Külaline Mul on ääretult hea meel siin klassikaraadio stuudios tervitada helilooja Timo Steinerit. Täpselt kuu aega tagasi, ehk siis kuuendal mail said sa 35 aastaseks. Nii et palju õnne sulle tagantjärgi. Kui nüüd mõelda ja nende aastate peale, et sa oled selle ajaga muutunud, Eesti muusikaelu ja Eesti kultuurielu üheks väga aktiivseks tegelaseks figuuriks üldse, sa oled helilooja, sa oled mitmete festivalide algataja ja eestvedaja, sa oled tajud, muusikakooli direktor ja nii edasi. Milliseid tegevusliine sa enda jaoks kõige olulisemaks pead neist? Ma usun kuidagi ma ei tee, et ükski nendest tegevustest ei ole minu jaoks väheoluline. Kas nad kõik võrdselt olulised on tegelikult sõltub elemendist perioodist, milleni sa kuhu rohkem mõtet keskendud. Aga need kõik on asjad, milleta ma ei saakski olla. Ja ja üks on teisest välja kasvanud. Kuidas looming nüüd otseselt on nendest muudest asjadest välja kasvanud, seda ma isegi ei oska öelda. Ma tean küll vahel seda, et nad 11 vahel toidavad. Ilmalik administratiivne allikas ja loominguline allikas, et seda küll, aga muidugi üks kasvab teisest välja, et ühel koha peal, kui Eestis on ju nii, et kõik vähegi tegusad inimesed on hõivatud kümnekordselt nii kamina. Nii ta kipub olema jah. Aga rääkides üldse sellest, kuidas sinust muusik sai, võib-olla vaatame pisut ajas ka tagasi, et mida sa pead enda jaoks kõige olulisemateks sellisteks mõjutajateks, keda sa pead. Mõelnud, et see on üks kõige ebamugavam küsimus võib-olla helilooja jaoks üldse, kes mõjutajad. Kuidagi on selline illusioon, et oled iseseisev mõtleja ja need impulsid on ju tegelikult olnud sellised lokaalsed, mis lõpuks mõju avaldavad, nii et et ega nimesid ei tahakski nimetada selles mõttes väga suurte eeskujudena või ma ei ole kellelegi järgi niimoodi läinud, et, et see on oluline. Aga mingid asjad jäävad vahel kõrva ja alati mõtled või viimasel ma eriti oleme tähele pannud, et ma mõtlen alati võimalikkusest oma loomingus kasutada selliseid ikolaasite suundi, kui ma kokku puutun. Aga helilooming ei ole vist selline asi, millest kohe väiksena nagu haka tunnis. Minu puhul oli tõesti naljakas, ma ei ole sellele vastust leidnud sellele küsimusele, miks mind lapsena heli loomine kujutlusena ma ei tea, kui hästi ma seda luua suutsin, vaevalt et väga hästi. Aga kujutlesin, et mind väga erutas see juba viieaastasena. Ses mõttes, kui sai vanematele kuidagi selgeks tehtud, et tuleb minna mudilaste muusikastuudiosse ja hiljem ka kivimäele muusikakeskkooli, mis jäi küll minu kodust tunniajalise bussi tee kaugusel, mis on päris suur asi paremalt aga mõtlesin, et kas see on ikkagi hea mõte, aga ma ei olnud ka järgi. Ja ma mäletan ka seda, et seal päris sisseastumise katsel on kuidagi olen ka väga selle mõtte paeluses, et kui umbes küsiti, et kas on viiul või klaver, see pill, mida peaks õppima, siis ma mõtlesin telliloolevist, klaver on olulisem. Evalisin klaver. Aga sa oled, sa oled öelnud, et sul on oma teostest sageli paarkümmend varianti, väga palju erinevaid variante. Miks see nii on? Ma arvan, et tegelikult ei olegi ju midagi väga erilist, nüüd arvutimaailm on lihtsalt võimaldab pärast takka vaatavad ülevaadet, et kui ka väiksemat teost olen vaadanud mingit viieminutilist teost, siis neid variante on tõesti seal 30, a 30 p 30, see siis on ABC, oletan see lugu, kus tuleb ettekandele Ibrofonil saksa fonile ja ja akordionil, et seal see fail, mis lõpuks käiku ees ja oli umbes mingisugune ABC, 21 ABC. 21. versioon. Just täpselt ja sinna juurde veel, mida ma Kaavastise, millest mul on kahju, et ma pean nagu kuidagi süsteem süsteemsemaks muutuma ette tihtilugu muusika tegemise käigus tulevad selliseid otsuseid väga suur osa materjali tegelikult ei lähe üldse asutusse. Ja kui ma olen vahel mingis koristamishimu varem vanemaid faile lahti teinud ülalt erutavaid asju, millega peaks tegelikult edasi tegelema, et ma nagu kuulsin Stravinski kataloogi enda jaoks motiivide kataloogide tundaks suvel sellega loome. Aga kuidas need motiivid