On raadiokakk. Aga? Läbi eestikeelse loo, kui. Ka just Veebee eestlasi. Kõrvaklapid peas ma kuule, pööras, lõikavad autodega, et tunneb end, nagu oleks Eestile appi aukodanik taastanud nähtamata suhtumist pubisse. Vabaks kõikidele, kes elavat muusikat vennalt üksi poleks, teda huvitab tehaste kõikidele tüdrukutele. Kõigile teile räppar, naised, rinnahoidjad, muusika mulle pähe nagu toppama bussist välja kukub, ainult mõlemal on kõik, mis teile erineval alal roomas, säärane telepaatia, hingamine, keelega veedetakse kirikus. Kuulasid ka koera, pole ju mingi loo või nagu jõuluvana või ollakse. Kääre? Inimesed unustage vahelduseks kõik muu ja šekigi seda pilti siin. Meie teised õnni tõmbasid käima tholmilise seal, Liis, tere, Lauri, tervist. Nii teeme selle nime asja kõigepealt selgeks on alati põnev küsida otseallikast, millal, kuidas sinu poole pöörduda, et Lauri Pihlap, Lauri. No tegelikult võib minu poole pöörduda ikka lihtsalt Lauri ma naeran seda teemat juba aastaid, nagu tõenäoliselt ka mõned teised inimesed, et mina võtan seda nii-öelda laovi asja rohkem kui sellise, ma ei tea projekti või nagu minu poolest kas või bändi nimena. Et kuigi ma olen, eks ole sooloartist, siis see nimi on selline minu alias. Mulle endalegi üllatuseks on see tegelikult juba 10 aastat vana. Ma leidsin mingisuguseid festivali takisteid, pääsid ja kaardid oma seina pealt, mida ma kogun ja need on aastatega kogunenud. Et jah, see selline Alijas tuli kasutusele juba aastal 2001. See jäi. Ja tõenäoliselt jääb. Nii tore, mõtlesime võimegi täna täiesti dekaadi möödumist tähistada, et sina oled ju muusikaga tegelenud vist väga kaua, et aktiivselt vist viimased 13 aastased lausa, aga hakkab võib-olla alustamegi siis kohe täiesti alguses, et räägi, kuidas sinusse muusika juurde jõudmine käis. Terve sinu perekond on väga musikaalsed muusikainimesed. Kas juba ärkasid nii-öelda helihark peos? Ja põhjusmõtteliselt küll, et et minu enda varasemad mälestused muusikast on ikka ikka sellised, et ma olin umbes kahe-kolme-neljane, kui mul oli ikka pisikene pottidest pallidest tehtud trummikomplekt, et kuna kuna oma paps, priittoni trummar, siis ikkagi see trummeldamine on siiamaani nagu veres, et ma ei ole kunagi seda otseselt õppinud, ma ei ole trummikoolis käinud, aga, aga mingisugune selline elementaarne papa-mamma sigadega tegemist on alati olnud nii et trummikomplekti taga kasvõi kuidagi hakkama saan. Väiksed kitarrid, pension, mandoliinid, mis olid noh, ma arvan, eks enamusel lastel on need mingisugusel perioodil, aga aga siis umbes neljaselt viidi mind lauluringi kunagi ja siis selline ta on ka praegu loomulikult eksisteerib Tallinna vanalinna muusikamaja kus siis kunagi oli minu õpetaja näiteks Riina Roose, tema oli minu lauluõpetaja ja eile emadepäev vist emaga meenutasime kõiki neid asju, kuidas nelja-viieselt Meid õieti ikka igale poole esinema Estonia kontserdisaal ja linnahalli lavale ja oli päris suuri selliseid tol ajal oli, vot see oli veel nõukaaeg ka siis jõulukontserdid ja kõik oldi puupüsti täis, need olid siuksed, suured sündmused, mis iganes siis toimus. Et esinemiskogemust oli päris varajaselt juba, aga. Kas sa mäletad ka oma esimest sellist suure lava kogemust, et läksid sinna, noh teised on muidugi ümber, aga ikkagi ma kujutan ette, et väiksele lapsele, see on selline põnevus ja võib-olla ei oska seda mastaapi isegi nii hästi aduda hirme tunda. Räägi. Mäletan see võis olla aastal 88, ehk siis ma olin kusagil kuuele ja linnahallis toimuski üks suur jõulukontsert või näärikontsert, mis sel ajal siis oli. Ja kui ma õigesti mäletan, siis kas ainus õhtujuht või siis üks õhtujuhtidest oli Reet Linna ja meie olime siis Riina Roose laululastega lava peal. Ja ma mäletan, et Reet Linna tegi mulle sellise suursuguse sissejuhatuse, et Väike-Pihlap näete, siin ta on ja, ja ma laulsin endalegi üllatuseks tegelikult äärmiselt keeruline Luhombida lapsel laulda äärmiselt keerulised sõnad inglise keeles, selline lugu nagu vorst. No veel. Et kui ma praegugi vaatan seda teksti nüüd selline vana inglise keel, et, et see ei ole nagu kõige lihtsamate killast see