Külaline. Head kuuled, enne kui hakkame vestlema tänase saatekülalise Olav Ehala, aga kuulame tema laulu surnust. Surnud linnust, mille esitab Tallinna kammerorkester, laulab Andero Ermel. Lukesele hõõrida ja narri. Kas siis nii varad vaja? Sidur alla. Ja nüüd saigi riimuma. Alga Egaaba Ojaste. Kahe keeva vee leia. Tuba oli ikka jalgsi ja selle töötajad või nende võimed. Tema laulab omaenda täiesti nii ma sinusalu. Rutem igatse Eeva ja neid hulgani saab ka. Ja nad kõigest hoolimata. Siiski. Talvekülma ükskordaraaneema. Siiski tulevad nad ja. Et ka turja tal külma ekskoor Ta kaane ema. Ja siis hoolega ei seal. Ka. Lauli. Kaane sinuga. Taneli. Eesti vabariigi valitsus kinnitas seitsmendad 10. veebruaril heaks kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku, millega määrati riigi kultuuripreemiate laureaadid. 24. veebruaril Eesti vabariigi aastapäeval antakse need Teaduste Akadeemia saalis üle ning mul on ääretult hea meel öelda, et üks preemia laureaatidest on täna klassikaraadio stuudios. See on Olav Ehala, kellele määrati preemia loomingulise tegevuse eest aastal 2000. Tere päevast, Olav Ehala. Kuidas te üldse suhtute sellistesse preemiatesse auhindadesse ning konkreetselt sellesse riigi kultuuri preemiasse? No ma arvan, et, et omamoodi on see ikka üks suur loterii, sest tegijaid on ju ohtralt ja preemiaid ei ole ju nii-nii palju ja olen ise olnud mitmetes juriides komisjonides, mis annavad preemiaid välja ja kaheksa aasta jooksul kultuurkapitalis, kus on lausa üheksa aastapreemiat, üks suurem preemia ja ikka jääb vahel süda kellelegi pärast valutama, kes välja jääb. Paraku see nii on. No mis puudutab riigipreemiat, siis see on vististi üks suuremaid, tunnustasin üldse, mis võib osaks saada, nii et ma olen muidugi väga rõõmus, aga arvan samamoodi, et eks, eks vedamine oli. Viis välja noppida ei ole kadestamisväärne selle žürii suhtes. Aga nüüd kuidas üldse suhtuda preemiatesse, eks neid on väga tore saada, aga ega ükski loominguline inimene ennast sellepärast selle loominguga ei tegele, mõeldes, et vot nüüd ma peaks selle preemia saama, teen nüüd midagi ära, et saaks selle preemia, on seda preemiat või ei ole, eks loominguline inimene tegeleb oma loominguga. Aga mis olid need kõige loomingulisemad võidud või kordaminekud möödunud aastal? No ma arvan, et sellistel puhkudel kuigi ta nagu aastapreemia, eks see mõjutab kõik muu, aga mis on enne olnud ja mind on sinna varem ka esitatud paaril korral nüüd möödunud aastal millegi poolest nii väga eriline oleks olnud, ma isegi julgeks öelda, eks sündmus oli mu enda elus lihtsalt juubel, mille puhul toimusid suured kontserdid, milleks tuli parasjagu vaeva näha suure koosseisuga Pärnu orkestri, jaa jaa, vokaalansambli meelega riie solistiga ja järelrütmigrupi ja selle asja ettevalmistamine siis väga vahva ja huvitav töö, mis oli tehtud tegelikult nagu Saaremaa ooperi päevadele. Aga see oli seotud rahvusooperiga ja mängiti seda siis kammersaalis aasta lõpus ja mängitakse ka selle aasta lõpus seal formaalses mõttes muusikalini. Ta lavastas, aga julgen öelda, et see on üks tore lugu leelo tungla poolt kirjutatud pealkirjaga käsikivi kosmosest. Ja see oli võib-olla huvitav veel selle poolest, et kuigi ta läks Estonia firmamärgi alt ei olnud seal tegevuses ühtegi Estoniast välja arvatud sisa haaruv, kelle laul tuli ka salvestusest, sest see oli, see oli selle lavastusega seotud. Kõik tegelased, näitlejad, lauljad ja mängijad olid otsa kooli õpilased ja lõin ma ise nendega kaasa, mis oli, oli endale ka tore kogemus. Noh, ja siis kindlasti laulupeo jaoks valmis üks suurem koori koorilaul või kuidas teda ütleme, mis on nüüd selle aasta noorte laulupeo avatseremooniale lõputseremoonial ka. Ja