Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 22.-st detsembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Teenistujate ametiliitude organisatsioon. TALO ja valitsus sõlmisid haridus- ja kultuuritöötajate palgalepingu. Kõrgkoolide ja teadusasutuste töötajate ühendus universitas sellega ei ühinenud alates esimesest jaanuarist töörahukohustuse lõppenuks. Tervishoiutöötajad ootavad palgalepingu sõlmimise tingimusena valitsuse seisukohta tervishoiu üldfinantseerimise muutmiseks, et tagada teenuste kättesaadavus ka edaspidi. Kompromissini jõudmiseks tuleb käia väga pikk tee, tõdes riiklik lepitaja Henn. Pärnu looduskaitse selts leiab, et valitsuse suutmatus õlifondi loomises kokku leppida on vastutustundetu. Rahvastikuministri büroo ja lastekaitse liit sõlmisid koostöölepingu, mille eesmärk on korraldada ühiselt täiendkoolitusi ja teabepäevi. Harju maavanem Verner Lootsmann algatas järelevalve Sakala keskuse lammutusloa üle, kuid kordas taas oma varasemat seisukohta, et ei pea seda õigekskohus, ei rahuldanud Werol tehaste endise juhi Erki Talviku taotlust vabastada ta kautsjoni vastu vahi alt. Valminud on raamat Eesti olümpiamedalivõitjatest. Venemaa Riigiduumakomisjon jõudis järeldusele, et laste hukkumisest Beslaani koolimajas on süüdi hoone hõivanud terroristid. Kuuepoolsed läbirääkimised Põhja-Korea tuumakriisi lahendamiseks lõppesid tulemuseta. Ei pandud paika ka läbirääkimiste jätkamise aega ning ilmast. Ilm on lähiajal vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Õhutemperatuur on nii öösel kui ka päeval miinus üks kuni pluss neli kraadi. Teenistujate ametiliitude organisatsiooni juht Ago Tuuling ja sotsiaalminister Jaak Aab kirjutasid täna alla haridus- ja kultuuritöötajate palgaleppele. Selle järgi suureneb pedagoogide palgavahendite summa 18 protsenti ja kultuuritöötajatel 15 protsenti, jätkab Riina Eentalu. Kokku lepiti siis nii, et järgmisel aastal on kõrgharidusega töötaja alampalk töötamisel kõrgharidust nõudvas ametis 7475 krooni. See tõusen märkimis väärne 975 krooni, võrreldes tänavuseks kokkulepitu ka nii, ütles TALO juht Ago Tuuling. Kuid see pole veel eesmärk, mida saavutada tahetakse. Eesmärk on, et kõrgharidusega töötaja alampalk oleks rahandusministeeriumi poolt prognoositav keskmine palk, aga Tuuling. See puudutab peaaegu viitkümmet tuhandet inimest otseselt, et kindlasti mõjutab ta ka erasektoris töötavaid kõrgharidusega töötajaid teatud piirides. Sotsiaalminister Jaak Aab Kollektiivlepinguna laieneb antud kokkulepe siis otseselt riigieelarvest palka saavatele töötajatele. Ja lisas on küll ära nimetatud ka munitsipaalkoolide palgaastmed. Ja seaduslikult tegelikult need palgaastmed määratakse või kehtestatakse siis Vastava vabariigi valitsuse määrusega. Kultuuriminister Raivo Palmaru Eelmisel aastal tõusid kultuuritöötajate palgad 10 protsenti ja selles lepingus 15 protsenti. Ma kinnitan omalt poolt, et ma teen selle lepingu sisu oma käskkirjaga kohustuslikuks kõigile. Kuid kohalike omavalitsuste kultuuri ja haridusasutuste ka avalik-õiguslike institutsioonide palgatõusu kinnitab kas kohalik volikogu või asutuse nõukogu vastavalt eelarve vahenditest telesiin võivadki vaesemate valdade haridus ja kultuuritöötajad kehvemasse seisu jääda. Omavalitsusliidud ei ole laua taga läbirääkijana, vaid vaatlejana võiksid olla läbirääkijana, leiab Ago Tuuling. Sotsiaalminister Jaak Aabile ei jäänud muud üle, kui tunnistada, et seda probleemi on püütud kuidagi lahendada juba aastaid. Aga pole jõutud lahenduseni, mis ei riivaks omavalitsust, seda õigust oma asju otsustada. Kuid kõik ei ole täna allkirjastatud. Palgaleppega nõus. Eriarvamusel on kõrgkoolide teadus- ja arendusasutuste ametiliitude ühendus universitas, kes ei andnud tala juhile volitust lepe