sõnavara, mida seal kasutada, aga jah, ma isegi mäletan seda sihukest naljakat aktsenti, sest see oli niisugune lihtsalt pähe õpitud asi. Aga jah, ma sain hakkama ja, ja rahvast oli palju ja see oli selline esimene niisugune nagu Linnahalli lava on ju suur lava alles aastaid hiljem sain ma sinna kas muusikaliides või kus iganes. Et see on niisugune meeldejääv kogemus. Aga kui see selline lauluringi aeg sai läbi, sest tegelikult päris mitu aastat laulmine ei olnud nagu üldse minu selline number üks, et ma õppisin koolis klaverit kaheksa aastat sellest klaveri klaveritunnis käimist ja ma olin jube, et ma tahtsin endale juba lapsest saadik, aga väga klaverit saada ka loomulikult kui kui läks asi nii kaugele, et klaveritunnid ja on tarvis, eks ole, menu ette ja, ja suurvorme õppida siis, ega see väga nagu meeltmööda mul ei olnud, et mina ikka tahtsin mängida ikka oma asju. Kas mingisugust džässi, mat, repertuaari, mida näiteks mul sõber, meil olid erinevad õpetajad, tema õpetajale rohkem džässi, mina ikka rohkem ikka klassika. Ja ikka toksida ise kuulmise järgi hetke popmuusikat ja et selline kohustuslik repertuaar ei läinud mulle kohe üldse. Aga ma ikka sain hakkama. Ja see laulmine tuli. Ma arvan, ma olin kuskil 11 12, kui käis mingisugune kõks ära. Ma hakkasin tolle aja kohta eriti veel, kui oli lapsi, kellel, eks ole niisugune minimaalne taskuraha ja üleüldse muusikat oli vähe saada ja olid Poola piraatkassetid ja siis ma hakkasin järsku meeletult palju popmuusikat ostma ja tarbima ja kaasa laulma, eksis harjutama, mis esimesed, sellised oma taskuraha eest ostetud kassetid olid. Pakkuned oma taskuraha eest võis olla Stingi pestoff, biilselt could 94, siis ma olin mingisugune 12, aga ma mäletan, et kõige esimesed nagu päris oma albumeid, mis ma sain, tulite kingitused, isalt oli juubi food'i. Ja, ja teine oli, kas oli casting või Phil Collins, üks nendest. Et jah, selline selline muusika oli minu jaoks lapsest saadik oli jess in. No väga hea, minu minule toodi ikkagi vetsu poisu mudeli doking. Ja siis kogumikku said kõik Sandrad ja ma ei tea mis iganes asjad, aga tagasi sinu juurde. Tähendab Lauri ühesõnaga kas klaver siis mind nagu huvitas, et kas see klaveriharrastus kuidagi siis ütleme, siuksesse akadeemilise lähenemisega pedagoogi poolt kuidagi nagu suretati väljasuse või see kirg nagu kadus ära? Ei tegelikult kirge kadunud ära, et pigem võib-olla ma ei saa öelda, et oleks olnud mingi meeletul rebel sellel ajal, et oleks sõdinud õpetajat selle repertuaari vastu, aga ma olin lihtsalt sellest aspektist natukene nagu laisk, et kõik need noh, nüüd on vaja, eks ole, suurvorm õppida, klaverieksam on tulemas seitse lehekülge, vaja pähe õppida, eks ole, ja selliseid lugusid umbes neli on siis kohustuslik kirjandus või ülesanded mingisuguses reaalaines lihtsalt tekitas vastumeelt, samas klaverimängukirg ei kadunud kindlasti ära, mulle meeldis mängida, mulle meeldis just nimelt ise noh, tõenäoliselt muusikalist kuulmist on õnneks natuke antud, et lihtsalt ise otsida ja eksperimenteerida ja proovida mängida siis ma ütlen, et ma ikkagi actionit ei, mis, mis iganes. Aga lihtsalt maine natuke selle kohustusliku repertuaari suhtes. Liiga selline ja mitte väga hästi suhtunud sellesse muidugi tagantjärgi nagu ikka targutatakse, siis on sellest kahju ja seda alati ise mängib, praegu sa ei, ei mängi üldse. Ma mängin, mängin keele sisse ikka lugusid, ma kirjutan ka nagu vana kooli mees klaveri taga, aga jah, sest et ja teine asi, vaata, millest me kohe alguses aru aru saime, et rütm on sul ka nagu veres. Et kas siin niisugune nagu liikumise moment, et tuli ka millalgi juba lapsepõlves nagu sisse, et jalg hakkas nagu öeldakse, natukene tatsuma ja ja nii-öelda noh, kiskus ta nagu tantsujalga jah, tõepoolest pidanud tõenäoliselt mitte päris lapsena, et ma mul sellist nagu professionaalset dance tausta mul ei ole, et kõik, mida ma kunagi tegin, oli jah, ma käisin folkloorirühmas ja rahvatantsuga sai kunagi Soomes käia ja välismaal aga et, et selles suhtes tantsimisega ma ei, ma ei tegelenud enne, kui mul hakkas vist tõeliselt nagu huvi pakkuma, ütleme ka selline