Külaline mõne päeva pärast algab taaskord läbi suve kestev Nargen festival. Sedapuhku juba oh kuuendat suve. Palusin stuudiosse festivali kunstilise juhi Tõnu Kaljuste, tere päevast. Festivali kava on põnev ja väga mitmekesine. Siin on kontserte ja etendusi mitmes žanris. Kuidas kava seekord kujunes ja millised olid need peamised inspireerivad mõtted ja püüdlused, millest selle festivali kava koostamisel lähtusid? Meie festival on endiselt raamitud kreegipäevade ja Pärdi päevadega ja kõik, mis sinna sisse mahub, on tihedalt seotud looduse merega. Ja vastavalt nendele ideedele, mis hooaja jooksul tekivad valmib ka kava see koostöö, mis algas rahvusooperiga eelmine aasta, et nad tahavad martsipani teha Noblessneri valukojas, siis me põhilises festivali saalis see tekitas kohe meeldiva ooperite rea, sest meil tavaliselt tegelema oma heliloojate teostega, aga see sedapuhku suurteose kõlama ja seal on loomulikult, et selle festivali kroonest, see, mis olen kogenud, on Noblessneri haruldane akustika just suurte koosseisude suurele sümfooniaorkestrile. Aga teised ooperid, mis kolme kuu peale jagunevad, on siis samas augustikuus, viiendal augustil Anti Marguste monoooperit esietendus siis tantsuteatri. Kutsume ellu niisuguse balletiteatri Nargen ballett ja teeme kaasaegse balleti Omari küünis, seda siis 809. 10. juuli muusikut Tal on, ta on ants. Koreograaf on Marina Kesler. Ja lugu on helde puu. Need, kes seda raamatut lugenud on, hakkavad aimama, mis seal toimuma hakkavad. Balletietendus on tund aega pikk ja alustame oma festivali Timo Steineri ooperiga uue ooperiga kaks pead. Selles Muljet, doktorid juuli Lill ja René Soom kaks ära. Siis jäägu need üllatuseks. Nii et selle festivali oli tuumikuks, on kujunenud ooperi- ja balletietendused lavastused. Aga kui nüüd algusest peale festivali lahti rääkida, siis algavad need traditsiooniliselt kreegi päevadega. Ja neid kreegipäevade kontserte on Haapsalus kaks. Kaks nagu tavaliselt üks on folgiansambel või see ansambel, kes ise kogub folkloori, töötleb seda kannab nagu kreegi vaimu ühte pidi ja teine kontsert on siis kreegi enda loomingust inspireeritud kava, seekord kannab kava nimetus noorte värk. Siis vaatleme seda perioodi Kreekale voor 20 näe, et mida ta siis kirjutas ja teeme väikse rännaku erinevate heliloojate loomingus alates Bachist, Pramsist tennist kuni tormiseni välja. Mida nad kirjutasid, kui nad noored olid kahekümnesed ja kontserdi lõpetab praegused noored heliloojad Pärt Uusberg ja Martin Sildos. Minu meelest kaks väga huvitavat heliloojad, kes on ise ka väga dirigendid. Nii et see on väike mõtterännak kreegi kaudu ka maailma heliloojate köögipoolele, mis nad tegid siis, kui nad noored olid. Ja see kontsert on teostest koorile, see on jah, koorimuusika, valdavalt a cappella koorimuusikateosed on ka orkestrile. Aga meil saadab seda siis nagu klaver või tšembalo. Ja esineb Nargen festivali koor täpselt nii. Nargen festivali koori saab tegelikult läbi festivali paljudes kohtades kuulda kontsertitel etendustel. See festivali koor on ka niisugune noorte värk. Sinna festivali koori on hästi palju lauljad, muusikaakadeemiast otsis musikaalsust ja esimesse projekti isegi mõned filharmoonia kammerkoorist. Noorte värgi kontsert on Haapsalu kultuurikeskuses eeloleval pühapäeval päeval kell kolm. Aga mainime siis ära, et reedel esimene kreegipäevade kontsert on ansamblilt vägilased vägilased, need on igatepidi väga vägev ansambel. Ja Kontsert toimub samuti Haapsalu kultuurikeskuses reede õhtul kell seitse. See on esimest korda, kui kultuurikeskusesse saame minna peale pikkapikka vaheaega, sest