Külaline kell on nüüd 13 ja 17 minutit. Klassikaraadiokülaline on Eesti rahvusmeeskoori peadirigent Ants Soots, kellega tuleb lähemalt juttu õhtusest Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kontserdist Niguliste muuseum-kontserdisaalis, aga ka muust Rootsiga vestleb ülekandetoimetaja Annika Kuuda. Aga enne, kui intervjuud kuulama hakkame, kuulame rahvusmeeskoori esituses Jansotsi juhatusel Eduard Tubina laulu igatsus. Ants Soots kõigepealt ma tahaksin soovida teile tagantjärgi palju õnne, sest 19. veebruaril täitus teil 55 eluaastat. Palju õnne teile. Ja oma vestlust. Me alustame kõigepealt selliste üldisemate küsimustega, et kuidas teist sai Eesti rahvusmeeskoori dirigent. Jah, see kandu 90 esimesse aastasse, see oli aeg, kus tollased suured mehed, Kuno areng, Olev Oja hakkasid oma tööd lõpetama ja siis kutsuti RAMi juurde külalisdirigente järgemöödakavu tegema ja nii istusime sinna ka Hirvo Surva koos. Ants Üleoja tõi meid sinna ka kavu tegema. Ja seal tarneski siis juba järgnev koostöögrammiga. Nii oli see algustants, ülejad, iho, Survad ja mind kutsuti garamiga kavu tegema, sest tol ajal nagu väga külalisdirigentide töömudelit väga ei olnud. Agad Kuno areng ei ole vaja, nagu sättisid ennast lõpusirgele, siis prooviti üht-teist-kolmandat dirigenti. Ja nii me siis hakkasime 90. Kas talvel tegime? Mäletan, Eduard Tubin oli kavas ja Tobias ja 91 92 hooajast, siis olime juba alaliselt dirigendid. Kui te küsite, et kelle nägu see koor oli, eks ta ikka oli ju arengu ja ole vaja nägu. Aga siis tuli väga suured muutused Eesti elus üldse. Mitmete asjade kokkulangemise tõttu paari aasta jooksul vahetas väga suur osa koosseisu vahetus välja. Õnneks oli tol ajal tulemas ka päris ridamisi huvilisi noori mehi, koolidest, üliõpilasi, tolleaegsest pedagoogilist instituudist, tolleaegses konservatooriumis mujalgi kellest on nüüdseks saanud nagu omamoodi rammi raudvara, nii et mingil määral selline lauljate ja põlvkondade vahetus oli tol ajal nagu mõeldakse, vältimatu, aga aeg ise dikteeris selle muutuse ühiskonna muutus. Eks seal oli ka pensioniealisi lauljaid juba tolleks ajaks kogunenud. Eks Rogosi ru suurusega hakati natuke survet avaldama, väiksema poole. Ekstra oli see algusaeg mitmete keeruline, meenutagem, et eksju rahvas oli ka palju depressioonis ja palju üldse oli sellest kontserdi huvi ekse. Kontserdi huvi oli suhteliselt väiksem, tuli väga kaaluda, mida pakkuda, teiselt poolt ju just oli lahti läinud vaimuliku muusika pool ja ütleme ka väga palju lääne muusikat, mis võib-olla sinnamaani ei olnudki üldse väga kättesaadav. See tundub praegu imelik, aga tol ajal ta tõesti nii oli praegu, kus meil kataloogide võimalused, plaadid ja kõikvõimalikud andmebaasid, kust hakata hankima, siis too aeg oli see ikkagi väga algusjärgus. Oli ka eesti heliloojate uudisteoseid, aga me väga palju ei laulnud nagu eesti klassikat, seda enam, et noh, mis oli juba korra nagu väga põhjalikult ja palju ära tehtud. Katsume seda vältida, sedasama jälle edasi teha. Et seal oli otsinguid nagu otsingute puhul ikka, et ega kõik ei ole kuld, mis seda pinna peale jääb, tekkis palju vaimuliku muusika kat, võib-olla inspireeris eesti vaimulikku muusikat või ka seni olnud vaimulikku muusikat ja ka lääne heliloojate vaimulikku muusikat sai ka juba tellida võõrast muusikat ja panime rõhku väga palju, et meil oleks vokaalsümfoonilisi teoseid just orkestrile, meeskoorile ja kuna Eesti rahvusvahelises pildis oli ta oli omamoodi nagu kuum teema, tähendab huvi Eesti vastu, kes selline Eesti on ja et peab ütlema