Alguses oli sõnana Alguses oli sõna otsib parimaid eestikeelseid laulusõnu, kellel seda ikka uurida kui kohalike vaimuinimeste tarkade kirjanike käest. Milline on nende meelest see tekst, mis on leidnud parima muusikalise väljundi? Alguses oli sõna, tänane alguses oli sõna kirjanik, on Heljo Mänd. Heljo Mänd on legend juba oma eluajal. Ta on avaldanud ligi 150 raamatut, sealhulgas palju luulet, lastele, proosat ja näidendeid, lisaks ka tõlketöid. Tuntumaid teoseid, männipärandist on ilmselt jutustusest karuaabits, telesse läinud mõmmi aabitsalood. Heljo Männi esimene luulekogu Oakene ilmus juba aastal 1957, viimane laululadu aga sel aastal. Heljo Mänd sündis Narvas, kolis perega elama Võrru, kus räägiti teistsugust keelt kui ta harjunud kuulma oli. Heljo Mänd ise on öelnud, et ilmselt on ta keeletundlik, sest eriti häiristada sõna Lämmi oli veel aastaid hiljem külmavärinaid tundnud, kui keegi seda kasutas. Tänavu 80 viiendat juubelit tähistanud Mänd andis sel aastal välja mälestusteraamatu pealkirjaga nõgesed ja nartsissid temaga koos pidas oma neljakümnendat juubelit karu aabitsast tuntud mõmmi. Jah, karu-aabitsa esmatrükist on möödunud tänavu just nii palju aastaid. Viimastel aastatel on Heljo Mänd üha rohkem kirjutanud ka täiskasvanutele tema lemmiklause olevat. Ma ei tea, milleks see hea oli. Heljo Mänd ise on öelnud, et kirjanikuks saamine tuli iseenesest. Mul ei olnud sellist soovi ka siis, kui ma juba kirjutasin. Ja ega ma ei oleks mõelnud ka lastekirjanduse peale, oleksin tahtnud midagi natuke teistsugust kirjutada, aga see oli aeg, kui saab. Poliitilises kirjanduses sai ainult lasteraamatuid avaldada, mul endal sündisid lapsed ja kuna korralike lasteraamatuid ei olnud, rahuldasin oma laste vajadused ise jutustamise kirjutamisega. Ja ta lisab, et olen üldiselt väga väheste huvidega minu huvi, armastus terve mu elu on praegu ainult kirjandus. Alguses oli sõna. Ma pean siin ütlema seda, et ega ma ei ole nüüd päris õige inimene vastama, sest mina ei ole laulja inimene ja mina ei pea isegi üldse viisi. See ei tähenda muidugi seda muusikat ei armasta või isegi perekonnas on üks lapselaps helilooja. Kui ma nüüd niimoodi mõtlen, siis ma tahaksin võib-olla seda öelda, et üks laul on siiski mind läbi elu saatnud sest ega minul ei ole palju nihukesi lemmiklaule või nii, aga üks, viis ja ühed sõnad on terve eluaeg kõrvus kummis. Ja kas juba lapsepõlvest peale, ma arvan, ma käisin siis kusagilt algkooli kolmandas klassis kus meil oli laulutund ja me õppisime laulu Aneti Riho Pätsi laulikust ja seal oli üks kivi kasu. Ja ma olen isegi selle kivikasuka laulus pisut rääkinud ka oma memuaaride kogus, mis mul nüüd juubeliks ilmus nõgesed ja nartsissid. Ja just tähendab need sõnad, mis oli, et kivil kena olla, karul kena olla, mõlemal on seljas karvakasukas. Täna, kui ma juba täiskasvanu olen, ma siis seal on ju minu jaoks kõik selge. Aga lapsena oli see nii salapärane laul kusagil ta viis mind mingisuguse ö üksusesse või minevikku või hämarusse, et see oli lihtsalt oli põnev. Mina ei saanud muidugi tollel ajal aru, et kuidas Joller Kivi on kasukas seljas. Aga, aga nii ta oli jah, ja nii, et ma ütleksin, et see laul on mind jäänud kummitama ja keegi ei ole seda suutnud, tähendab mõte keegi vaid mitte ükski laul ei ole suutnud seda ületada. Kuna see laul jäi niivõrd alad käpikud minu sisse, siis kas ei ole ka see minu rütmitunnetus ja kõik saanud nagu sellest sama laulust algus? Sest et noh, mul on ikka küllaltki palju nisukest, rütmiliste niisukes poeetilist luulet viimasel ajal täiskasvanute luules aga, aga muidugi eriti palju lasteluules. Aga neid sõnu mul ei ole nagu, rohkem ei ole nagu meeles, noh, mis ma siin lihtsalt nagu ütlesin, et kiil kena olla ja Karukena. Karvakasukas aga, aga