esimene kreegipäevade kontsert oli seal kultuurikeskuses, siis need vahepeal on olnud suur suur remont ja nüüd oleme seal tagasi. Lisan siia juurde, et klassikaraadio salvestab selle kontserdi annab eetrisse jaanilaupäeva hommikul kell 10, null viis kuulakem vahepeal väikest helimeenutust 2007. aasta kreegi päevadelt, mil Haapsalu Toomkirikus tuli esiettekandele tellimusteos Tõnu Kõrvits, sealt kreegi vihik, mis sest peale kontserdilavadel väga armastatakse, lõpuks sai ning on nüüd kõigile kättesaadav ka Eesti filharmoonia kammerkoori poolt välja. Heliplaadil kuuleme siit ühte osa, lenda üles kurtusest esitavad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Üks Nargen festivali missioone on olnud virgutada eesti heliloojaid uudisloomingule ja seekord on siis esiettekandel tellimusteos Timo Steinerit ooper kaks peod. Ja lisaks originaalmuusikale on siin ka originaalne libreto Maarja Kangrot. Maarjaga on teil olnud läbi aastate tore koostöö. Aga kust pärineb selle loo idee? Millest on see lugu? Maarja Kangro ka on koostöö tõesti juba sellest ajast, kui me hakkasime Hayden ooperit eesti keeles etendama temadega tõlked siis vahepeal tegi veel Tõnu Kõrvitsale ooperi libreto ja nüüd siis Timo Steineri, leia tema. Ooperi libreto on ka tegelikult seotud veidi eelmise oratooriumi libreto, aga mida me tegime siis large festivalil oma aias selle kuked ja kanad, niisugune suur kontsert oli omal ajal suures loomaaias telgis, kus etendasime ühte suurt loomade reekviemi, siis tellisime teosed Timalt, et midagi eesti muusikast sinna loomset juurde saada ja need olid kuked-kanad, millest kombineeris Maarja Kangro jälle libreto ja sedapuhku mõtlesime seda laiendada ja teha nagu suuremat ooperi ka seda kuked-kanad kaasa tõmmates, aga kui ma nüüd seal partituuri kätte sain kaks pead, siis mulle tundus, et see on nagu väga hea iseseisev teos. Et me ei hakanud seda aastatetagust teost siia juurde veel tooma. Kuigi on seal ka väike paar nende loomade inimeste vahekorra. Paradoksaalselt on niisuguste kerkäikude ja midagi pole teha julmade inimestega. Ja see on ooper, mille pärast ma enne ütlesin, et ma koertele nimesid ei avalikusta, sest seal on koerad väga erinevates olekutes nivokaalses koreograafilises ja hakata ette kõik manama, mis tahab, keegi seal parajasti teeb. See võtab veidikese nagu seda esmaüllatust Vastma vähemaks. Aga esinejateks on ERSO jälle Nargen festival, koor. Ja siis rida solist. Nii ka nii, et see ooper on suurele koosseisule kirjutatud, kui ta seekord isegi meie riiklikku sümfooniaorkestrit Ja no see eelmine kuked ja kanad, tema oratoorium oli ka suurele orkestrile nimelt Noblessneri valukojas ja 10 11 12 juuni olete teretulnud, sinna. Proovid käivad teil suure hooga, aga mida te selle muusika kohta võib-olla et ega ei ütle, las inimesed kuulavad, aga lavastab seda, Mart Koldits. Ja kunstnik on Pille Jänes. Kui nüüd festivali plaaniga kronoloogiliselt edasi minna, siis juuni lõpus saab naissaarel taas näha eelmisel suvel välja tulnud Jaan Tätte näidendit lendajad. Ja juba juulis on taas üks esietega naissaarel, millest siin sissejuhatuses oli ka põgusalt juttu, see on Tauno Aintsi tantsu. Etendus, aga kui kronoloogiliselt tahta minna, siis peaks teisel juulil minema nüüd Noblessneri valukotta. Seal on üks kontsert, kus esineb Kirhaimer vokaalansambel ja me esitame Arvo Pärdi, mis asülaabikad, mida siin pole suurt ette kantud ja Rossini suurt missat. Niisuguses originaal koosseisus teatavasti Rossini kirjutas oma elule pull. Kauni missa, mille ettekande ta tegi tubades. Omanium ja kaheksa solisti siis, nii nagu ikka muusikaajaloos