sinuni jõuavad, kas igas olukorras elus või, või, või sa istud laua taha ja hakkad looma muusikat? Ka istun, hakkan piinlema. Mingis mõttes on see on see niimoodi, istun hea meelega klaveri taha, see vana hea klaver ja katsun sealt mingit sellist kõla või, või nootide kommunikatsiooni, mis erutab, välja välja tekitada. Ma usun, et kui seda keegi kõrvalt kuulab, et siis ta ei peaks seda võb olla klaverimänguks või millekski selliseks, et see on üsna selline kaootiline hüplik tegevus. Aga kui sealt mingid piirid saab kätte või mingi asi, mis seal võiks sees olla, siis saab sealt edasi minna. Ja teine asi on juba puhtalt selline teoreetiline teadmine, mida ma tahan, et igal juhul selles loos võiks olla näiteks kui ma ooperit kirjutasin kaks peal, siis ma igal juhul mõtlesin, seal võiks olla selliseid barokiaegseid barokimoodi aaria või vähemalt selliseid barokiaegseid kaunistusi, mida endile muusikas tihtilugu on. Samade nii iga teose puhul, et mingid stiililisi mõjutamiseks Vahel, ma mõtlen jah, et tore oleks seda seda asja seal ellu viia ja vahel see õnnestub, vahel ikkagi teos läheb oma rada eest ära. Ei õnnestu seda teha. Aga mõtetega pilli tämbritest lähtuvalt muusikat, lood, et on need ka siuksed, inspireerivad allikad. Ikka muidugi, tämber on ju hästi oluline ja, ja teiste muusikas Kaaga kuuled mingit sellist tämbrit kohe hakata mõtlema, et ahah, ta jõudis, lahendaks niimoodi olukorra, et äkki sealt edasi minnes jõuaks hoopis mingile teisele, kolmandale teele. Ja ma olen jube kahju, kui kuulad mingit tämbrit, mis on nagu juhuslikult mööda lastud mille peale saaks midagi rajada. Kui sa kuuled teiste heliloojate loomingut, mida, mida sa seal jälgid? Põhiliselt ma jälgin seda, mida mina selles olukorras oleks teinud milline see esimene samm, mismoodi sealt edasi liigutakse ja tegelikult see võrdlus endal ka on põnev. Ja muidugi need vormiliselt detailid, aeg, mis on mingile ajale mingile asja eksponeerimisele arendamisele kulutatud, et et kõik see tegelikult, et kus on see tuum, millega see teos mind võiks kõnetada? Ja kui kaugele jääb, siis esitas interpretatsioon teadest. Ahah, esituse jääb tegelikult päris kaugele, kui ma päris ausalt ütlen, et see mingis mõttes nõuab minu jaoks nagu eraldi nupu sisselülitamist, et olla selline kontserdikuulaja, kes võtab seal tervikuna vastu, et mind väga huvitavad teosed ja isegi kummalisel kombel siukest mitu korda või sadu kordu 100 sadu kordi kuuldud klassikalised teosed on need, kus on ikkagi on niivõrd palju detaile, detaile, mida kuulata. Et interpreet ei tohi mind segada sel juhul, kui ta segaks, ma hakkan vaatama, et kes mängib muidugi vahel, kui on väga mingi kindla interpreedi peale minnakse, et siis siis ikkagi ma kuulan seda ka. Aga tõtt-öelda, aga ma ei lähe väga hea meelega kontserdile. Intervjuud ei ole selles mõttes argument, et kui keegi väga tuntud inimene interpreet mängib, aga kui ta mängib mingit sellist teost, mida ma tahan, kuuletatsion, argument. Sa oled ütelnud ka sihukese asja välja, et sa tunned justkui, et Euroopa heliloojat muusikas kajastub mingisugune kultuuriline kogemus kultuurikogemus, mida näiteks Ameerika heliloojate puhul sa ei taju. Et sina oled ka justkui ju Euroopa helilooja, me peame ennast eurooplasteks. Mida sa selle all silmas pead ja kui palju sa seda enda loomingu puhul? Noh, see on muidugi väga uljalt öeldud, eks ole, aga kui sealt tekkeidsysteminimalistidest vaadata ja suure saju Ameerika muusikat ka lähtub tänagi sellest, et siis on küll selline tunne, et kui kuulata näiteks nihked, mis on täiesti paks viidetest tsitaatidest ja sellest suurest kurbusest kuidagi, kuhu me oleme jõudnud, siis selline Rõõmsalt voolava, kuidagi ilma selle kogemuseta kirjutatud muusika on selle juures väga erutav, et kuidagi ei ole seda võetud, et Bach on olnud, et seda ei ole nagu seda ei ole tunda. Et kas ta on olnud või ei ole olnud, et meil on salati tunda Euroopa muusikas tihtilugu. Üritad väljuda siis nendest piiridest, et seda ei oleks sinu