allkirjastada ja peab need töörahu alates esimesest jaanuarist katkenuks. Universitesse juht Toivo Roosimaa sõnastab oma nõudmised. Õppejõudude palgad sõltuvad otseselt üliõpilaskoha baasmaksumusest. Kui baasmaksumust ei suurendata, siis ei ole võimalik ka palku tõsta ja kui antakse ainult raha juurde, siis palkade tõstmine toimub ainult töökoormuse suurendamisel ehk sisuliselt palga vähendamisel. Uue aasta esimesel või teisel nädalal tuleb kokku suurkogu ja siis otsustab seal, mida edasi teha. Me pakume ka kompromissvarianti, et siiski ikkagi see baasmaksumus tõsta. Kuidas te seda realiseeritud? Tänavu aasta lisaeelarvest saada. Tervishoiutöötajad on pöördunud teatavasti valitsuse poole murega Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse pärast. Meedikud on ka hoiatanud, et kui kokkuleppele ei jõuta, alustavad nad seitsmeteistkümnendal jaanuaril streiki. Täna oli riikliku lepitaja juures esimene kohtumine veel kord. Talu algus ei olnud kuigi lubav arstide liidu president Andres Kork Valitsuse esindaja lahkus paariminutise kohaloleku järel ja nad jätsid sinna ministeeriumi esindajaks proua Normeti, kes kõigile küsimustele vastas, et ta ei tea või ta ei ole volitatud selles küsimuses seisukohta avaldamast. Nii et sellest küljest volikogu lähenemine null. Tööandjad esitasid täna palganumbrid, mida nad oma ressursse arvestades pakkuda saavad. See on arstidele 84, õdedele 45 ja hooldajale 26 krooni tunnis. Andres Kork. Haiglate liidu käed on praegu kammitsetud, sest neil on see ressurss, mis neil on. See, mida minister on armastanud viimaste päevade raadios rääkinud 114 krooni, arstide 55 õdedele. Minister teab ise ta annab avalikkusele väärinformatsiooni, miks ei oska meie rääkida. Tervishoiutöötajate sõnul oleks nende nõudmisi võimalik täita, kui kehtestatakse tervishoiuteenustele kulupõhised hinnad. Ka tuleks suurendada tervishoiu sektori tulubaasi kolme aasta jooksul vähemalt seitsme protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Ei kahjuks sellest rääkida ei saanud. Meile jäi mulje, et valitsus on otsustanud, et nad püüavad igati hoiduda rääkimast tervishoiufinantseerimisest. Tagame sättisime ka täna tingimuse sellesse. Ükskõik millised on palganumbrid, et me ei kirjuta Loletfelle, kui seal ei ole sees vähemalt preambulas valitsuspoolset seisukohta, kuidas hakkab muutuma tervishoiu finantseerimine, rõhutan veel kord, me ei mõtle selle all puhtalt palkasid vaid vajalikke rahasid, mis annaksid arstiabi kättesaadavuse eest kõige olulise kvaliteedi. Järgmine kokkusaamine on 11. jaanuaril, enne seda esitab Haiglate Liit oma kava kahe aasta peale. Haiglate liidu juht Urmas Sule. Me ei saa küll öelda, et praegu hetkel sotsiaalminister ei oleks teinud panuseid seda probleemi leevendada, aga me oleme ka selgelt aru saanud, et hetkel tervishoiusektoris lahendused ei ole selliseid, mis oleks nagu ühemomentselt saavutatavad ja võtsime siis tööandjate poolt kohustuse esitada Kaheaastane võimalik tingimuslik palgalepe. Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul tuleb kompromissini jõudmiseks käia väga pikk tee. Jõudsime kokkuleppele selles, et leping peaks olema vähemalt kahevastane, peaks olema tingimuslik, see tähendab, et järgmise perioodi realiseerimiseks paneme sisse teatud tingimused, mis nõuavad valitsuse toetust. Kõige parem see leping ei tule, aga arvan, et ta saab olema igal juhul parem kui sõda. Harju maavanem Verner Lootsmann teatas täna. Ta algatas järelevalve Tallinna linnaplaneerimise ameti poolt väljastatud ehitusloa üle, mis andis loa Sakala keskuse osaliseks lammutamiseks. Samas märkis Lootsmann, et juhindub seda tehes üksnes õiguskantsleri uuest seaduse tõlgendusest, mille järgi kuulub ehitusluba maavanema järelevalve pädevusse. Järelevalve