linnateatriga sai üllitatud selline Tseedi siis salvestatud üks minu seni salvestamata olnud muusikaline lugu til unes piigele Tallinna kammerorkestri ja siis linnateatri laulvate näitlejatega seal ja siis ilmus, kuidas nad nimetavad ennast muusikahariduskeskuse Viljandi kultuuriakadeemia džässi poole vedajate eestvõttel selline õppevahend, kus on arranžeeringuid minu mingitest lauludest, Tšassilikud, see on selline õppevahendid, noored džässihuvilised saavad selle najal üritada ka kaasa mängida, seal oral siidid kaasas, millele võib kaasa mängida, noh, sellest ma ise nii aktiivselt kaasa ei löönud, aga, aga see oli, oli ka kindlasti möödunud aastal minu jaoks sündmusi. Muidugi oli neid rohkem, sest suvel tuleb meelde mingi paarkümmend või rohkem, kui 22 on siis kontserdi andsin ühe sellise kooslusega, kus laulsid Tanja Mihhailova, Lauri, Liivia Alen Vesik, ka see oli kontsert, et Eesti filmimuusikalauludes, kus siis häbenematult mingi kolmandik olid minu fenov laule. Vot selline alisem. Väga muljetavaldavalt palju sündmusi ja kontserte. Et kas vahel ei teki endale hirm, et teie muusika on nii populaarne ja nii palju inimeste südames, et siit ei ole enam kuhugi edasi minna. Kajalibeki hirmed, liiga populaarne? No olge nüüd arvati ta liiga populaarne hääleks laulude poolt. Räägime, et on teised. Ta ei öelnud, eks ma tean ise ka, et mõnedki neist kuulates tunduvad lihtsamad, kui neid esitada üritades. Et ega nad ei ole niuksed sünnipäeva kaasa laulmise laulud. Aga neid kuulatakse, see teeb ainult head meelt. Ja ma arvan, seevastupidi julgustab edasi ühinema oma rada. Kas te ise ka tunnetate, et teie muusikaline käekiri on hästi iseloomulik, et kas te tunnetate ka mingeid impulsse, kuidas sa niimoodi välja kujunes? Suur osa inimese elust on seotud ka lapsepõlvekogemustega ja kuidagiviisi ma ei tea isegi, mis põhjusel tekkis kas huvi suunda selline klassikalise ütleme Viini klassika ja baroki huvi ja teiselt poolt džässihuvi, kui naerda võisid talle siis juba mitte enam nii väga noor, ma arvan, et see oli siis muusikakooli ajal noh, nii 15 16 aastaselt ja siis, kui sattusin ka mängima ühte bändi, nagu nüüd öeldakse, seal me tegime küll sellist üritasime teha mingit milisest, isegi musta muusikat, nest Sauliliku, kuigi enamus tegid selle all, sest biitlite ja niisugust muusikat. Aga noh, seal võib-olla juba väikene sässilikki kaabeldus, aga noh, järjest huvi nagu süvenes ja eks ta siis suunas enda enda muusikalist mõtlemist ja käekirjaga. Ja noh, need mõned sellised asjad, mis tõenäoliselt on siis vanemast muusikast, klassikalisest muusikast need jooned tõenäoliselt on, on olemas minu loomingust. Nii et te tunnete ennast hästi kodus nii džässis, kergemas muusikas kui, kui klassikas, et need on nagu võrdsed. Ja sellepärast, et tead päris ja filmimuusikast ma olen ju loonud täiesti eriilmelist muusikat, tuntud on loomulikult ikkagi see laululooming käega aga noh, teatri muusika tihtipeale ongi nii marginaalne ühe etendusega. Koosta sünnib ja kui etendust enam ei mängita, siis ma pean silmas just draamalavastusi, neid on mul ka hästi palju ja nii kammeržanris kuni isegi suuremat orkestri nii. Ja noh, väga eriilmelist. Kui inimene, kes teab rohkem mu laululoomingut ja kuuleks mõnda teatrimuusikat, siis, siis ta ei oskaks arvatagi, et see on minu loodud ja noh, samuti filmimuusikas, eriti siis animatsioonis, kus on tehtud kaaperis hulgaliselt enda jaoks huvitavad hoopis teise suunaga tööd. Aga milline neist suundadest žanritest on teile endale kõige väljakutset pakkuvam? Huvitavam töö. Teatri ja seotud muusika tegemine on olnud südamelähedane ja, ja vaikselt heietan siin plaani ikkagi midagi muusikateatrile luua. See on veel saladus. Tänapäeval