Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadio uudistega on stuudios Kai Vare. Eurobaromeetri uuringu järgi on Eesti kodanik oma eluga rahul, suhtub hästi Euroopa liitu ja usub, et majandusel läheb ka edaspidi hästi. Probleeme nähakse kuritegevuses, rahul ei olda tervishoiuga ja sellega, et majandusedu pole veel sotsiaalselt väärjõudnud. USA president George Bush tunnistas aastalõpu pressikonverentsil, et Iraagi sõda on osutunud oodatust raskemaks. Tallinnas on järgmine aasta kuulutatud noorte aastaks, mil pööratakse tähelepanu noorte aktiivsusele ühiskonnas, noortekultuurile ja nende tervislikel eluviisidele. Pärnus see valmis kunsti aastaraamat. Varasematest veelgi mahukam. Ilmateade lubab ööseks lörtsi ja vihma, homme sadu lakkab. Öösel on õhutemperatuur miinus kolmest pluss viieni kraadini. Päeval on kaks kuni kuus kraadi sooja. Euroopa Komisjoni esindus Eestis esitles euro parameetri süüdis raportit Eesti kohta. Uuriti avalikkuse hinnanguid elule Eestis ja Euroopas, nende uuringutega jälgitakse hoiakuid Euroopa Liidu liikmesriikides. Ülevaate teeb Riina Eentalu. Uuring näitas seekord teiste inimeste rahulolu oma eluga on hüppeliselt kasvanud. Kui varasemates uuringutes püsis see stabiilselt 70 protsendi piires, siis nüüd on oma eluga rahul 79 protsenti küsitletutest. See on Euroopa Liidu keskmine. Tõsi, kõige rohkem eluga rahul ollakse siiski põhjamaades, Rootsist, Taanis, Soomes, ka Hollandis. Kuid Eesti paistab just uute liikmesriikide hulgast silma kõrge rahulolu protsendiga. Küllap annab selleks alust kiire majanduskasv. Emori projektijuht Jaanika hämmalt. Nii majanduskeskkonna tööhõive kui sotsiaalse heaolu puhul on tegelikult toimunud selline üsna sujuv kasv, et üha rohkem inimesi hindaks siis olukorda heaks ja eriti paistabki Eesti ilma, mis puudutab seda rahulolu majandusolukorraga riigis, samas kui Euroopa liidus selgelt pigem nagu domineerib selline pessimistlik hoiak, teine valdkond siis, kus pigem eestlased näevad, et selle arenguruumi on veel päris kõvasti, on siis sotsiaalne heaolu pooled kodanikest Eestis loodavad igati, et elu läheb veelgi paremaks, kui ta seni on, teisalt kui Euroopa liidus tervikuna ja seal ka uutes vanades liikmesriikides eraldi vaadatuna, pigem siis eeldatakse, et elu ja üsna samasuguseks Pool aastat tagasi arvasid ka eestlased, et elu ei lähe paremaks, vaid jääb üsna samasuguseks. Nüüd on arvamus muutunud, milles näevad eestlased probleeme? Traditsiooniline probleem on ikkagi seostanud sellise turvalisusega ehk siis kuritegevus, aga et see on siin kahe aasta vältel väga stabiilselt ikkagi esikohal olnud näevad jällegi inimesed üha suuremat probleemi meie tervishoiusüsteemis, et Euroopa liidus on jällegi probleemi teistsugused. Hoopiski tööpuudus on just see, mis kõige enam inimesi muretsema paneb ja samuti ka majanduslik olukord riigis. Ja üks suur probleem on Euroopa liidus ka sisseränne. Poolehoid Euroopa liidule on vahepealse mõõna järel taas kasvanud 72 protsenti leiab, et liikmeks olek on Eestile kasu toonud ja liitumine on Eestile head mõju avaldanud. Väga palju on just uute liikmesriikide seas neid, kes Euroopat poliitilise organisatsioonina näha tahavad, et vanemates liikmesriikides võib-olla