tänavatants. Breik, hiphop. Kuigi ma ei breigi, ma ei ole tegelikult kunagi päike, ma natuke liiga ohtlik minu jaoks. Aga et, et noh, ma ütlen, Michael Jackson, ma arvan, igal mu tähendab kõik, me oleme mingil momendil mõelnud, et tahaks isegi proovida seda. Ja ma arvan, et ma ikkagi kuskil 14 oli vist, kui ma sokkis mööda parketti proovisin ja natuke aega ikka ei saanud pihta, lõpuks sain pihta ja siis see teadmine, et näed ikka võib-olla isegi õnnestub, see süvenes ja tegelikult see selline jutumärkides tantsijakarjäär või ütleme, lautantsiva laulja või laulva tantsijakarjäär ikkagi algas sellest hetkest, kui ma ühinesin bändiga uueks. Ehk siis hiljem sool Melissa, et seal oli lihtsalt vaja tantsida. Väga põnev, sellest räägime varsti edasi, kuulame vahepeal natukene muusikat, loomulikult, mis sina oled välja valinud? Poism n on ootel, miks see lugu mikse, artist? Poiste mäng on olnud läbi aegade üks, üks selline mõjutaja üks üks lemmik, et ma arvan, et vaieldamatult sellise souli, muusika ja mitmehäälse muusika kui mitte number üks siis kusagil seal top kahes kusagil Teik seksi kõrvale. Et ja miks see lugu konkreetselt, kuna emadepäev siis saab läbi raadiolainetega saata tervitused emale ja üleüldse kõikidele emadele need poiste mänia asson formaama. Kell on kaks, 22 sade soovida ja me räägime Lauriga, Lauri Pihlap iga siis just kõlas posti, Menn Lauriga jäi jutt pooleli sinna, et omal ajal siis jõudsid, tegi sellise toreda koosluse nii nagu mis tänapäeval on rohkem soomi. Alguses oli see bänd siis twick sell, kus siis sina, Craig semi-ins. On ikka ilmseks ins hääleda. Tantsid ja esinesid siis ka 2001. aasta eurovisioonil Tanel Padarit ei Bentoni taustabändina, võib-olla siis tänu teile. Tuli kohe tippu, eks ole, ja olgem ausad, mõne ahista tüli saab nüüd täis, eks ole, on ja 10 aastat. Et jah, et jagasid neid, võib olla mälestusi selles mõttes, et kohe kohe nagu ikkagi kuskil kõige suuremal võimalikul nagu lava või vähemasti ütleme nii, et, et kõige suurema auditooriumi kõige suurem võit selle jala. No mis, mis öelda, eks endalgi on peaaegu 10 aastat hiljem päris veider meenutada, et, et kuidas, kuidas see siis nüüd niimoodi juhtus, et kogu projekti sündis ka tegelikult peaaegu et poolkogemata, et et helilooja Ivar Must, kellega meil tol ajal oli ka siukseid, stuudioseinte vahelisi suhteid, et me olime salvestanud tema stuudios ja tema oli kokkulepe juba teinud Taneliga ja teibiga, et selline lugu on, helistati meile, poisid, mis te arvate teha väike UVA ja šõuelementi ka juurde? Arutasime ka ära, et nüüd lugu võib-olla ei ole nüüd päris see, mida me tol ajal veel eriti nagu tegime, et me ikka üritasime väga sinna urban muusikaauku ajada oma oma pointi. Et aga mõtlesime, et miks mitte, proovime nagu, nagu hiljemgi meil oli lauset, pulli, teeme pulli ja, ja esimene pull, siis oli see Eesti eelvooru võit, mis oli juba omaette uskumatu, et tol ajal ju neid välisžüriiliikmed, kes, kes hääletasid võideti eelvool ära. Ja siis 10 aastat tagasi maikuus sõideti siis Kopenhaagenisse ja ja meil oli sellest niisugune mõnus mõnus kamp, et noh, eriti siis meie neljakesi tuueks selle, Tanel, olime selline viiene tuumik, kes nagu noored poisid Kopenhaagenis, ilus soe ilm, käisime ringi, tundsime ennast suhteliselt muretult pingevabalt. Ja vanemad härrad, seal ikonoomisid meid, et kuulge, võtke ninast kui ja rohkem tõsist suhtumist ja kõike. Aga lihtsalt jäädi, kogu see õhkkond oli nii pingevaba ja ma mäletan, et mingil põhjusel Eesti delegatsioon minu meelest balti riikidega. Me olime paigutatud teistes delegatsioonides millegipärast erinevasse hotelli. Nii et kõigil oli aega tegelikult nädal aega üksteisega tutvuda, käia üksteise bankettidele üritustel. Meie olime leedukate ja lätlastega mingis väiksemas hotellis, kolmekesi tähendab kolm kolm delegatsiooni siis eraldi ja algusest peale siuksed nagu heidikud, noh, Andrei tooks noh, ei viitsinud keegi nagu meid vaadata ja sihuke Estonia okei, kõnnidki minema. Ja ja meesminek sinna Kopenhaageni Porkkeni Arenale sinna võid võidu õhtul oli ka selline, et me istusime minu meelest kas trolli peale