tol ajal. RAM käis küllalt palju, väljas kutsuti väga palju, väga palju festivalid ja üritused maksid kinni. Nende vabanenud riikide vastu oli suur ja nende kultuuri vastu. Kas ka lauljate tung rahvusmeeskoori laulma tulla, see tahe oli ka suurem kui näiteks tänapäeval. Kui neil lausa punkt tänase päevaga võrrelda, siis võib-olla ei olegi vahet, ta, ta on olnud väga heitlik, on igasuguseid aegu olnud, nagu ma rääkisin, et tuli seal 92, kolm neli, tuli selline võimas põlvkond, aga sealsamas ka kadus meid ära, kui neetud majanduslikud olud läksid ikkagi hullemaks ja inimesed ja noored mehed, nad ei suutnud oma peresid toita, paljud läksid hoopis muudele töödele ära. Tõsisad omakorda ikkagi rammi tagasi tulnud jälle, nii et ma mäletan, mingi hetk me lugesime kokku, et 16 kõrgema haridusega laulvat meest oli rammist lakkunud. Mäletan ainult üksikasju, kui pika aja jooksul Agate sellise väikse kultuuri ja väikse rahva juures on see nagu jahmatamapanev nähtus. Eks nad tulid jälle tagasi ja sõltuvalt, kuidas pilt ühiskonnas on, et kui on tekkinud jälle mingid ahvatlused mujal, siis on jälle mindud. Kui need ahvatlused enam ei ole, ahvatlused on tagasi tulnud ja siis jälle rammi soovimine suurem. Näiteks mõned viimased aastad on meil ikkagi päris pikk nimekiri, lauljaid kogunenud juba nii-öelda järjekorda, keda me võib olla, saame mõnes projektis kasutada, alalisele tööle ei saa võtta, huvi oleks. Aga meil pole laulja kohta. Kui nüüd rääkida rami ajaloost ja teist siis 2005. aastal tekkis teie intensiivsuse töösse rammiga väikene paus. Aga 2008. aastal tulite taas tagasi solgarassisse, koorile. Ma arvan, et Kaspar Putin, kes oli kolm aastat segakoori peadirigent, see oli väga vajalik ja väga huvitav ajajärk vahel ja võib olla kahjulik, Kaspar Putin ei ole nagu rohkem nõus jääma veel mingiks etapiks tähtajaks. See koor oli väga palju kogenud uut senitundmatut, muusikat, oli väga intensiivse tööga uute kavade väljatoomine. Ja kindlasti see koordigi arengus omamoodi sammu jälle edasi. Teiselt poolt võib-olla see näoga eesti publiku poole ja ütleme ramm nagu kogu Eesti jaoks. Võib-olla selle pealt tuli natuke lõivu maksta siis kuna peadirigent on nagu teisest skulptuuri taustast ja ei saagi tahta, et ta kohaneks eesti repertuaariga eesti publikuga Eesti erinevate huvigruppidega erinevate auditooriumidega. Alati, kui mingi nähtuse on väga kasulikud, siis paratamatult see saab ka mingi muu komponent jääb siis väiksema tähelepanu alla. Aga mis on teie jaoks olnud suuremad saavutused Eesti rahvusmeeskooriga? Ma võib-olla vihjan käisin näiteks mõnele plaadistusele, mis on saanud rahvusvahelist tunnustust näiteks 2004. Jah, loomulikult Sibeliuse kantaatide plaat, mis võitis Grammy koorimuusika kategooria auhinna koos Ellerheina ja, ja ERSO ja Paavo Järvi kad. Loomulikult, see on selline väga suur tunnustus ja mul on hea meel, et me oleme ajapikku suutnud ikkagi Eesti väga väärtusliku meeskoorimuusika järgemööda plaadistada. Veljo Tormis viiel plaadil, Eduard Tubin, Ester Mägi, Gustav Ernesaks, fin külma, laulaks paljude heliloojatega ja pean kar nagu saavutuseks seda, et me oleme meeskoori suurvormidega siiski küllaltki hästi olnud pildil nii-öelda professionaalses Euroopa ja ka Ameerika sellises muusikaringis. Sellepärast et A capella muusikaga tunduvalt raskem neid samme praegu koor alles pikkamisi, vähehaaval hakkab neid võimalusi tulema, et olla Kaagapella muusikagarbella kavadega niimoodi rahvusvahelises muusika ringluses, aga just tänu siin väga võimsale Neeme Järvi ja Paavo Järvi ja Kristjan