Enn Vetemaa. Seda tutvustust alustades tuleks kohe alguses ära öelda, et tegemist on kirjanduse ässaga. Raske on leida zhanri, milles Enn Vetemaa kirjutanud poleks, milles ta samal ajal täielik profon. Vetemaa alustas oma loometeed luulega, jätkas proosaga ning hiljem jõudis näidendite kirjutamiseni kaht võrdlemisi vastandlikku kõrgharidust. Keemiainseneri ja helilooja diplomit omav Vetemaa paistab ka kirjanduses vastuolusid. Armastavad kriitikuid seostuvad vetemaad. Modernistlikku lühiromaanidest ega tema loomingu üheks olulisemaks osaks võib pidada väikest romaani raamatut mis koosneb viiest lühiromaanist. Esimene neist, Petema debüütmonument ilmus aastal 1965 ja äratas Moskvas väga suurt tähelepanu. See päädis parima rahvuskeelse romaani kategoorias üleliidulise romaani preemiaga. Enn Vetemaa on kirjutanud hulga tekstiga muusikale ühe teosega elatada ennast kuni tänapäevani. See on laul, mis kõlanud nii Pipi Pikksukanäidendites kui ka filmis kevad südames, kus Toomas Uibo jah, selle kuulsaks laulis. Jutt käib laulust põhjamaa, mille Vetemaa pani paberile väidetavalt kõigest 20 minutiga. Mõneti põhjendamatult on Vetemaa hiline looming jäänud tunnustamata, kuigi tegemist on kirjandusklassikuga. Ka Vetemaa ise ei ole läinud oma isiku tähtsustamise teed vaid peab oma kolme ammust kiindumust kirjutamist, muusikat ja napsitamist. Sellest ülemaks. Kolleeg Andres Ehin kirjeldab, et pigem on Vetemaa paremad teosed kui kihisev šampanja, külm ja karastav. Kirjamees ise on kikilipsuga ja mõnusalt. Aga alguses oli sõna Mina ei kujuta ette, mismoodi rooma aia ladina Härrad, Virgiiliusja õidjas, kuidas nemad oma sõnumit tõid kuulda või kas nad sõrmitses ikka mingit pilli sinna või ma ei tea, kas seda üldse keegi teabki. Aga kunagi näib olevat niisugune aeg, et sõnum oli nagu vist tähtsam, kui see joru. Aga meie jorudega on päris kena mulle meloodiad meeldivat suurepäraselt laulutekstidega alates täitsa geniaalset Valgrest, kes oli puhta turakas kirjutades oma laulud veel ise teksti, mis absoluutselt kuskile kõlbana. Hoyt näiteks seda viga ei teinud iialgi. Et mis ma oskaksin öelda, tähendab vaat eesti regilaulus on, mis sõnum ka oluliselt teised laulavad, nii minimalistlikud detatatud tontontatuta ja Tammeke kassas ja nõnda edasi nagu sõnum, mis ka tihti üsna nigelalt gene, aga tema tähtsusele suurem. Aga nüüd on kinud nisukene lugu alases valges, et iga inimene, kes arvab, et ta on music Paalne, mida ta oli ülimal määral, et ta oskab kirjutada, kohe lauludeskisime juurde ja siis ma olen väga õnnetu, kuuldes niukseid asju, nagu, et ma kuulun Sull, sa kuulud mul ja siis nad üldiselt tavatsevad viibida muinasmaal paradiisis. Ühesõnaga noh, nii mitte midagi sõnumit kandvad asjad, et tõeliselt vist kõige raskem on kirjutada üldse laule, et ma armastan sind, mis oleks natuke teistmoodi seda tehtud läbi ajaloo. Aga ma ei tea, miks meil puudub niisugune noh, ütleme seda tüüpi laul, laul oleks need siit võib-olla see sõnad, et kuradi vastik on aknaid peksta. Ei võiks laulda seda üks teine naine võiks laulda, et issand jumal, ilusa näo oled sa mulle küll, aga jalad oma liiga jämedad. Minu arvates võiks ju laulus olla mingi sõnu inimesed, kes on meloodia loomisel täitsa andekad. Millegipärast arvavad, et see on iseenesestmõistetav, et nad oskavad tekste sinna taha kirjutada. Sügavalt erinevad asjad on laulutekst ja, ja