Alguses oli sõna. Alguses oli sõna, otsib parimaid eestikeelseid laulusõnu, kelle käes, seda ikka küsida, kui kohalike vaimuinimeste tarkade kirjanike käest. Milline Nende meelest see tekst, see laulusõna, mis on leidnud parima muusikalise väljundi? Tänane alguses oli sõna kirjanik on Urmas Vadi. Urmas Vadi on kirjutaja mitmel rindel, tänavu anti talle lausa kaks mainet kirjandusauhinda Kulka näidendi preemia, Peeter Volkonski viimane suudlus eest ja Tuglase novelliauhind Urmas Vadi on kirjutanud teksti isegi kohalikele menukatele muusikalidele, nende hulgas Georg ja Elvis, oli kapis tekste raadioteatrile. Filmistsenaariume, nagu kohtume tundmatuga ning seitse raamatut, millest viimane kirjad tädi Annele. Tema värskeima autoritöö oli aga Tartu uuele teatrile romantiline komöödia pealkirjaga Rein Pakk otsib naist. Urmas Vadi tsiteerides. Kontakt reaalsusega on hetkel mulle kui kirjanikule tähtis. Mulle ei meeldi enam puhas udu ja ulmad. Kuigi praegu on mul palju lugusid, mida ma tahan kirjutada, siis ikkagi ei tahaksime olla see kirjanik, kes hommikul sulgub oma tuppa ja väljub igal õhtul uue tekstiga. Ja et kirjutamine saaks mingiks kohustuslikuks rutiiniks. Ma ise põlgan sellist tehtud kirjandust, kirjanduslikust, mis on kirjutatud sellepärast, et inimene oskab hästi kirjutada. Kirjutama peab ikka siis, kui sul on vaja kirjutada. Mul on üks asi, mida oma kunsti või kirjanduse või teatri puhul otsin või või noh, mis mulle meeldib, on selline asi, et, et seda ei saa kuidagi ära oletada mõistuslikult. Et noh, sellest võib rääkida, aga, aga ta toimib kuidagi niimoodi. Et see ei ole kuidagi mõistusega lahtivõetav, vaid et ta läheb selle kuhugi vahelihasesse. Et see ei pruugi olla mingisugune väga sügav ja, ja krüptiline asi, et mida sa puurid lahti selle lauluga hea võrdles. Mingis mõttes oleks näiteks Jüri eelvesti novellid, see ongi väga hästi filosoofilised teoloogilised ja samas on seal midagi väga argist ja samas on seal veel mingisugune Jüri Ilvest enda rännak sees. Aga mis sellest ja oluline on seal eelvesti juures ja selle laulu juures ka on see, et, et kõige selle aga ma olen täiesti kindel, et Jüri Ehlvest on väga hea humorist, aga see on kuidagi kaetud sellise mingi dioloogilis filosoofilise koorega ja noh, tähendab kuidas see asi nagu mõjub see eri halvasti, novellid on sellised, et sa loed neid. Aga sa saad nagu millestki aru, sa ei oska seda seletada, mis see on, millest sa aru said. Sa said sellest aru ja sa hakkad nagu naerupudistama, et see on nagu selline selline huumor, mis on selle laulu puhul ka see laul on Chealisi laul plaadi pealt taevase perse ja see on Tammpühadeks koju. Ma ütlen, et see ei ole minu lemmik Chalice'i plaat, et mulle tundubki, et see laul on hästi ilmekas näide sellest, et see laul algab mingite imelik poolikute lausetega, kus ta räägib mingitest halbadest asjadest. Ja, ja see on kõik kuidagi nagu lapsik isegi nagu veidralt moralistlik asi, mis mulle absoluutselt ei meeldi. Ja kõik see kokku on kuidagi idiootlik. Ja see tunne, ma kujutan ette, kui tsialisson seda teksti või laulu kirjutanud, et tal võis olla näiteks mingi meeletu masendus peal või et noh, kõik asjad ongi nagu metsas. Aga siis mis on selle juures nagu hästi oluline, mis teebki sellest laulust nagu hea laulu on see refrään? Ja see tekstiliselt noh, ma võin nüüd küll eksida, aga on umbes niimoodi, et et viimasel ajal pole midagi head toimunud. Ausalt, sa ise ka pole väga hea olnud. Unusta viha ja muud paranoikud, saada sadam pühadeks koju. Et noh, selline väga hea, sest ega seda nagu lugeda noh, et seda võiks ette kujutada, et kui keegi teeb sellest muusika, siis ongi nagu mingi meeletu paine, mis on aastaid olnud siin kellelegi sees need välja tulnud ja saanud muusikaks vastupidi, et ta on kuidagi eriti helge see muusika või see esitas, kuidas Liis seda esitab ja see muudabki kõik selle nagu eriti totraks, et ma mõtlen, et ega kõik nagu värvid ja on