teatavasti käib ikka asi niimoodi, et tellitakse midagi, aga meil on juba õige, kaua võib öelda veel nõukogude ajast üks libreto, millest oleks võimalik teha üks. Ma ei julge öelda, võib-olla liiga pretensioonikas midagi ooperitaolist. Ja selleks ma arvan, et ma ei oota mingit tellimust, et tasapisi hakkan seda tegema ja ükskord, kui ta on valmis, siis ilmselt minna pakkuma. Teie õpetaja konservatooriumi päevil oli Eugen Kapilt. Kui suur mõjutaja tema teie elus on, kuidas te meenutate seda õpetajat? No Eugen Kapp olin äärmiselt heasüdamlik ja tore inimene aga takkajärgi mõtlen, et palju nüüd tema mõjutas või õpetas kompositsiooni õpetajana on üldse üks niisugune keeruline asi. Ma arvan, et pigem sain temalt sellist head suhtumist soosivat suhtumist kui konkreetsete õpetuste. Sest Tal oli selline komega, mida temast noorematel kompositsiooni õpetajatelt kindlasti ei olnud. Kes ei pane oma kätt ikkagi õpilase tehasesse väga Eugen Kapilt, temal mõni koht, mida ta arvas, et see võiks teistmoodi olla, siis võtsin lihtsalt kustutuskummi kustutas minu oma maha ja pani oma takti tasemele. Nii et noh, see oli nii ja naa siis alati, nii nagu ühist keelt selles ei leidnud, aga aga meil mingeid konflikte ka ei olnud. Aga ma arvan, et mitte otseselt, et ta minusse ta tulevasi valikuid ei ole mõjutanud, ma tegin läbisele kohustuslikku programmi, mis ikka siis selles õpetuses on ja me Me olime väga heades sõbralikes suhetes kuni kuni siit ilmast lahkumiseni. Aga huvitavam ongi, võib-olla ma olen ise muusikaakadeemias õppejõud, aga konservatooriumi ajal sai õpitud igasuguseid aineid ka noh, neid kohustuslikke. Korra midagi vähem tehtud arvestus ära ja siis sai unustatud. Igast senisest mõttetuid asju sai õpitud, aga praegu ma õpetan näiteks muusikaakadeemias just niisugust asja, mida me üldse õppinud ja ei ole, sest sel ajal, et seal sellist asja ei õpetatud ja see on väga tore, et praegu niisugused asjad on võimalikud jah, et ka akadeemias on sassi osakond, kus nüüd on arusaadav, et ka selle suuna žanri inimestel on, on vaja, mingisuguseid algteadmisi ei hakka, mina pean väga oluliseks ka ikkagi mingisugused muusikalise klassikalise baasharidusele. Vabandust, aga kuidas te saate läbi üldse noortega ja kas on vahel tunne, et noored astuvad kandadele ka? Ei, ma saan väga hästi nendega läbi, nagu ma mainisin juba seda käsikivi kosmosest, kus ma ise mängisin kaasa, teised ülejäänud tegelased olid minust kolm korda nooremad, aga ma tunnetasin väga head suhtumist nende poolt ja mis akadeemia pedagoogitöös puutub, siis igal aastal tulevad uued noored ja olen nendega olnud väga hea klapp. Ja tore on näha, et juba kuskile edasijõudnud noor inimene või nüüd juba võib-olla enam mitte nii noor inimene näed, et ahaa, ta oli, käis minu tunnis ka midagi, sealt ju tal ka kylge ja meil läbisaamine on väga hea. See pool ka väga meeldibki selles õpetamist, sest et mul on nagu kogu aeg olnud kontakte noorte inimestega ja meil huvitav. Sest nooremad näiteks interpreedid, lauljat ise otsinud minuga kontakti. Praegusel ajal juba teada, mainisin siin Lauri liiv või Tanja Mihhailova-Liisi Koiksoni Hanna-Liina võsa, et meie praegugi kestval koostöö on saanud alguse tegelikult nende Siis aga milline õpetaja te olete, kas te olete nõudlik? Jätate vabadust? Need ained, mis ma mõtlen, et on üks, on vaba klaverisarju ja teine on selline džässiosakonnas džässklaver. Et ma võtan arvesse kõigepealt ka seda klaveri mängutehnilist taset, sest džässiosakonnast, kui tuleb näiteks löökpillimängija kontrabassimängija, kes üldse elus on klaverit, võib olla kaks aastat üritanud temaga tutvust teha, siis ei saa ju temaga kaelamurdva ülesandeid võtta, teisalt mõni on väga-väga hea