Alguses oli sõna. Alguses oli sõna otsib parimaid eestikeelseid laulusõnu, kellel seda ikka uurida kui kohalike vaimuinimeste tarkade kirjanike käest. Milline on nende meelest see tekst, mis on leidnud parima muusikalise väljundi? Alguses oli sõna. Tänane alguses oli sõna kirjanik on Olavi Ruitlane. Olavi Ruitlane on pidanud ameteid rohkem, kui üks kirjanik seda oma eluajal teha jõuaks. Ta on olnud treial-lukksepp, katlakütja, maaler ja pidanud teisigi ameteid. Ise arvata, et need kõik on head kirjaniku töös, siis ei pea hakkama olukordi välja mõtlema, et on kohe millelegi toetuda. Ruitlane on Lõuna-Eestis resideeruv kirjanik, kelle firmamärgiks on ülilihtsalt ja geniaalselt tabavalt kirja pandud read. Talle meeldib muidugi endal lisada, et ka teatav bravuurikas milled oma luulest proosasse kaasa võtnud ja luulesse jõudis Olavi Ruitlane otsapidi Runneli kaudu juba teisme eas. Edasi tulid tema lemmiku tüdi ja peier. Roitlase esikluulekogu ilmus aastal 1998 võru ja eestikeelsed luuletused. Ta on kirjutanud lastele kirjutanud teatrile, kirjutanud lauludele ja saanud aastal 2004 oma romaaniga onu romaanivõistlusel teise koha. Lisaks pälvis romaan kultuurilehe sirp aastapreemia Virumaa kirjandusauhinna ja Bernhard Kangro nimelise kirjanduspreemia. Aga Ruitlane tegi puhta töö raamatumüügitabelites tööstist tuhandete eestlaste teadvusesse hoopis raamatuga. Naine, mida autor on nimetanud eesti esimeseks suhtemeestega. Naine oli hitt. Roitlas tahtis selle ilmumise järel intervjueerida mitte ainult sirp, aga isegi ajakiri Playboy, kes ta hiljem oma kaasautoriks värvas. On suhteliselt vähe autoreid, kelle loomingut raamatupoest küsides saad vastuseks. Meil on kõik läbi müüdud. Vilets muusikatarbija vot lapsepõlvekodus oli kuidagi niimoodi, et muusikat kuulati ainult muusika kuulamise pärast, pandi nagu ülejäänud asjad nagu seisma, osteti vahe, kuueti, muusikat, mul on see millegipärast külge, arvad, et ma ei suuda nagu muusikat panna endale taustaks sellepärast et mul on endal nagu hästi palju mõtteid. Ja autos ma tavaliselt ei pane autoraadiot käima, sest mul on ikkagi nagu endale hästi palju mõtteid. Kui ma nüüd kuulen seda lugu kuskil raadios, kaubanduskeskustes ma ei saa raadiot kinni keerata, siis ikkagi viime ajas tagasi ja tekib hea soe tunne sisse. Ja. Ma tahan siin olema küll äärmiselt ebaoriginaalne ja tuleb ikkagi tunnistada, et Volmer, turist ja loo nimi on Saara jahtu. See on nagunii ammune nagu asi, et puudutab mu esimest kontserti ja üleüldse, mis leidis aset Võrus. Rahast oli 80, ma ei tea, mis. Ja mina, kui siis vana vanaisa kasvatatud lapp, keda oli piinatud Treville aastal helile Läätse ja Uno Kaupmehega sai esimest korda nagu põhimõttelist soki ja sellepärast, et Volmer seisis seal vihmas pähe olimalteeritud punane vihmavari ümberringi sibasid miilitsad. Kett oli põhimõtteliselt ümber rahva nagu moodustatud ja sellisesse ock. Esimest korda ma sain nagu aru, et laul võib midagi tähendada võib-olla mingi sõnum sees ja, ja muusika ja sõnade vahel võib tekkida mingisuguseid tervik. Et see on nagu esimene kord, ma tundsin nagu ära, et IRA jõudis. Ma arvan, et mitte mulle üksinda, vaid tuhandetele ja 100 tuhandetele ja ma arvan, et roog on üles kasvanud poiss terveid põlvkondi. See on niisugune lugu. Loom minust ja kellestki teisest, igaüks nagu saab samastuda, sest terviklikult hea, seda kohtab väga harva. Isegi tänapäeval kui muusika ja tekst nagu hakkavad koos 11 nagu võimendama nagu hümne, mingisuguse madi armastusele, millele iganes. Väga võimatu. Kusjuures sõnana Singer Vingeri laulust sa ära jahtu, räägib esitaja hing, teksti autor Hardi Volmer. Kauges nooruspõlves 80.-te algul kuidagi mingid stseenid seonduvat, selle laulu sünnime ja need on sellised intiimset laadi. Et tõepoolest olen uulitsa peal suudelnud tütarlapsega avalikus kohas, ta oli viluvõitu ja ja siis oligi selline kentsakas Läti mõistetav selline tundmus, et ütleksite, oli, oli see kõik väga romantiline ja ilus ja ja teisalt jälle vaatab ennast kõrvalt ja siis oli seal külmal uulid, seal oli kuidagi hammaka seal natuke halenaljakas ja siis paratamatult tekib mõte, et vajavad teos, mul siis küll tekkis, et me oma mõningates intiimtoimingutes alateadlikult kasutame samu poose ja ja võtteid, nagu me neid oleme näinud kinos või lugenud raamatust miski võtta seega meeles, et tütarlaps tegi mulle ettepaneku inglise keeles ja mina olin nii tume, et ma siis ei teadnud, mis tähendab see Tšaš, mida raske hääldada, mis tähendab ettepanekut ja päris kummaline, et, et see on miskipärast meelde jäänud sellest hetkest, et, et see on selline väga Hatule tausta asjale. Puhtmuusikalises mõttes oli see täpselt see periood, kus ma vist olin, just eelnevalt oli mul õnn ja rõõm olnud jaa, Tšehhoslovakkias vahetusüliõpilasena ja, ja sealt sai ostetud äsja ilmunud. Heliplaat oli poliis, see on mulle siiani väga tähtis mäng, just seal olid sellised laulud nagu mässatš enda padu ja täik siiani igihaljad lood tegelikult rokiklassika ja täiesti ilmselgelt saima neist lauludest innustust. Kuidagi hakkasse ära jahtu mul kõrvus kumisema viis ja sõnad on minult, aga sellise roki sattungi on sellest teinud ikkagi Ronald your laut.