algatamist nõudis Harju maavanemalt regionaalminister Jaan õuna. Puupalusin tal maavanema tänast vastust kommenteerida. Noh, nagu nädal tagasi ma ütlesin, tegemist on kohaliku omavalitsuse üksikaktiga, mille üle peab järelevalvet teostama maavanem. Nädala jooksul on selle üle kinnitanud veel kord õiguskantsler. Ma rääkisin ka eile õiguskantsleri kohusetäitjaga ja tal ei olnud kahtlustki üldse, et see õigus AK, et on õigusakt, mis on, on maavanema järelevalve pädevuses. Nii et eks härra Lootsmann, kes täna võimalikus vastuses midagi siseministeeriumisse ametlikult veel ei ole tulnud ka selles lõpus möönab. Ta alustab juurdlust ja, ja järelevalvet, siis saab ainult hea meel selle üle olla, et ta on nädalase töö tulemusena selleni jõutud. Samas kardab seda, et justkui see järelevalve alustamine oleks tema hinnangul seadustega mitte kooskõlas olevat. See tundub nagu kummaline seisukoht. Ja see on mulle ka väga kummaline ja kui siin tõepoolest Tallinna halduskohus on oma kohtumääruses öelnud, et on tegemist üksikaktiga, kui õiguskantsler on teda veel sellel nädalal teinud, siis ma arvan, et siin ei ole maavanem, pole enam midagi kommenteerida. Maavanem on ametnik, kes peab täitma Eesti vabariigi seadusi. Tartu maakohus ei rahuldanud aktsiaseltsi Werol tehased endise juhi Erki raviku taotlust vabastada ta kautsjoni vastu vahi alt. Kohus leidis, et kautsjon ei ole piisav garantii, mis aitaks vältida ja ära hoida Aavikust lähtuvat ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Aavik on püüdnud mõjutada tunnistajaid ja kaaskahtlustatavaid ning luua fiktiivseid dokumente oma kuritegeliku käitumise varjamiseks, teatas kohtu esindaja. Kohtumäärust saab vaidlustada 10 päeva jooksul. Erki Aavik viibib veel vangistuses alates teisest novembrist. Teda kahtlustatakse suurte summade omastamises, suureulatuslikus rahapesus ja ametiseisundi kuritarvitamises. Edasi sellest, mis täna väljaspool Eestit on toimunud. Tõnu Karjatse. Vene riigiduuma parlamendikomisjon, mille ülesandeks oli uurida Beslaani tragöödiat, jõudis järeldusele, et laste hukkumise süü lasub kooli hõivanud terroristidel. Üle 300 inimese surmaga lõppenud tragöödia toimus Põhja-Osseetia linnas Beslaanis. Kaks aastat tagasi. Vene riigiduumas asus toimunud batuurima parlamendi erikomisjon, kuna hukkunute omaste väitel põhjustas süütute inimeste surma kooli piiranud eriüksus laste tegevus. Kuuepoolsed läbirääkimised Põhja-Korea tuumakriisi lahendamiseks lõppesid tulemusteta. Kõnelustel osalenud Vene diplomaatide sõnul kohtumisel konkreetseid tulemusi polnud. Lõuna-Korea allikat aga teatavad, et venelastel tihti tähtajatu vaheaeg. Põhja-Koreale tehti taas ettepanek loobuda tuumaprogrammist abi ja turvalisus tagatiste vastu. Benjang nõudis taas esmalt USA sanktsioonide peatamist. Nädal aega kestnud läbirääkimisvoorus Pekingis osalesid lihaskoreadele USA, Jaapani, Venemaa ja Hiina esindajad. Need olid esimesed läbirääkimised pärast Põhja-Korea tuumakatsetust läinud oktoobris. Viimati kohtusid osapooled läbirääkimislaua taga aasta tagasi. USA kaitseminister Robert Gatesi sõnul pole USA laevastiku suurendamine Pärsia lahes seotud Iraani tuumaprobleemiga. Kaitseministri väitel on see märk plaanist kindlustada oma positsioon piirkonnas pikemaks ajaks. Kaitseministri sõnavõtt oli vastus ajakirjanduses levinud arvamustele, nagu kavatseks USA laevastiku suurendamisega hirmutada Iraani ja toetada Iraagi. USA armee staabi. Lähis-Ida osakond tegi pöördumise, milles soovib Pärsia lahele teist lennukikandjat. Gates'i vastus kinnitab otsust see sinna saata. Briti politsei on kindel, et on tabanud Inglismaa idaosa hirmu all hoidnud sarimõrtsuka. 