loomingust? Nemad ei võitle nüüd tingimata ja pealekauba ma lasen tihtilugu liugu just nendele ajaloolistele kogemustelt. Mingis mõttes väga tore, kui keegi on vundamendi valmis, ehitan sedasama torni sinna ehitada, see peab hakkama nagu vundamenti rajama. Et see on üsna erutav. Ka selle ooperi puhul oli paar vundamenti kasutada. Siin on juba mitu korda see ooper läbi käinud ja, ja me jõuame sinna kindlasti saate lõpu poole. Aga enne veel tahtsin küsida, et tulles nüüd sinu kui õppejõu juurde ja sinu kui inimese juurde, kes päevast päeva puutub kokku eesti muusikaga kultuuriliseks alglättega ehk nende andekate musikaalsete lastega. Kui palju sa tunned sellist missioonitunnet, et sa tegeled millegagi Eesti kultuuri ja muusika nime? Ilma missioonitundeta vast ei olegi mõtet mõtet peaaegu eriti midagi teha, no võib-olla heliloomingu missioonitundest last, et see on nii oluline, Eesti rahvas? Ei ole aga see, et noori muusikuid kasvatada, tegelikult see pakub mulle endale võib-olla isegi missioonist, on olulisem, et see pakub mulle endale palju rõõmu vaadata, kuidas inimesed mõtlevad, arenevad kuhu liiguvad jõle palju, väga palju õpilaselt noortest inimestest. Kuhu võiks Eesti muusikaharidus jõuda või mis on sinu eesmärgid selles valdkonnas? No võiks ju jõuda selleni, et meie interpreedid, muusikud oleksid kõrge tehnilise tasemega loovad ja suured säravad isiksused, ehk siis tegelikult võib-olla see pool, et kuidas pakkuda midagi sellist erinevat välja, et see poolne suhtelist nõrgemini praegu Eesti muusikas arenenud, et küllalt hästi vahel küllalt hallilt jälgitakse traditsioone. Aga seda julgust teha teistmoodi või mitut moodi proovida või võtta selle kuidagi eesmärgiks. Et pakkuda mingit oma nägemust välja, et ma arvan, selle nimel peaks tegelikult tegutsema, see on see asi, mis viib ka tegelikult reaalselt lavale interpreedi. Ja see on ka sinu enda loomingus üks prioriteete. Noh, jah, eks kõrvalt targutada on alati kergem kui ise selles mõttes teha, aga mu salajane lootus äkki on, et ehk ta nii sarnane kõikide teiste muude mustikatega Kas sa tunned selle aja jooksul, mis sa nüüd oled näiteks konkreetset muusikakeskkooli direktorina töötanud, et mis on jõutud ära teha, mille üle sul on hea meel? Mingeid siukseid, pisikseid asju, et see on selline lõputu töö, lõputu põld, mida ilmselt jääbki kündma mida on jõutud ära teha, on jõutud arhitektuurikonkurss ära teha uue maja ehitamiseks, see ei ole üldse väike asi. Kuuendal juunil kuulutatakse välja see võidu teha, ehk siis täna kulutatakse võidutöö välja. Ja ma arvan, see lahendus oli päris õppehoonetest kindlasti huvitav ja silmapaistev. Palju seal neid lahendusi üldse välja pakuti. Ma nüüd ei mäleta, kas esimeses voorus oli 30 tööd või midagi sellist, lõpuks. Me pidime valima kaheksa töö hulgast välja selle parima ja tegelikult see päris palju vaieldud selle üle, et milline see maja peaks olema. Mingi mõtlesime, lähtusin, mina läheksin väga lihtsalt kriteeriumist valgustatud palju olema. Et pimedaid nurki Algušahte nendesse usku ei olnud. Ehk me räägime siis majast, kus saab tulevikus olema koos nii balletikool kui muusikakeskkool ja seal saavad olema ja Georg Otsa nimeline kool ja seal saab olema tohutult roller muusikuid kuus ja esinemisvõimalused saavad olema suuremad. Jah, ta on praeguses projektis vähemalt on korralik saalide kompleks, balletisaalid on vastavalt iga kõikidele normidele, nii et me kõik saame tegelikult need tingimused, millest me oleme muusikalidest unistanud 50 aastat juba loomise hetkest saati ei ole need majad sobinud, tegelikult. Samamoodi vist on sellest ka balletikooli, kus need saali suurused ei ole kunagi sobinud selleks teeksid seda on tehtud ikkagi raskete tingimuste kiuste kogu aeg. Et neid võib-olla siis ehk tänase riigi toel saab sellised tingimused, mis kude, Mardne vääriminid. Millal see unistus võiks, võiks teostuda reaalselt? Loodame, et 2015, sinnamaani tuleb küll veel elada, aga juba see siis nüüd maraton küllalt käega katsutav. Ja