või bussi peale ja Marko Reikop, Romi Järlah olid ka veega sihuke noh, täiestid istamises trall ja lähme vaatame, mis saab. Vot asi lõppes siis lõpuks niimoodi. Päris uskumatu jah, et ei, aga kuidas, noh, ühesõnaga, ega mitte mingisugust aimdust ei olnud, ütleme kuskilt mingeid märke, eks ole, et, et siit siit on tulevased nagu võitjad. Nii nagu meie meenutame seda, kuidas meil on asjad meelde jäänud, siis oli pigem vastupidi, et kui ma nüüd ei eksi, siis me olime kuulnud, et võib-olla pakuti kohti kusagil esiviieteistkümne hulgas. Noh, ikkagi selline tagumise tagumises pooles tabelis, et kuhugi favoriitide hulka meid, mina küll ei tea, et oleks pakutud, et me olime just kuidagi nagu eraldi ja irdunud ja isegi peale seda võit oli see, et läks peoks, aga millegipärast nagu võitjad olid ikka nagu omaette rohkem, et, et need on nagu minu meelest ei mõtle võitjatega tahavad juba kõik võib olla nagu öeldakse, suhet ajada ja et ei olnud sellist, ta käib nagu mina mäletan jah, seda, et see meeletu ekstaas oli ära. Me vahetasime riideid, ma ei tea, laulsime meisingreissi kuidagi mingisuguse, täiesti, eks Brow momendil. Ja siis oli see pressikonverents, kus siis kogu kamp istu, sea lehvitati lippudega ja lilledega ja ja peale seda oli Eesti delegatsioon eesotsas siis Juhan Paadam ja ja kogukam, kes siis oli, läks oma hotelli ja toimus selline oma privet pidu. Nii et ma ei tea, miks see niimoodi läks, aga kuidagi niimoodi see kujunes välja, et eestlased võitsid ja tulid ikka pidu mõlema Eestis. Selline rahvusvaheline background jäi täna. Eestlaseks suhtumine, et nii palju, kui eestlased välismaal käivad ja reisivad, siis ikka hoitakse kokku ja tehakse koos eestivärki ja siis ka minnakse ikka oma hotelli, selle asemel, et võib-olla suurt Võtan täna just üheksandal, siis mail Euroopa päeval nagu on seda tõdeda, seda, seda momenti, aga kas ei olnud vaata, kas oli, kas oli see esimene aasta, kui hakkas see mingi publikuhääletus, aga mul on nagu meeles, et sel ajal kas see oli just niisugune esimene aasta, kui, kui, kui nüüd Eesti võitis, et et publik mängis ka nagu, nagu nagu kaasa. Et see, noh, minu meelest oli see see nagu noh, nagu tõi või teise selle võidus esinemine oligi vot nii, nagu sa ütlesid, pingevaba, seal oli tunda seda nagu Fanny. Et, et see oli just nagu puhtalt nagu noh, esinemise jõud võib olla mis, mis, mis mõjus sedavõrd hästi. Võib-olla tõesti, et seda on hea vaadata, noh mingit loomulikult on seal külon, imisid, veider tantsusammud, võib-olla natuke lihtsakoelised ja kõik, aga et 10 aastat tagasi see kogu kooslus toimis ja, ja mina arvan ka, et selle loo nii kogu see rütmika, sõnum ja kogu see pakett. Ta oli ikkagi see, mis oli nagu tähtis, et jah. Sinu jaoks jätkus sealt karjäär siis sedasi, et twick sellist sai sõlmilishia, millega on välja antud vist kaks stuudioalbumit. Ja nüüd olen aastaid-aastaid mitte midagi kuulda olnud, samas kui veel mängisin lugu Faism enne juba sa jõudsid mainida, et viimati poistega koos saunas olles sündis teil uus salaplaan, palun jaga seda meie kuulajatega. Salaplaan oli jah, mis ta nüüd salaplaan sellest, et me saime poistega kokku, tõesti, oli selline istumine mõnus õhtu ja ja kuidagi spontaanselt jõudsime me sinnani tuletaks meelde mingi paar-kolm siukest hakkab Bella asja, mida me kunagi laulsime. Ja kuna, kuna õhtul oli meil seal diivanite peal istumas veel inimest, inimesi selles, keda võiks nagu publikuks nimetada, siis ärgitati meid takka ja laulsime ja ja nagu mõjus nii meile endale kui teistele kuuluvatele inimestele ja siis me nagu laiutasimegi käsi vaatasime üksteisele otsa, et mis siis nagu milles, nagu probleem on, et miks me siis ei tee midagi ja siis me ei osanudki nagu vastata. Ühesõnaga otsustasime ära, et varem või hiljem olgu see kasvõi üks, kaks lugu, me teeme kindlasti midagi uut ja lihtsalt sellepärast, et teha, teha muusikat. See on jällegi vaata, Eesti mehed otsustavad ikkagi saunas. Taas oli soome saun või türgi saun. Naiste saun, täitsa tavaline kodu, kodune, mõnus saun ja, ja noh, ma ütlen, sellised ideed tõesti tulevad sellistest sürrealistlikke kontseptsioonidest, et