48 aastasele veoautojuhile esitati süüdistus viie prostituudi mõrvas. Tapetud naiste surnukehad leiti möödunud kuu lipsvitšis. Politsei uurib veel teise kinnipeetu, 37 aastase müüa tegemisi, kuid praeguseks on ta vabaks lastud. Suurbritannia lennuliiklust häirib endiselt tihe udu. Tühistati üle 300 lennu, sealhulgas kõik siseriiklikud lennud. Heathrow lennuväli on endiselt kaetud tiheda uduga ja ilmajaam muutuseid ei luba. Ilma probleemid tekkisid eriti ebasobival ajal, sest täna on üks vilkamatest reisipäevadest aastas. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ja lastekaitse liidu president Katrin Saks sõlmisid täna kahe organisatsiooni koostööleppe. Millist tulu sellest võiks tõusta, uuris Indrek Kiisler. Siiani on lastekaitse liit rahvastikuministri büroo ajanud küll ühiseid asju, kuid omavahelised kontaktid on olnud tagasihoidlikud. Täna sõlmitud leppe peaks olukorda parandama. Millised on esimesed asjad, mida ühiselt tegema hakatakse? Lastekaitse liidu president Katrin Saks. Teenuste tase ja olukord ja kättesaadavus ja see, mida laste heaks omavalitsused teevad, on väikeses Eestis ikka väga erinev. Muidugi see tuleb suuresti ka eelarvest, aga mitte ainult väga palju ka suhtumisest ja siit siis mõte, et tihtipeale ei olegi võib-olla asi mitte selles, et ei taheta teha, vaid ei teata, mida teha ei osata, mida teha, lastekaitseliidul on noh, oma projektide näol olemas väga hea praktika ja ka teistele organisatsioonidega, et nüüd me üritame need asjad kokku viia, et koostöös siis rahvastikuministriga sinna juurde liita, siis selline seminari vormis nii-öelda parima praktika tutvustus, et omavalitsused saaksid aimu, mida kuskil tehakse, saaksid sellest õppida ja saaksid seda tehtud. Ja noh, eks me loodame natuke ka seda, et nagu ikka Eestis on, et ega ma ei saa ju viletsam olla kui naaber, et kui me räägime, et meil on naabermaakonnas tehakse või kuskil vallas tehakse ehk siis niimoodi tähendab see ka seda, et vähemalt osatakse tahta oma omavalitsuses midagi muuta. Täna sõlmitud lepe on märki järjest enam juurduvast arusaamast, et sündide toetamise kõrval tuleb tegeleda ka juba sündinud lastega nende heaoluga ja seda peavad tegema kõik üheskoos perede omavalitsused, riiki erinevad ühingud, ütles saaks. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ütles, et ta loodab koos lastekaitseliiduga rohkem tutvustada lastehoiuteenuseid. Inforingsõitude plaani, mis on meie koos lastekaitseliiduga, see hõlmab ka välja kujulgatavate tehnilised lahendused, olemasolevat luba lastehoiuinfosüsteemi üksikasjalikku tutvustamist maakondade kaupa, kutsudes maakonna tõmbekeskustesse kokku vastavalt omavalitsuste esindajad, et nad näeksid, millega on tegemist ja saaksid endale eelteavet ja julgustust selle süsteemiga. Eesti looduskaitse selts tegi täna kokkuvõtteid lõppevast aastast lähemalt veel kord Indrek Kiisleri vahendusele. Looduskaitse selts võttis täna vastutuse avalduse, milles märgitakse, et möödunud aastal tõusis loodushoiu teema rohkem avalikkuse tähelepanu alla kui kunagi varem, seda kahjuks tänu mitmetele keskkonnaõnnetustele, näiteks Loode-Eesti rannikureostusele. Selts märgib, et kõige häirivam lausa vastutustundetu on see. Ta on Eestis loomata veel ülifond. Seltsi esimees Juhan Telgmaa. Ikkagi on olukord selline, et, et ei ole kindlustunnet, et midagi taolist enam juhtu. Ma ei ole kaugeltki kindlustunde, et selles, et oleks riik piisavalt võimekas, millistes olukordades toimima, siis juhime sellele tähelepanu, sest ikkagi, mis põhjusel on õlikontserni loomata, mingit muud põhjust ei ole näha, kui seda lihtsalt valitsevate erakonnad ei saa üksteisega kokkuleppele vastavalt siis kuulavad meid ja ehk on see täiendav stiimul. Ja teine selline konkreetne väike asi kui suhteliselt väike asi, aga väga oluline on keskkonnaharidus. Kaks aastat juba tegeldakse keskkonnahariduse kontseptsiooni