mis seal siis kivimeeste on ju alati olnud üks selline muusikute pesa. Ma ise isiklikult nii väga ei nuta taga sellist eilset päeva. Et ah, täht on küll olnud muusikute pesaga tegelikult iga koht, kus sa pesa ehitada. On see hea või halb, muutub ja sulle väga oluliseks tähtsaks, et kiimane on omad plussid, kindlasti see suurepärane loodus, seal ja eraldiolek, aga ka suured miinused, see kaugus tegelikult kultuuri-kultuurikeskused, mis on täna ikkagi kesklinn. Et kui me peaksime vahel ikkagi ERSO proovi tahame külastada, siis läheb meil terve päev selleks. Ja nüüd läheb José palju mugavamaks ja Muusikaakadeemia lähedus, mis enne oli meil ühe koridoriga ühendatud, nüüd ta on küll, ütleme kilomeeter või midagi selle kanti. Aga nüüd vähemalt tekib ka selline võimalus, et on võimalik muusikadeemsimine tapvast olla. Täna seda tagasitulemise montigis ära läheb, edasi-tagasi ei tule ja vastupidi seda meil ei ole. Kuidas sa hindad ennast õppejõuna, milline õppejõud sa oled? Viimasel ajal ma ei ole enam õppejõu tööd isegi teinud just sellepärast, et järjepidevus, mis, mis koolijuhina. Need, need nii iga päev, nii erinevad ülesanne, mis koolis tegema, et kuidagi tundub, et seda regulaarsust teha tunde, seda mul vast hetkel ei ole. Aga seda parem on vestelda just nimelt kõrvalt, et toetada inimesi nende õpingutes. Õppejõuna ma olen lõpuks üle 10 aastaga õpetanud erinevaid erinevaid asju. Ma arvan, et mingit sellist inspiratsiooni ma ikka suutsin inimestele tekitada või jagada või ma ei mäleta, et mul oleks väga palju probleeme olnud sellega, et mingisugused suhted oleksid kehvad olnud või või et inimesed ei olnud kohal käinud või saame kuidagi väga hästi hakkama. Asi pakub suurt naudingut. Aga see, et sa oled Tallinna muusikakeskkooli direktor, see tähendab ka seda, et nüüd kohe-kohe on saamas üks aasta jälle läbi üks etapp läbi, üks lend läheb lendu. Mida sa selle aasta puhul tunned, et kas on näiteks selle lennu puhul on seal midagi erilist ja millal teil on lõpuaktus? No kõigepealt ma tunnen ikkagi seda, et Ma arvan, et nagu iga aastaid ilma sellel lennud, seda kooli kuidagi Kulitelt. Sügisel jälle tundub, et et teised nooremad inimesed on nii palju kasvanud ja uusi mõtteid mõelnud, et nad on sama huvitavad kui veel huvitavamad. See on ja kui ma seda lendu isegi ma ei olegi nii ja mingite selliste grupeeringute iseloomust ja seal on sellised isiksused, kes on kes on väga suured muusikad ilmselt saavad olema ja neid on ju mingis mõttes ju iga aasta olnud, et et kui tulla meie lõpuaktusele Estonia kontserdisaali, siis saab seda kõike nautida. Me oleme sel aastal oli isegi päris hädas selle valiku tegemisega, sest et see maht on ikkagi kontserdi jagu. Kuidas neid noori inimesi sinna niimoodi paigutade, mida võtta ja mida, mida jätta. Esimene õnnetus, üks, kaks koorijuhtidega vaiksemaid viie plussid olid, meil ei ole üldiselt olnud seal tavamillegipärast. Et koorijuhid oleks saanud Estonia kontsertsaalis, kuna seal sümfooniaorkestriga kontsert, eks ole, oma asja teha, surusime need numbrid sinna ikka ka sisse näidata. Balleti ühe helilooja loomingut saab kuulata, kes lõpetas cum laude koorijuhte ja väärikaid instrumente, riste, viiulit, klaverit, tšellot. Nii et tundub, et väga, väga andekas lend on, on väga andekas aastal ja soovime neile jõudu ja jaksu, et nad siis saaksid muusikaakadeemias edasi areneda ja edasi minna. Ja tänapäeval on ju nii, et ega kõik ei jätkugi mitte muusikadeemias võidelnud sihid ka mujale koolidesse ja ja isa ju tegelikult neile seda pahaks panna. Üks pesa lendab lendu ja ja ja saad oma töö vilju jälle näha. Sellepärast tuleb sellest vastu tuleb suurepärane, esimene kas ise on ka juba vastu võetud, see on juba vastu võetud. Need muusikalised tulemused, mida sooritasid reid kiloga kõrged ootused on väga kõrged. Kui nüüd tulla selle külje juurde sinu elus, et, et oled Est võtnud väga mitmeid festivale muusikafestivale no Muusikaakadeemia sügisfestival. Kas seal on selle juures, ma olin alguse juures ainult