Külaline. Kell on 13 ja 10 minutit ja klassikaraadio stuudios on need klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, tere tulemast. Tere päevast. Täna algab klassikaraadios eri nädal Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011. Euroop Ringhäälingute Liidu ühise kontserdihoo raames on meil nüüd võimalus tutvustada oma pealinna Tallinna muusikaelu välismaa raadiojaamades ja anda ülevaade eesti muusikat Elu tähtsamatest kollektiividest, ansamblites ja interprojektidest. Alustaksime aga jutuajamist kaugemalt. Mida kujutab endast EBU ehk Euroopa Ringhäälingute liit? Euroopa Ringhäälingute Liit on nagu see nimi ütlebki, Ringhäälingute ühendus, millesse kuulub. Vot ma nüüd ei oskagi öelda, viimased andmed, ütleme 75 raadiojaama Euroopast, pluss veel assotsieerunud liikmed teistelt maailma jagudelt. Seal natukene muutub sinna-tänna, kuidas mingisugused riigid osalevad, mitu raadiojaama neis on ja põhimõtteliselt on EVO töö jagatud mitmed sugustesse sektoritesse tegeldakse poliitikast, kultuurini välja, spordiga väga põhjalikult. Kõik need suured spordiülekanded, mida näiteks ETV näitab, on ju ostetud ühiselt EVO poolt. Aga see, millest meie räägime, euroraadio, see on EBU raadioosakond. Eurovisioon, mis on televisiooniosakond, mille peamine ettevõtmine on üks tore lauluvõistlus, aga euroraadio tegeleb väga suurel määral klassikalise muusikaga. Euroraadio on siis muusikavahetusprojekt nagu võrgustik kus raadiojaamad pakuvad oma helisalvestisi oma otseülekandeid ja tellivad neid vastu. Ja ma arvan muidugi, et kuulajad teavad väga hästi, mida euroraadio umbes endast kujutab, sest euroraadio vahva, väga tormakas, väga uhke signa tuur käib meie eetris täiesti iga päev ja tänagi, eks oli seda juba kuulda. Me ise vahendame eurorahadest väga palju materjale, tänu euroraadi oleme saame maailma kõige paremaid soliste, orkestreid, teoseid, oopereid, mängida oma eetris. Ja eks meie asi on ka vahel midagi vastu pakkuda ja see kultuuripealinnade nädal on euroraadios juba üle 10 aasta jaoks väga tähtis projekt, enamasti on kaks kultuuripealinn aastas meil nädalane kontserdiprogramm, siis pakutakse teistele raadiojaamadele, sealt kultuuripealinnast ja nii siis meiegi püüame seda teha ja meie nädal on nüüd rahvusvahelises eetris sel nädalal ja meie enda eetris ka sellepärast, et ka meie raadiokuulajad, neurov. Pah raadiokuulajad et tegelikult klassikaraadiokuulajale algas kultuuripealinna kontserdiseeria juba reedel ERSO kontserdiga. Ja need ülekannet ülekanded toimuvadki mitmel tasandil, et ebusse vahendame tõesti need 10 kontserti kõik selle nädala jooksul tänasest pühapäevani. Klassikaraadios on aga osa kontserte juba kõlanud. Jah, see reedene kontsert, et mida te alles hiljuti kuulsite, kes koolis on täna absoluutselt otse-eetris nii-öelda üle satelliidi kuues riigis ja, ja veel üle lindi veel kaheksas riigis, nii et mina ise kavatsen täna õhtul seda kontserti kuulata Taani raadiost veebileheküljelt, kuna Taani raadiotoimetaja oli alles reedel siin ja väga põhjalikult valmistas ette intervjuusid küll Erkki-Sven Tüüriga, küll dirigendiga küll küll teiste Eesti muusikaelutähtsate isikutega. Nii et me tegelikult teeme nagu kahte nädalat korraga ühte. Me teeme oma kuulajate jaoks teist, me teeme Euroopa võrgustikku, et päriselt ajatega. Nojah, aga aga eks me saame ka ise jälgida siin, kuidas meie selline kontsentreeritud valik eesti muusikute kontserte sellel nädalal välja näeb. Ja