tasemega, siis näeme kindlasti oma töös ka kaugemale. Nii et ma julgen öelda, et ma olen selline suhteliselt leebe suhtumises mõistev selles osas, et noh, millised võimalused on konkreetse tudengiga midagi teha. Aga teisalt ma üritan ikkagi mingeid põhimõtteid vägagi sisendada ja jälgida ja parandada kümneid kordi korrata ühtesid ja samu asju, kuni need hakkavad meelde jääma ja ja mitte meelde jääma, vaid üritan teravdada ehk ka tudengite kuulmist, et mitte formaalselt näiteks pida nahlakuga, armoonia algõpetuse, näiteks omal ajal oma muusikakoolis action harmooniat õppimisel ana harmoonia ülesandeid on mingid reeglid ja sa võtad seda väga läbiteooriaga. Kogu see teooria on ju tegelikult tekkinud läbi praktika praktikat mõjutab akustika, kuidas mingid asjad kõlavad ja miks septi, mida on hea allapoole lahendad Lestval ja määrida sellist asja sisendada, et inimesed mitte ainult ei võtaks mingeid reegleid ja selle järgi üritaks akordi ühendada klaveril vaid vaid õpiks kuulama mitte ainult Äärmise, vaid ka sisemisi hääli. Tuli väga pikk. Bürood tahaksin pöörduda veel teie laululoomingu poole, et te olete võtnud põhimõtteks, et loote muusikat eestikeelsele tekstile ja esile tõusevad kaks luuletajad, need on leelo tungal ja Juhan Viiding, et need nimed peavad olema teile ilmselt siiski väga tähenduslikud. Leelo tungla ka tutvusime teismelises eas ja noh siis vahepeal oli tõenäoliselt tükk vahet, aga lähedasemaks muutusid kontaktid seeläbi, et noh, hea sõber Raimo Kangro, kes olime leelo abikaasa. Kuidagi sattusin nagu tihedamalt läbi käima. Ja tänase päevani oleme väga-väga head sõbrad. Me lapsed on kõrvuti kasvanud ja omavahel sünnipäevadel käinud ja see on tõesti selline lähedane, eriline suhe, aga loomulikult leelo pisimeline eesti keeles väljendatud poeesia, mida tema valda Watson on ta alati rõõmustanud, inspireerinud, kuigi nüüd kindlasti mitmel pool olen rääkinud seda, et minu jaoks nagu normaalne laulu loomine algab Tekstist inspiratsioon tuleb tekstis, siis ma tean, et väga palju on neid, kes teevad ka vastupidi. Ja siis tekivadki sellised laulutekstid, mida ma nimetan lihtsalt silpidega meloodia juppide täitmiseks. Aga ma tean, et mõnedki sellist moodust praktiseerivad inimesed on leelo poole pöördunud ja mõnel on saanud leelo poolt ka abielu on üks väheseid endiselt, kes, kes on suuteline ka väga mõtestatud ja poeetilise teksti tegema juba valmis meloodiale. Ja Juhan Viidinguga samuti konservatooriumi õpingute ajal tutvusime ja tema tekstide juurde on end viinud küll mitte otseselt tema enda pakkuminega, minu tema tekstide valimine, vaid konkreetset tööd, kõige tuntum nendest loomulikult nukitsamees. Aga on ka teisi. Jah, tuleb välja niimoodi, et nende, et eks ma olen tõesti kõige rohkem kasutada. Aga kas te otsite tekste või need lihtsalt satuvad telet? Suurem osa on tõepoolest mingite tellimustööde kaudu juba et saatan Buratino, eestikeelne versioon, kuigi jah, olid meil juttu põhiliselt eestikeelsetele tekstidele loonud aburatiina on ju tegelikult kirjutatud venekeelsele tekstile Riias ja Ma olen isegi lätikeelsetele tekstidele pidanud kirjutama muusikat sure läti filmi jaoks ja ka Riia noorsooteatris enamuses praegu siis on need tekstid tõesti tulnud mingite juba libreto telestsenaariumitega, aga kui mul neid selliseid pidevaid pakkumisi veel nii palju ei olnud, siis ta küll tõesti ise lappasin, luulekogusid ja, ja ajakirja looming ja. See on ise, siis on näiteks. Rääkides tähtpäevadest, tegelikult sel aastal on teil ka omamoodi väike tähtpäev, sest et möödub 10 aastat sellest ajast, kui te asusite Eesti heliloojate liidu esimeheks. Et kui nüüd vaadata sellele ajale tagasi, et kuidas on kulgenud ja, ja mis mõtteid see teis