et seda ideed, mis tol hetkel tekkisid, seda uut maja, mis akadeemia sai kuidagi tähistada. Et siis festival tundus aga õige õige ilusa mõttena tänase päevani jäänud kuidagi käima. Eesti muusika päevadel natuke pikemalt natukene vaevarikkam olnud. Tahtsin sellest ajast natuke rohkem rääkida. See vaev on jah ka ju õnneks viimasel ajal jälle läinud rohkem loomingulise või kunstilise juhtimise, pealegi alguses tegime Üloga, kui me tulime, 2000. aastal me tegime kõike kuni pileti müümise noh, okei, piletit võib-olla otseselt hüüda, aga no kõiki kõiki asju pärast seda oli haiguse nädalal alati sisse kodeeritud selline. Aga täna me rohkem tegeleme kunstiliste otsustega, meeskond on läinud nii palju selliseks laiemaks profimaks, et et see organiseerimine toimub suhteliselt palju mujal või teised teevad seda ära 1000 tänu neile. Natuke on ka võib-olla tore see, et siin on festivalil kaks kunstilist juhti olnud sisuliselt alguses võib-olla vormiliselt olin mina, aga tegelikult me tegime koos neid otsuseid, et ega me ei mõtle Üloga täpselt samamoodi ja see on minu jaoks olnud põnev tegelikult, et kuidas see lumi, et selline olukord leida, et mõlemad on sellest erutunud? Need ongi kõige mõnusamad hetked festivali planeerimisel. Ja, ja see see tunne, miks seda festivali pidi hakkama tegema, mis, millest see oli ajendatud eelkõige. Me ei hakanud seda otseselt tegemast, see festival käis 79.-st aastast peale ja siis ta tegi Raimo Kangro ühel hetkel ta lihtsalt arvas, et võiks kedagi veel paati tõmmata nii õnnetult õnnelikult, et me saime aasta seda proovida, enne kui ta ise lahkus siit ilmast. Aga mul jälle tulnud ka seda mõtet, et selle tegemises nagu väga, et see oleks kuidagi väga otsustanud, see kuidagi läks niimoodi, et olidki ühel hetkel selline, kes seda teeb. Nüüd praegu päris viimasel aastal ma mõtlesin, et võib-olla nüüd on ka äkki noh, ma ei tea, kas minul sobib öelda, et need, kel nooremaid inimesi, kes viitsivad edasi teha, sest need on nii palju muid asju, muid kohustusi, mis mis oma aja ära võtavad. Kui me alustasime seal kuskil 90. aastal, tundus ju väga, et see on peaga ainuke üldse ainuke koht, kus Eesti muusika kõlab, tellimus eriti palju ei olnud või polka vist vahendid selle jaoks nüüd on võib-olla festivali ei ole siin hea meel sellest taga, et et tegelikult seal festivali tähtsus, miks ma helilooja jaoks on nagu natukene väiksem steitteoseid tellitakse siit ja teisest ja kolmandast kohast. Aga seda põnevam on ka seda kava kokku panna, sest mina olen alati mõelnud selle üle, et kuidagi proovida Eilartile anda selliseid olukordi vaikselt ette sööta, milles nad ei ole olnud. Saaks natukene kuidagi kompida piire kuidagi mingit uut mõtet lahti jooksutada. Et see annaks, erutab asi ja, ja teine erutav asi mingite teemade või festivali erinevalt tavaliselt kontserdist erineb sellega, et ta on siiski tervikuma pildis, saab mingisuguseid teemasid, on mingisuguseid mõtteid läbi viia, näiteks järgmine aasta saab olema festivali teemaks bänd. Ansambel kammeransambel rändaga sa just ütlesid, et võib-olla võiks selle festivali anda üle mõnedele noorematele kolleegidele, et kui palju sa näed aktiivseid noori heliloojaid. Loomingut aktiivsed näen küll, aga vot neid heliloojaid, kellel oleks korralduslik kui asjaomane et kes, kellel oleks teatav selline arvepidamise või võime ja asjade selline korrektne vormistamise võimetega, sest me oleme otsinud ja otsinud, et võib-olla mingid nimed on, on käinud. Üloga, leppisime kokku, et kui me leiame, tõmbame noori inimesi sinna juurde, siis me leiame, et siis võiks koos ära minna selle juurest. Ahaa, vot see on küll hea küsimus, ei olegi isegi nii mõelnud. Et no kui kuna tegemist kunstilise juhtimiseks ta ikkagi peaks olema neli last, on ju meie või nii-öelda heliloojate festivalile selgelt kõige rohkem, kaitseb Grillo't uue hosteli, loen ikka siis õnnelik, kui ta saab muusikat kirjutada talle. Et ta ei pea seda tegema öötundidel ainult mingite teiste asjade kõrvalt või arvelt, et