Raadio kaks on rabarockil Järvakandis, siin on Sten Teppan ja Erik Morna kes nägid hiljuti ühte vapustavat unenägu. Selleks unenäoks oli legendaarse plaadi rock hotelli 83. aasta debüüt Albumi taasesitus, esmakordne taasesitus siinsamas Järvakandis otse lava peal. Meie lipp lehvib siin kõrgel ja nüüd on siis kauaoodatud hetk käes. Me oleme valmis eetrisse mängima ühe siin kõlanud kontsertidest ja, ja mitte lihtsalt, vaid kontserdi, kus rock Hotell esitas algusest lõpuni oma 83. aastal ilmunud albumi debüütalbumi. Head kuulamist. Need on kõik teavad. Ja play lugusid plaati siis ilmus aastal 83. Ja ta on tõesti käe Supeamu ka jälginud, mind õrnalt sa. Susi. Suur aitäh, suur aitäh, pere, kõik tuhanded inimesed siin platsi peal ja, ja kuna sellest kontserdist Ki toimub raadioülekanne, siis tervitus kõikidele, kes viitsivad meie muusikat raadiokanali vahel vahendusel kuulata. Rock Hotell on laval. Me oleme juba peaaegu 33 aastat mänginud ja kuna meil jääb üle ainult tänave veel ja korraldajaid, et nad võtsid selle riski meie vanade vana plaadi lugudega kontserdi välja pakkusid, siis mõtelge, kes nii vana on ennast tagasi aastasse 1983. Niisiis peaks kontsert hakkama pihta, niimoodi. Välismaiste ja nõukogude liidusiseste džässifestivalidel Laura. Ega meil ka juhatada Kallid kuulajad me esitame teile, laula, esimene laul oli teesklus, mis mis ilmekalt demonstreeris Lääne dekadentliku muusika allakäiku inimeste raskest elust, rääkis see lugu, sõnad ja muusika, muidugi, rahvalikud. Järgmine laul on näide magusast lausa sirupisest. Noh, ütleme siis Ameerika nii-öelda muusika varasalv ja jutumärkides kuuluv laul pealkirjaga videvik, tantsige ja armastage ja laulge kaasa. No kus me Korda. Kahes. Suur-suur tänu passiva. Järgmine laul räägib sellest, milline põrgu võib olla elu nendes maades, kus valitseb kapital. Skandaal skandaali otsa. Vaikses kõrvaltänavas hoovi peal, eks imeli perega ja sotsiaalsee oli. Kes igatseda? Ta läks suvepäikese juba saalis, tahame seda, poissi nägin näidata, ma ei käi. Ei pidanud saama ka siis ma sain aru, et täna ei vea. Tornides teinud atmosfääri. Tal laps ei saanud siin lava peal, ta pole ju, ei saa. Laul on kurvavõitu teos, kes nii kurva laulu kirjutas, pidi vaevlema tohututes piinades kusagil urkas. Aga laul jõudis tänu sõbraliku Soome vabariigi muusikakanaleid pidi Eestis ja nüüd saame seda koos teiega kõik laulda kell vaevalt liigub. Vaid siis või Tartule? Suur aitäh. Suur tänu. Järgmine laul on Kaardimängijad keerulisest põnevast et siiski üsnagi üsnagi karmist elust. Kuidas läks sul see mäng? Kuidas teil on läinud? Kui eile hakkas vihma sadama, siis ma ausalt öeldes lootsin, ma räägin selle jutu pärastpoole. Kuidas läks? Kõik. Täis seal. Oma peamees, kes. Siis võidan. Käega tantsida. Lihtsalt see, et me Ei tee. Ülikooli aasta. Kuidas läks? Probleem ärgu olgu sul sadat rublad, olgu sul 100 sõpra, sõprusest inimeste vahel räägib see kaunis laul, mida te kuulate järgedega. See kella Reil. Sured ära kui rabarock, elagu Järvakandil. Te olete kaheldamatult parim koor, parim koor, kes meile 33 aasta karjääri jooksul kaasa laulnud, järgmist laulu Craven ütlema pärast selle