spektris olemas ja kõik lood on justkui nagu räägitud. Aga mis on nagu võimalik, on ikkagi see, et sa saad mingisuguseid värve veel omavahel kokku segada, et tekitada sellise ahaa-efekti. Ja mulle tundub, et see laul ongi esitatud niimoodi, et see Need värvid on niimoodi kokku segada. Ja siis see laul läheb edasi. Ja, ja see lõpp või noh, pool sellest laulust on täiesti arusaamatu, et ta lihtsalt igiseb ja isegi ägiseb seal ja ütleb, et ma ei koputa su südametunnistusele, seal niisama koputas ja südametunnistus seal niisama ühesõnaga, mingisugune justkui nagu täiesti arusaamatu. Aga see, kuidas ta seal ägiseb, et see on nagu selline tunne, et ta tunnebki ennast nagu täiesti vabalt. Samas on olemas masendus kui sellisi käest küsida, võib-olla ta oligi nagu väga rõõmus ja tegi lihtsalt nalja aga mulle tundub, et, et see masendus on juba nagunii suur, et ongi juba naljakas. Vot selline nagu huumor või nali mulle endale õudsalt meeldib. Üks asi veel, mis, ma mõtlesin, et see on midagi mitu aastat, aga see, see plaat on välja tulnud ikkagi mingi kolm-neli aastat, ma arvan. Igatahes on just sellel ajal, kui toimus Saddam Husseini hukkamine ja sellel hetkel see refrään, et saada sadam pühadeks koju, mõjus kuidagi eriti teravalt ja värskelt kuidagi veidralt, et sa ei saa seda kuidagi üheselt võtta, et kas see on niisugune oli, kes nagu kuidagi sünge vaid et seal ongi mingid sellised erinevad tunded koos. Järjest enam tundub see, et noh, kunstis ja kirjanduses teatris peakski kasutama hästi selliseid, et asju, mis on meie ümber või noh, mitte kartma ka seda, et et noh, et see sadam, vorstid mäletan teda keegi ja keegi ei teagi, kes oli stiilne viisik. Aga et see jääbki nagu ajalukku laulja olles ja see saab hoopis mingisuguseid teisi tähendusi. Et see ongi nagu väga lahe. See tulebki umbes samasugustel hetkedel, kui ma mõtlen, et, et kõik on nagu, kui halvasti ma olen ise nagu noh, selline ka mitte kõige parem inimene ja siis tuleb nagu kõnnib tänaval ja siis, kui see refrään meelde tuleb, suudad nagu iseennast ka kõrval vaadata ja kõik lähebki natuke paremaks ja ma arvan, et kui nagu sellist eesmärki üks laul täidab, siis see on nagu väga hea laul. Alguses lubage äratasime, saad pühadeks koju sõrad, siis maalib mingite inimeste peale väga pahane. Ja mulle tundus, et kui ma ütlen hästi halvasti, siis võib-olla ei mõju nii korralikult, kui ma ütlen hoopis halbadele inimestele hästi. Ja siis ma kujutasin vaimusilmas ette maailma kõige halvemal inimesele heateo tegemist, kelleks oli siis seal laulus sadam sadam pühadeks koju. Ja seal laulus on selgelt näha trajektoor, kuidas tohutult halva tujuga inimene saab oma jope korda, et tegelikult sa ei tahagi näha seda värdjat tiirlemas, kes peitis klaasile siili. Kuigi see oli uskumatult nõme tegu, siis äkki see inimene, kes peitis plaasile siili, saab sellest aru, et seal ilgelt tõbe tegu. Kuigi vaevalt aru saab? Kas sulle meeldiks näha seda värdjat piinlemas, kes väitis plaadile sile Tyleraal ja me olime minemas jääma tõmblema, sest mis meil all halvas, kui keegi ja kontrollib üleval, et siis kui jah või koguni ei jõua ära oodata. Kiuslik haige inimene, torkan krutsifiksi läbi nagu kiuksi haiget v järele. Väike sorts viha sünnitab viha, suudle vaenlast. Anna part. Ma mõistan sind, julm mõrvar, tean, mis tähendab, kui pead valmistama rõõmust rõõmu rõõmustama, näe rõõmsaid oma südamerütmid murtud, kellegi vastuhäält ei tõsta nagu fännid, kes on nunnud. Elan endast maailma kõntsa, sinna pole miskit parata. Räägib, avaldab siile vale raisata inimesi mitme ja palju ärasegaja. Sa palvetad, hakka elama ja ela nii, et viimasel päeval ei taha teha midagi erilist, sest alati on need mõned teise jobu matused. Aga mis siis, kui leiadki värdja üles vastuseid, analüüsi, automaatvastaja, sisulist pere, ma ei saa hetkel vastata, jäta oma teade peale piiksu žiletitera hääl Aadceri tagasi. Kas sulle meeldiks näha seda värdjat? Mitte kunagi?