tekitab. Jah, see on niimoodi, et ajutised asjad kipuvad venima lisaks sest ma tõesti pärast sõber Raimo Kangro lahkumist juhatuse surve taastusin jääma aastaks selle ametiposti peale kohusetäitjaks, aga siis läks kuidagi edasi, eksimine natukene kohaneb ja et ma seostasin siis järgmistel valimistel kandideerima ja sisenenud, valiti Jana, olen siis tõesti need 10 aastat selle ametiposti peale olnud natse algas muidugi aga raha ümberehitustegevusega, sest tol ajal oli siiski see lillade maja võrdlemisi nigelas olukorras. Olen tegelenud siis selliste pargi asjadega, oli ju vaja muretseda kõigepealt rahalised vahendid ja ehitajad ja ümberehitajad ja võttis seal mõned hooajad, aga eesmärk on, loomulikult ei ole mitte mitte selle maja ehitamine, sest ta praegu on enam-vähem, võib öelda korras ja, ja korralikult funktsioneeriv. Eks eesmärgiks on ikka meie liikmeskonna huvide eest seismine ja kõige suurem üritus. Kõige tähtsam on Eesti muusika päevad mille on küll selgelt konkreetselt kunstilised juhid Ülo Krigul ja Timo Steiner ja produtsent Riina Reinsalu. Aga noh, ikkagi tuleb nende ettevõtmisel ka kaudselt kaasa aidata ikkagi nende materiaalsete vahendite hankimisel, mis selle konkreetse festivali läbiviimiseks vajalik on. Ja eks muidugi ka oma liikmed. Võin konkreetse asja ette tuua, minu meelest äärmiselt ebaõiglane oli Rein Rannapi laulu väljajätmine sellest Eestimaa laulu konkursist üks väheseid eestikeelseid laule üldse. Ma ei tea, miks selle konkursi nimi on Eesti laul, kui seal põhiliselt lauldakse muukeelseid laule. Ja selles suhtes me tegime neljapäeval pressiteated Eesti heliloojate liidu nimel, et kui keegi tänapäeva tehnoloogia aastal tõesti, kui keegi teeb kas kodus või kasvõi helistuudios on ju suhteliselt lihtne teha mingi siidi plaatija, jagada seda oma sõpradele ja kui see tekst, mida selleks on kasutatud, kui see ei ole trükis ilmunud ja uurisin järele, Autorite ühingu sai see laul, ega see nii-öelda siidiplaat ei ole seal registreeritud, mis üldise korra järgi peaks olema siis kui ta on olemas, siis võib seda öelda, et noh, see on siiski niisugune sõprade ringis omavahel tehtud asi, seda ei saa nimetada avalikuks, esituseks või avaldamiseks. Seega ma leian, et see on täiesti ebaõiglaselt eemaldatud ja siin oli veel võimalusi kaalutud. Rein pakkus välja ja Indrek Hirv oli päri, et võib selle teksti ringi teha. Millegipärast ka sellist võimalust ei antud. Need noh, ega meie ei saa midagi selles mõttes Elisat liidu poolt ette võtta, aga me saame lihtsalt avaldada oma arvamust, et see juhtum on väga kahetsusväärne ja niiviisi Deletatakse just nimelt ehk professionaalsemad tegijad selle ürituse juures. Söömale kui suur sõna üldse heliloojate liidul Eesti ühiskonnas on? Eks ikka võetakse kuulda ka loomeliitude häälte ükshaaval või on ju olemas selline kogum nagu kaunite kunstide nõukoda. Kultuuriministri juures ei käi koosolekule. Ma arvan, et aga ta on olnud sellised ühised skulptuuri poliitika arutamise koosolekut. Aga heliloojate liit nagu mitmed teisedki Eesti muusikaelu olulisemad instantsid on ju ka Eesti muusikanõukogu liige ja vot muusikanõukogu juhatus, kuhu ma kuulun, on nagu siis kontsentreeritud. Aga sa muusikanõukoguga annab nõukoguga ja soovitusi ministrile konkreetselt muusikaelu puudutavates küsimustes. Ja samas siis heliloojate liit saab alates ju oma sohu ja arvamusi muusikanõukogus esitada. Muusikanõukogu omakorda seda veel nii-öelda laiemapõhjalise platvormi peal saaks poliitikutele edastada. Nii et eks mingil määral kindlasti võetakse ääres, mingil määral kuulatakse ja igal juhul on see olnud enam-vähem viisakas dialoog, et et keegi ei ole nagu kõrvale tõrjunud sellest. Kui midagi meie poolt öelda, Alex. Kas