varemgi juhtunud on, tulevad kolleegid, ütlevad, no kuule, kuule niisugust, mis nad peaks ikka suured koosseisud tegema ja nii hakkaski ta lõpuks orgistreerime ja tal aidati seda ja õige suureks. Aga tema teine teema, mis teda tihtipeale nagu näpistas ja, ja veidikese heidutus, oli see ta suurt kirikumuusikat, pall oli loonud ooperite helikeel ja kõik see muusikamaailm, mis talle väga omale oli väga harva jõudis kiriku seinte vahele. See ongi selle teosega üks kummaline olukord, et sellesama muusikaga on tehtud suured ettekanded ja unustatud täitsa originaal, kuidas seal muusikamaailma sündis? Est toome publiku ette selle täitsa selle hetke, kui ta maailma tuli, see muusika kaheksa lauljaga. Need on Saksamaa eri nurkadest ja mujaltki väga head kammerlauljad, kes moodustasid seal niisuguse konsordi, me oleme ükskord seda teost Saksamaal ette kandnud väikses kirikus. Ma jalutasin selle, mis sa veidi teatraalselt kõla pildiliselt laiali, et see ei saa olema ainult dresson kontsertettekanne, vaid seal kõlapilt mängib ka veidi teistsugust mängu kui tavalises kiriku mis ettekandes harjutud on. Teine juuli Noblessneri vajakojas. Kuulakem väikese näitega Rossini missast, samuti sakslaste, kuid sedapuhku pisut suurema koosseisuga Riiast kammerkoori esituses. Kumbsactus piiritu klooriast. Kui nüüd juulikuu kontsertidest Noblessneri valukojas veel rääkida, seal toimub tegelikult juulikuus kolm kontserti. 15. Juuli on Tallinna merepäevade mälestuskontsert meres hukkunu-ile. Aga kui kronoloogiliselt minna, siis nüüd peaksime jõudma naissaarele ja kaheksa üheksa 10 on Nargen balletti naissaarel juulis, aga kui soovida meie festivali kava vaadata nagunii kohtade järgi ja teemade järgi, siis tõesti jaotub nüüd nii, nagu sa ütlesid, järgmine kord on Noblessneri valukojas. Päevad 15 16 17 ja seal on suur kontsert meres hukkunuile kreegi reekviem, mida laulavad Estonia seltsi segakoor ja euroopagantaatnud noortekoor, on siis üle Euroopa kokku tulnud noortekoor mis töötab nädal aega Pärnus ja siis me anname kontserte ja lisaks sellele kreegi reekviemi. Margo kõlari missa, mida oleme varem kreegi päevadel ette kandnud paar aastat tagasi. Seda siis tahame ka nendele Europa kantaadis ole leiatele selgeks õpetada ja siin Tallinnas valukojas ette laulda. Kuulakem helijälg ehk 2009. aasta kreegi päevadel esitatud kõlari missast. Siis olid ettekandekoosseisus haapsalu koorid, Eesti rahvusmeeskoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Marko kõlari missa tuleb niisiis ettekandele 15. juulil Tallinna merepäevade mälestuskontserdil meres hukkunu vile. Klassikaraadio teeb sellest kontserdist ülekande. Ja seitsmeteistkümnendal juulil on veel ka merelaulude kontsert. Me võtsime kõik need laulud, mida meie sponsor Nordea oma katamaraanil koostajad Matverega ringi sõidutab, siis toome need tuntud lauludele inimeste ette. Meie oleme koostööd teinud kahe programmiga merelaulude osas, üks oli kunagi Matverega, kui Tallinna kammerorkester tuli, tegi merelaulude kontserte ja teine oli siis Tätte laulude kontsert, mis me talvisel ajal nord klientidele tegime ja siis paneme need kaks kava kokku. Merepäevadel vastan kõige sobilikum seda esitada. Tallinna värskelt renoveeritud ajaloomuuseumi suurgildi saalis toimub aga üx Nargen festivali kammerkontsert. Neid kammerkontsert õige väheks jäänud, sest selle saare puhul meil oli alguses plaanid ühendada meie festival kaistrahhi festivaliga aga need läbirääkimised veel käivad ja, ja sedapuhku kui jäi meie festivali häält üks kammerkontsert ja see on hindemiti ja Bachi loomingust, seal on väga ilusat kompositsiooni elemendid