kas ta siis on kusagil, ma ei tea perekonna kokkutulekul või, või sellised imelikud stsenaariumid, aga mul on väga hea meel, et see küll juhtus nii. See on ka lahe, kui noored mehed istuvad saunas, hakkavad laulma ja siis laul ei ole? Ei ole mitte mina, olen Juhan, sina oled jaan ja kõik värava ostsime pikali. Oi, ta hakkab Vello midagi varasemast loomingust. Nii, kuulame vahepeal jälle muusikat, meile. Del Bowimekwerin seilladio vist hääldatakse ja lugu, räägi natuke sellest artistist lähemalt, sest sina oled siis üks õnnelikest, kes jõudis õigel ajal ära osta piletit pääseda kontserdile? Jah, tegelikult. Et pean, pean olema tänulik selle tegelikult sünnipäeva kingitus, et mul oleks, tõenäoliselt on täpselt samamoodi piletist ilma nagu paljud teised, aga kontsert oli vapustav. Ovimeks värin on, sellest on minu jaoks olnud ka selline müstiline tegelane nii kaua, kuni ma mäletan, et noh, kõik me teame temalt, eks ole, lugude korvi häbi, mida te kusjuures kunagine Blaivina esitan. Et see on tegelikult hea steitment tema poolt, kui ma ei eksi, siis oli vist seotud George Bushi seeniori valimiskampaaniaga kunagi, kus see lugu võeti siis nii-öelda vägivaldselt sellesse kampaaniasse. Mcwerin solvus ja keeldub seda lugu tänase päevani esitamast. Aga pole hullu, tema kontserdid on super. Poolteist tundi üksinda. Sa unustad täiesti ära, et sa ei kuula mitte ansamblit vokaalansamblit või minu pärast ka instrumentaal ansamblid, vaideid laval istub üks mees ees, neli monitori käes üks mikrofon. Et vokaalne geenius, kõik, kes me julgeme ennast nimetada lauljateks, siis tema kõrval tunnen ennast suhteliselt kehvasti selles suhtes, et mismoodi inimene on ennast ajanud sellisesse vormi olles tegelikult alustanud laulmist 27 aastaselt. Müstika, kosmos aga laulis, olid ju tema kõrval olnud koju kuskil tänava peal ja õige nii palju temast, et ta on sellise müstilise äärmiselt positiivse auraga inimene, et juba tema hääl, kui ta lihtsalt räägib, kui ütleb pere on selline kuidagi hüpnotiseeri või ma tea, tervendav või kuidagi selline äärmiselt positiivne, et lahkusime kontsert saalist, sest mõtlesin, et huvitav, et noh, et sellised inimesed eriti Jazzkaare raames tavaliselt neid viiakse kuhugi eesti muusikute seltskonda või mõtlesime, arutasime seal, kuhu ta võib minna ja järsku vaatamegi kusagil valgusfoori taga seisab, nartsissid peos, mingisugune daam oli tema saatja. Aga noh, põhimõtteliselt üksinda ja Eesti inimene on ikka selline. Siin seda sellist fännikultuur ei ole, lendakse, lennatakse peale ja lämmatatakse oma armastusega, et kõik niimoodi piinlasid silmanurgast. Mina siis ja lõpuks võtsin ennast kokku, läksin, ütlesin tere, tänasin kontserdi eest ja tegin pilti. Nii mõnus, mõnus ja palju õnne, vedas, kuulame pabinat häirinud. See oli siis Bowimek Ferin, kell on kaks läbi 38 minutit, Te, kuulete raadio? Kahte käimas on saade, siin me oleme, me räägime, Lauri Pihlap, iga Lauri, sa töötlesid hiljutisi Sist terve kvartali Tais ja lauljana, räägi natuke sellest lähemalt. Alustame kõigepealt sellest, et miks sa sinna läksid, sest et lehest saime lugeda, kuidas sa lahkusid emotsionaalselt. Ei, meeletu draama, tuletagem kuulajatele meelde, detsembrikuus kiskus ka siin nii-öelda Eestis ikkagi päris mõnusaks talveks ja ikkagi päris tihti oli ikkagi üle kahe 20 kraadi miinust selles mõttes väga, väga õige aeg. Muidugi jah, ei tõepoolest see pakkumine ühineda uue rahvusvahelise rahu rahvusvahelisest seltskonnast koosneva ansambliga tuli umbes. Pakun oktoobrikuus võib-olla septembri lõpus vana tuttava poolt, kes muusikaäris tegutsenud ja, ja kes siis Tais Pattaya uut klubi oli avamas ja ja noh, nagu jah, selle ajaleheski oli võib-olla natuke liiga dramaatiliselt, kõlas kogu kontseptsioon, mida ma rääkisin, et noh, võib-olla oli selline natuke emotsionaalselt selline võib olla pingeline aeg, pime sügisene aeg ei, võib-olla ei olnud kõige paremad emotsiooni nii tööasjades kui muidu ja selles suhtes see pakkumine tuli minu jaoks õigel ajal väga kaua ei mõelnud, oligi konkreetne jutt, et lähen olen kolm kuud kusagil mujal. Ma ei ole kunagi käinud ära