pigem mitte eriti skeptilised ongi nii-öelda traditsioonilised skeptikud nagu Ühendkuningriik, Austria sinna hulka kuuluvad näiteks ka Soome ja Rootsi Läheme, siis tuletatakse eurot, et see toetus on jah, selline pigem madalamapoolne. USA president George Bush tunnistas mõne tunni eest Valges Majas antud aastalõpu pressikonverentsil, et Iraagi sõda on osutunud raskemaks, kuid esialgu ootas, kui ta ei kahtle, et otsus seda alustada oli õige ning Ameerika on võidukursil. Neeme raud jätkab. President Bush tunnistas eile esmakordselt, et Ameerika ei ole praegu Iraagis võidukursil, kuid tänasel pressikonverentsil rõhutas ta, et ei ole kaotanud siiski usku, et operatsioon Iraagis on võimalik võiduka lõpuni viia. Ma usun, et me võidame, kui ma nii ei arvaks, ei oleks ma sinna ka meie vägesid saatnud, me saavutame edu, ütles Bush. Presidendi sõnul murdub ta süda regulaator sarnaselt, kui ta mõtleb hukkunud ameeriklastele ning ainsaks võimaluseks, kuidas neid ohvreid õigustada, on operatsiooni edukas lõpuleviimine. See on ajaloo poolt meie generatsioonile esitatud väljakutse, ütles Bush pisut hiljem, lisades, et ei ole kordagi küsitlenud oma kursi õigsust. Küsimusele, milliseid muudatusi tahab senisest strateegiast teha, kavatseb president veel vastata. Ei soovinud, öeldes, et uude aastasse astutakse selgema pilguga ning esialgu jätkab ta kõigi võimalike nõuannete kuulamist, kuid et Ameerika sõjajõud neile pandud kohustuste all vaakuma ei hakkaks, on ta toetama plaani suurendada tegevteenistuses olevate armee ja merejalaväelastega arvub. Konkreetsetest numbritest buss pressikonverentsil küll ei rääkinud, öeldes, et ootab USA uue kaitseministri Robert Gatesi ettepanekuid. Gates oli täna visiidil Iraagis, kus kohtus USA kõrgemate sõjaväelastega, kuid ei nõustunud samuti täpsustama, milliseid muudatusi tema arvates operatsioonist teha tuleks ja kas üheks neist võiks olla Ameerika vägede arvu ajutine suurendamine. Valge maja teatel kavatseb USA juhtkond oma uue Iraagi strateegia avaldada tuleva aasta alguses. Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Tallinna linnavalitsuse tegemistest annab ülevaate Meelis Kompus. Lõppema hakkav aasta sunnib vaatama ka uude aastasse 2007, kui Tallinn on selle kuulutanud noorte aastaks. Seda otsust põhjendas abilinnapea Kaia Jäppinen. Tallinn on Eestis kõige noorusliku maavalitsus. Tervelt 28 protsenti elanikkonnast on seitsme kuni 26 aastased noored ja lapsed ning noorte aastakava kohaselt on siis järgmisel aastal põhitähelepanu noorte kultuuril tervislikel eluviisidel keskkonnas, andlikul tegevusel, innovaatikal, haridusel, Noorte kaasatusel ning osalusel aktiivse kodanikuühiskonnas on igal kalendrikuul ka oma tunnuslause. Tooksin näiteks jaanuar hoog sisse märts olev moes tunnuslauseks on siis noorum peateel ja see saadab kogu aasta tegemisi. Aasta eelarve või on planeeritud tsirka 1,6 miljonit krooni. Linnavalitsus kiitis ka heaks riigihankelepingu projekti, et osta ühistranspordisõitjate jaoks infosüsteeme või muud seadmeid, mis peaks hõlbustama ühistranspordi liiklust. Abilinnapea Jaanus Mutli. Esimeseks maiks 2008 saavad siis 26 Tallinn ristmikku prioriteedisüsteemiga varustatud, mis tähendab siis seda, et