Eesti muusikaelu on, on huvitav teie jaoks? Kindlasti on vist? Kui sa teed ide? Ei muidugi, muidugi on. Siin on nii palju eriilmelist ja meie vanem põlvkonna klassikutest tugev heliloojate põlvkond ja siis vahepeal näide minuealisi on nagu. Sest saatus on olnud karm, neid on väga palju kahjuks ebaõiglased, varasid, elust lahkunud. Aga viimastel aastatel on tekkinud väga tõhus nooremad põlvkonnad, võib öelda, et, et see on väga rõõmustav ja need nooremad heliloojad on olnud ka väga edukad mitte ainult siin oma kodumaal, vaid ka rahvusvahelistel nii Rostrumitel kui siis muudel konkursidel. Et see mitmekesisus on suurepärane. Sisask kirjutab ühtemoodi ja Tanja Kozlova niimoodi ja kõigile on siin maailmas naeran oma kohta olemas ja seal on isegi nii väikese rahvaarvu kohta nagu meil on see muusikaelu minu meelest äärmiselt vilgas ja mitmekesine. Te olete, kes, nagu te ise ütlesite, elanud selles generatsioonis, kust mõned on lahkunud, mis minule kui noorele inimesele tundub paeluv ja kõik need jutud. Te olete suurepärane mälestustevestja, et võrreldes seda aega ja võrreldes praegust aega, millest näiteks puudust tunnete? No ütleme niimoodi, et ma juba põgusalt mainisin, et tänapäeval on kindlasti noorele heliloojal keerulisem alustada ja selleks ongi heliloojate liidu tuge ka vaja. Sellepärast et enam ei ole niimoodi kirjutad mingi asja valmis ja laseb heliloojate liidu teisipäevasel koosolekul selle ette mängida ja siis pannakse protokollija siis maid praktiliselt kindel olla, et kultuuriministeerium ostab selle teose ära kas teda pärast seda siis esitatakse või mitte, see ei ole Holonina. Ma ei taha sellega öelda, et, et väga palju sellist muusikat tehti, aga noh, see oli niimoodi, see kindlustunne oli sel ajal kindlasti tugevam ja nagu ei olnud nii keeruline ehk alustada nagu praegu ikkagi on heliloojad seotud konkreetsete tellimustega ja niisama oma valminud teost kellelegi pakkuma minna. Noh see on võimalik, aga, aga noorel tundmatul seal ikka nii ladusalt ja libedalt ei lähe. Et see on kindlasti Nende aegade vahe, aga teine asi, mis noh, igal juhul kallutab praeguse aja kasuks, on selge see vaimne vabadus, et, et keegi ei kirjuta sulle ette või ei käi sulle peale, et sa pead nii või naa tegema. Et igaüks on vaba, valima ise oma tee väljendusvahendid ja et see kaalub kõik muu ikkagi üles, ma arvan, et kuigi ütleme filmindusele, mis oli juba üldse selle juba leninliku ideoloogia läbi, eks ole, oli massidele suunatud kõige olulisem kunstile nii-öelda, millised rahad liikusid siis filmis ja kui palju filme tehti Tallinnfilmis, noh, me teame, et ega nad kõik ei olnud eriti kvaliteetsed. Aga siis said ju väga paljud heliloojad ka tööd filmi muusika tegemiseks ja seal olid ikka väga suured haloradid selle aja kohta. Seda tänapäevaga ei saa üldse võrrelda. Et see oli see ideoloogia, et anname sulle kondi hambusse, aga siis tee meile sobivas suunas, kui noh, ma ei saa öelda, et oleks absoluutne olnud see surve, aga süsteem, kõik see loomeliitudesse süsteem nõukogude ajal oli, oli umbes ka niimoodi, et võtke ja olge rahul, ärge tehke häält. Ja paljus see nii oligi inimeseta ikkagi sellegipoolest oma erialaga, oma alaga ega selles mõttes ei saa öelda, et najal oleks ikka tohutu rusutus või jube olnud kummutada ükskõik ilmselt kus, mis ühiskonnas noorusaeg on ikka ikka väga tore ja, aga no ma arvan küll, et meie põlvkonnal oli see, see vedamine tõesti, et, et me saime elada eelmises ühiskonnas ja nüüd selles uues saame võrrelda nii häid kui halbu külgi ja teatud mõttes ka paratamatus, mis, mis käivad. Neid vanu aegu tagasi küll ei igatse. Pidin mingis mõttes olen ma isegi võib-olla loomingulisem vaimukamat nihverdada erinevate reeglite