mujal maailmas on nad siis lähtuvalt teiste raadiote, saatekavadest, kommetest ja süsteemidest eetris. Ja meie enda kontsertid on jälle lähtuvalt meie programmi iseärasustest, näiteks ooperit saame kuulata just täna õhtul eetris, mis euroraadiost kõlab. Hiljem. Jah, see ooper, võtke nüüd mõtelda üldse, mis nädal võiks endast kujutada, sest sellel nädalal on olemas oma statuut, mille kunagi välja töötas üheksakümnendatel tollane euroraadio juht Sten reetriks ja temal oli selline nagu nagu formaat, et missugused üritused peavad sellel nädalal aset leidma. Ooper on iseendastmõistetav kultuuripealinna pakkumises ja loomulikult üks suur korralik sümfooniakontsert, mida me siis reedel lindistasime. Pluss muusika pluss koorimuusika, vanamuusika, džässmuusika, folkmuusika ja, ja mis siis veel on kohapeal nagu väga erilist, et on olemas kultuuripealinn olnud, kus on väga oluline just nimelt vanamuusikaliin või on väga suur koori traditsiooniga linn. Et, et meie, siis panime kava kokku, lähtudes nendest põhipostulaate lattidest oleksid tähtsad orkestrid ja ooper, aga ka sellest, mida meil siin on endal väga ägedat pakkuda. Ja. Aga kontsertide arv kui selline ei kas see oli ka etteantud, minu meelest on olnud muudes Euroopa kultuuripealinn, vedas neid kontserte, teinekord vähem. On olnud vähem ja on olnud ka uhkemaid, aga aga me hakkasime planeerima seda nädalat buumi ajal ja siis loomulikult meil oli tarvis 10 kontserti pakkuda ja ja võib-olla nüüd eelmine aasta ma juba natuke kahetsesin, et me nii suure tüki ette võtsime ka, aga pole viga, kõik tuleb ja alates kolmapäevast on meil kontserdid otseülekandes igal õhtul, niiet. Et jah, see on tõesti olnud väga pikk ettevalmistusprotsess, aga mida see ettevalmistus, kogu see ettevalmistustöö veel endas sisaldas? No kõik igasugune rahvusvaheline koostöö sisaldab kohutavalt palju igasugust paberi tegemist ja emailide saatmist, kokkuleppima päid riskide võtmist, kusjuures sellepärast, et ei ole lihtne saada infot käte, kontserdi korraldajatelt, muusikutelt ei ole lihtne saada korralikku projekti programmi, väga palju on tõlkeid, meie hea tõlkija Tiit, kus nad on teinud tõesti, ma arvan ööd ja päevad tööd viimase kuu aja jooksul, et kõiki meie tekste ära tõlkida. Meil on koduleheküljel pikad tekstid, meie kontsertidest, stsenaariumid on pikad ja põhjalikud. Muusikute elulood. Et ma tahan öelda, et igas rahvusvahelises tegevuses on väga palju sellist ebahuvitavat nii-öelda publikule rääkida, et me saadame palju vii meil see kõlab natukene nagu nirult, aga, aga tegelikult ongi see töötelefoniga ja arvuti tiga kokku leppida ja koordineerida. Nii et. Euroraadio kontsertidel on ju olemas teatavad standardid, kuidas neid vormistatakse. See, mis meile siin tundub iseenesestmõistetav, nagu me alati oleme teinud see kuskil teises riigis. Ei Ta ei toimetajaid ega kuulajaid, et see peab olema teatud mõttes unifitseeritud, formaaditakse kontserdimaterjalide pakkumine igal juhul. See kava on siin väga mitmekülgne, siin on nii eesti muusikat kui ka klassikat. Mis olid need peamised kriteeriumid siin valikul? Põhiline kriteerium on nagu näidata selle kultuuripealinna kontserdielu mitmekesisust, kirevust ja, ja nagu intensiivsust, et võib-olla see ei ole nagu selline heliloojate projekt, vaid pigem ikkagi muusikaeluprojekt ja interpreetide näitamise projekt ja eks me püüdsime saada niimoodi, et meie kavas oleksid Eesti kõige tähtsamad esitajad olemas noh, alustades