kahe helilooja vahel. Ühendavaks lüliks on Bill Viola altviiul, millega Andres Kaljuste need erinevate koosseisudega publikuni toonud. Nii me rääkisime nüüd vahepeal ära juuli, kus toimuvad kontserdid, aga läheks need natuke, jah, lähemalt Nargen balletti. Your tunnine ballett ja tunnise balleti sünd on seotud tõesti selle selles teine raamatuga helde puu, mis on mul üks lemmikraamatuid ja ma tahtsin, et seal Omari küünis Naissaare tühjal saarel see kantakse ja Tauno Hints oli rõõmsasti nõus seda muusikaliselt kujundama. Ja publik saab osa sellest raamatust ja, ja ka Marina Kesler koreograafiat. Ega palju rohkem ei tohikski rääkida, et inimestel tekiks mingit valeootust. Isegi, et ei tahaks mängida, tahan Antsi muusikat, mida me siin oleme lindistanud. Ja et kõik tunduks värske ja uus, siis tulge kohale. Aga mida siiski öelda neile, kes, kes ei ole seda raamatut lugenud? No siis mingi vihje ei no raamatu lugemiseks ainult vihje anda, et seda on veel poest saada. Ka seda pole tarvis nüüd lugema hakata, palju huvitavam on tulla sinna saarele ja te saate selle raamatu koos taana Antsi, muusika ja koreograafiaga paneb Marina Kesler paika kolm võrratut tantsijat seal. Nii et see on see, mis sobib ideaalselt sinna küüni. Ja kui te teate, siis Silvest, teine raamat on ju maailmas üks suuremaid hitte. Üldse on lasteraamatute seas ja eks sellele raamatule olla tahtnud paljud inimesed, et me heliloojad kui kunstnikud teha mingisugust kõrvalteost. Ja ma puutusin kokku väga suurte raskustega nende autorikaitsjate probleemidega, sest kui pöördusin nende loa saamiseks, kas me võime teha siis tuli, ei, ei saanudki. Selgitasin seda olukorda, mis meil seal saarel on ja leidsin ka kuhugile kaudu, et loorin maalsel on teinud selle raamatu põhjal ühe teose Loremaalsele lemmikraamatut, seega olnud ja selgus, et see, see teos, mis ta lõi, see oligi need autoriõiguste heaks töötavate inimeste hulgas tekitanud väikese diskussiooni ja olid otsustanud, et ei ta enam seda raamatut ei lubata viisistada ega mingit teisel kujul, aga seekord tuldi mulle vastu. Et noh, proovime siis, et mis sellest siis välja tuleb, anti Altluba kaheks etenduseks ja siis ma ütlesin, et aga kui tuleb kaks tormis päeva, siis inimene tahadki saarele, et nad kolm päeva tormivast Eestis ei ole, siis vähemalt üks saalides publik näeb seda, siis saime kolm korda seda teha, nii et ega rohkemaks seda ei olegi praegu luba antud. Loodame, et kui see tervikuna õnnestub ja nende esindajaga siia vaatama tulevad ehk saab seda ja kunagi tulevikus teha. Juulis aga võõrustajate naissaarel ka põnevaid külalisi. Itaalia maski, teatrit ja Hollandi flöödiorkestrit. Need võõramaised, teatrid jõuavad meie saareni täitsa juhuslikult, ühte teatrit muide, ei ole meil veel kirjas seal kava buklettides, ega nad avalikult ei esinegi, nad hakkavad nad viiendal juunil harjutama. Son Müncheni kammerspill kuulus teater, Saksamaa parim teater teeb Christian Smetsiga ühe nädalase proovi perioodi saarel ja siis 10. juunil. Nad esitavad seal niisugust toodangut, mida te seal nädala jaoks seal teevad. Aga see on niisugune oma inimeste üritus, selleks pileteid suurt ei müüda ja et see on niisugune märk ainult sellest, et et inimesed tahavad taolist paika, kus trupp saab rohkem kontsentreeruda kunstile ja luua, eksperimenteerida ja improviseerida ilma et neid tülitaks. Kodused olud. Ja teine tropp, mis sinna tuli minu Itaalia Manageri kaudu ongi maskiteater Veneetsia maski ja suurte karnevalid peaesineja. Pantkin kompanii ja esitavad seal tuntud Näidendi Arlekiin Don Giovanni. Maskiteater on mul üks lemmikteatrižanre ja ma hea