Järvi ja eriklassi ja teiste protervjueerimisele on ramm olnud nende vokaalsümfoonilise meeskooriteostega pika aja jooksul ikkagi küllalt õnnelikus olukorras võinuks olla rohkemgi. Aga lihtsalt kahju, kuidas viimastel aastatel on väga palju kokkuleppeid sunnitud majanduslikel põhjustel ära ütlema. Sest puhtmajanduslikud rahaliselt sellise suure koori väljaviimine, see on väga kallis. Ja kui olud on kitsamad, siis lihtsalt on ära jäänud neid asju, aga loodame, et hakkab paranema ja siin juba edaspidi on mitmete teostega päris korralik. Mismoodi võiks rahvusmeeskoorile edasi minna? Rahvusmeeskoorile võiks edasi minna väga hästi, ma isiklikult pean õigeks, et kui meil on olemas kutseline professionaalne meeskond, siis ta peaks käsitlema ka oma tegevust sellisena. Ta peaks olema nagu professionaalse muusikaga ka mehhanismi nagu üks osa, kes ei lähe konjunk turistiku teed ei publikupüüdjaks, vaid selle väärtmuusika kaudu, ta peab ennast tõestama kui professionaalne üksus. See tähendab, et meil peaks olema palju uut muusikat ja palju muusikat, mis on orienteeritud just võimekale professionaalsele meeskoorile. Meil oleks väga mitmekesine meeskoori suurvormide rida et mees Vereeriksime helilooja komponeerima selliseid teoseid ja seda kõike jäädvustama. Sest et väga paljudes asjaoludes on ja RAM võiks tulevikus olla, kus moodi heas mõttes mingid asjad on nagu tema monopol. Et kui seda rammi kohus on terve rida asju teha, kui rega ramm ei tee, siis ei tee seda keegi teine tahk ka, et ta oleks avatud ka, ütleme Eesti väga mitme küsitele auditooriumidele, et metropolis olev kontsert on sama tähtis, kui on pisikeses maakultuurimajas kontserdi. Ka need inimesed vajavad ja ootavad trammi, et teatud selline mitme näoga ja erinevaid inimesi, auditooriumi arvestav vähenemine peaks selle kõige kõrval alles jääma. Just see erinevate tahkude proportsionaalsuse ja osakaal, et hästi kaalutletud trump pakub selliseid muusikalisi elamusi võimalikult mitmekülgselt ja, ja paljudele auditooriumidele. Te olete möödunud üldlaulupeo kunstiline juht. Mida üldse kujutab endast ühe nii suure ürituse kunstiliseks juhiks olemine, et kas siin on ka mingisugused põhimõtted, mis on nagu iseloomulikud laulupidude läbiviimisele ja mida teie silmas peaksite, milline võiks olla laulupidude tulevikuvisioon? Jah, paratamatult ma väljendasin oma subjektiivset arvamust ja kui te ütlesite, et missuguseid põhimõtteid seal alu pidu peab kandma. Laulupidu kannab nii põhimõtteliselt mida keegi nagu õigeks vajalikuks peab. Ma arvan, laulupidu peaks olema laulu pidu, tan koorilaulupidu ja ta peaks jääma nagu oma unikaalseks formaadiks, tahtmata ja püüdmata võistelda paljude muude formaatidega muude vooludega, sest et selle tarve on inimesel oi kui palju võimalusi sedasama emotsiooni kätte saada, et säiliks laulupeo endase kõige omasem unikaalne olemus, ta ei ole meelelahutus, ta ikkagi koorilaulu kaudu edasi antav mingi, seda ei olegi väga selge sõnadesse panna, et sellest peegeldub selles sõnumis meie rahva olemas, mis neid inimesi puudutab, inimesed vajavad, seda nad ei oskagi ja ei peagi alati sõnadest lahti seletama, aga ta puudutab. Te olete juba 1988.