siin näiteks rahvusooperist või Eesti filharmoonia kammerkoorist eesti rahvusorkester, Eesti rahvusmeeskoor, haruldane koor ja siis on meie kavas siin Eesti kõige tähtsamad vanamuusikaansamblid nagu Hortus Musicus ja Vox Clamantis. Ja väga armastatud Põhjamaade sümfooniaorkester, Kadri Taliga, Anu Taliga eesotsas. Ja siis on meil ka veel džässikontsert, otsustasime pakkuda noort tõusvat Eestit džässitäht Kadri veerandit ja folkmuusikast siis mari kalkuni kontsert, et oleks ka esindatud selline Eesti kontserdielu ürgsem ja juurde põhisem pool. No reedel sai Eesti publik kuulata ja täna siis Euroopa publik Eesti riikliku sümfooniaorkestri tuses väga huvitavat kava. Kusjuures Erkki-Sven Tüüri sümfoonia number kaheksa kõlas esmakordselt Eestis. Ja üldse, ma arvan, et meil väga vedas kuidagi selle tüüriga, et meil on kavas Erkki-Sven Tüüri loomingut kõige rohkem meie nädalakavas, et oli kaheksanda sümfoonia esiettekanne rahvusorkestrilt, aga täiesti uue oratoriaalse teose ärkamine esiettekanne neljapäeval filharmoonia kammerkooril ja Läti orkestrit. Et Mismõttes vedas, et äsja toimus Paavo Järvi New Yorgi Filharmoonikute kontsertturneed Ameerikas ja nende kavas oli tüüriteo saaditus ja sellel oli väga suur menu, mida meiegi nägime siin natukene reportaaži ETV vahendusel. Ja miks ma räägin, et see minuni suur on, sellepärast et New Yorgi Filharmoonikute on väga-väga vanaaegne orkester, neil on väga konservatiivne programmi valik ja Ameerika heliloojate nüüdisteoseid, et väga ei mängi. Nii et Erkki-Sven Tüüri, nagu läbimurre Ameerikas oli, oli siiski täiesti tajutav möödunud nädalal ja nüüd meie ettekanded, nii et ma arvan, et meil on nagu ajastu sea, kui räägitakse sportlikust vormist. No täna õhtul saavad meie kuulajad kuulata ooperit, mille me lähetame hiljem Euroopasse ja see on vene ooper See on tsaari mõrsja, Nikolai Rimski korsakovi, eks ägedamaid oopereid ja, ja selle Me tegelikult valisime välja koostöös Arvo Volmeri ja euroraadio peadirektori Peariltriboleega, kes on ise väga suur ooperifänn, kes käib igas riigis, kus ta külastab raadiot, käib alati ka ooperiteatris ja kui me temaga viibisime siin Tallinnas Carmenit vaatamas, ta ütles mulle, et ta nägi Carmenit 30 kolmandat korda. Et tal oli täiuslik ülevaade, kuidas seda võiks lavastada. Aga tsaari mõrsja oli nagu tema soov. Arvo Volmer pakkus välja mitu varianti ja siis tsaari mõrsja oli see, mis me võtsime ja lindistasime selle umbes kuu aega tagasi. Väga hea ettekanne, väga efektne. Ma arvan, et täna õhtul on seda tore kuulata klassikaraadiost, seal väga sümfooniline ooper, selline äge, atraktiivne ooper ja väga hästi laulsid siin solistid. Ja homme vahendame euroraadiosse Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdi, mis on nüüd tõesti salvestusena või ülekandena kõlanud klassikaraadios. Juba novembri lõpus. Ja selle kontserti Me mõtlesime aegsasti linti. No see hajutamine oli ka paratamatu, sest meil on ainult neli helirežissööri ja ainult viis toimetajat, et me ei saa kõike korraga teha. Ja ma arvan, et ka mikrofone on meil vähem, kui oleks tarvis olnud teha iga päev otseülekanne. Aga meie enda eetris on homme tul. Kõigepealt Hortus musicus, kontsert Tartus, Muusikuse kontalibutsioon, sellesse eurolaade sarja ja pärast seda mari kalkuni kontsert, mis on äratanud küllaltki palju tähelepanu meil siin enda maal. Mari kalkun on Noor-Eesti folkmuusik, kes teeb ise laule. Tema laulud on mõjutatud tema vanemate