luured tähendab seda nagu ei ole vist eriti sellele keegi tähelepanu juhtinud, aga minu oma kogemustes on niisugune lugu, et koera kirjutas sihukese laulu nagu põhjamaa ja nõnda edasi, eks ole. See on küll Pipi Pikksuka, sest kuidagimoodi ei saanud sellel ajal laulda tsensuuri ajal, et Eestimaa suva nii, aga raha sain nii palju aru, et põhjamaa ja puha, tahtsid koguni hümniks teha, mina pooldan endist, ikka konservatiivne ei mina või oleks tahtnud. Aga kui ma näitasin seda laulu teksti oma heale sõbrale vanapagana kadunud Vello n nii kontekstis ei ole eluilmaski kirjutanud, et see jube sai kirjutatud, püüa oma mu kodumaa mingit kir, kellad ja täitsa jama. Ma olin natuke nukker, sest üldiselt ega ma ise ka niisuguseid laule ei kirjutanud, aga aga siis oli nii, et siis ta tuli mulle vastu. Prints, nagu ta ikka, mu hea sõber oli. Kurat kujuten. Me tulime õllekas. Küts, mina, see tähendab, et tekst, mis paberil on jõle ja luuletajale vastik lugeda, tema missioon ei olegi olla mitte luuletus või ikkagi üks niisugune õlu või midagi muud. Ühesõnaga, ja samal ajal teine asi on see, et kui arvata, et nüüd väga headele ütleme, luulet saaks teha häid laule, siis väga üksikud näited, kus on korda läinud väga üksikud. Tähendab, ja, ja mina alguses, kui ma oma esimest niisugust olen siiani enam-vähem üleval pidada, pole seal vist 30 aastat repertuaaris olnud Pipi Pikksukk aeg-ajalt siis Ma lähtusin loomulikult Alverist ja püüdsin teha ilusaid liime ja kordumatu Studia jõududnikeks, kihaa, aga ole lahke, kui ma panin ühe muinasmaakodumaa, siis kõik said aru. Nii et tähendab heast luuletusest ei pea saama head laulu, aga on erandeid. Näiteks üks on siis mulle hästi meeldib, on see vesik seal tulevast noorest mehest. Hando Runnel tehtud Neitakse tähendab mulle naisele üldise nurisemise ja virisemise, mis on talle endale ka muide omane. Aga selle juures tuleks üks noor, tubli mees, teeks asja korda, näiteks, noh see on ju laulu kole palju öeldud. Vot see on minu meelest hästi ja laulutekst. Ja imelikul kombel sammalai aluletus siis minule mõjunud laulutekstidena on veel. Vabaduse puiesteel seisis seesamune, kes mahlastid, oh, mingi turvavaat, see on mulle meeldivad. Siis muide enamik tungla tema ei kirjutanud kunagi labaseid tekste, nad ongi hea sealpool olnud filmis, mujal nad ei ole head, aga, aga noh, täitsa viis miinust. Ja siis on muide veel, mis seal väga head tekstis minu ees. Mis haiglagi, mis koolis õpetati ja see ja see vaat kui ma ühest laulust peale ilusa muusika, mida ma eeldan, et vaevalt küll Homeros laulis oma oma asju lauldi aga nendel oma sõnum ja kui ma elan niimoodi selle üle mõtlema jään, siis selgub, et sõnum ka väga tähtis, et me oleme nagu täiesti unustanud selle võimaluse öelda midagi noh, inimlikud, et kurat, raha napib või pea on haige või noh, ma ei, ma ei oska öelda, tähendab kõik inimlik on, kõik käivad muinasmaadel kuldkingade, seal, tähendab see on jõle, jõle mage. Ja samal ajal kui sa vaatad, et viis täitsa sümpaatne siis on ju, on ju midagi nagu viltu. Aga nüüd on tekkinud olukord, et iga inimene, kes ilusa viisi kirjutab kohe seda tegema, aga jumala eesthoid küll ei arvanud ja paljud targad inimesed on arvanud või tähendab ise sa võid sinna küll tekib mingisugune niuke all õlg või reaalune tekst muusikas jätt johtuvalt. Aga seda võiks ju näidata ometi, noh, ütleme Aimla või, või kasvõi