-st aastast praeguse Eesti muusika ja teatriakadeemia õppejõud. Kui oluline on pedagoogitöö teie jaoks? Loomulikult on oluline, nagu öeldakse, et, et see, kes õpetab, et, et seal on kaks tegurit, üks, mille kaudu saavad üliõpilased targemaks, mille kaudu saab õpetaja ise targemaks. Kui sellest lähtuda, siis on väga palju asju, mida pedagoogiline tegevus sunnib mõtlema mida võib-olla muidu ei teeks. Teiselt poolt, kuidas see parafraseerides raja Teelet, et aga isamaale on väga haritud põllumehi, vajab et meil on väga vaja haritud koorijuhti, et meil on olnud unikaalne olukord ja meil on ja oleks tark seda hoida, et meil oleks üks Eesti peal väga kõrge kvalifikatsiooniga koolijuht, et et me ei läheks sellesse ratta tagasi, et piisab, kes oskab häält anda ja laulu lahti lüüa. Ega see pole veel kooriud, see on samavõrdne professionaalne ettevalmistus ja professionaalne tasand, kuhu see kooriut oma lava peab jõudma, nii nagu on kõik instrumentalistid Milline see praegune tase koorijuhtide järel, kas uus üldse on, kuidas te hindate? Rõõmustav on see, et ajapikku me oleme nagu sellest madalseisust siiski nagu üle saanud, esiteks, et huvi selle vastu on tõusnud, oli siin kümmekond või rohkem aastat tagasi, kus see huvi oli väga väike, kursusi väga väiksed, ülihappe langesid välja, võib-olla nad olid nõrgalt motiveeritud. Kuna see koorimaastikul olev pilt oli ebakindel. Ja noh, tekib inimese küsimus, et kas ta nii ebakindla ala hakkab selliseid õppima. Kuna olukord on muutunud. Koorid? On jõudsamad, kooride tase tõuseb noori inimesi tulekoolidesse rohkem noortekoorem rohkem ja see inspireerib ka neid inimesi rohkem õppima. Ma näen, et õpilaste huvi ja motivatsioon on tõusnud. Tähtis on, et kuivõrd niivõrd väiksel rahval annete hulk on piiratud, et meie anded ei läheks kaduma, et me suudaksime neid hoida, suunata ja ei, siis juhtub midagi. Nii ma läheksin kolmapäevase kontserdi juurde, mis on üks suur põhjusi, miks me teid ka klassikaraadio stuudiosse täna kutsusime. Kontsert toimub üheksandal märtsil, see leiab aset mõeldes nii-öelda 1944. aasta märtsipommitamisel. Kui palju ja kas see kontserdikava lähtub sellest sündmusest? Ma tükk aega mõtlesin, kuidas seda sõnades öelda ja leidsin tõepoolest, et mõeldes Tallinna pommitamisel klassikaraadio selle ettepaneku tegi siis mõte liikus kohe, et oleks imelik minna vaikides sellest teemast mööda, kuna toimub samal päeval, see toimub peaaegu kellaajaliselt samal ajal. Ta toimub selles samas kirikus, mis sai kannatada ja kus need inimesed jubedalt kannatada. Et me ei saa sellest vaikides mööda minna. Ja me võiksime sellest tundest ja mõttes nagu ka teistele ka kaugemale auditooriumile kuidagi märg panda. Loomulikult ei ole see kontsert nüüd viimseni Leenalik ja leinav, aga mingit aktsendid on kindlasti selles juba esimesed teosed. Kaitse jumal sõja eest tornis juba ise ütleb siis maarjamaa ballaad, mis on sügavalt nagu eesti rahva traagikat puudutav, aga sealt edasi on mitmes võtmes teoseid, kus On olemine kirikuga, kus on olemine jumalaga, kus on olemine ajalikuga ja kus on olemine. Ajatuga on saator, kapi püha päik lepiku mereväravas, mis on hästi mõtlik, jälle nagu eesti Kaplinski teks nagu Eesti saatust ajalugu kuidagi peegeldav ja selle ülemõtlev tuule tuba, Ester Mägi ballaad, mis on hästi eesti rikk, Pärdi tapaatium toomine, mis on täitsa Jumalaga omaette olemine rääkimata meie isa palvest kaks Mendersoni moteti on 100 surnud, siis paistab mõistlik valgus. Se mõtisklus olemine olnuga olevaga igavikuga ajab tuga ajalisega. Selles vaimus on ka Riho Straussi laulud unenäovalgusse ustel. Ja kui enne sai räägitud, et Arvo Pärdi teose esimese osa lõpus on olemine jumala siis Giovanni Bonato suur tunnustäht, see on erinevate autorite äärmiselt sügav, filosoofiline, mõtlev, rääkimata helikeeleline toime. See on olemine iseendaga mis on äärmiselt vajalik. Kontserdi lõpetab, jumal on üles läinud taeva kus on nagu Gregoriaanid