meelega võtsin selle pakkumise vastu. Õigupoolest ma mäletan, Kim Samsfild, kes samu esindaja Itaaljastama oleme palju rääkinud ja ma olen talle hästi palju seda toonitanud, kuivõrd see Itaalia maskiteater on mind võlunud ja kui palju ma ühte teatritel on vaatamas käinud, kes kunagi riskisin Tallinnas mulle väga, väga meeldis ürgmis selles teatris on ja kui me rääkisime sellest Nargen festivali võimalusest ja sellest saalist, siis pakkus ta mulle välja niisuguse huvitava teatele. Tema jutu järgi pidi olema üks maailma parimaid maski teatreid, eks siis ole näha, kas on nii või ei ole. Oli see niisugune müügimehe jutt, aga mina räägin seda edasi. Tulge naissaarele maailma parimat maski teadma. Kuulama ja vaatama jah, aga, aga kellel nüüd pole võimalik või kes millegipärast piletist ilma jäär Tiisa naissaarele sõita, siis itaalia maskiteatri etendust saab näha, kas seitsmeteistkümnendal juulil Tallinnas merepäevade pealaval admiraliteedi basseini juures? Jah, see võimalus on täiesti olemas, õigupoolest need, kes tõesti tahavad nautida seda teatrit, siis peaksid nägema mõlemal pool, sest üks asi on kinnises ruumis ja teine on laadasituatsioonis massidele nad mõlemas olukorras on seda teadet väga huvitav vaadata, sest sarnaseid etendusi selles žanris ei ole nad improviseerida hästi palju. Nii aga Hollandi flöödiorkester Flöödiorkester on üks unikaalseid orkestrid maailmas, sest teadupoolest kuubilid omavad niisugust Piccolo instrumentidest kuni passi instrumentidele, oma pilli, perekonda ja paljud teevad ka mingeid orkestreid. Aga see hollandi Fleid orkestrile on üks huvitavamaid selles mõttes. See dirigent kellega ma olen Hollandis kokku puutunud, paljude tema hoiak on see, et ei taha seda orkestrit lihtsalt sellepärast, et see oleks väga niisugune flöödiliik, vaid ta püüab teha muusikat, mis sobib sellele kõlale. Ja see hoiak on väga kaunis ja kena, demonstreerisin mingisugust löödiliku repertuaari, vaid võtab väga erinevaid teoseid ja Aranseerib ja sätti seda oma oma kõlaideaalile vastavaks. Ta lihtsalt tunneb hästi flööti ja, ja ma arvan, et nendes erinevates ruumides, kus seda orkestrit kuulata, saate, saate kindlasti ka väga huvitavaid kõlaelamusi, sest siia tulevad erilised bassflöödid ja nii nagu ütlesin, kogu söötide pilli perekond. Ja seal ongi puhtalt flöödid, ei mingeid muid, mitte midagi muud. Aga kontserdi annab see flöödiorkester koos Nargen festivalikuuriga. Teatud teosed on Nargen festivali koorile, seda Marge festivali koori dirigeerib, valmistab ette Martin Sildos, seal on tema ja siis dirigendi vahel tekib üks väikene niisugune prooviperiood, millega nad saavad siis nagu Üheks selle orkestriga, nii et mitte ainult flöödihääli, vaid enim hääli saab sellel kontserdil kuulata. Repertuaaris on siis erinevatest aegadest lood. Esitavad siin muide Erkki-Sven Tüüri passiooni seatud flöödiorkestrit ja see on nagu huvitav asi, siis Arvo Pärdist on ka eksteos pandud nende teisigi ja ühte teost tegin kunagi Hollandis esiette Kanes job frantsensi harmeos vee ääres oli üks niisugune teos, mida tegime seal kammerorkestri ja kooriga, siin kuulame seda flöödivariant. Ma ise kujutan ette, et see võib-olla huvitavam olla kui kammerorkestrikõlaga, need jaga vanemast muusikast välja igasuguseid ajastu lõike tuleb selles ettekandele ja kolm erinevat saali nende Fowler, kes üks Noblessneris kõlab, see siis on Viimsi kirikus ja siis naissaarel. Nii et üks orkestrile väga erinevates kõlades. Kuhu te parajasti just satuta. Tere tulemast. Ja väga põnev, aga Augustan siis Nargenfestivalil ooperikuu, nagu siin sissejuhatuses juttu oli, väga võimas etendus