saab siiski sellele keskenduda, et need huvid on ju kõige olulisemad. Ja on need praegusel hetkel, kui muutumas paremuse suunas. Noh, nad on vahepealne masu ajal tõesti oli õudselt keeruline selles mõttes, et see raha, mis Eesti heliloojate teoste osturea peal oli täiesti ootamatult kõikide muude huvigruppide varjus kuivas nii väikeseks sellest üldse juttu ei tehtud ja mäletan kohutavalt ka ametnike ärritus selle peale, kui sellepärast tähelepanu juhitud, et see on siiski üks eesti kultuuri prioriteetidega midagi mängida, ei ole uusi uusi eri laadi kasvataja, kes sama suureks saaksid nagu Arvo Pärt või või teised sellised, et siis võikski vast lähtun sellest, et on eesti kultuuri säilitamine, arendamine. Aga praegu on see olukord ehk jällegi natuke natuke parem jällegi mind rõõmustab see, et ikkagi tellitakse siin-seal teises kohas eesti muusikat, et see on täiesti normaalne, normaalseks muutunud. Kui siin enne oli juttu pisut Raimo kangelast, kes on kelle jälgedes tegelikult seda eesti muusika päevi oled hakanud vedama, et tema oli ka tegelikult siin õppejõud. Magistris ja ministri tasandil. Et palju sa temast mäletad ja kuidas sa teda meenutad? Mäletan küllalt ju muidugi väga hästi ei olnudki, võib-olla nii palju meil õpilasi või õuna, seda kokkupuutumise punkti, sest et pigem Raimo võttis mind siin ellu majja tööle ja sai võib-olla mingeid siukseid, kolleegiaalsemaid asju arutatud. Ma mäletan tegelikult seda juba bakalaureuse tasandil, valin küllalt, ise seisab seal lõpetamise puhul lõpetamise ajal, et ega maga, professor räätsa lõbusam nii palju ei ei külastanud, sest et mingis mõttes ma sain, sain temaga dialoogi pidada, ilma et ma 20 tundi minema, et ma sain aru, mis, mis, mis süsteemis. Tema mõtles ja sain abi juba nii, et isegi enam tundi nii palju ei olnud vaja külastada. Sama tegelikult on ka läinud edasi, et ma olen vist koogise õppi olnud või tahtnud seda olla või see mulle rõõmu teinud. Mulle väga meeldib, et mind ei seganud õppimise juures. Et ei tulda näitama näpuga, et see on nüüd hea motiiv, tuleb sisse jätta ja seda veel. No eks ma olen siin küllalt jäärapäine selles mõttes, et kuigi alati ma otsin vast väitele vastuväidet ja kui see vastupidi, on tugevam, siis jutt jama asjale. Aga, ja nii palju on ikka tarkust, et ma ikka tagant ukse kaudu kontrollin ka alati, et kas see siiski ei ole hea asi, kui ma tol hetkel ka ei arva, et see näpunäide kasulik on. Millistes žanrites sulle kõige enam meeldib muusikat kirjutada või, või mis on sinu jaoks nagu kõige lihtsam või loomulikum muusika kirjutamine? Kõige loomulikum just kirjutada seda muusikat, mida parasjagu kirjutan, kirjutan ooperit, siis see on kõige loomulikum tegevus kõige lihtsam tegema. Ja kui ma ei kirjutaks instrumentaalmuusikat, siis ma ei kujutaks ette, et kuidas üldse vokaaliga peaks. Miks peaks üldse vokaalile kirjutama? Näiteks aga see ooper, millest me räägime seal siis kaks pead, mis esietendub juba sellel reedel, 10. juunil Noblessneri valukojas ja, ja veel kaks etendust. Järgneb, et kuidas selle idee sündis, selle selle teose tegemiseks. Kõigepealt oli selline täiesti praktiline algus või ühe teise sündmusega seoses kolm aastat tagasi. Tõnu Kaljuste tellis loomade reekviemi kontserdile minust loo nimega kuked ja kanad. Just mina panin selle nimel, et pakkuda aga seal oli tundus, et tal oli vaja veel ühte sellist eestimaist lugu, mis mingite loomade ahistatud või sellist loomadega halvasti kohtlemist seal kuidagi esile tooksid. Siis me selle kirjutasime, tundus, et see oli ka väga ooperlik materjal isenesest ja tekkis mõte, et kas see siis teha pikemaks või sinna midagi juurde teha ja Maarja Kangro pakkus paar ideed välja ja, ja selle Koerte idee, mis on kahe pea aluseks nüüd kahe koera kokku opereerimise idee sügaval nõukogude ajal ehk siis teaduseksperimendid. See tundus paeluv ja ta kasvas tegelikult suuremaks selliseks, et sinna nagu külge enam võib-olla ei olnudki õige midagi muud panna. Sealse impulss tuli, siis tuli maarjalibreto