juurtest Kihnu maalt Võrumaalt ja tal on võrukeelsed laulud. Ja nüüd kuulamegi võib-olla sellelt kontserdilt ühe palakese. Homme õhtul siis terve kontsert. Kell kaheksa klassikaraadio eetris. Kui sa jõuaksid tumedas kaugusest valguse vaimulaadi Ja ootele lootele hingedel. No ega ta Laudas tugevas vägevas Hiinas. Sundja magusast raskusest hämmastunud. Õiskuse. See helinäide oli mari kalkuni kontserdilt, mida tervikuna kuulete homme ja see laul oli Marie Heibergi kevadel metsas alusel mari kalkuni lauljas ja otsa tuli rahvalaul vihma Vihma kõnese mari kalkuni album, mille peal baseerus põhiline osa programmist kandiski nime vihmakesele ja see plaat ilmus möödunud aastal. Aga kolmapäeval on meil otseülekanne nii klassikaraadios kui euroraadios. Ning see kontsert on pühendatud Tallinna pommitamise aastapäevale ning kannab nimetust Mere väravas. Jah, see on väga oluline kontsert ja ma arvan, kes on Tallinnas nagu kontserdipubliku tunda ka inimene, et võiks tulla seda kuulama, sellepärast et sellel kontserdil on ka väga kaunis eelmäng, nagu on tavaks, helisevad kirikukellad kell 18 ja Niguliste kirikus on väike mälestushetk ja inimesed panevad küünlad Harju tänavale. Ja pärast seda siis kohe algab meie meie kontsert Eesti rahvusmees koorilt väga. Sellise ilusa väga pühaliku kavaga isegi võiks öelda, pikk kontsert siin on Veljo Tormise loomingut ja ka Arvo Pärdi tapaatiem toomine. Ja veel Tarmo Lepiku Mere väravas laulud ja teises pooles on ka klassikalist muusikat. Ma tahaks veel seda öelda, et meil on nende muusikakollektiivide ka olnud umbes 15 aastat väga tihe koostöö ka just selles mõttes, et pakkuda nende kontserte rahvusvahelisele areenile ja rammi jõulukontsert, et aasta tagasi jõuludest lugeda on olnud üks meie kõige suurem õnnestumine rahvusvahelisel areenil. Sellepärast seda kuulas 5,1 miljonit inimest mis on olnud meie euroraadiokontsertide kuulaja statistika senine tipp. Nii et loodame nüüd rammilt väga, väga head ja võimast kontserti. Aga kuulaksime siinkohal RAMi esituses selle kontserdi nimilugu mereväravas. See on väga eriline jah, lugu väga omanäoliselt eesti heliloojalt Tarmo Lepikult, kes juba 60.-te aastate lõpus 70.-te alguses üllatas oma avangard helikeelega ja omalaadse rahvalaulu kasutamisega mereväravas, on loodud 1984. aastal. Taltekstis on siin ühendatud Kersti Merilaasi ja Jaan Kaplinski luuletused. Ja teose sõnum on mereväravas elava rahva sunniviisiline suletus, ületamatu piiriga ruumi võimatus jõuda ookeanini. Et see probleem, mis oli Tarmo Lepiku eluajal kuulakem Eesti rahvusmeeskoor Ants Rootsi juhatusel esitas meile Tarmo Lepiku laulu Mere väravas. See on siis kolmapäevase kontserdi nimilugu ja kas on ka informatsiooni, kui palju on euroraadio liikmess, raadiod meie kontsertide vastu huvi tundnud ja neid tellinud? Ja me iga päev vaatame EPO andmebaasi üle, et kes, kes on tellinud veel lisaks meie kutsete. Ja praegu meil on 20 raadiojaama tellimused käes, aga kultuuripealinn kestab teatavasti aasta lõpuni, nii et arvata võib, et sa ei ole veel kõik. Meie kontsert on tellinud. Meie lähimad naabrid muidugi Läti ja Leedu raadiotoimetajad saabuvad siia kolmapäeval. Neil on plaanis suured reportaažid ja otseülekanded. Soome plaanib eraldi Tallinna nädalalõpu teha, nüüd lähemal ajal Rootsis on mitmeid plaane. Taani võttis väikese valiku, meie kontserte ja eelmine nädal siis toimetajad lindistas vastavaid materjale. Ta huvitas väga just Eesti koorimuusikaelu. Aga