sellest nii pikalt täiesti uues kohas, uued inimesed. Nii et, et see oli minu jaoks selline, noh seal on siis omaette, et võib-olla ma ei sobi sinna, võib-olla ma ei kliki üleüldse nende teiste muusikutega, kes tegelikult peaasjalikult olid minust enamuses sihuke poole vanemad. Et, et seal oli ameeriklasest bassimängija, laulja klahvimees ainuke Luige valge bändi liige, peale minu oli veel rootsi trummar ja ütleme, nende vanus, selline vein, see oli kusagil 46 kuni 55. Et nad olid kõik sellised elu läinud, elukogenud muusikud, kellel kogemusi nii džässivallas kui popmuusika vallas, siin bassimees, kes on elanud aastakümneid Rootsis, on muuhulgas mänginud bassi näiteks sellise ansambli nagu Faiv lugudes, mis oli Rootsi Rootsis, eks ole, produktsiooni poolt üles üles bussitud projekt ja ühesõnaga läksin kohale, oli ühtlasi nii mõnus soojas kliimas puhkus kui töökäsikäes, et me andsime intensiivselt kontserte ja me olime põhimõtteliselt laval kuus õhtut nädalas. Aga väga lahe oli selles suhtes, et et koht, kuhu tuli kokku väga-väga rahvusvaheline publik, seal oli, noh see on teada-tuntud fakt, et noh, Pattaya, ütleme seal hästi palju vene publikut, seal on hästi palju inimesi. Aga kui, kui neile meeldib, siis nad võtavad kohe omaks ja seal inimesi, kes käisid sõna otseses mõttes iga jumala õhtu seal kontserdil lihtsalt seda bändi kuulamas umbes kuu aega järjest, mis oli minu jaoks nagu väga huvitav ja võib-olla isegi uus kogemus, et esiteks olla ise põhimõtteliselt terve nädala iga päev kogu aeg laval ja näha kogu aeg neid samu inimesi mõeldud huvitaks, milliseid tegelikult ka nii väga meeldib, et nüüd iga õhtusin klubi seinte vahel olla. Aga jah, see oli tõsi, repertuaar, täpselt mis. Me olime repertuaaris tegelikult punt, kes suuremas enamuses esitas sellist tänapäeva, ütleme kus ma ütlen top 40 kraami tegelikult, et kuna bändis oli kolm vokalisti, mina veel üks meesterahvas ja ameeriklanna siis. Meil oli, ütleme, Soulist rokini, meil oli Marun Faivist käpp bändi Yaleidi Kaagani, aga ütleme, selline põhirõhk oli pandud ja ütleme repertuaarile rohkem ütleme sihuke Burman uss, mida sa võib-olla enamjaolt kuulad ka hetkel raadios, et see hästi naljakas. Et sealsed bändid, mida on kohutavalt palju, ütleme just selliseid klubibändid, kaveri, bändid teevad risti vastu, pidasid vastupidiselt sellele, mis meil siin toimub. Siin bändid ikka teevad siukseid vanu vanu roki, kavereid, jäikade tsükke, tõsist muusikat, Bob Dylanit ja kõike sellist siis seal täiesti risti vastupidi, kõik teevad siukest hetke leili Kaagata, Timba ländi ja mis täiesti sürreaalne, minu meelest iga klubi, kuhu sa lähed, mida on tõesti niimoodi uks, järgmine uks, kõigem, klubid, kostab selline. Huvitav, kes mängib raadio või mingi plaat ja kõik need bändid viruta täiesti originaal saundidega, sellist tänapäeva raadiokraami, mis oli minu jaoks täiesti uus kogemus, aga tõesti kuskil ei olnud sellist kohta, kus oleks mängitud tyypi, seda oli nagu Otepää, kusjuures oli ja oli, aga aga sellised kohad olid täiesti ikkagi vähemuses, selliseid rokipaare ja seal oli väga heaks kohalikke. Ühesõnaga üks kohalik Tai traadi punt, solist oli ehe hääleliselt vokaalilt ehe Äxurwaus, kõrgus, et kõik kõik oli täpselt, ainult, et lihtsalt teda oli ennast naljakas vaadata, seda rohkem välja siuke Jackie Chan pikkade juustega. Et see oli väga sürreaalne kogemus, aga muusikaliselt väga positiivne, et ma sain väga palju head energiat, ma sain uusi tutvusi ja me nagu ma ütlesin, et et kui ma alguses võib-olla tundsin ennast sellest ebakindlalt, et noh, et ma ikkagi olen sihuke natuke noor nolk võrreldes oma bändikaaslastega, siis Meil klappis väga hästi jah, et ma ei olnud see, et noh, noor nolk küll, aga te olete oma eakate bändiliikmete kõrval, sa ikkagi paistsid silma ka. Ma kujutan ette lava peal ikka poe, eks ole, need, kuidas seal olijad ründasid ka siis nii-öelda nagu fännide ütleme või kuidas läbi ööbiitjale ikka tegutsema ja, ja me olime, me olime põhimõtteliselt kuus õhtut nädalas olime, olime lava peal ja noh, otseselt mingit fännide hordid ei rünnanud ka seal oli sellest väga palju