mul on üldse see, et ega minul ei jää midagi pähe. Ma kõik tähendab, mis ma olen õppinud, ma kõik unustan ära ja ma isegi tähendab ei suuda oma luulet peas lugeda. Ma kirjutan niivõrd palju uut, mul kogu aeg tuleb uus, nii et nagu see vana vana kaob ära ja ma ei tee mitte midagi selleks, et seda säilitada. Viimati tähendab tuli ta mulle meelde siis, kui ma, kui ma kirjutasin neid oma haare, need ei ole tavalised memuaarid, nagu kirjutatakse nii eluloolised, aga rõhk on seal asendatud kirjanduslikes memuaarides ja siis oli mul seal üks niisugune plokk, heliloojad. Ja siis ma kirjutasin oma kokkupuudetest heliloojatega ja ka nende loomingust, mis on nagu seotud minu loominguga. See tuli mul nii jõuliselt vahele, sest minul ju Riho Pätsi ka ei ole ju mingit kokkupuudet. Küll aga tähendab mul kokkupuudet olnud tema tütre leelo kõlariga, kes kirjutas metsalilled minu sõnadele nagu viisistav. Seda metsalilli on tsüklite viisiga viisistanud leelo kõlar kui Ernesaks. Aga vot siis sellega seoses tuli mul meelde, oi, aga tema isa on ju mind ju tohutult mõjutanud oma selle seadega ma ei mäleta, kas isegi seda, kas Riho Päts õis Alguses oli sõna tantsu-laulukivikasukas teatakse meil kahes erinevas versioonis, üks neist Julius Oro sõnadele ja teine folkloori põhinev abstraktsem vorm, mis võiks semiootikute huvigi pakkuda. Laulule annab kommentaari helilooja Tauno Hints, kes seda isegi oma töös kasutanud on. No sellel tantsu-laulu puhul võiks rääkida mitmest huvitavast aspektist, esiteks intonatsioonist näiteks, et kui ilmekalt teksti esitada, siis see sisaldab alati endas suuremaid ja väiksemaid muutusi helikõrgustes. Et selle tantsu-laulu nisugune võtmefraas Kivikasukas põhineb laskavatel kolmkõla nootidel sinna plaadi kuuesastega lisatud, aga need noodid langevad minu meelest väga täpselt kokku selle sõna loomuliku intonatsiooniga, et kui me nagu loomulikult ilmekalt esitaksime seda, et siis noodid võiksid olla nagu just need, mis seal kõlavad. Loomulikult ei saa väita, et see on see ainuke võimalus ja tegemist on nagu niisuguse tunnetusliku kokkulangemisega, aga ma arvan, et kuna see laul on nii mitme põlvkonna minu jaoks nagu olnud kasutuses, et siis ma julgeks arvata, et väga mitmed põlvkonnad on tajunud seda ja teksti ja meloodia sobivat kokkulangemist ja nagu seda mõnusalt kasutab. Teiseks, mis selle loo puhul huvi pakkus? Tekst tekstist on tegelikult kaks versiooni, ühe on kirjutanud Julius Oro ja see põhineb siis nagu sammaldunud kivi karu erinevustele sarnastel. Aga see teine tekst on puhtalt nagu häälikupõhine ja nimede häälikupõhine. See on selle poolest hästi huvitav, et see tekst nagu räägib sellest laulu helikõrguste esitusviisidest ehk näiteks kui seal on tekstis koova, siis justkui nagu vihjab sellele seotud ehitusviisile, kui seal on tekst, Aid, Rabuderiaid Rabuderisesse nagu liikuvam ja, ja tantsulise samal ajal fraasi lõpus esineb tomp, trump trump on nagu kindlalt rõhutatud esitusviisi, nagu küsida. Ehk ma tahan öelda seda, et see tekst, mis selle tantsu isid veel on, on nagu väga ilmekas ja kujun rikas ja nagu suunab selle laulu esitusviis. Ja võib olla ka, see on selle pikaealisuse üks põhjus, miks meie vanaemade vanaisade aegne laul on siiamaani kooliõpikutes värskelt kooliõpikutes. See versioon, mis kivikasukas oli kasutusel 2009. aasta laulupeo popurriis. Pilla-palla pillerkaar oli siis tantsulaulul põhineva tekstiga ehk siis häälikutel ja nimedel. Ma olen tuttav küll, selle juuri suru tekstiga ka, aga mulle just tundus huvitavam see kujundit rohkem, eks, et see teine tekst annab talle niisuguse täpsema tähenduse või noh, millest sa räägid, siis ongi laulu tähendusele. Kui tekst on selline, laseme siis ta jätab nagu rohkem fantaasiale ruumi. Alguses oli sõna.