veel on siin natuke eksootilisemaid riike meie jaoks nagu näiteks Serbia, Hispaania, Türgi, Hollandi Kataloonia raadio on meie väga hea partner kus tuntakse huvi just nimelt vanamuusika kontsertide vastu, Poola, Rumeenia, Norra ja väljaspool Euroopat, siis Kanada ja Austraalia raadiojaamad. Ja praeguse seisuga on kõige rohkem tellimusi saanud see ERSO kontsert, mis toimus reedel. Et ootame veel huvi veel järgmistest riikidest, aga näiteks seesama rammi kontsert, mille nimilugu Me praegu kuulasime, selle vahendavad 10 riiki, nii et ma arvan, et see huvi on küll suur. Ja auditoorium on tohutult lai ja seda me ei oska kokku arvatagi, kui palju neid inimesi võib-olla, kes kõik meie kontserte kuulavad. Noh, eks seda ikka arvutatakse kokku, aga kui võtta näiteks Estonia kontserdisaali selline absoluutne täis istekohad, see on 800 inimest ja kui meie ise vahendame oma kuulajat, siis on umbes 6000 kuulajat. Aga me vahendame edasi välismaale 10-sse riiki, tegemist on ju ka suurte riikidega, näiteks Saksamaa raadiojaamad, kuulajad on miljonid. Siis me kokkuvõttes saame ikkagi väga suure kontakti ja ega see raadioülekanne ei ole kunagi ainult muusika, see on alati ka väike sõnum Eestist Tallinnast. Nii et ma arvan, et me esindame oma riiki raadioeetris väga-väga mõjusalt. Sellel nädalal. Neljapäeval on ka üks väga eriline kontsert son Erkki-Sven Tüüri autorikontsert. Seal esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor ja infonietta Riiga Daniel-Royce'i dirigeerimisel. Aga ütleme just eesti publikule teeb selle kontserdi väga eriliseks see, et kui Erkki-Sven Tüüri teoste esiettekanded toimuvad enamasti väljaspool Eestit, kuna need teosed on tellitud vastavalt, siis seekord tuleb Eesti filharmoonia kammerkoori tellimusel maailma esiettekandele siin Erkki-Sven Tüüri uus teos. Ja see teeb meile au, et, et meil on tüüri esiettekanne Tallinnas toimumas nüüd sel nädalal. Ja loodame sellest väga huvitavat lugu ja väga sellist kirgastavad sündmust. Teose nimi on ärkamine aga selle kõrval kõlavad siis veel teised tuntud Erkki-Sven Tüüri teosed. Ja Eesti filharmoonia kammerkoori põhirepertuaaris on tüüril kindlasti väga oluline koht juba võib-olla 20 aastat või et, et see on ka loogiline, et Eesti filharmoonia kammerkoor just nimelt tüürikava tegid. Ja tore on ka see, et siin fonietariga mängib siin tüüri muusikat. Aga edasi on siin veel Vox Clamantis. Tuss muusikuse kontserdid ja me tahtsime nagu näidata ka sellist nagu vana Tallinna õhkkonda ja just nimelt need kaks vanamuusikaansamblit on Eestis väga kandvat ja ja ka väga omailmelised ja natukene ka sarnased selles mõttes, et nad mõlemad ühendavad aegu omavahel. Et ei ole olemas vanu ja uusi aegu, tegelikult on muusikas kõik ühinenud ja ja olemas ka kaugeid ja lähedaid Moid, et et kõik on siiski üks, ütleb Andres Mustonen, muide, väga tihti aga ka Vox Clamantis ja kontserdil pealkiri on seekord ida ja lääs. Ja see kava, mida Vox Clamantis esitab, ei ole Eestis eriti kõlanud. Ma tean, et nad Londonis tegid ühte versiooni sellest kavas. Nii et laupäevane Vox Clamantis ja kontsert on, on ka üks absoluutseid tipphetki kavas. Kuid Hortus muusikusest oleks võib-olla tõesti vahva. Praegu kuulataks katkenud. Hortus muusikuse kava pealkiri oli teel olles. Ja arvatavasti seda just muusikaga kajastab kõiki neid teid, mis viivad läbi maailmade maade ja tegelikult läbi inimeste peade ja mõtete. Ma arvan, kuulakkasime siin ehtesalvestist