väljatöötamisega ja nagu kõrvalt vaadates paistab on asi toppama jäänud umbes samadel põhjustel, et valitsuse sees ei suuda erinevad ministeeriumid omavahel konsensust leida. Tagajärg see, et et inimesed, kes peaks suutma käituda teadlikult Euroopa Liidu hariduse kultuursete kodanikena, loodust hoida, siis, siis nad ei saa seda baasharidus, mida riskimist koolis antakse. Kas looduskaitse seltsil on plaanis astuda lisasamme, et õlifondi loomine üks kord paigast hakkaks liikuma? Siin on raske midagi ütelda, sest eriti Eestimaa looduse fondi tegevuse tagajärjed on õlireostuse teema ja selle tõrjevõimekus ja kõik, mis sellega seondub, see on ikkagi väga teravalt päevakorras ja siin ilmselt jääb loota sellele, et on valimiseelne õhkkond ja valimiste eel me ka kuigi me pole mingist poliitiline organisatsioon, aga me siiski avaldama oma seisukohta, et vot need tegid hea asja, need ei teinud head asja ja, ja võimalik, et selles õhkkonnas noh lõpuks ikkagi see asi ära tehakse. Täna esitleti raamatut Eesti olümpiamedalivõitjad Uku toom käis kohal ja vestles Eesti olümpiakomitee presidendi Mart Siimanni ning raamatu autori Tiit Läänega. Ütleme, spordiraamatuid on ju viimasel ajal palju, täna jälle üks, mille poolest on ja mille poolest ta erineb teistest? See on hea selle poolest, et kunagi varem ei ole ühtede kaante vahele võetud sellised kompaktselt koos kõik Eesti olümpiamedalivõitjaid. Et nüüd on need olemas, iga huviline lugeja saab, teab ühest kindlast kohast, kus ta saab lugeda kõikide medalit võitjate lugusid nende spordielu, mõned põnevamad seigad, nii et see on nagu selle raamatu põhiline märts. Ka mingit uut faktoloogia, et on juurde tulnud või lihtsalt need faktid olid enne igal pool laiali. Faktid olid enam-vähem igal pool laiali, ma ei oskagi paugupealt öelda, võib-olla noh, mõned siin on päris palju välismaa ajakirjanduses, siit tahate meie olümpiamedal isade kohta, et võib-olla mingid tsitaadid. Ta on uudne või sealtpoolt tulnud ja on esimest mütsi päris esimest teist korda lahti kirjutatud. Kas see teema, et 28. vastad Amsterdami olümpial, kui diviis sai purjetamise pronksi? Et meeskonnas oli mitte neli, vaid oli viis liiget, sest kunagi aeti koeke, pandi Georg Andres veel üheks nimeks. Tegelikult olid nad vennad Andres ja georfeerman, aga eksitus tuli kunagi 30. aastatel sisse. Sest enamus pilte, mis selles purjemeeskonnas kasutati pildi peal, olid nad neljakesi ja nii arvati ka, et, et siis see Felmani nimi on ühe mehe nimi, tegelikult oli neid kaks. Mart Siimann spordiraamat, kuid tuleb siit ja sealt küll, aga viimastel päevadel ja nädalatel, kas turg juba täis ei ole, mis te arvate? No see on nii imeline spordiaasta olnud ja rahvaspordivaimustus on suur, nüüd meie poolt välja antud raamat on küll hästi vastu võetud ja, ja ma arvan, et turg ei ole täis. Ma küsin nüüd teistmoodi, et erialadest on ka ju olnud ülevaate raamatuid viimasel aastal ja viimasel ajal, et kas on veel mõni koht katmata, mida te näete, et kui tuleks sellest kindlasti kirjutada? Me jätkame olümpiavõitjate sarja. Alaliidud on väga tõsiselt pilgu minevikku pööranud, antakse välja spordialade ajaloost, raamatuid ja Eesti olümpiakomiteel on praegu valmistamisel esindusalbum. Meie olümpiavõitjatest. Ja ilmast öösel on Eestis vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, puhub lääne ja loodetuul kaheksa kuni 15, saartel ja rannikul 15 kuni 18 ja puhanguti kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Ka homme päeval on vahelduva pilvisusega ja peamiselt sademeteta ilm. Puhub loode ja läänetuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis ning päevalgi on õhutemperatuur miinus üks kuni pluss neli kraadi. Niisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16672 kuulmiseni.