ja siis tuli minu muusika. See ei ole su esimene lühiooper, et sa oled ka varem kirjutatud kosjas. Kosjas jah, see oli vist seitse aastat tagasi või rahvusooperilava peal. Ja naljakal kombel on nii, et täna võiks öelda, et ühtegi ooperit koerdetaile kirjutanud seal kosjas oli ka üks koer kesksel kohal. Kuigi sa ütlesid, et sulle meeldib seda muusikat kirjutada, mida sa parajasti kirjutad aga, aga siiski, et ooper ei ole võib-olla kõige lihtsam žanr. Mõnevõrra on palju lihtsam kui alustada võib-olla klaveripala kirjutamist või sümfooniaorkestriteose kirjutamist, sest et ooperis teksti ees ja ikkagi sul on juba esimene samm sinu meelest rahastatud hakata karakterit, looma lihtsalt helisid, mõtleme siin alla. Et ei ole seda muret, kus ma üldse alustel, millest ta üldse võiks lugu rääkida. Aga selle loo puhul, kuigi see mõte on nagu väga sügav oled sa siiski suutnud säilitada sellist vaimuerksust. Vaimuerksust on tekstist seisvaid Exten ju värsstekst ja selline ikkagi. Irooniline. Nojah, ka selline vaimu Erkne eks sinna ei olnud ju väga raske selliseid asju juurde monteerida muusikalises mõttes. Mis mõtted veel kuskile mujale viivad talle selle selle olukorra ooperis põhiline. Palju sa jälgisid Eesti kollektiive või, või mõtle ta komponeerimise ajal sellele, et kes seda lõpuks peab laulma näiteks. Aga täitsa huvitavad oma saates Ma võitsin Tanja Kozlova intervjuu, ma olin tõesti rabatud sellest mõttest, et ta ühe interprediga tegeleb, uurib tema iseloomu ja mõtteid ja ei kujuta kuidagi ette seda, et ta võiks kirjutada niimoodi umbmääraselt millegile. Mina täiesti vastupidi, naljalt ei tee kaks korda järjest koostid sama interpreedid juba põhimõtte pärast. Mulle kuidagi tundub, et ma vajan nagu uusi sidemeid, uusi impulsse selle jaoks. Ja mind ikkagi rohkem erutab see muusikaline mõte ise, kui konkreetne nägu või intervjuud, ma ei kujuta seda tol hetkel. Ma mõtlen muusika peale, ma mõtlen selle peale, et seda võiks ju esitada üks ja teine ja kolmaski veel. Aga libreto, kui antakse ette see, see teema peab sind siiski mingil määral huvitama, et, et lihtsalt suvalisele tekstile kirjutada ju ei. Ei ole, väga inspireeris. Võimalikud ülesanded on kõige inspireerinud üleüldse, et anda mingi selline ülesanded teha, ma ei tea, telefoniraamat on see näide alati, mis tuuakse, teisest oleks suurepärane sellele kirjutada. Täitsa võimalik, et need ülesanded mind on just sellepärast inspireerinud kus on mingid sellised sellise võimatuse oma ainult sees, aga selle teksti puu muidugi seda sellisena ei olnud. Ja. Mulle meeldis eesti keele värsstekst tegelikult see oli tore kosja puhul selle eelmise ooperi puhul kosjas seal oli niimoodi seal ei olnud mingit riimi ega ega kõne rütmi jälgida, et see oli lihtsalt ühe jutu põhjal tehtud dialoogid maha võetud ja selle ja selle pinnal ja seal oli põnevust see, et kuidas ilma muusikalise rütmita tekst muusikasse panna ja kuidas leida sealt aaria üles. Et see oli huvitav. Selle puhul värssides oli nagu olemas asi, seal oli küll võib-olla mõneks selliseks momendiks see aarete puhul olid alguses kaks sellist kaheksale kümnerealist värssi, millest sai teha, aga lõppu pole, neid enam ei olnud. Mõtlesin, kas ma hakkan Maaril seda rääkima, et võiks sinna lõppu pole ka veel teha. Aga siis mulle nägin, et mingi fraasi põhja veel põnevam teha lõpupoole et see üks fraas on väga kõnekas mingi aaria aluseks võtta. Kui palju see aaria visioon on üldse muutunud kaasaegses ooperis võrreldes sellise traditsioonilise ooperiga? No see on konkreetselt, on mingi numbri ooperi ja, ja jooksva ooperivahepealne, ma ütleks, et seal on küll väga selgelt lõpetatud numbrid, aga ka liiguvad kiiresti üle ja pausi nagu tegelikult eriti vahele vahel ei teki. Ma ise tahtsin just nimelt lõpupoole teha sellise selgelt väljapaistva aaria aarialise saare, ehk siis selline barokne aaria tekstiga. Mul on häbi seal testi lõpus lõpus kõlab, kus doktor, selle asemel opereeritud koera või surevat koeramine päästma. Nii nagu inimene