kontserdilt Jeemeni traditsionaali, mis kannab pealkirja mürdi hõng. Musitseeris Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel märkasin klassikaraadio kodulehel ka üht kuulajate rõõmustav aset. Klassikaraadio näitab ka pilti, kuna nimelt reedene Eesti raat Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserti sai jälgida ka videoülekandes. Kas on ka muudel kontsertidel veel plaanis nii-öelda pilti näidata? Ja see on meie viimase aja ime, et raadio on hakanud pilti näitama ja meil on tänu Eesti rahvusringhäälinguportaalide operaatoritele väga hea koostöö, et me saame näidata ka otseülekandes seda, mis toimub saalis. Ja nüüd ka järgmised live kontserdid on meil otseülekandes ka videos Edasis rammi kontsert ja Erkki-Sven Tüüri autoriõhtu ja ka Vox Clamantis kontsert laupäeval Nigulistes ja pühapäevane Eesti interpreetide galakontsert. Et Te vaadata, meie kodulehekülg küljel peaks süttima meie veebikaamerad. Selle aadress on siis meie kodulehekülje aadressile otsa kirjutada Webkam. Ja meil on muud materjali ka nagu visuaalselt soovitada, see on meie klassikaraadio kodulehekülje eri kodulehekülg sellele euro loetud nädalad kallale. Ja selle leiate nende suurte siltide järgi, kus seal kultuur kutsub. Ta nurgas särab aga ka aadressil, kui meie aadressile järele kirjutada lihtsalt Tallinn 2011 ilma suurte täht vereta. Me oleme uhked oma heliloojate üle, kelle muusikat on tore laia maailma esitleda, aga samuti ka muusikute üle. Meil on tõesti väga andekad ja tublid muusikud ja üks kontsert on kammer kontsert, kus saavad meie muusikud ka solistidena üles astuda. See on suhteliselt esimest korda, kui meil on otseülekanne Eesti interpreetide kontserdist, kes mängivad klassikalist muusikat, meil tõesti ei ole olnud nagu sellist ettevõtmist või sellist seeriat. Ja väga tore, et selle vastu on ka suur huvi väljaspool Eestit. See on siis pühapäeval kell 19 Estonia kontserdisaalis, et tulge kohapeale kuulama. Mängivad eesti tähtsad pianistid. Rein Rannap esineb samuti Age Juurikas ja Marko Martin. Ja teises pooles tuleb ettekandele messeani kvartett aegade lõpust Eesti kvarteti esituses. Et see kontsert peaks pakkuma ka väga sellise toreda elamuse eesti kammermuusikast. Aga me ei ole veel lähemalt rääkinud Kadri Voorandi kontserdist. No džässikontsert kuulub alati ühe viisaka kultuuripealinna programmi juurde ja oleme selle korraldanud koostöös jazzkaarega ja valinud välja siis noore lootustandva Kadri Voorandi kes on väga musikaalne, minu meelest teeb ise laule ja et tema saab ka midagi nagu täitsa originaalset. Ja tema trio džässiõhtu toimub NO teatri džässibaaris ja väga hilja, muide võiks öelda nendele inimestele, kes tahaksid koha peal kuulama tulla ja see on kell 22, Eesti aja järgi algab see kontsert ja see on ka meil endal otseülekandes, et seda saab ka raadiost kuulata. Ja Kadri Voorand esitab siis oma kava, tal on ka mõned täiesti uued laulud. Ja siia lõppu võiksimegi kuulata ühe Kadri Voorandi lauludest. See ei ole nüüd küll uus, vaid see on see, mis käib meil aeg-ajalt eetris programmis kella kuue džäss. Ja selle pealkiri, diferend Kaindoff lav. Aga enne kui kadrilaul kõlama hakkab, ütlen ma Tiia sulle suur aitäh stuudiosse tulemast ja loodame siin ka Eestis meie kontsertidele väga rikkalikku publikut. Aitäh ja tõesti, elage meiega kaasa sel nädalal, sest et me oleme ette võtnud väga suure tüki ja kuna meie kuulajad on ka Euroopa raadio kuulajaks, siis kuulakem oma muusikuid