plaadi ilmumist Me kui mälu ei peta, vanainimese mälu on auklik siis me ei ole seda mitte kordagi lava peal esitanud. Ja mõeldes eilsele vihmasajule tagasi, siis ma isegi natuke lootsin, et täna tuleb veel rohkem vihma, sest siis oleks saanud tegeleda just selle tegevusega, millest räägib, räägib järgmine laul. Nii et läbinud neljas veel liidan, õigemini mitte hullulaadi. Taevahiired. Angeli toimuva lokku löövad Laine. Tähendab, meil on kännu taha või, või tuleb detailplaneering linna? Rahulik rahu, linn nagu jaksab rahuli. Täpselt rahulik, rahulik rahu. Kaljus kajakate kisa kratsib kõrvu see funktsioonistuste. See plaat, mis ilmus meil 83. aastal ei lindistatud mitte sellel aastal, vaid tükk maad varem. Tollal oli plaadi tegemine oli keeruline ja kui me seda võimalust pakuti, siis tegelikult plaaditäis lugusid meil oli juba valmis ja nüüd me tahaksime, kes veel mäletab seda lugu, ma ei tea, kas teie hulgas selliseid on? Seal nüüd kõige esimene lugu. Bel lindistasime kunagi kaks lugu korraga ühel päeval, aga see on esimene lugu, millest võib nimetada siis rock hotelli plaadi sündi alga algusest siis jah, sellest loost süttis meie plaat laulge kaasa, kes nii vana annetanud. Paeti? Ei laena. Näete seal alla? Kui su kõrval kena ees ka Eestis Ta ei laulnud. Järgmine laul räägib teist kaunitarid. Nimetame teid täna kõiki marjadeks. Suur tänu, suur-suur tänu aitäh. Järgmine laul on pühendatud meie sangarlikele veeremkoosseisude töötajatele. Laul pealkirjaga rong ja muide, selle loo kohta võib öelda seda, et see lugu paraku sinna plaadile jõudnud. Aga selleks, et meie tänane kokkulepitud programme oleks ajaliselt kaetud, lülitasime muidki dekadentlik laulukesi oma tänasesse muusika loengu Eli programmi ossa. Järgmine lauda laul on selge näide milleni inimesed võivad välja jõuda. Rokkab. Vaarikapeenramaaga töö tulemus. On ka meil. Külas käis siin maailmas. Kasvatajatädi, tunneb. Meile hävitade meenub signaalis terve kaotus. Sorry täna mul on rõõm teile vahelduseks peatada, kes meil siin ansamblis üldse mängivad. Öelge ise nimesid? Ei ole Harrisel, Tiit Kõrvits. Ja, ja minu nimi on Ivo linna. Me oleme väga tänulikud. Te olete tulnud siia ja, ja just meie südameid rõõmustama, me tahaks teid rõõmustada nüüd ühe ühe päris nii-öelda rock n rolliga ka, mis kutsub kõiki tantsima, kõiki kaasa rokkima ja sa küll välismaa keeles, aga ma usun, et kõik mõistaks seda keeldu. Solvaatilisidki häda. Järgne laul kajastab Itaalia tööliste ja ja kolhoosnikute mitmesuguseid muresid. Palun, siin on sära. Üle rabarocki ja taeva tõusnud. Pole kerge praegu öelda. Terve pika päeva käime ringi. Sõrmuse maskis. Käime ringi kuldse sõrmuse, ma siis ikka kuskil paagil. Soovina lööbki. Siruli soominaadi. Siin lava peal saab vägisi otsa. Aga ma tahan teile teile öelda, et üle aastate, üle pikkade aegade meil ei ole laval olnud nii head tunnet tänu teile, armas rahvas. Suur tänu. Ja soovime teile teadagi ilusat suve ja lõpetame lauluga, mille pealkiri ei vasta tõele. Me lindistasime selle pala märtsis veebruaris-märtsis 1980. Ja kuigi laul sai pealkirjaks aeg meid muutnud on, et te saate aru, et ei ole, ei absoluutselt mitte keegi.