tihtilugu keskendub hoopiski omaenda tugevale tundelisele häbitunne ja muude ta ei huvita. Väga sügavamõtteline sisu on sellel teosel aga sisu ja tekst ja mingi narratiiv on sinu loomingus üldse väga omane ka näiteks instrumentaalmuusika puhul sa oled. Oled ütelnud, et on nagu oluline sinu jaoks luua neid mingisuguseid väga visuaalseid kujundeid. No see mulle endale lihtsalt selline abivahend, võib-olla, või, või ma ei ole kindel, kui palju inimene, kes kuuleb seda, neid samu kujundeid näeb või või tajub siukesed mingit meeleolu, mulle väga meeldib suhtes palju jalutada ringi ja vaadata neid värve ja rütme. Et sealt tihtilugu saab sellise tundmused, vot mingi selline rütm või, või värv, meeleolu võiks olla mingi teose osaluseks. No kus sa siis ikka alustatakse, mingit mingi mingi mingi mõtteliseks tekkima? Vahel on isegi nii, et kui on selline loomise protsessid, siis kumb saab võitu Kesse enesedistsipliin, mida lugu kirjutama või minna vaatama, mis värvi aknast paistab? Aga rääkides sinust kui, kui avaliku elu tegelasest, kui, kui saatejuhist, kui meedia inimesest, kes vahendab teistedi muusikauudiseid ja kuidas sa selles valdkonnas ennast tunned? Tajugi nii väga avaliku elu inimesena mul tegelikult meeldib see mäng, mis selle saate seest on, kuidas ta ehitatakse, et see on ju põhiline, et see, ma ei tea, kuskil väga pidi ennast ajakirjanikuna tõlgendaks, ega vast vast ma ei ole seda tundmust kuidagi endasse võtnud, küll ma näen, et seal võimalusi selles maastikus võimalusi on üsna palju, mida ei kasutata. Et mis on televisiooni võimalus näiteks teiste meediate ees? On see, saab midagi näidata ja saab midagi niimoodi midagi sellist kokku panna mida reaalses elus ei ole, eks kui me räägime ühest ja teisest asjast, siis sellest kokku võib tulla kolmas asi millest me võib-olla ei räägi, mis on selgelt tuntav, aga vahel võib ka lihtsalt asjad niimoodi kõrvuti näiteks lõigata kui tundub, et inimestel on mingisugune kusagil ühine allikas all, et saab panna omavahel dialoogi ja kõik need vormimängud on, on tohutult huvitavad ja ma arvan, et sinna suunas tahaks veel tegelikult rohkem rohkem jõuda. Ja peale selle veel tõesti põhimõtteline asi, eks ole, kui me räägime saadet Eesti televisioonist, et et minule helilooja näiteks kuidagi ei tule vähese mõtet, me mõtleme alguses vormi välja ja siis kõik saated rajame nagu pärlikesed sinna otsa sama vormi järgi, et mina olen väga selged seisukohad, vorm lähtub materjalist. Aga see on samamoodi nagu loominguga, et ikkagi lood seda saadet. Jah, see on komponeerimine ja vot see rõõm, kui kui mul seda antakse, siis ma olen väga tänulik sellele muide, seal apsuks kõikide valdkondadega, see on ka koolijuhtimise õpetamisega, nii et see on kõik lähtub kompositsioonist, kompositsioonitõdedest. Ma just tahtsingi küsida, et sinu isiklikud otsused elus, millest sa siis lähtud? Teduktsioonist et ikkagi esimene, teine ja kolmas on miinuseid, esimene teine kalori plussid ja kumb on tugevam ja siis tegelikult on ikka tunnemisele ära, teeb ta need kaalukausile. Kaalukausile panemisel on üks väga selge eelis, et see paneb mõtte niimoodi käima. Et see sellist esimest tunnet tegelikult nii palju täpsustab, et isegi kui see kaalu, kas pärast otsuste teistmoodi, kui olukord näitab, et siis siis see otsus on sellepärast õiget kaugust läbi lastud. Aga kui sa kaalud ja kuulad oma muusikat, mida sa oled üldse loonud, et mida sa pakuksid tänasesse saatesse kuulamiseks, mis jääb kaalukausil kõige kõrgemale? Siin on ju nii vastakad tunded, ühest küljest tundub, et ei ole üldse midagi sellist märkimisväärset kirjutanud, eks ole. Teisest küljest, vahel jälle tundub, et on päris toredaid asju kirjutatud. Ma eeldan, et siin sama organisatsiooni piires välja antud plaat, et vast vast sealt oleks midagi, mina tea mängimise toppis. Mängime appi, aitäh tema siia klassikaraadiosse tulemast ja, ja jõuda siis reedesel 200 ooperi esietendusel, et siis reedel-laupäeval ja pühapäeval need Noblessneri valukojas toimuvad. Galal.