positiivset vastukaja, et seal ei häbene mitte keegi tulla pilti tegema, küsida autogrammi ja noh, vastupidiselt sellele, mida võib-olla enamus arvab, et ööklubides tingimata käivad ainult meeletult noored inimesed, ainult naissoost isikud, kes hulluvad bändide peale, siis seal oli see Täiskasvanud küpsed inimesed, mehed või naised, kui neile meeldis, siis nad näitasid seda välja, jäid sinna mõned pruudid ka maha. Hoo ja loomulikult. Tead mind huvitab natukese Pattaya koht kui selline, et on tais ju üks selline peo ja porduelu keskus, et võib-olla ava natuke kuulajanega seda Pattaya pahupoolt, et milline see öö ööelu siis seal peomekas on? No ta on ikka väga kirju, ütleme nii, et et jah, me olime oma oma, selles uues avatud krõbiska tegelikult täpselt selle selle sellise tsirkuse keskmes tsentrumis ja ütleme, esimesed nädal-poolteist läheb küll ikka harjumiseks lihtsalt harjuda sellega, mis, mismoodi seal käib, noh, sa pead olemas, olema valmis nagu kõigeks näed seal absoluutselt igasuguseid inimtüüpe, mis vähegi võid ette kujutada. Sulle tehakse pakkumisi, mida sa võid vähegi ette kujutada. Et see kõik oli alguses väga selline veider ja sürreaalne, et ma isiklikult ei kujutaks ette, et ma töötada töötaksin seal ja võib-olla elaksin nagu aastaid, et selline kolmekuuline kogemus ühe koha peal mõtlen selles riigis on tõenäoliselt minu jaoks lagi, et peale mingisugust paari nädalat muutub natuke tüütuks. Loomulikult ei ole tarvidust iga õhtu seal selles tsentrumis patseerida, teha oma töö ära ja lahkuda ümber nurga, teiselt poolt. Aga jah, et on tõesti kirju ja, ja ikka metsik, et selles suhtes, kui seal elu algab umbes sellest hetkest, kui läheb pimedaks kusagil poole kaheksa paiku. Ja no siis käib meeletu tsirkus kella seitsmeni hommikul. Küll ta iga päev sa kaotad absoluutselt igasuguse aju ajataju. Kas on pühapäev, teisipäev, reede pole mitte mingit vahet et selline isiklik moraalikoodeks pandi kuidagi proovile ka ikka selle kolme kuuga, et ütleme nii, nii. Nii väga huvitav, kuulame vahepeal ühe muusikapala veel, mis meil seal ootel. Nii kas peaks olema nüüd meil jamasid? Jaa, chilli muun, räägi natuke sellest valiku põhjendusest. Tseenivooli avastasin ma enda jaoks vist möödunud aastal, ta on minuvanune 29 aastane briti noormees, kes on äärmiselt mõnusa sellises souli häälega tüüp, kelle muusika on, kuidas ma peaks ütlema selline unistav soul pop või, või ma ei oskagi seda paremini kirjeldada, et ta tema muusika loob äärmiselt mõnusa atmosfääri ja see spirits on üks, üks minu lemmiklugusid tema tema repertuaarist. Ei, siis Tseemivool tegi sellist häält ja täna kahjuks Laurite me muidugi ette valmistatud, et Lauril oleks võinud ise täpselt samamoodi laulda. Laulab põhimõtteliselt seal õppeaastad, ära jää siia. Aga varsti saab varsti-varsti-varsti natukene kannatust, varsti saab võib-olla Laurilt uut materjali ka, kuidas sellega see seis nüüd on, ühesõnaga seisund selline, et materjali on kogunenud päris piisavalt juba viimase paari aasta jooksul. Ma mäletan siin, kui ma andsin 2000 üheksas suve paiku välja singlid, nädalalõpp siis lubasinane suurelt, et sügiseks ilmub plaat. Noh, nüüd on üle üle pooleteist aasta juba möödas ja plaati endiselt veel ei ole, aga sa ei täpsustanud, mis aasta sügiseks ei revistika seal ütlesin välja öeldud ja, aga no ühesõnaga, aga ma siiralt loodan, et aastal 2011 sügiseks on minu teine stuudioalbum valmis ja, ja raadios hingel. Mis võiks olla selline, ütleme avapauk sellele projektile võiks tegelikult ilmuda kusagil juunikuus raiuja pisut, noh, selles mõttes, et milline ta nüüd tuleb, on ta, Eesti, on ta inglisekeelne. Praegusel hetkel peaks olema see suhe umbkaudu selline, et ma ei ole praegu veel otsustanud, kui mahukas album tuleb, tõenäoliselt tuleb mahukam kui tänapäeval vist on trend läinud ka jälle sinnakanti, et albumil sihuke 10 lugu ja kõik, punkt. Ma suhtun sellesse albumi kontseptsiooni ikka endiselt, võib-olla rohkem natuke vanamoeliselt vist, mis oli mõned, ma ei tea, võib-olla 10 aastat tagasi, et album oli ikka selline 14 lugu. Et ma vahel seda valikut üritan välja mõelda, aga mul on