koraal ühendatud ja halleluuja. Kontserdi pealkiri on tulnud Tarmo Lepiku tehasest mereväravas. Miks te selle valisite? Kui need Kaplinski tekst seal läbib Tarmo Lepiku muusika läbi tervikuna ära kuulata siis me tõesti asume nagu mereväravas. Me võime olla mingil hetkel väga kaitsetud. Me oleme mära väravas, me ei ole siin ega seal meie kaitstud lõpuni kõige eest. Et see mereväravas, et see ei ole niivõrd geograafiline ja meie asukoht. Kuivõrd kujundlik meie olemine ja meie. Kui palju te pidasite kava koostamisel silmas seda, et, et seda kontserti kantakse üle paljudesse Euroopa riikidesse ka Kanadasse, et, et see tutvustaks eesti heliloomingut? Esimene pool on eesti heliloojate looming ja siia ma tõesti arvestades seda atmosfääri aega, korjasin välja need Eesti nagu meeskooriliteratuuri väga olulised, väga meisterlikult teosed, mis võiks siia konteksti sobida rammiga palju kogenud ja kui palju tullakse rammi juurde pärast kontserti ja imestatakse, et kui rikkalik looming teil on just kuulda seda nagu meeskooriesituse kaudu, sest et teatud selline klišee on ikkagi meeskooride suurtes väljakujunenud aha, need on need, kes laulavad lõbusasti koos. Aga meeskoor võib ka midagi muud hoopis pakkuda. Et see on ka nagu Grammy üks olulisemaid ülesandeid just rahvusvahelise auditooriumi ees, et missugust väärt muusikat tegelikult meeskooris olemas on. Ja tõsi küll, meie oma autorite sulest, mis omakorda väga palju kunagi ongi ramm inspireerinud neid sellist teoseid kirjutama. Loomulikult on see rammi kohus seda kuulajale edasi anda. Kui oluliseks te peate seda võimalust, et te saate eksponeerida ennast ja, ja Eesti muusikat läbi EBU raadiojaamade? Ma olen selles mõttes klassikaraadiole väga tänulik, et see on üsna nüüd järgemööda küllalt palju kordi juba olnud ja see on väga tänuväärne. Te olete üks sagedasemaid Eesti esinduskollektiiv, keda me kanna väile. No selle eest olen ma väga tänulik ja see on ainult hea märk nagu ma ütlesin, et ega see a cappella kontsertreiside tegemine, see ei ole väga lihtne rammi olemuse ja sõnumi levimine. See on praegu ikkagi suurepärane selline võimalus. Kontserdil astuvad koos rahvusmeeskooriga üles Velga, Piret Aidulo ja Aare Tammesalu. Kindlasti ei olnud need juhuslikud valikud. Ja sest et kooslus meeskoor ja tšello, see on nüüd pärit just bonaato teosest, milles vanni Bonado muide spetsiaalsel trammile kirjutanud, meil on neli tema teost laulnud. Me oleme seda korra varem ette pannud ja Aare Tammesalu, kes äärmiselt sellest heliloojast ja teosest vaimustus ja loomulikult siis ma kutsun teda ka nüüd. Ja Piret toidule on meie hästi kauaaegne ja selline. Hästi tore ja kindel koostööpartner. Et kindlalt, et koostööpartneritega on kindlasti väga hea ja kindel ka ühte sellist vastutusrikast kontserti anda. Sünno Roberts, aitäh, Ants Soots, et leidsite oma tiheda päevagraafiku kõrval aega, et tulla siia klassikaraadio stuudiosse. Ja ma soovin teile ja rahvusmeeskoorile ja üldse kogu koori tulevikule, koorimuusika tulevikule, ainult kõike paremat siin Eestis. Aitäh veelkord. Kolmapäeval, üheksandal märtsil kell 19 teeb klassikaraadio otseülekande Niguliste muuseum-kontserdisaalis toimuvalt Eesti rahvusmeeskoori kontserdilt mereväravas. Kontserdikavas kõlavad Eesti 20. sajandi esimesel poolel syndinud heliloojate väärt teosed ning samuti maailma kooriklassikasse kuuluvat palad juhatab Eesti rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent Ants Soots. Kaastegevad on Piret Aidu loja Aare Tammesalu tšello. Kuula kolmapäeva õhtul kell 19 klassikaraadios.