tuleb Noblessneri valukojas Wagneri Parcifal, rahvusooper Estoniaga koostöös ja see on osa ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmist. Ja teate, see Timo Steiner, eurooplane on ka osa sellest programmist ja merepäevad on ka osa programmist. Seda ei tohi ära unustada, et seda peab ütlema, et see on Tallinn 2011, see on oluline asi. Et seekordne festival seda iseloomustab, kas sõnas sünergia? Küll aga tahaks juttu teha nüüd, viiendal augustil esietenduvas Anti Marguste lühioperitest monoloogid. Ja monoloogid on Kitzbergi, Tammsaare ja Oskar Lutsu tekstidele. Neid tekste teab iga inimene nähtavasti peast, need on tuntud kohtadest. Oskate tsiteerida, ja Anti Marguste idee on just neid monolooge panna rääkima üks teose esindaja Tammsaarest Andres. Küll ta räägib mitte ainult enda monolooge, vaid räägib ka teistest temaga kaasaegsetest rööbast ja Pearust. Ja eks Tiina monoloog, Kitzbergi monoloog räägib ka tema ümbritsevatest libahunditegelastest ja Arno on siis Lutsu monoloogi esitaja. Ja nii kolm lauljat selle ette toovad. Me hinga varesega, selle lavastame. Ja kas see tuleb nüüd nii, et on iga monoloog eraldi võime segame kõike seda nagu autor soovis, et teha sellest üks kokteil, et ei saanud, kus algab Tammsaare, kus lõpeb Oskar Luts, aga see on suguses protsessis, mida praegu ei saagi nagu avaldada. Aga andi Margus lühiooperites esinevat Helen Lokuta René Soom ja Heldur Harry Põlda ja kontsertmeister on olnud meil sooja herts, nii mõlema ooperi puhul ja tema kui ka Anti Marguste ooperite puha. Ja orkestriga, eks on, Tallinna kammerorkester. Mis seda puhkan siis, festivaliorkester vististi. Selle monoloogidega tähistame Anti Marguste kaheksandat juubelit. Just viiendal augustil saabki manti värske, 80 aastaseks. Kas need monoloogid on tal varem kirjutatud või on see uudislooming? Andrese monoloogid on varem kirjutatud, Tiina ja Arno on uued. Nii et, aga lavastus tuleb esiettekandes. Ja septembris on taas Nargen festivali Pärdi päevad väga võimsa ja mitmekesise programmiga. Räägime lühidalt ka sellest. Kristjan Järvi dirigeerib Baltic vaiadžiia Pärt programmi Baltic Noorte Filharmoonikute, aga ta on juba seda orkestrit iga suve kokku kutsunud ja sedapuhku anda külaline meie festivalil Sis ERSO esitab Pärdi neli sümfooniat Noblessneri valukojas. Ja festivali viimaseks kontserdiks on Adamo itku ettekanne Jaani kirikus. Lisaks alaühikule on ka teisi teoseid, mis ei ole Tallinnas kõlanud. Aga 11. september on see, kus te seda kavatsete nautida. Läti Raadio koori Riia sümfonietta ja Tallinna kammerorkestri ettekandes teatavasti Adamit Carli tellitud teos Tallinn 2011 ja Istanbul 2010 poolt. Ja nüüd on siis aeg, kus seda õigel ajal ka Tallinna kultuuripealinna programmis ette kanda ja sellega lõpeb meie festival. Aitäh Tõnu Kaljuste. Saime siis siinkohal anda lühiülevaatefestivalist, mis tõesti kestab üle kolme kuu. Soovin edu ja toredaid elamusi kõigile sellest festivalist ja tere tulemast. Stuudiokülaline oli täna Tõnu Kaljuste ja küsitleja rollis Kersti Inno. Tutvustasime Nargen festivali 2011, mis toimub kolmandast juunist 11. septembrini. Infot festivali kohta saate internetist trassil VVV punkt, Nargen festival, punkt ee saatetunni lõpuni kuulakem aga Arvo Pärdiga muusikata teosest, mis asel laabika, mida tänavusel festivalil saab kuulata teisel juulil Noblessneri valukojas Kirh Aimar vokaalkontserdi esituses. Meie kuuleme salvestist 1997.-st aastast. Püüdsin klassiku albumilt esitab Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Solistid on Kaia Urb, Vilve Hepner, Evelin Saul, Mati Turi, Tiit Kogerman ja Aarne Talvik.