kogunenud umbkaudu 10 eestikeelset lugu ja umbkaudu seitse inglisekeelset lugu, mis on selline materjal mis tekitab peavalu, et ma ei suuda täpselt otsustada, mis, mis jääb ja mis mitte. Aga ikka tahaks põhimõtteliselt ühtede kaante vahele panna. Ja tõenäoliselt see, see muutub niimoodi. Tähendab tõenäoliselt see läheb niimoodi jah, et ma ei, ei tee erilist probleemi või küsimust sellest keeleasjast. Jumalast sina teed ka oma bändi niimoodi, et te teete seda ja teist ei ole mingisugust muret ja Eino, vot noh, vahel on niimoodi, et inimesed tahavad saada nagu, nagu väga selgelt ühte asja, et eesti keeles ja siis on niimoodi. Aga stiililiselt Vot, see on ka hea pähkel praegu, et noh, kui ma peaksin teda ikkagi mingisugusesse kasti lükkama, siis ma ütleksin nii, et on üldiselt ikkagi popmuusika meloodiline popmuusika ja sedakorda on, on neid mõjutusi endiselt HDMI vallast. Ma arvan, et võib-olla ma isegi üllatun, seekord on natukene siukest hipopiliku asja. Ma teen vist esimese debüüdi MC sinus, mis oli minu jaoks selline päris huvitav väljakutse, aga kuna oli nii palju sõnumiseleid paberile vaja kirjutada ja tekstide oli nii palju ja kogu rütmika selle piiri peal, siis ma otsustasin, et ei seda lauldajale mõtet peab räppima. Nii kas mõni roppus ka sisse pikitud, mille tagajärjel saaks selle loo ära, keelab, sa saaksid palju kõmu ja kõik tahaksid kuulata. Youtube'is oleks miljoneid-miljoneid, lõude kuulamisi. See on eestikeelne lugu, ma ei tea, kas eesti lugudel on miljoneid, ta on neid vaatan ja kas seal on hea fännibaas, küll nad ketrame seda vaatame. Kahtlen sügavalt, et need paar, paar-kolm ropu sõna, mis niimoodi emotsioonid sinna paberile sai kirjutatud, et need loo ärakeelamist nüüd nagu soodustavad, kurat, oli see kurat ei olnud okei, selle jätame aga saladuseks, aga, aga ikkagi, miks sul need lood on ammu valmis, miks sul nii kaua küpseb seal täiused, taotleja või perfekt? Ma olen seda ka, jah, ma. Ma arvan, et enamik artiste ikkagi ikkagi tegelikult on, et nad, kui nad ise oma muusikat kirjutavad, provotseerivad, laulavad, sisse mängivad, siis ikka tahetakse kõige paremat tulemust, et noh, esiteks muidugi ma arvan, et alati on hea, kui läheb pigem natuke rohkem aegamööda, et tekib selline õige pilt, mis sellest albumist täpselt saab, kas võib olla, kuigi on võib-olla konkreetne lugu on väga hea, aga kas ta selle kontseptsiooniga kokku läheb? Ma arvan, et see aeg, mis mööda on läinud, et oli niisugune hea mõtlemisaeg, et panna just selline õige kogum kokku, et ja nagu ma ütlesin ka, kui lugu mängis, et plaadi tegemine ei ole odav lõbu ja paraku on nii, et kui sa tahad perfektsionist olla ja tahad parimat tulemust, parimat soundi, siis läheb tõenäoliselt rohkem aeg. Või kuidas, palju sul aega võtab nii-öelda isa roll, pead last cancel dama kaasel tüdruk saab, mis ta on nüüd kümneaastaseks. Tütar saab kümneaastaseks? No minu isa roll on olnud alati, külastab isa, et titele on olemas väikevend, tal on olemas oma oma pere. Et mina olen selles suhtes külalisi, issi aga aga noh, ma arvan, arvestades sellega, kui vanaks ta juba saab ja kuidas, kuidas asi on jõudnud ka sinnamaani, et, et on Facebookid ja Eeemmessennid ja juba kirjutatakse kõigi inglise keeles ja suhtleme muutub järjest nii-öelda positiivses mõttes naljakamaks, siis küll seda kantseldamist tuleb nagu võib arvata, kui. Iga läheneb ja jah, siis sa pead võtma ta kaasa kontsertidele, viima teda isa sellise armastava käe all pidudele ja õpetama talle elu, milles siis hoiduda ja mille külge jääda. Igatahes suur aitäh sulle, Lauri Pihlap, edu kõikides ettevõtmistes, ootame siis pikisilmi seda esimest singlit, ootame ka sinu albumit. Ja lõpetama jääb meile heitati. Tahad võib-olla põhjendada valikut? Aa, ma teen hästi kiirelt punt, kes on taas kord nüüd viiekesi koos koos oli Williamsiga pilt, mida ma ei oleks kunagi arvanud, et juhtub peale mingit 15 aastast pausi ja ja enam-vähem kindel on see, et ma juulikuus näen selle bändi lõpuks live ära ja see on minu meelest nende viimase plaadi pealt üks vingemaid võimsamaid lugusid. Aitäh sulle, nar Pihlap, kõik aitäh. Siin on peetud.