või võimaluste vahel. Sel ajal teater oli üks selline tegevusala, eriti lokaalne pisikene Eesti ja eestikeelne teater, kus isegi Moskva poolt pigistati silm sünnib või vastupidi, veel lubati teha selliseid asju, mida näiteks kuskil Venemaal teatrites mingil juhul lavastada ei saanud, selleks, et näidata, et mis te räägite, meil ei ole mingit tsensuuri, te võite teha seda, näete, Eestis tehakse sellist asja näiteks seal rošeki tangot või midagi ei tulnud kõne alla Venemaad ja siis loomulikult Teatris kuni süütute lastelavastustele ikka tikiti sisse põnevaid vihjeid sotsiaalsete poliitilisest, millest lapsed, võib-olla vanemad inimesed kindlasti teatrisaalid rahvast täis, sest oli teada, et teatris alati mitte alati, aga, aga enamasti oli ikkagi midagi väga põnevat. Ja vahepeal ju oli publikult vähem, aga nüüd ma olen aru saanud, et teatrid on taas täitunud ja meil on jällegi tugeva sotsiaalse närviga teatri nagu noode Krahli teater, samas siis sellise klassikalise maja ja psühholoogilise teatri näiteid nagu Linnateater jällegi väga tore mitmekesisus ja jah, pidi peitma midagi ridade vahele, aga see oligi tore omamoodi mäng. Ja mäletan, et kui me mõtleme seda nõukogude aja lõpuosa seal 80.-te keskel, see 90.-te alguseni, et siis, kui tehti veel filme animafilmi näiteks. Kroonilised tegelikult selle ühiskonna suhtes ja selle selle riigi suhtes ja teha neid selle riigi rahaga. Et see oli huvitav või tookord praegu ei miks ei saaks, eks praegu mainitud teatrites seal On see sotsiaalne pool täiesti olemas, aga lihtsalt need tolleaegsed siis meil võib olla veelgi kriitilisemad ja ikkagi naerdi selle ühiskonna üle ikka väga-väga võimsalt. Aga näiteks Eesti muusika päevade taustal võib ju ka öelda, et see huvi on samamoodi suur tegelikult uue heliloomingu vastu noorte seas. See on pidevalt kasvanud ja väga huvitav ja tore on see, et, et selle muusika kuulajate hulgas seal publiku hulgas ei ole sugugi mitte ainult pelgalt siis muusikainimesed, nagu võiks arvata, et see nüüdismuusika on rohkem väiksema ringkonna tegevusala vaid need Eesti muusika päevad on tõestanud seda, et seal on väga erineva taustaga publikut ja rohkesti on seal tudengeid ka teistest. Ehk rohkemgi selliseid mõtlevaid ja kas arukamaid ikka mingil määral ka haritumaid inimesi, selge on see, et selle kuulamiseks veidikene mingit tausta ja kogemust omada. Kasulik, et siis saab seda paremini mõista, et inimene, kellel üldse sellise nüüdismuusika kuulamise kogemust ei ole see võib ära ehmatada ja öelda, et, et see ei ole midagi muud kui lihtsalt üks müra. Aga nii see sugugi ei ole. Ja õnneks kuulajaskond nähtavasti aasta-aastalt on järjest järjest suurenenud. Kas on ka mõned muusikud, keda te isiklikult väga hindate või imetajate interpreedid, heliloojad? No sinna sellise asutuse puhul ma tõesti jään kimpu, sest neid on nii tohutult palju. Ütleme ka jällegi niisugused tänavaküsitluse puhul võib mingi muu järja või lihtsa inimese käest saada vahel väga konkreetse vastuse, kes on tema lemmikhelilooja muusik. Aga kui seda küsida eriala inimestelt, siis on see asi keerulisem. Raske öelda seda, mida ma armastan kuulata, nõnda rokkmuusika ja teie jama kiituseks ma pean ütlema, et kõik nii kodune kui autoraadio permanentselt klassik tee peal ja mul on väga sümpaatne see täitsa klassikaraadio on mitmekesine oma nii-öelda klassika, et siin on selle tõsises tuntud mõttes klassikaline muusika kui ka, ütleme, džässiklassika jaga rokiklassikat asendasid kuuldud, nii et see mitmekesisus on väga-väga meeldiv ja ise mulle meeldib ka. Teatavad eelistused on olnud, aga, aga ma hea meelega huvide kuulan ka. Vahel juhtun kuulama poole Pealt mingit asja, mis mulle väga meeldib, siis toome nuhi, et