näiteks korda selle teksti. No ei oleks nii jube kuulata, paneks oma mõttega juurde teda mulle näib, et laulutekstide autorite tähtsust võiks natukene Ta viisakas oleks öelda laulu välja kuulutanud, kuidas tema tekst ka. Sest et muidu kui nüüd Vergiilusti Oviidiust või hoomerast kuulates oleks ainult kuulda need keset tinginud sillatalaga tegid, siis ei teakski pärast vaid hoopis nendest, kes mingit kummalist kannet vaikisid. Enn Vetemaa nimetas küll üsna mitu teksti, mis on talle meeltmööda. Valisin tema lemmikutest Ühem Hando Runneli sõnadele kirjutatud laulu Veskimees, millest kõneleb nüüd selle laululooja Henn Rebane. Aega tagasi palju, nimelt kui ma Tallinna konservatooriumi lõpetasin 77. aastal eelmine sajand 1977, siis ma sattusin elama, et sellisesse eramajja tuppa, kus oli, oli selline loominguliselt siukene mõnus õhkkond ja see on aasta 1978, kas on nüüd ja ma olin just Leningradist saanud vene imeteose nimelt 12 keelse kitarri, mis mulle tol ajal meeldis metsikult Donovani kitarrimängija laule ja püüdsin siis netooriusel vaadata, aga, aga silmale ja kõrvale jäänud mulle Hando Runnel, kelle teosed aeg-ajalt ju ära keelati ja see tekitas põnevat huvi. Ja sellised laulutekstid mulle tundus väga paljudel tolleaegsetel luuletustel oli, võis kohe valimisviisi kasutada ja eks ma neid lehitsesin mulle. Mulle väga meeldis see mõtteviis, seal oli vabaduse hõngu või selliste tolle aja ängistusest väljuvat valguskiirt või kuskilt sisse paistvat ja, ja niimoodi ma leidsin selle veskimehe, sööb, Pealkiri oli tal üks veski, seisab vete peal, veskimees tuli hiljem kuidagi omavoliliselt ja ma tean, et Kukerpillid on kunagi sellele tekstile juba sellise hoogsa viisi teinud. See oli ka mõni aasta varem juba. Aga noh, see mind ei heidutanud ja, ja eks ma neid tekstisõnu seal üksinduses veeretasin ja, ja nii see lugu tuli ja läks mitmeid aastaid edasi. Ma ise mõtlesin salamisi niimoodi, et et suurepärane laulja Marju Kuut võiks seda laulda, aga see oli just see aeg, kui paljud muusikud lahkusid Eestist ja Marju Kuut oli teel Rootsi ilme hiljem Ameerikasse, nii et ta võib-olla üldse ei teagi, et ma seda laul oleksin mõelnud. Nii et see oli suur suur unistus, aga see vaibus ära vaikselt ja aasta 1983, kui me töötasime koos, Jaak Jürisson iga mitmetel muusikaprojektidel järsku Jaak ütles, et heliloojate liidus, seal oli tol ajal suurepärane stuudio, oleks võimalik mõni lugu lindistada, et kas sul ei ole mõnda laulu tema mõned andsin talle, aga tema pill ja kõrvu jäi selle üks veskisega pette peal muusikale ja ja ta tegigi selle erakordselt põneva seade. Muidu see lauljoy kõlaks niimodi, seal on kuulda neid veski giide ja vete vulinat jutte ja laulis ära. Ja niimoodi ta ongi jäänud ja ja nagu te võib-olla panete tähele, et paljudest lauludest on kavereid tehtud, aga aga see on üks niisugune laul, mida, mida keegi laulda pole tahtnud. Või igal juhul jaagu jaagu esitus on suurepärane. Alguses sõna. Siis ei saa, teete. Ja veskitöö töötas sest Veskimäe somb sinu ja veskeid liivi kulunud. Tarei Rootsi riisa ja raiu sooned kivisse. Et keegi erid Puhtaks säravaks. Sessioon keeles. Kui ka Koorma kõrval kõnnib siis küüsigas, toob linnaseid. Saaremaal kui siis juhtub, et jääda seerina arestis. Saaremaa. Kuulma tuleva kui pooled on siis jõutud. Sinna. Siiski seisab ees. Ja võiks teha. Sest Veskimäe sonde asi ja Veski rulood.