoitusele. Läbirääkimised rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks on ummikusse jooksnud, kuna Hamas keeldub kuulumast valitsusse, mis tunnustaks Iisraeli. Riik mõistaks hukka vägivalla. President Abbasi hinnangul aitaks aga Iisraeli-vastastest rünnakutest loobumine alustada läbirääkimisi Palestiina iseseisvuse saavutamiseks. Jordaania kuningas on avaldanud valmisolekut asuda peaminister Hania ja president Abbasi vahendajaks. Tuntud multifilmitegija Joseph barbera on surnud. Ta suri 95 aasta vanusena oma kodust. Josep Parve raja William Hanna rajasid joonisfilmi ettevõtte 1957. aastal. Nende loodud on sellised tuntud multifilmi tegelased nagu Tom ja Jerry, ränirahnud smurfid ja skoobidu. Hanna suri 2001. aastal. Ja uuest eestist kaevanduste sulgemise järel tõusma hakanud põhjavesi võib tekitada tekitada probleeme piirkonnas, kuhu ehitatakse ka Viru vangla. Täpsemalt räägib Ago Gaškov. Viru vangla ehitamist on hakanud takistama hüdrogeoloogilised probleemid nimelt pärast kaevanduste sulgemist hakanud põhjavesi taas tõusma ja see ähvardab nii mõnedki ehituskrundid vanglaga kaasa arvatud üle ujutada. Täna käisid vangla ehitustöödega tutvumas justiitsminister Rein Lang ja riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimees Jaak Saarniit. Justiitsminister Rein Langi arvates. Vangla ei lähe siiski kallimaks kui ette nähtud 1,2 miljardit krooni ja valmis ettenähtud ajal. See tähendab 2008. aasta hilistalvel. See veetase, mis tuleneb otseselt omaaegsetest kaevanduste sulgemisest, võib hakata põhjustama probleeme mitte ainult vanglale vaid kõigele sellele ümbritsevale keskkonnale. Samamoodi valitsuse liikmena võin ma seda öelda, et eks ma siis lähimal päevaga keskkonnaministriga räägin sellel teemal, et midagi tuleks nagu ette võtta ja võimalikult ruttu. Keskkonnaministril ei ole võimalik ilmselt peatada põhjavee taseme taastumist, ilmselt tuleb nii justiitsministeeriumile kui ka keskkonnaministeeriumil leida raha Jõhvi ümbruse melioratsiooniprojektide elluviimiseks. Kindlasti ei ole justiitsministeeriumi eelarve see, millest keskkonnaprojekte ellu viiakse, Eestis, et see on ikkagi keskkonnainvesteeringute raha, tundub küll, et see probleem hakkab kuhjuma ja ega need enne välja ei tule, enne, kui tekivad mingisugused suured ehitused sellesse regiooni, nii et see Viru vangla ehitus näitab väga selgesti, et on olemas probleem, mis ühel hetkel tegelikult hakata pärssima kogu selle regiooni arengu. Kui me tahame, et see regioon areneb, et siia tuleksid ka järgmised suuremad Ta saab, siis midagi tuleb ka selle veega ikkagi ette võtta, aga ka vangla valmimist see vee probleem siiski takistada. Küüniliselt öelda, et ega jäike Vallikraavi ümber vangla tulebki, võib olla, asjale kasuks, jäi meie saame oma objektiga kindlasti hakkama. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimees Jaak Saarniit ütles, et esimese asjana tuleb puhastada jõhvi ümbrusse rajatud kuivenduskraavid. Mis puudutab otseselt ehituslikku protsessi, siis see absoluutselt see ei takista, täna oleme sokli tasemel, hakkavad kerkima juba betoondetailidest seinad ikkagi vangla ehitatakse 30-ks kuni 50-ks aastaks, mis tähendab seda, et sisedrenaaž tuleb rajada selleks, et perimeetri kraavi juhtida vesi, mis on vihmast ja samal ajal ka kusagilt ehituste alt surveline, mis siin täitsa alguses lausa pursk kaevuna väljendus, nii et täna tikub see tellija reserv olema suhteliselt ära söödud, et sellesama probleemi tõttu aga kuskil olema nullilähedase eelarve juures. Sihtasutuse vaata, maailmapartnerid toovad lähiaastatel Eestisse kuni 600000 ID-kaardi lugejat. Meelis Kompus räägib lähemalt. Maailma kolme suurema kiipkaarditehnoloogia tootja hulka kuulub omliki ja sertifitseerimiskeskuse leping loob võimalused ID-kaardilugejate taskukohaseks ja laiaulatuslikuks levikuks Eestis. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et järgneva paari aastaga peaks ta Nomnikile tehtud hankele jõudma ID-kaardi lugeja kõigi nendeni, kes seda oma igapäevaelus vähegi vajavad, rääkis infitseerimiskeskuse turundusjuht Andres Aarma. Kõik hakkab toimuma väga lihtsat skeemi mööda. Teatavasti neli on grupp tänase seisuga Eesti turul müüb juba üle poole arvutitest, nende juures on, on luge müügil, aga mis nagu oluline muudatus ongi, senise seisuga on see, et teenusepakkujad ise hakkavad pakkuma seda nii-öelda kaardilugejat. Noh, praegu on SEB seda teinud hästi. Nüüd tuleb juurde hansapank, kus on isikutuvastuse hästi oluline ja digiallkirjastamine ka, nagu selline oluline teenus e teenustepakkujad, on nad siis näiteks pangad, Eesti energia või sedasama maksuamet kellel kõigil on veebis omad nii-öelda müügi- või teeninduskanalid see on nende jaoks võimalus mõistliku hinnaga ja paindliku tarneviisiga varustada oma kliendid ID-kaardilugejatega. Praegu on kaardilugejaid mööda Eestit laiali umbes 70000, mis arvestades meie e-teenuste haaret ja kiiret arengut, on ilmselt vähem. Ongi tuleval aastal suuremate organisatsioonide kaudu kavas müüa 100000 uut lugejat. Hind on soodne umbes 100 krooni normaalhinna 300 vastu. Tootja Omniki peab Eestit kiiresti arenevaks Iidee maaks kuus. Uued lahendused on hädavajalikud, märkis ettevõtte esindaja Volker Guns. Omni kiil on hea meel olla hanke võitjana Eestis. Eesti turg on tublisti arenenud ja seetõttu on hea meel olla selle projekti osaline. Kõik osalised aga rõhutasid, et lugeja töötab kõigis arvutisüsteemides ning lõpptarbijal tasub seega kaardilugeja vastu huvi tunda arvutipoodides, pankades ja mujal, kus vähegi tegemist enda elektroonilise registreerimisega rääkimata. Ta e-valimistest kokku panustavad sihtasutuse vaata maailmaosalised kolme aasta jooksul projekti 60 miljonit krooni, rääkis sertifitseerimiskeskuse turundusjuht Andres Aarma. Deklaratiivne eesmärk muuta Eesti kolme aastaga kõige turvalisema internetikasutusega riigiks majandust. Tallinnas akadeemilises raamatukogus avati vene vanausuliste kultuurinäitus. Meelis Kompus käis näitusel koos vanausuliste kultuuri ja arendusühingu projektijuhi sämpiira lampmanniga. See näitus avab esmakordselt seni varjatud poole vanausuliste elust, on millised need varjatud pooled siis on. Kirikuelu. Seitsmeteistkümnendal sajandil toimus Venemaal reform tegelikult nad jäid jalgu riigi ülesehitamisele ja need on esimesed. Nad hakkasid liikuma seitsmeteistkümnendal sajandil ja jõudsid meile Eestisse ja väga kinniselt elasid ja siin me näitama esiteks kirikuriistu ikoone, kõik eksponaadid on tuntud siin koguduste poolt ja inimeste poolt, millistest kogudustest ja kes need inimesed on. Tallinna kogudus, kugi paikselt elavad vanausulised mille Peipsi ääres 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi kuni 30 eks ole tegutses ikoonimaalikoolkond ja on pärit maailmakuulus sihukse kuuni maal ja see on ka siin ja meil on väikekoondis just nende sugulaste poolt pimedasse safronov, see on tema ikoon. Näitusele siseneda, sisalda vasakut kätt ja selles mõttes on väga unikaalne, kuna kududes Need on aga välja nad ei too. Väga palju on esiteks kogujad ja nii ära koorinud, eks ole seda rahvast, et nad lihtsalt kardavad, aga siin on ka, kas need on siin piiblid samuti? Siin on kirikuraamatut, mis on seitsmeteistkümnenda sajandi algusel ja kohalik kini, kas keegi suudab neid veel lugeda? Vanausulised loevad, see ongi see eripära ja loevad-laulavad absoluutselt see, mis nagu 1000 aasta eest saadud santsist kõik liiguvad edasi ja väga hea, kui keegi just hoiab seda, kujutate ette, praegu lauldakse Neumade järgi, vot ongi meie näitus ongi suunatud noortele tulevad, vaatavad ja kui esivanemad hoidsid, eks ole, hoiavad siis edasi, kus noored hoiavad. Üldiselt ma ütlen niimoodi, et kirikutes ja palveldades on ikka vanad inimesed, aga mis on kindel, et see austus kiriku ja esivanemate vastu on väga tugev ja kui me räägime nagu venelastest Eestis, see on omapärane rahvas, seal on sisianaline nii-öelda kogukond, nad on püsielanikud, nad ei ole üle 300 aasta, eks ole, assimileerumist, siin ei ole mingit kartust, eks ole, igaüks ütleb, et kui küsida, kes olete, ütle venelased, vanausuline. Eeloleval ööl on Eestis pilves ilm, sajab lund ja lörtsi, Lääne-Eestis võib tulla ka vihma ja mitmel pool tuiskab. Puhub lõuna ja edelatuul. Tal hakkab aga tuul puhuma loodest kuus kuni 10 meetrit sekundis, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, öö hakul, Ida-Eestis langeb kohati miinus kaheksa kraadini, saartel ja läänerannikul on temperatuur pluss kaks kraadi. Homme päeval pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub muutliku suunaga tuul kolm kuni seitse meetrit sekundis, saartel loodetuul kuus kuni üheksa, hommikupoolikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.