mis asi seal, kes seal oli. Et ma hea meelega jätaks lihtsalt konkreetsed nimed üles lugemata, neid tuleks siia lihtsalt liiga palju. Aga võttes nüüd seda vestlust kokku, et on ikkagi ja küsida, et mis on teie unistused ja ootused tulevikuks, pole selleks samaks aastaks. Esimene ootus, ütleme mis minu jaoks on põnevus, kuidas siis nüüd see no laulupeo jaoks tehtud lugu välja tuleb, sest olen kuulnud, et ikkagi olnud ühendkooride jaoks tekitanud. Teeme, ja laulupeojuhid peavad siin need kavandama, kuidas olukorrast välja tulla, aga ise annad, süüdised nad minu käest selle loo tellisid. Ja see, kas ta on põnev ootus ja vaatan, mis, mis tast siis välja tuleb. Kas selliseid vastureaktsioon, et teie muusikat on keeruline laulda, on tihtipeale tuled? On ikka tulnud, aga on ka niimoodi, et alguses öelda kasvõi konkreetselt mul on selle looga kogemus praegu, et kuskilt ühe koori poolt, et oi jah, et, et see on täiesti võimatu, et enne seda ikka ei saa, me teeme sealt ainult ühte osa, et ülejäänud siis eliitkoolid. Aga siis need on edasi läinud ja teinud proove ja siis siis on äkki Ramoni laule. Oi tore lugu tegelikult. Et kui saab sellest mingist hirmust üle võib-olla siis ei olegi nii jube. No selge, see korraldajad pidid arvestama sellega. Loo tellisid, et see nüüd midagi nagu kõige lihtsam kahe ei, ei tule. Eks aeg paneb asjad paika, aga on olnud küll selliseid kommentaare, et tunduvad, et on lihtsad, aga ka tegema, et, et on keerulised. Aga mõnel eelnevaltki laulu peal kasvõi eelmisel suurel laulupeol, kus oli meil see koorivariant laulust, siin on oja. Ma mäletan siis kui seda tutvustati ka koorijuhtidele kostus hääli Nonii, siis nüüd läheb, laulupidu läheb kõige mingitele eliitkoolidega ei aita, siis meil ei ole siin umbes midagi teha. Ja siis see laulupeole tulid mulle mingi Pensionäride naiskoorilauljad tänama, et tore laul ja said sellega kenasti hakkama. Et see on nii ja naa, sellepärast ma olen nüüd põnevil, et noh küll sellest olukorrast välja tullakse, hea küll, ta kõlab, aga ülejäänud plaanidest. Kuidas nüüd aega jääb? Üks kontserdikorraldaja, kelle poolt oli ka möödunud aastal see Üritan eelpool mainitud unistusega vast pihta hakata, võta välja söödaks libreto ja sellega tööd alustada, millal ta ükskord valmida võiks, see on iseasi. Siis tuli välja huvitava ideega üks minu üliõpilasi Imre Sooäär, kes salvestab kõiki tunde videosse lausa koos seletustega ja selle klaviatuuriga, kuidas mu sõrmed klaviatuuril on ja mis ma seal teen. Ja sa peaksid tegema sellest üldse niisuguse videoõppevahendi koos pildiga ja juuresoleva jutuga. Ja ma mõtlesin, et see polegi nii paha mõte. Imre lubasid selle tegemisel kohe meelsasti aidata, et mine tea, äkki äkki teeme sellel aastal niisuguse asjaga ära. Ma loodan, et kõik need plaanid teastuvad ja te jõuate lähemale oma ideedele, eesmärkidele. Aga veel lõpetuseks ehk soovitaksite või annaksite mõne vihje oma repertuaarist, mida me tänases saates kuulata võiks? No võib-olla siis midagi niisugust, mida harvemini kuuleb mõne aasta tagusest Vanemuise lavastusest lumekuninganna ma olen sealt või, või siis midagi sellelt värskelt linnateatri siidilt, et eks ta siis ise Haliteed midagi nende värske vaata asjad ei olnud kahjuks seda Estonias etendunud asja, seda pole veel salvestatud, aga see oleks ka üks, üks soov ja unistus, et ehk saaks sellel aastal ka salvestatud, et saaks sellest ka mingisse. Aitäh, Olav Ehala, siia klassikaraadio stuudiosse tulemast. Olge lahked, aitäh kutsumast. Vanemuise sümfooniaorkester ja Siiri koodres Lauri Sirbi juhatusel esitasid laulu lumekuningannast, mis oli siis pärit Olav Ehala lavastusest lumekuninganna, mida helilooja ise soovis ka tänases saates kuulata. Külaline.