ühissõidukid ristmikule lähenedes saavad nii-öelda rohelise tule ja saavad nende rohelises laines oma sõitu jätkata, mis peaks siis muutma ühistranspordi kasutamise oluliselt kiiremaks, mugavamaks ja selline prioriteedi süsteem paigaldatakse 111-le Tallinna ühissõidukile. Lisaks selle hankega saavad bussid, trollid, trammid endale kõik korralikud pardakompuutrid, sisemised ja välimised, infotablood ning automaatsed hääl teatanis seadmed. Mutli sõnul saab selliste tablood abil anda reisijatele märku näiteks ka sellest, kui on vaja osta uus sõidupilet. Nii juhtub see näiteks siis, kui liini üks bussiga siseneda Viimsi valda, kus Tallinnast ostetud pilet enam ei kehti. Pärnus valmis kunsti aastaraamat Ülle Hallik räägib lähemalt. Pärnu linnal on juba 10 aasta jooksul saanud kauniks traditsiooniks võtta kunstiaastat kokku trükisõnas ja pildis. Pärnu linnavalitsuse kaunite kunstide peaspetsialist Alar Raudoja selgitas, mille poolest tänavune aastaraamat eelmistest erinev. Ta on praktiliselt kaks korda mahukam, kui on olnud eelmistel aastatel, tegelikult me oleme suure sammu edasi teinud. Kui eelmine raamat oli meil klamberköites ja meenutas väga sellist vihikut või kaustikud siis seekord me olemegi ka jõudnud ikka päris nii raamatu mahtu juba välja, miks üldse on vaja neljanda sellist raamatut? Inimese mälu on, on suhteliselt lühike. Sündmusi, mis meil siin pärnus toimub ja kunstielus on tegelikult päris palju ja kui hakata meenutama, siis tihtilugu meile väga täpselt enam ei meenu, mis aastal see oli, kes esines, kus näitusel või, või midagi sellist. Et selle aastaraamatu on tinginud täiesti reaalne seadus, nii-öelda kroonikana asi kirja panna, pilte on sellel aastal üle 150, kasutada oli kolm-neli korda rohkem fotomaterjali, kuid, kuid siiski maht ja, ja meie alused nii-öelda raamatu väljaandmisel on alati olnud piiratud ressursiga, nii et siis tuli tehase valita, aga ma loodan, et kellelegi ei ole liiga tehtud ja see, need kõige tähtsamad kõige olulisema fotod on selles raamatus. Pärnu kunsti aastaraamatu leiab soovija Pärnu Kunstnike majast, samuti jagatakse neid kajastamist leidnud kunstisündmuste osalistele. Alar Raudoja. Eelkõige saavad nad kunstnikud, need, kes on Pärnuga seotud, läbi mitmesuguste sümpoosioni suvefestivalide sest nad on ka mingil määral Nende ürituste kataloogid. Raha ürituste korraldajatel on nii piisavalt vähe, et sellist iga väikse festivali ürituse jaoks kataloogi välja anda. Ma ei ole rentaabel ja siis me olemegi pannud nad nii-öelda üht ühtede kaante vahele. Raamatuid jagatakse laiali tasuta, nende väljaandmisele kulutas Pärnu linnavalitsus 35000 krooni. Kataloogi koostajad ja fotograafid töötasid kunsti aastaraamatu väljaandmisel selle eest tasu küsimata. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Ja ilmast öösel on ilm pilves, peamiselt lörtsi ja vihma, Ida-Eestis ka lund, kohati on jäidet ja udu. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolmest pluss kahe saartel kuni pluss viiega kraadini. Päeval pilvisus hõreneb ning sadu lakkab. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul kuus kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on homme kaks kuni kuus kraadi. Need olid Eesti raadio uudised.